Teksti suurus:

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks» ühtne programmdokument aastateks 2004-2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.03.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.05.2009
Avaldamismärge:

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks» ühtne programmdokument aastateks 2004-2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused

Vastu võetud 14.04.2004 nr 36
RTL 2004, 42, 716
jõustumine 26.04.2004

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise kuupäev):

03.03.2005/22 ( RTL 2005, 28, 391) 13.03.2005

Määrus kehtestatakse « Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrus sätestab «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava (edaspidi arengukava) kolmanda prioriteedi meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» raames ettevõtjale põllumajandustootmise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise eesmärgid, toetatavad tegevused, nõuded taotlejale ja taotlusele, taotluse esitamise tähtaja ja asutuse, kellele taotlus esitatakse, taotluse läbivaatamise tähtaja, taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamise alused ja korra ning toetuse väljamaksete teostamise tingimused ja korra.

(2) Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades «Struktuuritoetuse seadusest» (edaspidi seadus) tulenevaid erisusi.

§2. Meetme eesmärk

(1) Meetme üldeesmärk on suurendada põllumajandustootmise konkurentsivõimet.

 

(2) Meetme spetsiifilised eesmärgid on järgmised:

1) arendada veterinaar- ja fütosanitaarnõuetele ning loomade heaolu ja hügieeninõuetele vastavat keskkonnasäästlikku põllumajandust;

2) tõsta põllumajandusliku tehnoloogia taset ja parandada toodangu kvaliteeti;

3) säilitada tööhõive põllumajanduses;

4) säilitada traditsiooniline põllumajandusmaastik.

2. peatükk
TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE TAOTLEMINE

§3. Nõuded toetuse taotlejale

 

(1) Toetust võib taotleda ettevõtja, kes vastab arengukava peatükis 3.3.2 ning programmitäiendi peatükis “Investeeringud põllumajandustootmisse” taotlejale esitatud nõuetele ning kelle Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I (edaspidi asutamislepingu lisa I) toodud omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi oli toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50 protsenti ettevõtja kogu müügitulust, kui ettevõtja peab vastavalt “Raamatupidamise seadusele” (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588; 2004, 90, 616) tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või ettevõtja kogu ettevõtlustulust, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, kui ettevõtja peab vastavalt “Raamatupidamise seadusele” kassapõhist raamatupidamise arvestust.

 

(2) Lõikes 1 nimetatud ettevõtja (edaspidi taotleja ) võib taotleda toetust käesoleva määruse lisa 1 punktis 5 nimetatud investeeringuobjektide kohta ka juhul, kui tema poolt:

1) asutamislepingu lisas I toodud omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi oli toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 30 protsenti ettevõtja kogu müügitulust, kui ettevõtja peab vastavalt “Raamatupidamise seadusele” tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või ettevõtja kogu ettevõtlustulust, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, kui ettevõtja peab vastavalt “Raamatupidamise seadusele” kassapõhist raamatupidamise arvestust;

2) küla, alevi või aleviku territooriumil (edaspidi maapiirkond) turismist, käsitööndusest, jaekaubandusest saadud müügitulu või parandustöökodade, masinaühistute või teenindussalongidega seotud teenuste osutamisest saadud tulu oli toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50 protsenti ettevõtja kogu müügitulust, kui ettevõtja peab vastavalt “Raamatupidamise seadusele” tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või ettevõtja kogu ettevõtlustulust, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, kui ettevõtja peab vastavalt “Raamatupidamise seadusele” kassapõhist raamatupidamise arvestust.

(3) Taotlejal ei tohi olla riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt.

(4) Kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 1 nimetatud tegevuste kohta, peavad taotleja põllumajandusloomad toetuse taotlemise ajal olema “Loomatauditõrje seaduse” (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4; 88, 531; 93, 566; 2002, 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135; 34, 236) § 11 kohaselt põllumajandusloomade registris registreeritud ja nõuetekohaselt identifitseeritud. Kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktides 1.1.5, 1.1.6 ja 1.2.1 nimetatud tegevuse kohta ning investeering on seotud piimatootmisega, on talle “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” (RT I 2004, 24, 163; 34, 236; 2005, 5, 16) § 27 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras määratud tootmiskvoot  või § 74 alusel määratud tootmiskvoot, mida sama seaduse § 28 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras on korrigeeritud.

[RTL 2005, 28, 391 - jõust. 13.03.2005]

 

 

 

§4. Noor ettevõtja

(1) Nooreks ettevõtjaks loetakse füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole § 3 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutsenud kauem kui toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud viis kalendriaastat ning kes ei ole toetuse taotlemisele vahetult eelnenud kalendriaasta 31. detsembri seisuga vanem kui 39-aastane.

(2) Noore ettevõtja kohta sätestatut kohaldatakse ka äriühingule, kes ei ole § 3 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutsenud kauem kui toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud viis kalendriaastat ning kelle kõik osad või aktsiad kuuluvad füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, kes ei olnud toetuse taotlemisele vahetult eelnenud kalendriaasta 31. detsembri seisuga vanem kui 39-aastane.

§5. Toetatavad tegevused ja investeeringuobjektid

(1) Taotleja võib taotleda toetust lisas 1 nimetatud tegevuste ja investeeringuobjektide (edaspidi investeeringuobjekt) kohta. Investeeringuobjektiks võivad olla ainult uued masinad ja seadmed ning aretusloomade sünnijärgne esmaostmine.

(2) Kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 6 nimetatud investeeringuobjekti kohta, peab see asuma maapiirkonnas.

(21) Taotleja võib taotleda toetust lisa 1 punktides 1.1.5 ja 1.1.6 nimetatud investeeringuobjektide kohta vaid juhul, kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 1.2.1 nimetatud investeeringuobjektide kohta ja punktides 1.1.5. ja 1.1.6. nimetatud objektid on ehitusprojektis ette nähtud. Taotleja võib taotleda toetust lisa 1 punktis 1.1.7 nimetatud investeeringuobjektide kohta vaid juhul, kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktides 1.2.1–1.2.3 nimetatud investeeringuobjektide kohta ja punktis 1.1.7. nimetatud objekt on ehitusprojektis ette nähtud.

(3) Kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta väljastanud mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal vähemalt kolm vormikohast pakkumiskutset (lisa 2) koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi investeeringuobjekti pakkumiskutse) ja olema saanud vähemalt kolm hinnapakkumist koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine ), mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile

(4) Kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni või kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 6.2 nimetatud investeeringuobjekti kohta või kui antud valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema väljastanud mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal vähemalt ühe investeeringuobjekti pakkumiskutse ja olema saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise.

(5) Toetatava tegevuse osaks võib olla ka kavandatud investeeringuobjektiga kaasnev tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö ning toetuse avalduse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus (edaspidi ettevalmistav töö), mille kohta on isik, kellelt taotleja tellis tööd või teenust, väljastanud arve või arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal ning mille eest on tasutud enne taotluse esitamist.

(6) Kui ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema ettevalmistava töö kohta väljastanud vähemalt kolm vabas vormis kirjalikku pakkumiskutset ja olema saanud vähemalt kolm hinnapakkumist.

 

(7) Kavandatud investeeringuobjektiga seotud tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja –geodeetiline uurimistöö võib olla investeeringuobjekti osaks, millele toetust taotletakse juhul, kui samale tellitud tööle või teenusele ei ole eelnevalt taotletud toetust ettevalmistavate tööde eest.

 

(8) Väljavalitud hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes teiste hinnapakkumistega.

 

(9) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik või aktsionär ei tohi omada üksteise äriühingus osalust ega kuuluda üksteise (äriühingu) juhatusse või nõukokku.

[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

§6. Projekti abikõlblikud kulud

 

(1) Paragrahvis 5 nimetatud toetatavate tegevuste abikõlbliku kulu (edaspidi projekti maksumus) moodustavad:

1) investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus;

2) ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus, mis võib olla kuni 12 protsenti punktis 1 nimetatud maksumusest.

 

(2) Kui ettevalmistava töö maksumus ületab 12 protsenti lõike 1 punktis 1 nimetatud maksumusest, arvestatakse ettevalmistava töö maksumuseks 12 protsenti.

[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

§7. Toetuse määr ja suurus

 

(1) Toetust antakse kuni 40 protsenti projekti maksumusest, välja arvatud lisa 1 punktis 4 nimetatud investeeringuobjekti kohta, mille puhul antakse toetust kuni 30 protsenti projekti maksumusest.

 

(2) Toetust antakse kuni 50 protsenti projekti maksumusest, kui toetuse taotlemise aastal taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast, püsirohumaast, põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevast maast oli vähemalt 50 protsenti lisas 3 toodud piirkonnas (edaspidi ebasoodsam piirkond), välja arvatud lisa 1 punktis 4 nimetatud investeeringuobjektid, mille puhul antakse toetust kuni 40 protsenti projekti maksumusest, kusjuures arvesse võetakse ainult need taotleja kasutuses olevad põllumassiivid, mis jäävad tervikuna ebasoodsamasse piirkonda.

 

(3) Noorele ettevõtjale antakse toetust kuni 45 protsenti projekti maksumusest ja ebasoodsamas piirkonnas kuni 55 protsenti projekti maksumusest, välja arvatud lisa 1 punktis 4 nimetatud investeeringuobjektid, mille puhul antakse toetust kuni 35 protsenti projekti maksumusest ja ebasoodsamas piirkonnas kuni 45 protsenti projekti maksumusest.

(4) Taotlejale antakse toetust kavandatava projekti maksumuse ja oma- ja laenuvahendite vahe suuruses. Oma- ja laenuvahendite vahe suurust arvestatakse eraldi iga kavandatava majandusaasta kohta, juhul kui projekti tegemine on kavandatud mitmele majandusaastale.

 

(5) Lisa 1 punktis 5.1 nimetatud investeeringuobjekti kohta antakse toetust lõigetes 1–3 sätestatud määral, arvestades istikute maksimaalset arvu hektari kohta ja toetatava ühiku hinna maksimaalset suurust (lisa 4).

 

(6) Paragrahvi 5 lõikes 5 nimetatud toetuse avalduse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse eest makstav toetus ei tohi ületada 5 000 krooni projekti kohta.

 

(7) Kui taotleja taotleb toetust mitme investeeringuobjekti kohta, millest muuhulgas üks on lisa 1 punktis 4 toodud investeeringuobjekt, siis antakse ettevalmistava töö kohta toetust vastavalt lisa 1 punktis 4 nimetatud investeeringuobjektidele ettenähtud toetuse määrale.

 

(8) Lõigete 1–7 alusel arvutatud maksimaalne taotletav toetuse summa ühe taotleja kohta võib olla järgmine:

1) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 1 või 6 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 1 950 000 krooni kalendriaastas ja kuni 6 643 980 krooni kolmel kalendriaastal kokku;

2) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 2 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 46 940 krooni kalendriaastas ja kuni 4 740 920 krooni kolmel kalendriaastal kokku;

3) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 3 nimetatud tegevuse kohta, siis kuni 782 330 krooni kalendriaastas ja kuni 2 346 990 krooni kolmel kalendriaastal kokku;

4) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 4 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 1 173 495 krooni kalendriaastas ja kuni 3 520 485 krooni kolmel kalendriaastal kokku;

5) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 5 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 469 398 krooni kalendriaastas ja kuni 1 251 728 krooni kolmel kalendriaastal kokku.

 

(9) Taotletav toetus tegevuse kohta ei tohi kalendriaastal taotletud summana ning kolmel kalendriaastal kokku taotletud summana ületada lõike 8 punktides 1–5 nimetatud maksimaalset suurust ning kõikide tegevuste kohta kokku ühe ettevõtja kohta 2 346 990 krooni kalendriaastas ja 9 387 960 krooni kolmel kalendriaastal kokku.

 

(10) Lõigete 1–8 alusel arvutatud maksimaalne projekti maksumus ühe taotleja kohta võib olla järgmine:

1) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktides 1, 2 või 6 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 9 387 960 krooni kalendriaastas ja kuni 18 775 920 krooni kolmel kalendriaastal kokku;

2) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 3 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 3 129 320 krooni kalendriaastas ja kuni 7 823 300 krooni kolmel kalendriaastal kokku;

3) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 4 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 5 867 475 krooni kalendriaastas ja kuni 13 690 775 krooni kolmel kalendriaastal kokku;

4) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 5 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 1 564 660 krooni kalendriaastas ja kuni 3 129 320 krooni kolmel kalendriaastal kokku.

 

(11) Projekti maksumus tegevuse kohta ei tohi kalendriaastal summana ning kolmel kalendriaastal kokku summana ületada lõike 10 punktides 1–4 nimetatud maksimaalset suurust ning kõikide tegevuste kohta kokku ühele ettevõtjale 9 387 960 krooni kalendriaastas ja 18 775 920 krooni kolmel kalendriaastal kokku.

[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

§8. Taotluse esitamine ja tähtaeg

 

(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse avaldus ja äriprojekt ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA), kes on antud meetme rakendusüksus selleks ettenähtud tähtajal.

 

(11) Taotleja võib esitada ettenähtud tähtajal vaid ühe taotluse.

 

(2) Lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi koopia esitamist. Taotlemisel lisatakse ka koopiad kõikidest esitatavatest originaaldokumentidest ja tõendavate dokumentide koopiatest.

 

(3) Toetuse esmakordsel taotlemisel esitab taotleja koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega avalduse taotleja andmete põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks, kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuse ja põllumassiivide registrisse.

 

(4) PRIA teatab toetuse taotluste esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded.

[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

§9. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded

(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse PRIA-le kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu vormikohane avaldus (lisa 5) ja äriprojekt (lisa 6) ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 (edaspidi taotlus).

 

(2) Taotleja isikut tõendavad dokumendid on:

1) koopia maksukohustuslaste registri tõendist, kui taotlejaks on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse;

2) taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia ja seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;

3) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekiri kõikidest osanikest või aktsionäridest koos sünniaja või isikukoodiga, kui taotlejaks on äriühing, kes taotleb toetust § 7 lõikes 3 nimetatud määral.

 

(3) Taotleja või tema ettevõtte töötaja pädevust tõendav dokument on erialast haridust tõendava dokumendi, töölepingu või tööraamatu koopia või selle väljavõte, millest nähtub vähemalt kaheaastane töökogemus põllumajandussaadusi tootvas ettevõttes vastaval erialal või põllumajandussaaduste tootmise alal füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt kaheaastast tegutsemist tõendava dokumendi koopia.

(4) Taotleja raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid on:

1) äriühingu puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande koopia, mis kajastab ettevõtja tegevust vähemalt kuue kuu jooksul;
2) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande koopia või «Raamatupidamise seaduse» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud koond ettevõtlustulude ja -kulude kohta, seejuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või ettevõtluse tulude ja kulude koond, mis kajastab ettevõtja vähemalt kuue kuu tegevust;

3) taotleja esitatud majandusaasta bilansile vastav pikaajaliste kohustuste loetelu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga. Loetelus näidatakse ära kreeditori nimi ja kohustuse suurus ning kreeditori kinnitus loetelus märgitud pikaajalise kohustuse täitmise ja maksetähtaja kohta kinnituse väljaandmise kuupäeva seisuga. Kreeditoride kinnitus ei ole vajalik «Põllumajandusreformi seadusest» (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945; 1997, 13, 210; 16, 264; 2002, 53, 336; 2003, 17, 95) tulenevate ühistatud vara ja tööosakute kompenseerimise kohustuste kohta;

4) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga ehitiste, masinate, seadmete, tööriistade, sisseseadete ja muu inventari kohta koostatud loetelu, milles märgitakse põhivara ostmise või ehitamise aasta, soetusmaksumus ja nende soetusmaksumus kokku;

5) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused ja et tal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või maksuvõla tasumise ajatamise korral on ta maksud tasunud ajakava kohaselt.

 

(5) Kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad dokumendid on:
1) koopia väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumisele vastavast investeeringuobjekti pakkumiskutsest koos tehnilise spetsifikatsiooniga;
2) vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise koopiad koos tehnilise spetsifikatsiooniga, kui investeeringuobjekti maksumus ületab 156 466 krooni, kui investeeringuobjekti maksumus on alla 156 466 krooni, siis vähemalt ühe pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise koopia koos tehnilise spetsifikatsiooniga;
3) vormikohane hinnavõrdlustabel (lisa 7) § 5 lõikes 3 nimetatud investeeringuobjekti kohta, kusjuures väljavalitud hinnapakkumine peab olema objektiivselt põhjendatud;
4) ehitise puhul ehitusloa või kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku koopia, kui see on nõutav «Ehitusseaduses» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131);

5) lisa 1 punktis 1 loetletud investeeringuobjektide puhul Veterinaar- ja Toiduameti hinnang kavandatava investeeringuobjekti investeeringujärgsele Euroopa Liidu nõuetele vastavuse kohta;


6) lisa 1 punktides 1.2, 4.4.6–4.4.12, 4.5.1, 5.4–5.6, 6.1, 6.3 ja 6.4 loetletud investeeringuobjektide puhul kinnitatud keskkonnamemorandum või selle koopia, kui see on nõutav “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse” (RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 579; 90, 521; 2004, 30, 209; 38, 258) kohaselt;

7) lisa 1 punktis 6.3 nimetatud investeeringuobjekti korral vallavalitsuse kinnitus, et investeeringuobjekt on eratee «Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594) § 4 lõike 2 mõistes;

8) lisa 1 punktis 6.2 nimetatud investeeringuobjekti puhul pädeva isiku kooskõlastus;

9) lisa 1 punktides 6.1, 6.3 ja 6.4 nimetatud investeeringuobjektide puhul piirkondliku maaparandusbüroo kooskõlastus ehitusprojektile;

10) koopia arve-saatelehest või arvest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö teenuse ning nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia;

11) põllumajandusmaade, püsirohumaade või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate maade loetelu, kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud piirmääral. Loetelus näidatakse ära taotleja kasutuses olev maa taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga, märkides põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud ja kandmata põllumassiivid koos põllumassiivi identifitseerimiseks ettenähtud numberkoodiga, maa kasutamise õigusliku aluse ning kasutatava maa suuruse.

(6) Taotleja ettevõtte nõuetekohasust tõendab mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga taotleja senise tegevuskohajärgse valla- või linnavalitsuse õiend selle kohta, et taotlejale ei ole tehtud ettekirjutust keskkonnakaitsenõuete rikkumise eest või et ettekirjutuses märgitud puudus on kõrvaldatud.

(7) Avaldus seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuste registrisse kandmiseks.

[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

3. peatükk
TAOTLEJA JA TAOTLUSE VASTAVAKS TUNNISTAMISE ALUSED JA KORD

§10. Taotluse vastuvõtmine

(1) PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. PRIA teeb väljatrüki taotleja äriregistri kaardist, mille taotleja allkirjastab.

 

(2) Taotluse esitamisel tehtud kontrolli tulemused kantakse kontroll-lehele, kuhu märgitakse esitatud ja esitamata dokumendid.

 

(3) Kui avaldus koos kõikide nõutavate dokumentidega on esitatud tähtaegselt, registreerib PRIA taotluse infosüsteemis ning teeb väljatrüki § 9 lõikes 7 nimetatud avalduse osast kahes eksemplaris, mille taotleja ja taotluse vastuvõtmiseks volitatud ametnik allkirjastavad. Volitatud ametnik avab taotlustoimiku, millele lisatakse nimetatud avalduse väljatrükk, taotleja äriregistri kaart ja kontroll-leht. Teine eksemplar avaldusest väljastatakse taotlejale.

 

(4) Kui taotleja ei esitanud kõiki toetuse taotlemiseks nõutavaid dokumente või ei esitanud taotlust tähtaegselt, taotlust vastu ei võeta ja taotlustoimikut ei avata. Kui taotluse vastuvõtmisel ei saa üheselt tõlgendada nõutava dokumendi vajadust ja sisulist täpsust, võtab PRIA taotluse vastu ja volitatud ametnik avab taotlustoimiku.

§11. Andmete õigsuse kontroll

(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust ettenähtud nõuetele.

 

(2) PRIA järelevalveametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida taotleja nõusolekul või selle isiku nõusolekul, kellelt taotleja investeeringu tegemiseks tellib teenust või tööd või ostab kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal.

 

(3) Kontrolli tulemuste kohta koostab järelevalveametnik kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalveametnik ja taotleja või isik, kellelt taotleja investeeringu tegemiseks tellib teenust või tööd või ostab kaupa.

§12. Taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamise alused ja kord

(1) PRIA kontrollib vastavalt seaduse §-dele 18 ja 19 taotluses esitatud andmete alusel taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukava punktis 3.3.2 ning seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud ja käesolevas määruses ettenähtud nõuetele.

 

(2) Nõuetele vastavaks tunnistamiseks võrdleb PRIA avalduses ja äriprojektis märgitud andmeid omavahel ja neid andmeid tõendavates dokumentides esitatud andmetega ning analüüsib taotleja eelnenud majandustegevust ja kavandatavale projektile järgnevat majandustegevust kajastavaid finantsmajanduslikke andmeid ja nende omavahelisi seoseid.

 

(3) PRIA määrab vastavalt seaduse § 19 lõikele 3 taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui esitatud taotluses või muudes käesoleva määruse alusel esitatud dokumentides on ebatäpsusi. Taotluste esitamise lõpptähtajaks loetakse taotluse esitamise aastal taotluste esitamiseks ettenähtud viimase tähtaja viimane päev.

 

(4) Taotleja poolt esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks on PRIA-l õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid.

§13. Eelnenud majandustegevuse analüüsimine

(1) Taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta andmete alusel tehakse taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimiseks kindlaks, kas tema maksevõime näitaja on suurem kui 1,0, likviidsuskordaja on suurem kui 0,3, käiberentaabluse näitaja on suurem kui –8 protsenti ja võlakordaja on väiksem kui 2,3. Selleks arvutatakse äriprojektis taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud finantsmajanduslike näitajate alusel:
1) maksevõime näitaja, mille arvutamiseks jagatakse käibevara summa vastava majandusaasta lühiajaliste kohustuste summaga;

2) likviidsuskordaja, mille arvutamiseks jagatakse käibevara summa, millest on maha arvatud varude summa, vastava majandusaasta lühiajaliste kohustuste summaga;

3) käiberentaabluse näitaja, mille arvutamiseks jagatakse puhaskasumi summa netokäibe summaga või kassapõhise raamatupidamise arvestuse korral tulude ja kulude vahe jagatakse tulude summaga;

4) võlakordaja, mille arvutamiseks jagatakse pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste summa vastava majandusaasta omakapitali summaga.

 

(2) Taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimisel tehakse kindlaks vastavalt tegevusele, millele taotleja taotles toetust, ka see, kas:
1) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta realiseeritud piima osakaal moodustab vähemalt 70 protsenti piima tootmise kogumahust, kui taotleja taotleb investeeringutoetust piimatootmise arendamiseks ja seakasvatusega ei tegele;

2) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta teravilja, rapsi, rüpsi, kartuli, köögivilja, lina, ravimtaimede, rohusööda ja söödajuurvilja realiseerimise osakaal moodustab vähemalt 70 protsenti vastava põllumajandussaaduse tootmise kogumahust või madalama osakaalu puhul on nimetatud toodang arvestatud eelnenud majandusaasta lõppbilansis varudesse, kui taotleja taotleb investeeringutoetust taimekasvatuse arendamiseks ja loomakasvatusega ei tegele;

3) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta puuviljade, marjade, ilupuude ja -põõsaste istikute, seente, mee või energiavõsa realiseerimise osakaal moodustab vähemalt 70 protsenti vastava põllumajandussaaduse tootmise kogumahust või madalama osakaalu puhul on nimetatud toodang arvestatud eelnenud majandusaasta lõppbilansis varudesse, kui taotleja taotleb toetust põllumajandustootmise mitmekesistamiseks.

 

(3) Taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimisel tehakse ka kindlaks, et kavandatava investeeringuobjekti maksumus ei ületa äriprojektis näidatud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohustuste ja omakapitali summa (edaspidi bilansi maht) neljakordset mahtu.

 

(4) Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud nõude kontrollimisel tehakse kindlaks:
1) kas taotlejale määratud piima tarnimise ja otseturustamise individuaalne kvoot kokku (edaspidi piimakvoot ) ei ole taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga väiksem kui äriprojektis näidatud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal realiseeritud piima ja piimaks arvestatud piimatoodete maht;

2) kas taotlejale on määratud järgmise kvoodiaasta piimakvoodi suurus vastavalt punktile 1, juhul kui taotlus on esitatud perioodil 1. märtsist kuni 31. maini.

 

§14. Järgneva majandustegevuse analüüsimine

 

(1) Kavandatavale projektile järgneva majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimiseks võrreldakse äriprojektis märgitud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta vastavaid andmeid kavandatavale projektile järgnevate majandusaastate kavandatud andmetega ja nende võrdluse alusel tehakse kindlaks, kas kavandatava projekti järgselt omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi ühe töötaja ja haritava maa ühe hektari kohta suureneb.

 

(2) Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud nõude kontrollimiseks tehakse kindlaks, et äriprojektis kavandatud investeeringu teostamise aastal investeeringuobjektiga seotud realiseeritava piima ja piimaks arvestatud piimatoodete maht ei ületa taotluse esitamise aasta piimakvooti.

[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

§15. Taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamine

(1) Taotleja, tema eelnenud majandustegevus, kavandatav projekt ja sellele järgnev majandustegevus on toetuse saamiseks nõuetele vastav, kui:

1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;

2) kõik võrreldavad andmed, sealhulgas analüüsitavad finantsmajanduslikud andmed ja nende omavahelised seosed samasust kinnitavad;

3) määruses sätestatud nõuded on täidetud.

 

(2) PRIA selleks volitatud ametnik koostab kontroll-lehe. Kui taotleja, tema eelnenud majandustegevus, kavandatav projekt või sellele järgnev majandustegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, tuleb kontroll-lehel märkida, millised nõuded ei ole täidetud ja milliste andmete põhjal mittevastavus kindlaks tehti.

[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

§16. Taotluse rahuldamine või mitterahuldamine

(1) PRIA peadirektor teeb toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse 50 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmise päevast arvates seaduse § 20 lõike 2 punkti 3 alusel. Taotluse rahuldamise ja mitterahuldamise otsus vormistatakse PRIA peadirektori käskkirjaga.

 

(2) Vajaduse korral võib PRIA peadirektor toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teha 90 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmise päevast arvates, teatades taotlejale otsuse tegemise tähtaja pikendamisest lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Otsuse tegemise tähtaja pikendamist tuleb põhjendada.

 

(3) Lõikes 2 nimetatud juhul jätkatakse teiste taotluste läbivaatamist ja toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuste tegemist taotluste menetlemise järjekorras.

 

(4) Taotlus jäetakse rahuldamata seaduse § 19 lõike 5 ja § 20 lõike 4 alusel.

 

(5) Kui ettevalmistavad tööd ei vasta § 5 lõigetes 5 ja 6 ja § 6 lõike 1 punktis 2 toodud nõuetele või kui esinevad seaduse § 19 lõikes 5 toodud alused, siis jäetakse toetuse taotlus rahuldamata ettevalmistavate tööde osas.

 

(6) PRIA saadab taotlejale taotluse mitterahuldamise otsuse koopia otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

 

§17. Toetuse vastuvõtmise kinnitamine

(1) PRIA saadab pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist toetuse saajale PRIA peadirektori allakirjutatud kinnituskirja kahes eksemplaris ja kulude deklareerimiseks lisas 8 toodud väljamakse taotluse vormi (edaspidi kuludeklaratsioon) posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

 

(2) Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks kirjutab toetuse saaja kinnituskirjale alla, märgib allakirjutamise kuupäeva ja tagastab kinnituskirja ühe eksemplari PRIA-le 15 kalendripäeva jooksul arvates kinnituskirja saamisest.

 

(3) Kinnituskirja tagastamisega kinnitab toetuse saaja, et on nõus:
1) toetust vastu võtma;

2) jätkama põllumajandussaaduste tootmist vastaval põllumajanduslikul tegevusalal, millele ta toetust taotles, vähemalt viie aasta jooksul alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;

3) säilitama ja kasutama investeeringuobjekti sihipäraselt vähemalt viie aasta jooksul alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;

4) kasutama toetust sihipäraselt;

5) maksma saadud raha toetuse mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi;
6) täitma muid toetuse saamiseks esitatud nõudeid.

 

(4) Samuti lubab toetuse saaja kinnituskirja tagastamisega PRIA-l teostada järelevalvet investeeringu tegemise ning toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle ning lubab PRIA määratud tähtajal esitada PRIA-le kirjalikud andmed toetuse mõju hindamiseks selle saamisele järgneva viie aasta jooksul seaduse § 10 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse seire ja hindamise üldise korra ja § 13 lõike 5 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse seire läbiviimise eeskirja kohaselt.

§18. Muudatustest teavitamine

Taotleja ning toetuse saaja teavitab PRIA-t kirjalikult:

1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;

2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest ja jagunemisest ning samuti ettevõtte või selle osa üleminekust;

3) noore ettevõtja puhul osa või aktsia võõrandamisest või liikmelisuse muutustest;

4) investeeringuobjektiga seotud muutustest.

5) muudest toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud asjaoludest, mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

4. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED

§19. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Toetuse saaja teeb vastavalt projektile investeeringu ja esitab investeeringut tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta. PRIA teatab investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded samaaegselt toetuse taotluste esitamise tähtajaga.

(2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra kohaselt pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist, kuid mitte varem kui pärast kinnituskirjale allakirjutamist, PRIA-le kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:

1) isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia;

2) kui investeeringuobjektiks on ehitis, siis isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

3) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia.

 

(3) Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja PRIA-le pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest tasumist, kuid mitte varem kui pärast kinnituskirjale allakirjutamist, kapitalirendi lepingus ettenähtud korras toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:

1) isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia;

2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku koopia;

3) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia.

 

(4) Lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.

 

(5) Investeeringu teostamisega ei tohi alustada ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui toetuse taotluse esitamisele vahetult järgneval päeval.

§20. Riiklik järelevalve

(1) PRIA kontrollib enne toetuse väljamaksmist toetuse saaja esitatud investeeringu eest täielikku või osadena tasumist tõendava kuludeklaratsiooni ja sellele lisatud dokumentide nõuetekohasust ning nendes esitatud andmete õigsust ja vastavust muudele arengukava punktis 3.3.2 ettenähtud nõuetele seaduse § 25 alusel.

 

(2) PRIA järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus viibida toetuse saaja nõusolekul tema ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, nõuda investeeringuobjekti ja muude toetuse saamiseks esitatud nõuete täitmise vastavust arengukava punktis 3.3.2 ettenähtud nõuetele ja taotlusele ning nõuda investeeringuobjekti lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks vajalike dokumentide esitamist, sealhulgas:

1) investeeringuobjekti omandiõigust tõendavat dokumenti;

2) kapitalirendi puhul kasutusõigust kinnitavat dokumenti;

3) ehitise korral kasutusluba;

4) paragrahvi 9 lõike 5 punktis 6 nimetatud keskkonnamemorandumis märgitud välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, maavara või maa-ainese kaevandamisluba või muud kavandatavaks tegevuseks vajalikku luba;

5) lisa 1 punktis 1 loetletud investeeringuobjektide puhul Veterinaar- ja Toiduameti poolt väljastatud veterinaartõendit;

6) lisa 1 punktis 2 nimetatud investeeringuobjekti puhul ostetud looma põlvnemistunnistust;
7) lisa 1 punktis 5.2 loetletud investeeringuobjektide puhul Taimetoodangu Inspektsiooni väljastatud vastavat ametlikku etiketti või taimepassi või «Taimekaitseseaduse» (RT I 2000, 29, 169; 2001, 88, 531; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2004, 12, 81) alusel «Taimetervise registri» registreerimistunnistust;
8) lisa 1 punktides 6.1 ja 6.2 loetletud investeeringuobjektide puhul vastavat liitumislepingut.

 

(3) PRIA järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus viibida lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks selle isiku nõusolekul, kellelt toetuse saaja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal.

 

(4) Järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu tulemuste kohta kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalveametnik ja taotleja või isik, kellelt toetuse saaja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa.

 

§21. PRIA ettekirjutus

 

Seaduse § 25 lõike 1 punkti 5 alusel ja korras on PRIA peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks teha toetuse saajale ettekirjutusi.

§22. Toetuse maksmine ja maksmisest keeldumine

(1) Toetus makstakse välja seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra kohaselt.

 

(2) PRIA peadirektor teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse. Maksmisest keeldumist tuleb otsuses põhjendada. Toetuse maksmisest keeldumise otsus tehakse 25 tööpäeva jooksul toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates. Toetuse maksmise otsus tehakse sellise aja jooksul, et oleks võimalik kanda toetusraha toetuse saaja arveldusarvele või kapitalirendi korral toetuse saaja poolt nimetatud kapitalirendile andja arveldusarvele kolme kuu jooksul § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamise päevast arvates.

 

(3) Toetust ei maksta, kui tehakse kindlaks § 16 lõikes 4 toodud taotluse rahuldamata jätmise tingimused või kui:

1) toetuse saaja ei ole investeeringuobjekti või selle osa eest tasunud või ei ole esitanud nõuetekohaseid investeeringut tõendavaid dokumente § 19 lõikes 1 ettenähtud tähtajaks;

2) toetuse saaja tegevus ei vasta §-s 3 või muudele arengukava punktis 3.3.2 ettenähtud nõuetele;

3) investeeringuobjekti kasutamine ei vasta arengukava punktis 3.3.2 toetuse saamiseks ettenähtud nõuetele;

4) toetuse saaja on jätnud kinnituskirja § 17 lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks tagastamata;
5) toetuse saaja, kellele järelevalve käigus avastatud puuduse kõrvaldamiseks on tehtud ettekirjutus, on jätnud ettekirjutuse tähtpäevaks täitmata.

 

(4) Toetust ei maksta ettevalmistava töö osas, kui ilmnevad § 16 lõikes 5 toodud asjaolud või kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid investeeringut tõendavaid dokumente § 19 lõikes 1 ettenähtud tähtajaks.

 

(5) Kui toetust ei maksta lõikes 3 toodud asjaolude ilmnemisel, siis ei hüvitata toetuse saajale ka tehtud kulutusi ettevalmistava töö osas.

 

(6) PRIA saadab toetuse saajale toetuse maksmisest keeldumise otsuse koopia selle tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

 

§23. Dokumentide säilitamine

 

Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIA-s vähemalt kuni 2015. a 31. detsembrini ning «Arhiiviseaduse» (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480) kohaselt.


 

 

 

 

Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ““Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu

struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 3.1

“Investeeringud põllumajandustootmisse” tingimused”

lisa 1

(Põllumajandusministri 3. märtsi 2005. a määruse nr 22 sõnastuses)

 

TOETATAVATE TEGEVUSTE NIMEKIRI, MILLELE VÕIB PROGRAMMI RAAMES INVESTEERINGUTOETUST TAOTLEDA

 

Tegevused

Investeeringuobjektid1,2

Investeeringuobjektide detailne loetelu

 

 

 

1. Loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning sinna juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine

 

1.1. Laudaseadmete ostmine ja paigaldamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.2. Loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine ning rekonstrueerimine

 

1.1.1. Laudasisesed veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed

1.1.2. Biopuhastusseadmed

1.1.3. Laudasisesed elektri- ja ventilatsiooniseadmed, sh ventilaatorid ning kliima- ja automaatikaseadmed

1.1.4. Elektrigeneraatorid

1.1.5. Lüpsimasinad, -seadmed ja –aparaadid 3

1.1.6. Piima jahutuse ja säilitamise seadmed ja tsisternid, v.a autod ja haagised 3

1.1.7. Statsionaarsed laudasisesed sõnniku ja läga eemaldamise seadmed3

 

1.2.1. Veiselaudad, lüpsiplatsid ja piima esmase jahutuse/säilituse ruumid

1.2.2. Sigalad ja söödaköögid

1.2.3. Lambalaudad

1.2.4. Söödahoidlad

1.2.5. Loomade maha- ja pealelaadimise rajatised

2. Tõuloomade ostmine

2.1. Lihaveiste ostmine

2.2. Lammaste ostmine

 

3. Sõnnikulaotuse seadmete ostmine ja paigaldamine

3.1. Sõnnikulaoturite ostmine

3.1.1. Sõnnikulaoturid

4. Taimekasvatusseadmete ostmine ja paigaldamine ning taimekasvatuseks vajalike hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine

 

4.1. Väetusseadmete ostmine ja paigaldamine

 

 

 

 

4.2 Niisutusseadmete, sh kasvuhoonetesse ning istandikesse, ostmine ja paigaldamine

 

4.3. Saagi koristusjärgse töötlemise seadmete ostmine ning paigaldamine

 

 

4.4. Hoidlate (teraviljale, peenseemnetele, kartulile, köögiviljadele, lilledele ja istutusmaterjalile) ja kasvuhoonete ehitamine ja rekonstrueerimine ning nende seadmete ostmine ja paigaldamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.5.Põllumajandussaaduste kuivatite ehitamine ja rekonstrueerimine

4.1.1. Väetiste, sh vedelväetiste segamis- ja doseerimisseadmed, sh kasvuhoonetesse ja istandikesse

4.1.2. Paikväetamise seadmed, sh kasvuhoonetesse ja istandikesse

 

4.2.1. Vihmutusseadmed

4.2.2. Altniisutusseadmed

4.2.3. Torud ja voolikud

 

 

4.3.1. Mobiilsed kuivatid ja nende seadmed (k. a kuivati sisseseade vahetamine)

4.3.2. Köögivilja jahutid ja külmutid

 

4.4.1. Viljahoidla seadmed

4.4.2. Hoidlasisesed elektri- ja ventilatsiooniseadmed, sh ventilaatorid ning kliima- ja automaatikaseadmed

4.4.3. Hoidlaseadmed (sh seadmed sorteerimiseks, puhastamiseks ja pakendamiseks), v.a traktorid

4.4.4. Kasvuhoonetehnika

4.4.5. Kasvuhoonesisesed elektri- ja ventilatsioonisüsteemid

4.4.6. Metallpunkrid ja -viljatornid, sh ventileeritavad

4.4.7. Mineraalväetiste hoidlad

4.4.8. Teravilja (sh seemnevilja) ja peenseemnete hoidlad

4.4.9. Kartulihoidlad

4.4.10. Köögiviljahoidlad ja pakenduskojad

4.4.11. Lillede ja istutusmaterjali hoidlad

4.4.12. Kasvuhooned

 

4.5.1. Kuivatid

4.5.2. Kuivatite seadmed

5. Põllumajandustootmise mitmekesistamiseks vajalike istikute ja seadmete ostmine ja paigaldamine ning hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine

5.1. Viljapuuaedade, marjapõõsa- ja marjaistandike rajamine ja laiendamine, sertifitseeritud või kontrollitud istikute ostmine

 

 

 

 

 

 

 

 

5.2. Ilupuude- ja –põõsaste paljundusmaterjali ostmine

 

 

 

 

 

5.3. Istandike piirdeaedade ja -konstruktsioonide ostmine ja paigaldamine

 

5.4. Puuviljade ja marjade kuivatite ostmine ja paigaldamine, ehitamine ning rekonstrueerimine

 

5.5. Puuviljade, marjade ja seente jahutite ja külmutite ostmine ja paigaldamine, ehitamine ning rekonstrueerimine

 

5.6. Puuviljade, marjade ja seente hoidlate ehitamine ja rekonstrueerimine

 

5.7. Seenekasvatusobjektide ostmine ja paigaldamine või rekonstrueerimine

 

 

 

 

 

5.8. Mesilastarude ja mesindusinventari (meevurride lahtikaanetus-, pakendus- ja meetöötlemisseadmete ning meesäilitite) ostmine

5.1.1. Õunapuud

5.1.2. Madalakasvulised õunapuud

5.1.3. Pirnipuud

5.1.4. Ploomipuud

5.1.5. Kirsipuud

5.1.6. Maasikad

5.1.7. Mustad sõstrad

5.1.8. Punased sõstrad

5.1.9. Astelpajud

5.1.10. Vaarikad

5.1.11. Murakad

5.1.12. Mustikad

5.1.13. Jõhvikad

 

5.2.1. Läiklehised tuhkpuud

5.2.2. Viirpuud

5.2.3. Ligustrid

5.2.4. Thunbergi kukerpuud

5.2.5. Pukspuud

5.2.6. Okaspuud ja -põõsad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.7.1. Substraadisegistid

5.7.2. Autoklaavid

5.7.3. Kliimaseadmed ja auruboilerid

5.7.4. Küttseadmed ja -süsteemid

5.7.5. Valgustusseadmed

5.7.6. Kompostisegistid

5.7.7. Pastöriseerimiskambrid

 

6. Infrastruktuuri süsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine (k.a liitumistasud olemasolevate süsteemidega) ning sinna juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine

6.1. Veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ostmine ja paigaldamine ning ehitamine ja rekonstrueerimine (k.a veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine)

 

6.2. Elektrisüsteemide ja sinna juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine ning ehitamine ja rekonstrueerimine (k.a elektrivõrguga liitumine)

 

 

 

 

 

6.3. Põllumajanduslikele tootmishoonetele juurdepääsuks erateede ehitamine ja rekonstrueerimine

 

6.4. Reovete puhastussüsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine

6.1.1. Veevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud, joogiveekaevud ning veepuhastusrajatised

6.1.2. Olemasoleva veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrguga liitumistasu

6.1.3 Pumplad ja sinna juurde kuuluvad seadmed

 

 

6.2.1. Elektriseadmed, va elektrigeneraatorid

6.2.2. Olemasoleva elektrivõrguga liitumistasu (Elektrivõrguga liitumistasu ja elektriseadmete ostmine nii uue installatsiooni kui ka tarbimisvõimsuse suurendamiseks ja taotleja omandisse jääva elektri jaotusvõrgu ehitamiseks liitumispunktist kuni hoone jaotuskilbini (viimane kaasaarvatud).

 

6.3.1. Erateed ning teerajatised: sillad ja truubid

 

1 objektide hulka kuulub ka sinna juurde kuuluvad automaatika- või infotehnoloogia seadmed.

2 objektide ostmine sisaldab ka paigaldamisega seotud kulutusi.

3 objekte toetatakse vaid juhul, kui toetust taotletakse ka lauda ehitamiseks või rekonstrueerimiseks ning nimetatud objektid on ehitusprojektis ette nähtud.

[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

 

Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused»
lisa 2

PAKKUMISKUTSE


 

 

 

Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused»
lisa 3

EBASOODSAMATE JA KESKKONNAALASTE KITSENDUSTEGA PIIRKONDADE VALDADE NIMEKIRI

Maakond

Vallad

1. Harjumaa

1.1. Anija

1.2. Kernu

1.3. Kuusalu

1.4. Loksa

1.5. Padise

2. Hiiumaa

2.1. Emmaste

2.2. Kõrgessaare

2.3. Käina

2.4. Pühalepa

3. Ida-Virumaa

3.1. Avinurme

3.2. Maidla

3.3. Sonda

 

3.4. Iisaku

3.5. Illuka

3.6. Lohusuu

3.7. Lüganuse

3.8. Tudulinna

3.9. Vaivara

3.10. Alajõe

3.11. Aseri

3.12. Kohtla

3.13. Toila

4. Jõgevamaa

4.1. Pala

4.2. Kasepää

5. Järvamaa

5.1. Türi

6. Läänemaa

6.1. Kullamaa

6.2. Oru

6.3. Risti

6.4. Taebla

6.5. Lihula

6.6. Martna

6.7. Nõva

6.8. Vormsi

6.9. Hanila

6.10. Noarootsi

6.11. Ridala

7. Lääne-Virumaa

7.1. Vihula

7.2. Viru-Nigula

8. Põlvamaa

8.1. Kanepi

8.2. Mooste

8.3. Orava

8.4. Valgjärve

8.5. Vastse-Kuuste

8.6. Veriora

8.7. Mikitamäe

8.8. Räpina

8.9. Värska

9. Pärnumaa

9.1. Are

9.2. Koonga

9.3. Vändra

9.4. Audru

9.5. Häädemeeste

9.6. Saarde

9.7. Tali

9.8. Tõstamaa

9.9. Varbla

9.10. Kihnu

9.11. Tahkuranna

10. Raplamaa

10.1. Kohila

10.2. Käru

10.3. Märjamaa

10.4. Vigala

11. Saaremaa

11.1. Kaarma

11.2. Laimjala

  

11.3. Leisi

11.4. Lümanda

11.5. Muhu

11.6. Mustjala

11.7. Orissaare

11.8. Pihtla

11.9. Pöide

11.10. Ruhnu

11.11. Torgu

11.12. Valjala

11.13. Kihelkonna

11.14. Kärla

11.15. Salme

12. Tartumaa

12.1. Meeksi

12.2. Vara

12.3. Võnnu

12.4. Alatskivi

12.5. Mäksa

12.6. Peipsiääre

12.7. Piirissaare

13. Valgamaa

13.1. Karula

13.2. Puka

13.3. Põdrala

13.4. Sangaste

13.5. Taheva

13.6. Tõlliste

14. Viljandimaa

15. Võrumaa

15.1. Antsla

15.2. Haanja

15.3. Lasva

15.4. Mõniste

15.5. Rõuge

15.6. Sõmerpalu

15.7. Urvaste

15.8. Varstu

15.9. Meremäe

15.10. Misso

15.11. Vastseliina

KOKKU

101


 

 

 

 

Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused»
lisa 4

MAKSIMAALNE ISTIKUTE TOETATAV ÜHIKUTE ARV HEKTARI KOHTA JA MAKSIMAALNE TOETATAVA ÜHIKU HIND

Viljapuu-, marjapõõsa- või marjaistikud

Maksimaalne toetatav ühikute arv ha kohta

Maksimaalne toetatava ühiku hind (EUR)

Õunapuud

460

6.40

Madalakasvulised õunapuud

2 500

7.80

Pirnid

460

6.40

Kirsid, ploomid

1 250

6.40

Must sõstar

3 570

0.70

Punane sõstar

3 200

0.70

Vaarikas

5 000

0.70

Maasikas (tavatehnoloogiaga istutamisel)

42 000

0.10

Maasikas (kilemultšiga istandus)

30 000

0.10

Astelpaju

1 250

3.50

Murakas

30 000

0.40

Mustikas

10 000

0.90

Jõhvikas

50 000

0.90

 


 

 

 

Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused»
lisa 5

PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE INVESTEERINGUTOETUSE AVALDUS1

A osa

1.

Taotleja ärinimi2

 

 

2.

Taotleja või tema seadusjärgse esindaja ees- ja perekonnanimi 3

Eesnimi

Perekonnanimi

 

3.

Taotleja või tema seadusjärgse esindaja isikukood 4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Äriregistrikood5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Käibemaksukohustuslaseks6 registreerimise number

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Arveldusarve number7

 

7.

Arveldusarve omaniku nimi7

 

8.

Arveldusarve viitenumber7

 

 

9.

Taotleja postiaadress ja kontaktandmed

9.1.

Maakond

 

9.2.

Vald või linn

 

9.3.

Küla, alev, alevik

 

9.4.

Tänav/maja ja postiindeks

 

9.5.

Telefon, faks, e-post

 

10.

Kavandatava investeeringuobjekti asukoht8

10.1.

Maakond

 

10.2.

Vald või linn

 

10.3.

Küla, alev, alevik

 

 

11.

Kood

Taotletava põllumajandustootmise investeeringuobjekti nimetus

Investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, EEK

Toetuse summa, EEK

01 Piimatootmine

11.1

01

Lüpsimasinate, -seadmete ja -aparaatide ostmine ja paigaldamine

 

 

11.2

02

Piima jahutuse ja säilitamise seadmete ja tsisternide ostmine ja paigaldamine, v.a autod ja haagised

 

 

02 Laudaseadmete ostmine ja paigaldamine

11.3

01

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.4

02

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.5

03

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.6

04

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.7

05

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.01.2005]

 

 

11.8

06

Statsionaarsed laudasisesed sõnniku ja läga eemaldamise seadmed

 

 

11.9

07

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.01.2005]

 

 

11.10

08

Laudasiseste veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmete ostmine ja paigaldamine

 

 

11.11

09

Biopuhastusseadmete ostmine ja paigaldamine

 

 

11.12

10

Laudasiseste elektri- ja ventilatsiooniseadmete, sh ventilaatorite ning kliima- ja automaatikaseadmete ostmine ja paigaldamine

 

 

11.12¹

11

Elektrigeneraatorid

 

 

03 Loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine

11.13

01

Veiselauda, lüpsiplatsi või piima esmase jahutuse/säilituse ruumi ehitamine

 

 

11.14

02

Veiselauda, lüpsiplatsi või piima esmase jahutuse/säilituse ruumi rekonstrueerimine

 

 

11.15

03

Sigala või söödaköögi ehitamine

 

 

11.16

04

Sigala või söödaköögi rekonstrueerimine

 

 

11.17

05

Lambalauda ehitamine

 

 

11.18

06

Lambalauda rekonstrueerimine

 

 

11.19

07

Söödahoidla ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

11.20

08

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.21

09

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.22

10

Loomade maha- ja pealelaadimise rajatiste ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

11.23

11

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.24

12

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

04 Tõuloomade ostmine

11.25

01

Veiste ostmine

 

 

11.26

02

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.27

03

Lammaste ostmine

 

 

05 Taimekaitse, sõnnikulaotus ja seemnekasvatus

11.28

01

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.29

02

Sõnnikulaoturite ostmine

 

 

11.30

03

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

06 Taimekasvatus

11.31

01

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.32

02

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.33

03

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust.13.03.2005]

 

 

11.34

04

Väetusmasinate või -seadmete ostmine ja paigaldamine

 

 

11.35

05

Niisutusmasinate või -seadmete, sh kasvuhoonetesse ning istandikesse, ostmine ja paigaldamine

 

 

11.36

06

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.37

07

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.38

08

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.39

09

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.40

10

Saagi koristusjärgse töötlemise masinate või seadmete ostmine ja paigaldamine

 

 

11.41

11

Viljahoidla seadmete ostmine ja paigaldamine

 

 

11.42

12

Hoidlasiseste elektri- ja ventilatsiooniseadmete, sh ventilaatorite ning kliima- ja automaatikaseadmete ostmine ning paigaldamine

 

 

11.43

13

Hoidlaseadmete (sh seadmed sorteerimiseks, puhastamiseks ja pakendamiseks) ostmine ja paigaldamine

 

 

11.44

14

Kasvuhoonetehnika ostmine ja paigaldamine

 

 

11.45

15

Kasvuhoonesiseste elektri- ja ventilatsioonisüsteemide ostmine ja paigaldamine

 

 

11.46

16

Metallpunkrite ja -viljatornide, sh ventileeritavad, ostmine ja paigaldamine või rekonstrueerimine

 

 

11.47

17

Mineraalväetiste hoidla ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

11.48

18

Teravilja (sh seemnevilja) ja peenseemnete hoidla ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

11.49

19

Kartulihoidla ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

11.50

20

Köögiviljahoidla või pakenduskoja ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

11.51

21

Lillede ja istutusmaterjali hoidlate ehitamine ja rekonstrueerimine

 

 

11.52

22

Kasvuhoone ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

11.53

23

Põllumajandussaaduste kuivati ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

07 Põllumajandustootmise mitmekesistamine

11.54

01

Sertifitseeritud või kontrollitud viljapuu istikute ostmine

 

 

11.55

02

Sertifitseeritud või kontrollitud marjapõõsa istikute ostmine

 

 

11.56

03

Sertifitseeritud või kontrollitud marjaistikute ostmine

 

 

11.57

04

Ilupuude või -põõsaste paljundusmaterjali ostmine

 

 

11.58

05

Istandike piirdeaedade või -konstruktsioonide ostmine ja paigaldamine

 

 

11.59

06

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.60

07

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.61

08

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

11.62

09

Puuviljade või marjade kuivatite ostmine ja paigaldamine, ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

11.63

10

Puuviljade, marjade või seente jahutite või külmutite ostmine ja paigaldamine, ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

11.64

11

Puuviljade, marjade või seente hoidlate ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

11.65

12

Seenekasvatusobjektide ostmine ja paigaldamine või rekonstrueerimine

 

 

11.66

13

Mesilastarude või mesindusinventari ostmine

 

 

11.67

14

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]

 

 

08 Infrastruktuuri investeeringud

11.68

01

Veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, joogiveekaevu või veepuhastusrajatise ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

11.69

02

Olemasoleva veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine

 

 

11.70

03

Pumplate ehitamine või rekonstrueerimine või sinna juurde kuuluvate seadmete ostmine

 

 

11.71

04

Elektriseadmete, va elektrigeneraatorite, ostmine ja paigaldamine

 

 

11.72

05

Olemasoleva elektrivõrguga liitumine

 

 

11.73

06

Erateede ehitamine või rekonstrueerimine või teerajatiste: sildade või truupide ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

11.74

07

Reovete puhastussüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine

 

 

12.

Kavandatavate investeeringuobjektide käibemaksuta maksumus kokku

 

 

12.1.

sh kapitalirendiga ostetav

 

 

13. Ettevalmistavad tööd

13.1.

Kavandatava investeeringuobjektiga seotud projekteerimistööde käibemaksuta maksumus

 

 

13.2.

Kavandatava investeeringuobjekti projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde käibemaksuta maksumus

 

 

13.3.

Investeeringutoetuse avalduse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud tööde ja teenuste käibemaksuta maksumus

 

 

13.4.

Ettevalmistavate tööde käibemaksuta maksumus kokku ridadelt 13.1–13.3

 

 

13.5.

Ettevalmistavate tööde maksumus, millele taotletakse toetust ning mis ei ületa 12% real 12 olevat investeeringuobjektide käibemaksuta maksumust ja reale 13.4 märgitud summat

 

 

Toetatava investeeringu käibemaksuta maksumus

14.

Toetatava investeeringu käibemaksuta maksumus KOKKU (ridade 12 ja 13.5 summa kokku)

 

 

 

15.

Kõrgema toetuse määra taotlemise põhjus:

Ebasoodsamast piirkonnast tingitud kõrgem toetusmäär

 

Noorele ettevõtjale ettenähtud kõrgem toetusmäär

 

 

Põllumajandustootmise investeeringutoetuse avaldus

B osa

16.

Kavandatava investeeringu teostamise aeg9

Alguskuupäev (         )

Lõppkuupäev (         )

 

 

 

 

 

17.

Kapitalirendile andja10

 

 

18.

Eelnenud majandusaasta kogu müügitulu, sh11

 

EEK

18.1.

omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kokku11

 

EEK

18.2.

maapiirkonna ettevõtluse müügitulu11

 

EEK

18.3.

Põllumajandussaaduste ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu osatähtsus kogu müügitulus 11

 

%

18.4.

maapiirkonna ettevõtlusest saadud müügitulu osatähtsus kogu müügitulus 11

 

%

19.

Eelnenud majandusaasta kogu ettevõtlustulu, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, sh12

 

EEK

19.1.

omatoodetud põllumajandussaaduste müügist ja omatoodetud põllumajandussaadustest töödeldud põllumajandustoodete müügist kokku12

 

EEK

19.2.

maapiirkonna ettevõtluse kogu ettevõtlustulu12

 

EEK

19.3.

põllumajandussaaduste müügi ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügi osatähtsus kogu ettevõtlustulust 12

 

%

19.4.

maapiirkonna ettevõtluse osatähtsus kogu ettevõtlustulust 12

 

%

 

20.

Taotleja tegeleb samaliigiliste ilupuude ja -põõsaste paljundusmaterjali kasvatamisega toetuse saamisele järgneval viiel investeeringujärgsel aastal vähemalt samas koguses, millele toetust taotletakse13

 

21.

Põllumajandusloomad on registreeritud põllumajandusloomade registris ja on vastavalt seadusele nõuetekohaselt identifitseeritud taotluse esitamisele eelnenud kuu esimese kuupäeva seisuga14

 

22.

Kinnitan nõusolekut kapitalirendi puhul toetusraha kapitalirendile andja arveldusarvele kandmiseks15

 

23.

Kinnitan, et kavandatava põllumajandustootmise investeeringu maksumusse on arvestatud vaid käesoleva määruse §-s 6 lubatud kulutused16

 

24.

Kinnitan, et olen teadlik piimakvoodi ületamisel makstavast tasust16

 

25.

Investeeringuobjektiga kaasneva projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö ning toetuse taotluse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse (mis ei ületa 12% investeeringuobjekti käibemaksuta maksumusest) eest tasumiseks esitatud arve või arve-saateleht on väljastatud pärast 1. jaanuarit 2004. a 16

 

26.

Kavandatavale investeeringule ei ole saadud ja ei taotleta toetust teises maakonnas16

 

27.

Kavandatavale investeeringuobjektile ning sellega seotud ettevalmistavale tööle, millele taotletakse programmi raames investeeringutoetust, ei ole saadud ega taotleta toetust teistest RAK meetmetest ega tagastamatut abi, sh Maaelu Arengukava, PHARE, ISPA, Maailmapanga, EBRD või riigi ega kohaliku omavalitsuse vahenditest16, 17

 

28.

Kokkuvõte investeeringu eesmärkidest ja tegevustest 18
 

29.

Loetelu investeeringuga sisuliselt seonduvatest projektidest 19
 

30.

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391– jõust. 13.03. 2005]

 

30.1.

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03. 2005]

 

30.2.

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03. 2005]

 

 

 

30.3.

[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03. 2005]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

31.

Taotluse menetlemise ajaks määratud kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed21

31.1.

Eesnimi

Perekonnanimi

31.2.

Postiaadress

31.3.

Telefon, faks, e-post

31.4.

Amet

Kinnitan oma allkirjaga, et olen teadlik Riikliku Arengukava põllumajandustootmise investeeringutoetuse taotlusele kehtestatud nõuetest ja vastan toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele.

Kinnitan kõigi esitatud andmete ja dokumentide õigsust ning võimaldan neid kontrollida.

Kohustun toetuse saamisele järgneval viiel aastal vastama järelepärimistele ning küsitluslehtedele.

Annan nõusoleku oma isikuandmete kandmiseks struktuuritoetuste registrisse ning kasutamiseks toetuse määramisel ja maksmisel.

___________________________

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(allkiri)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

______________________________________________

(taotluse esitamise kuupäev, kuu ja aasta)

(taotleja või tema esindaja ees- ja perekonnanimi)

 

Vastuvõtja allkiri ........................................................
1 Põllumajandustootmise investeeringutoetuse avaldus koos äriprojektiga ning neis andmeid tõendavate dokumentidega esitatakse kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgse piirkonna Ameti taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametnikule. Avaldus täidetakse trükitähtedega. Kui taotleja ei pea mõnda rida täitma, siis märgitakse vastavale reale sümbol «X».
2 Reale 1 märgitakse taotleja ärinimi, juhul kui ta on kantud äriregistrisse.
3 Reale 2 märgitakse füüsilisest isikust ettevõtja vastavad andmed või äriühingu puhul tema seadusjärgse esindaja vastavad andmed. Taotluse allkirjastab real 2 märgitud isik või taotlust esitama volitatud isik.
4 Reale 3 märgitakse reale 2 märgitud isiku isikukood.
5 Reale 4 märgitakse real 1 märgitud taotleja äriregistri kood või füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrikood.
6 Reale 5 märgitakse real 1 märgitud taotleja käibemaksukohustuslaseks registreerimise number.
7 Reale 6 märgitakse arveldusarve number, millele soovitakse väljamakstava toetusraha kandmist ning millelt tasutakse kavandatava investeeringu eest. Antud arveldusarve number peab olema kantud PRIA kliendiregistri andmebaasi. Juhul kui taotlejaks on füüsilisest isikust ettevõtja, märgitakse reale 7 arveldusarve omaniku nimi. Reale 8 märgitakse arveldusarve viitenumber, kui see on omistatud. Read 6, 7, 8 jäetakse täitmata, kui investeering teostatakse kapitalirendiga.
8 Ridadele 10.1–10.3 märgitakse kavandatava investeeringuobjekti asukoht, mis peab ühtima taotluse esitamise piirkonnaga.

Nende investeeringuo bjektide kohta võib toetust taotleda vaid juhul, kui toetust taotletakse ka lauda ehitamiseks või rekonstrueerimiseks ning nimetatud objektid on ehitusprojektis ette nähtud.
9 Reale 16 märgitakse kavandatav projekti alguskuupäev ja projekti lõppkuupäev. Projekti alguskuupäev peab olema hilisem kui 1. jaanuar 2004. a. Projekti lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui PRIA poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatud kuupäev.
10 Reale 17 märgitakse kapitalirendile andja ärinimi, juhul kui taotleja kavandatav investeeringuobjekt ostetakse kapitalirendi korras. Juhul kui nimetatud kapitalirendile andjaid on mitu, märgitakse kõikide kapitalirendile andjate ärinimed.
11 Read 18–18.2 täidab taotleja, kes vastavalt «Raamatupidamise seadusele» peab tekkepõhist raamatupidamise arvestust. Ridade 18.3 ja 18.4 andmed arvutatakse järgmiselt: rea 18.1 või vastavalt rea 18.2 andmed jagatakse rea 18 andmetega ja tulemus korrutatakse arvuga 100.
12 Read 19–19.2 täidab taotleja, kes vastavalt «Raamatupidamise seadusele» peab kassapõhist raamatupidamise arvestust. Ridade 19.3 ja 19.4 andmed arvutatakse järgmiselt: rea 19.1 või vastavalt rea 19.2 andmed jagatakse rea 19 andmetega ja tulemus korrutatakse arvuga 100.
13 Reale 20 märgib taotleja «JAH», millega kinnitatakse vastavat nõusolekut, kui investeering on kajastatud real 11.57.
14 Rea 21 täidab taotleja, kelle kavandatav investeeringuobjekt on märgitud ridadele 11.1, 11.2, 11.8, 11.10–11.19 ja 11.22 ja on seotud veise- või lambakasvatusega.
15 Reale 22 märgib taotleja «JAH», millega kinnitatakse vastavat nõusolekut, kui investeering teostatakse kapitalirendiga.
16 Ridadele 23, 25, 26 ja 27 märgib taotleja «JAH», millega kinnitatakse vastavat nõusolekut.

16¹ Reale 24 märgib taotleja "JAH", millega kinnitab, et on teadlik talle määratud piima tarnimise ja otseturustamise individuaalse kvoodi ületamisel makstavast tasust.
17 Real 27 kasutatud lühendid: PHARE – Euroopa Liidu PHARE programm; ISPA – Euroopa Liidu vahend ühinemiseelseks struktuuripoliitikaks ja EBRD – Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.
18 Reale 28 märgitakse lühidalt projekti eesmärk ja tegevused.
19 Reale 29 märgitakse käesoleva investeeringuga sisuliselt seonduva projekti andmed. Sisuliselt seonduvaks projektiks loetakse projekti, mille teostamine eelnevalt on hädavajalik käesoleva projekti teostamiseks või mille teostamata jätmine takistab käesoleva projekti tegemist.
20 [Kehtetu - RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03. 2005]
21 Read 31.1–31.4 täidetakse juhul, kui taotleja on määranud taotluse menetlemise ajaks kontaktisiku, kelleks ei ole real 2 märgitud isik.

 

MEEDE 3.1

Palun vastake kõikidele küsimustele. Valige üks sobiv vastusevariant ja tehke kasti vastav märge ( )!

I. Horisontaalsed indikaatorid

1. Projekti rakendamise asukoht1
1. Maal
2. Linnas
3. Regionaalselt määratlemata

2. Mõju keskkonnaseisundile2
1. Suunatud otseselt keskkonnaseisundi parandamisele
2. Keskkonnasõbralik
3. Neutraalne

Põhjendage, milles väljendub projekti positiivne või keskkonnasõbralik mõju keskkonnaseisundile (vastama ei pea, kui vastasite «neutraalne»).

.............................................................................................................................................................................................................................................................................................................

3. Mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele üldiselt 3
1. projekt on suunatud otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisele
2. projekt vähendab soolist ebavõrdsust
3. projekt ei mõjuta meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust

Põhjendage, milles väljendub projekti suunatud või vähendav mõju soolisele ebavõrdusele (vastama ei pea, kui vastasite « ei mõjuta»).

..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................

4. Projekti mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele tööhõives4
1. projekt toetab meeste ja naiste võrdset integreerimist tööturule
2. projekt toetab meeste ja naiste võrdset osalemist hariduses ja kutseõppes
3. projekt edendab naisettevõtlust
4. projekt toetab töö- ja pereelu ühitamist
5. projekti vahetu mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele raskesti määratav

5. Mõju infoühiskonna edendamisele5
1. infoühiskonda edendava mõjuga
2. neutraalne

Põhjendage, milles väljendub projekti edendav mõju infoühiskonna edendamisele (vastama ei pea, kui vastasite «neutraalne »).

..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................

6. Mõju tööhõivele (töökohtade loomise läbi) 6
1. töökohti loov
2. neutraalne

Järgmisele küsimusele vastake vaid juhul, kui eelmise küsimuse korral on märgitud, et projekt on töökohti loov !

7. Loodavate töökohtade arv7
1. Kokku ...................
sh .................... naist
    .................... meest

8. Mõju tööhõivele (töökohtade säilitamise läbi) 8
1. töökohti säilitav
2. neutraalne

Järgmisele küsimusele vastake vaid juhul, kui eelmise küsimuse korral on märgitud, et projekt on töökohti säilitav !

9. Säilitavate töökohtade arv 9
1. Kokku ...................
sh .................... naist
    .................... meest

II. Meetmespetsiifilised indikaatorid

2.1. Teie talu/ettevõtte tootmistüüp (valige üks vastuse variant)10
1. Taimekasvatus
2. Aiandus
3. Puuviljakasvatus
4. Püsikultuurid
5. Piimatootmine
6. Veisekasvatus
7. Seakasvatus
8. Linnukasvatus
9. Muu loomakasvatus
10. Segatootmine

2.2. Veise-, sea- ja lambakohtade arv, mis vastavad tabelis nimetatud nõuetele enne investeeringu tegemist. Tabeli täidate juhul, kui taotlete toetust objektidele nr 01–24 (vt taotlusvorm).11

 

Kasvatamine vastab keskkonnakaitse nõuetele
v.a sõnnikukäitlus
(1)

Kasvatamine vastab sõnnikukäitluse nõuetele
(2)

Kasvatamine vastab loomade heaolu, veterinaar- ja hügieeninõuetele
(3)

Kokku nõuetele vastavad loomakohad
(4)

Muud*
(5)

Kokku
(6=4+5)

(1) Loomakohtade arv

 

 

 

 

 

 

Sh (2) veised

 

 

 

 

 

 

    (3) sead

 

 

 

 

 

 

    (4) lambad

 

 

 

 

 

 


* Loomade arv, mis pole seotud toetust saanud objektidega

2.3. Veise-, sea- ja lambakohtade arv, mis on seotud toetust saanud objektidega pärast investeeringu tegemist . Tabeli täidate juhul, kui taotlete toetust objektidele nr 01–24 (vt taotlusvorm).12

 

Seotud tootmise vastavusse viimisega keskkonnakaitse nõuetega
v.a sõnnikumajandus
(1)

Seotud investeeringutega sõnnikumajandusse
(2)

Seotud tootmise vastavusse viimisega loomade heaolu, veterinaar- ja hügieeninõuetega
(3)

Kokku objektide seotud loomakohad
(4)

Muud*
(5)

Kokku
(6=4+5)

(1) Loomakohtade arv

 

 

 

 

 

 

Sh (2) veised

 

 

 

 

 

 

    (3) sead

 

 

 

 

 

 

    (4) lambad

 

 

 

 

 

 


* Loomade arv, mis pole seotud toetust saanud objektidega

2.4. Kas Teie tootmine on vastavuses EL nõuetega?
1. Jah
2. Ei

Järgmisele küsimusele vastake vaid juhul, kui eelmise küsimuse korral on märgitud, et Teie tootmine on vastavuses EL nõuetega!

2.5. Milliste loetletud EL nõuetega oli Teie tootmine enne toetuse saamist vastavuses? (Valige sobiv vastusevariant või sobivad vastusevariandid.)
1. keskkonnanõuetega
2. veterinaarnõuetega
3. hügieeninõuetega
4. fütosanitaarnõuetega

2.6. Kas Te taotlete toetust selleks, et viia tootmine vastavusse EL nõuetega?
1. Jah
2. Ei

Järgmisele küsimusele vastake vaid juhul, kui eelmise küsimuse korral on märgitud, et Teie tootmine on pärast investeeringu tegemist vastavuses EL nõuetega!

2.7. Milliste loetletud EL nõuetega on Teie tootmine pärast toetuse saamist vastavuses? (Valige sobiv vastusevariant või sobivad vastusevariandid.)
1. keskkonnanõuetega
2. veterinaarnõuetega
3. hügieeninõuetega
4. fütosanitaarnõuetega
1 Projekti rakendamise asukoha määramisel valitakse asukoht, kus projekti soovitakse ellu viia ehk kus hakkab asuma investeeringuobjekt või mis ala ta teenindab. Kui taotletavat objekti kasutatakse nii linnas kui maal, siis valitakse vastuse variandiks regionaalselt määratlemata.
2 Projekti mõju keskkonnale sõltub taotletavatest objektidest. Kui taotletakse toetust mitmele objektile, millest üks on suunatud keskkonna parandamisele (nt vee puhastamise seadmed), aga teise objekti mõju on neutraalne, siis valitakse vastuseks keskkonnasõbralik. Kui taotletakse toetust ühele objektile, mis on otseselt suunatud keskkonna parandamisele (reovete puhastussüsteemide ehitamine), siis valitakse vastusevariant nr 1. Kui taotletaval objektil pole üldse mõju keskkonnale, siis valitakse vastusevariant nr 3.
3 Eeldatav mõju soolisele võrdõiguslikkusele üldiselt neutraalne. Kui leitakse, et projekt on suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele või vähendab soolist ebavõrdsust, siis valitakse vastav vastusevariant.
4 Eeldatav mõju soolise võrdõiguslikkuse vähendamisele tööhõives raskesti määratav.
5 Eeldatav mõju infoühiskonnale on «neutraalne».
6, 7 Uue töökoha all mõistetakse projekti kaudu loodavaid töölepingu alusel täistööajaga töökohti. Töökohad võivad olla hooajalised, täis- või osalise tööajaga. Töökohad märgitakse arvestatuna täiskohtadeks. Eraldi märgitakse mehed, naised, kõik töökohad kokku. Kui töökoht on näiteks osalise tööajaga (nt poolepäevane), saadakse 0,5 uut töökohta. Kui töökoht on hooajaline, saadakse näiteks kolmekuulise tööperioodi puhul 0,25 töökohta.
8, 9 Säilitatud töökohtade hulka ei saa automaatselt lugeda näiteks praegust töötajate arvu, kuid säilitatud töökohtade hulka saab lugeda sellised kohad, mis ilma projektile antava struktuuritoetuseta kaoksid. Töökohad märgitakse arvestatuna täiskohtadeks. Eraldi märgitakse mehed, naised, kõik töökohad kokku. Kui töökoht on näiteks poolepäevane, saadakse 0,5 uut töökohta. Kui töökoht on hooajaline, saadakse näiteks kolmekuulise tööperioodi puhul 0,25 töökohta.
10 Ettevõtete tüpoloogia

Nr

Tootmissuund

Peamise tootmissuuna kirjeldus

1.

Taimekasvatus

Taimekasvatussaaduste realiseerimise netokäive on suurem kui 1/3 kogu realiseerimise netokäibest ning karjatatavate loomade, samuti teraviljasööjate loomade (sigade ja lindude) realiseerimise netokäive on mõlemad alla 1/3.

2.

Aiandus

Aiandussaaduste realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest.

3.

sh puuvilja- ja marjakasvatus

Puuvilja ja marjade realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest.

4.

Püsikultuurid

Muude püsikultuuride ja kombineeritult mitmesuguste püsikultuuride realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest.

5.

Piimatootmine

Piima realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest.

6.

Veisekasvatus

Veiseliha realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest.

7.

Seakasvatus

Sealiha realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest.

8.

Linnukasvatus

Linnuliha realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest.

9.

Muu loomakasvatus

Lamba- ja kitseliha ning muude loomade loomakasvatussaaduste realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest.

10.

Segatootmine

Piima, veiseliha, lamba- ja kitseliha ning muude loomade loomakasvatussaaduste realiseerimise netokäive moodustab 1/3 kuni 2/3 kogu realiseerimise netokäibest.


11 Tabel täidetakse juhul, kui taotletakse toetust tegevustele – piimatootmine, loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine, rekonstrueerimine ning seadmete ostmine ja paigaldamine.
Näide: Teil on 150 lehma ja Te investeerite sõnnikuhoidlasse ning lüpsiseadmesse. Sõnnikuhoidlas kavatsetakse ladustada 100 lehma sõnnikut ning nende 100 lehma hulgast lüpstakse 30 lehma, siis sõnnikumajandusega on seotud 100 lehma (veerg 2), sanitaar- ja hügieeninõuetega seotud 30 (veerg 3), toetatud objektidega seotud loomakohad kokku on 100 (veerg 4) ning muude all kajastate 50 (veerg 5) lehma ning kokku real 150 lehma (veerg 6).
12 Tabel täidetakse juhul, kui taotletakse toetust tegevustele – piimatootmine, loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine, rekonstrueerimine ning seadmete ostmine ja paigaldamine.
Näide: Teil on 150 lehma ja Te investeerite sõnnikuhoidlasse ning lüpsiseadmesse. Sõnnikuhoidlas kavatsetakse ladustada 100 lehma sõnnikut ning nende 100 lehma hulgast lüpstakse 30 lehma, siis sõnnikumajandusega on seotud 100 lehma (veerg 2), sanitaar- ja hügieeninõuetega seotud 30 (veerg 3), toetatud objektidega seotud loomakohad kokku on 100 (veerg 4) ning muude all kajastate 50 (veerg 5) lehma ning kokku real 150 lehma (veerg 6).

[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]


 

 

 

Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused»
lisa 6

PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE INVESTEERINGUTOETUSE ÄRIPROJEKT

Tabel 1. Taotleja andmed ja äriprojekti üldine iseloomustus

A

B

C

1

Taotleja ärinimi1

 

2

Taotleja või tema esindaja
ees- ja perekonnanimi2

 

3

Taotleja või tema esindaja isikukood3

 

4

Äriregistri kood

 

5

Maksukohustuslaste registri tõendi number4

 

6

Taotleja postiaadress ja kontaktandmed

 

7

Kavandatava investeeringu teostamise aeg5

Aasta

 

Kvartal

 

Aasta

 

Kvartal

 

8

Kavandatava investeeringuobjekti asukoht

 

9

Kavandatava investeeringu koondnimetus

 

10

Tegevusala, mille arendamiseks toetust taotletakse

11

Kavandatava investeeringu eesmärk ja investeeringujärgse majandustegevuse lühikirjeldus


12

Kavandatava ehitise puhul planeeritav ehitise kasutusloa saamise aeg

Aasta

 

Kvartal

 

Tabel 2. Maakasutus, külvatav seeme, loomakohad ja tööjõud

A

B

C

D

E

F

G

 

 

Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta

Taotluse esitamise majandusaasta

Planeeritav esimene majandusaasta

Planeeritav teine majandusaasta

Planeeritav kolmas majandusaasta

1

Maakasutusõigus (täpsusega 0,1 ha)

2

–omandis

 

 

 

 

 

3

–kasutusvalduses

 

 

 

 

 

4

–rendile võetud

 

 

 

 

 

5

–ajutise kasutuslepingu alusel

 

 

 

 

 

6

–muu

 

 

 

 

 

7

Maa KOKKU6

 

 

 

 

 

8

   sh haritav maa

 

 

 

 

 

9

   sh ebasoodsamas piirkonnas

 

 

 

 

 

10

Haritav maa kasvatatavate kultuuride lõikes (täpsusega 0,1 ha )7

11

–teravili

 

 

 

 

 

12

 

 

 

 

 

 

13

–kartul

 

 

 

 

 

14

 

 

 

 

 

15

 

 

 

 

 

16

 

 

 

 

 

17

 

 

 

 

 

18

 

 

 

 

 

19

–rohusööt

 

 

 

 

 

20

 

 

 

 

 

21

Haritav maa KOKKU8

 

 

 

 

 

22

Sertifitseeritud seemnega külvatud ja külvatav pind KOKKU

 

 

 

 

 

23

   sh teravili

 

 

 

 

 

24

   sh raps (rüps)

 

 

 

 

 

25

   sh kartul

 

 

 

 

 

26

Loomakohtade arv9

 

 

 

 

 

27

   sh Euroopa Liidu veterinaarnõuetele vastavaid 10

 

 

 

 

 

28

Tööjõud11

 

 

 

 

 

29

–töölepingu alusel töötavad isikud

 

 

 

 

 

30

–muudel alustel12

 

 

 

 

 

31

Tööjõud KOKKU

 

 

 

 

 

32

    sh põllumajandustootmises hõivatute aasta keskmine arv

 

 

 

 

 

Tabel 3. Toodangunäitajad13

A

B

C

D

E

F

G

H

 

 

Mõõtühik

Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta

Taotluse esitamise majandusaasta

Planeeritav esimene majandusaasta

Planeeritav
teine majandusaasta

Planeeritav kolmas majandusaasta

1

Toodang14

 

 

 

 

 

 

2

–teravili

tonn

 

 

 

 

 

3

–raps (rüps)

tonn

 

 

 

 

 

4

–kartul

tonn

 

 

 

 

 

5

–ilupuud ja -põõsad

tk

 

 

 

 

 

6

 

 

 

 

 

 

7

–marjad

kg

 

 

 

 

 

8

–puuviljad

kg

 

 

 

 

 

9

–piim

tonn

 

 

 

 

 

10

–veiseliha

tonn

 

 

 

 

 

11

–sealiha

tonn

 

 

 

 

 

12

–mesindussaadused

kg

 

 

 

 

 

13

 

 

 

 

 

 

14

Loomade ja lindude aasta keskmine arv

15

–lüpsilehmad

 

 

 

 

 

 

16

–noor- ja nuumveised

 

 

 

 

 

 

17

–emised

 

 

 

 

 

 

18

–nuumsead

 

 

 

 

 

 

19

 

 

 

 

 

 

20

 

 

 

 

 

 

21

 

 

 

 

 

 

22

Saagikuse ja produktiivsuse näitajad

23

–teravili

t/ha

 

 

 

 

 

24

–raps (rüps)

t/ha

 

 

 

 

 

25

–kartul

t/ha

 

 

 

 

 

26

 

 

 

 

 

 

27

 

 

 

 

 

 

28

 

 

 

 

 

 

29

 

 

 

 

 

 

30

–piima lehma kohta aastas

kg

 

 

 

 

 

31

–veiste kaaluiive ööpäevas

g

 

 

 

 

 

32

–sigade kaaluiive ööpäevas

g

 

 

 

 

 

33

 

 

 

 

 

 

 

34

Puu- ja marjakultuuride istutustihedus

35

tk/ha

×

 

 

×

×

36

tk/ha

×

 

 

×

×

37

tk/ha

×

 

 

×

×

38

tk/ha

×

 

 

×

×

Tabel 4. Turg ja konkurents

A

B

1.

Investeeringueelsete toodete ja teenuste lühikirjeldus




2.

Kavandatavate uute toodete ja teenuste lühikirjeldus




3.

Toodete turustamise ja teenuste osutamise viisid15




4.

Kavandatavate toodete turustamise ja teenuste osutamise viisid 15




5.

Konkurentsivõime16




Tabel 5. Varad, kohustused ja omakapital17

A

B

C

D

E

F

G

 

 

Taotlemisele eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga

Taotlemise majandusaasta viimase päeva seisuga

Planeeritava esimese majandusaasta viimase päeva seisuga

Planeeritava teise majandusaasta viimase päeva seisuga

Planeeritava kolmanda majandusaasta viimase päeva seisuga

1

VARAD (AKTIVA)

 

 

 

 

 

2

Käibevara

 

 

 

 

 

3

Raha ja pangakontod

 

 

 

 

 

4

Aktsiad ja muud väärtpaberid

 

 

 

 

 

5

Nõuded ostjate vastu

 

 

 

 

 

6

  sh ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega)

 

 

 

 

 

7

Mitmesugused nõuded

 

 

 

 

 

8

Viitlaekumised

 

 

 

 

 

9

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

 

 

 

 

 

10

   sh maksude ettemaksed ja tagasinõuded

 

 

 

 

 

11

Varud KOKKU

 

 

 

 

 

12

–tooraine ja materjal

 

 

 

 

 

13

–lõpetamata toodang

 

 

 

 

 

14

–noor- ja nuumloomad

 

 

 

 

 

15

–valmistoodang

 

 

 

 

 

16

–ostetud kaubad müügiks

 

 

 

 

 

17

–ettemaksed hankijatele

 

 

 

 

 

18

Käibevara KOKKU

 

 

 

 

 

19

Põhivara

 

 

 

 

 

20

Pikaajalised finantsinvesteeringud

 

 

 

 

 

21

Maa

 

 

 

 

 

22

Istandikud

 

 

 

 

 

23

Ehitised

 

 

 

 

 

24

Masinad ja seadmed

 

 

 

 

 

25

Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud

 

 

 

 

 

26

Tõu- ja produktiivloomad

 

 

 

 

 

27

Akumuleeritud põhivara kulum (miinusega)

 

 

 

 

 

28

Lõpetamata ehitised

 

 

 

 

 

29

Ettemaksed materiaalse põhivara eest

 

 

 

 

 

30

Põhivara KOKKU

 

 

 

 

 

31

Immateriaalne põhivara

 

 

 

 

 

32

VARAD (AKTIVA) KOKKU

 

 

 

 

 

33

KOHUSTUSED ja OMAKAPITAL (PASSIVA)

34

Lühiajalised kohustused

 

 

 

 

 

35

Võlakohustused (välja arvatud pangalaenud)

 

 

 

 

 

36

Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed

 

 

 

 

 

37

Kapitalirendi tagasimaksed järgmisel perioodil

 

 

 

 

 

38

Lühiajalised laenud krediidiasutustelt

 

 

 

 

 

39

Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest

 

 

 

 

 

40

Võlad hankijatele

 

 

 

 

 

41

Mitmesugused võlad

 

 

 

 

 

42

Maksuvõlad

 

 

 

 

 

43

Viitvõlad

 

 

 

 

 

44

Lühiajalised eraldised

 

 

 

 

 

45

Muud ettemaksed, tulevaste perioodide tulud

 

 

 

 

 

46

Lühiajalised kohustused KOKKU

 

 

 

 

 

47

Pikaajalised kohustused

 

 

 

 

 

48

Mittekonverteeritavad võlakohustused

 

 

 

 

 

49

  sh kapitalirendi kohustus

 

 

 

 

 

50

Konverteeritavad võlakohustused

 

 

 

 

 

51

Pangalaenud

 

 

 

 

 

52

Muud laenud krediidiasutustelt

 

 

 

 

 

53

Muud pikaajalised võlad

 

 

 

 

 

54

Pikaajalised eraldised

 

 

 

 

 

55

Pikaajalised kohustused KOKKU

 

 

 

 

 

56

Kohustused KOKKU

 

 

 

 

 

57

Omakapital

58

………. kapital18

 

 

 

 

 

59

sissemaksed19

 

 

 

 

 

60

Aažio

 

 

 

 

 

61

Reservid

 

 

 

 

 

62

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

 

 

 

 

 

63

Aruandeaasta kasum (kahjum)

 

 

 

 

 

64

Oma aktsiad või oma osad (miinusega)

 

 

 

 

 

65

Omakapital KOKKU

 

 

 

 

 

66

KOHUSTUSED ja OMAKAPITAL (PASSIVA) KOKKU

 

 

 

 

 

Tabel 6. Kasumiaruanne20

A

B

C

D

E

F

G

 

 

Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta

Taotluse esitamise majandusaasta

Planeeritav esimene majandusaasta

Planeeritav teine majandusaasta

Planeeritav kolmas majandusaasta

1

Äritulud

2

Müügitulu

 

 

 

 

 

3

Valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutus

 

 

 

 

 

4

Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamiseks

 

 

 

 

 

5

Muud äritulud

 

 

 

 

 

6

  sh dotatsioonid/toetused

 

 

 

 

 

7

Äritulud KOKKU

 

 

 

 

 

8

Ärikulud

9

Kaubad, toore, materjal ja teenused

 

 

 

 

 

10

Mitmesugused tegevuskulud

 

 

 

 

 

11

Tööjõukulu

 

 

 

 

 

12

Kulum

 

 

 

 

 

13

Muud ärikulud

 

 

 

 

 

14

Ärikulud KOKKU

 

 

 

 

 

15

Finantstulud

16

Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt

 

 

 

 

 

17

Finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt

 

 

 

 

 

18

Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt

 

 

 

 

 

19

Kasum valuutakursi muutustest

 

 

 

 

 

20

Muud intressi- ja finantstulud

 

 

 

 

 

21

Finantstulud KOKKU

 

 

 

 

 

22

Finantskulud

23

Tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud

 

 

 

 

 

24

Sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud

 

 

 

 

 

25

Intressikulud

 

 

 

 

 

26

Kahjum valuutakursi muutustest

 

 

 

 

 

27

Finantsinvesteeringute väärtuse muutus

 

 

 

 

 

28

Muud finantskulud

 

 

 

 

 

29

Finantskulud KOKKU

 

 

 

 

 

30

Kasum (kahjum) majandustegevusest

 

 

 

 

 

31

Erakorralised tulud

 

 

 

 

 

32

Erakorralised kulud

 

 

 

 

 

33

Kasum (kahjum) enne maksustamist

 

 

 

 

 

34

Tulumaks21

 

 

 

 

 

35

Aruande puhaskasum (-kahjum)

 

 

 

 

 

Tabel 7. Müük22

A

B

C

D

E

F

G

H

 

 

Mõõtühik

Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta

Taotluse esitamise majandusaasta

Planeeritav esimene majandusaasta

Planeeritav teine majandusaasta

Planeeritav kolmas majandusaasta

1

Toodangu ja teenuste müügi maht

 

 

 

 

 

 

2

–teravili

tonn

 

 

 

 

 

3

–raps (rüps)

tonn

 

 

 

 

 

4

–kartul

tonn

 

 

 

 

 

5

– ilupuud ja -põõsad

tk

 

 

 

 

 

6

 

 

 

 

 

 

7

–marjad

kg

 

 

 

 

 

8

–puuvili

kg

 

 

 

 

 

9

–piim22¹

tonn

 

 

 

 

 

91

sh investeeringuobjektiga seotud piim

tonn

 

 

 

 

 

10

  sh eliit- ja kõrgema sordi piim

tonn

 

 

 

 

 

11

–veiseliha

tonn

 

 

 

 

 

12

–sealiha

tonn

 

 

 

 

 

13

–mesindussaadused

kg

 

 

 

 

 

14

 

 

 

 

 

 

15

Omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemine taotleja ettevõttes 23

16

–piim

tonn

 

 

 

 

 

161

sh investeeringuobjektiga seotud piim

tonn

 

 

 

 

 

17

 

 

 

 

 

 

18

 

 

 

 

 

 

19

Keskmine ühiku müügihind

 

 

 

 

 

 

20

–teravili

krooni/t

 

 

 

 

 

21

–raps (rüps)

krooni/t

 

 

 

 

 

22

–kartul

krooni/t

 

 

 

 

 

23

–ilupuud ja -põõsad

krooni/tk

 

 

 

 

 

24

 

 

 

 

 

 

25

–marjad

krooni/kg

 

 

 

 

 

26

–puuvili

krooni/kg

 

 

 

 

 

27

–piim

krooni/ t

 

 

 

 

 

28

–veiseliha

krooni/t

 

 

 

 

 

29

–sealiha

krooni/t

 

 

 

 

 

30

–mesindussaadused

krooni/kg

 

 

 

 

 

31

 

 

 

 

 

 

32

Müügitulu

33

–teravili

krooni

 

 

 

 

 

34

–raps (rüps)

krooni

 

 

 

 

 

35

–kartul

krooni

 

 

 

 

 

36

–ilupuud ja -põõsad

krooni

 

 

 

 

 

37

krooni

 

 

 

 

 

38

–marjad

krooni

 

 

 

 

 

39

–puuvili

krooni

 

 

 

 

 

40

–piim

krooni

 

 

 

 

 

41

–veiseliha

krooni

 

 

 

 

 

42

–sealiha

krooni

 

 

 

 

 

43

–mesindussaadused

krooni

 

 

 

 

 

44

krooni

 

 

 

 

 

45

krooni

 

 

 

 

 

46

 

krooni

 

 

 

 

 

47

krooni

 

 

 

 

 

48

–muu müük

krooni

 

 

 

 

 

49

Müügitulu KOKKU

krooni

 

 

 

 

 

50

sh omatoodetud põllumajandussaaduste müük

krooni

 

 

 

 

 

51

omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müük

krooni

 

 

 

 

 

52

   sh väikeettevõtlusest saadud müügitulu

krooni

 

 

 

 

 

Tabel 8. Kulud24

A

B

C

D

E

F

G

 

 

Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta

Taotluse esitamise majandusaasta

Planeeritav esimene majandusaasta

Planeeritav teine majandusaasta

Planeeritav kolmas majandusaasta

1

Ostetud kaubad, toore, materjal ja teenused

2

–seeme

 

 

 

 

 

3

–väetis

 

 

 

 

 

4

–taimekaitsevahend

 

 

 

 

 

5

–sööt

 

 

 

 

 

6

–veterinaarteenus

 

 

 

 

 

7

 

 

 

 

 

8

 

 

 

 

 

9

 

 

 

 

 

10

 

 

 

 

 

11

 

 

 

 

 

12

Ostetud kaubad, toore, materjalid ja teenused KOKKU

 

 

 

 

 

13

  sh piimatootmisele25

 

 

 

 

 

14

      sealiha tootmisele25

 

 

 

 

 

15

      teravilja ja rapsi (rüpsi) kasvatamisele 25

 

 

 

 

 

16

Mitmesugused tegevuskulud

17

 

 

 

 

 

18

 

 

 

 

 

19

 

 

 

 

 

20

 

 

 

 

 

21

 

 

 

 

 

22

 

 

 

 

 

23

 

 

 

 

 

24

 

 

 

 

 

25

Mitmesugused tegevuskulud KOKKU

 

 

 

 

 

26

Tööjõukulud

27

–palgakulud

 

 

 

 

 

28

–sotsiaalmaksukulud

 

 

 

 

 

29

–kulud erisoodustustele

 

 

 

 

 

30

–füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu kulu

 

 

 

 

 

31

Tööjõukulud KOKKU

 

 

 

 

 

32

Kulum

 

 

 

 

 

33

   sh põhivara kulum

 

 

 

 

 

34

Muud ärikulud

35

 

 

 

 

 

36

 

 

 

 

 

37

Muud ärikulud KOKKU

 

 

 

 

 

38

Ärikulud KOKKU

 

 

 

 

 

Tabel 9. Raha liikumine26

A

B

C

D

E

F

 

 

Taotluse esitamise majandusaasta

Planeeritav esimene majandusaasta

Planeeritav teine majandusaasta

Planeeritav kolmas majandusaasta

1

Raha jääk perioodi alguseks

 

 

 

 

2

Rahalised sissetulekud

3

Laekumised toodangu ja teenuste müügist KOKKU

 

 

 

 

4

–teravili

 

 

 

 

5

–raps (rüps)

 

 

 

 

6

–kartul

 

 

 

 

7

–ilupuud ja -põõsad

 

 

 

 

8

 

 

 

 

9

–marjad

 

 

 

 

10

–puuvili

 

 

 

 

11

–piim

 

 

 

 

12

–veiseliha

 

 

 

 

13

–sealiha

 

 

 

 

14

–mesindussaadused

 

 

 

 

15

 

 

 

 

16

 

 

 

 

17

 

 

 

 

18

 

 

 

 

19

–muu müüdav kaup ja teenus

 

 

 

 

20

Ostjatelt eelmisel majandusaastal laekumata arved

 

 

 

 

21

Tagastatav käibemaks27

 

 

 

 

22

Lühiajalised laenud28

 

 

 

 

23

Pikaajalised laenud28

 

 

 

 

24

Muud laekumised KOKKU

 

 

 

 

25

 

 

 

 

26

 

 

 

 

27

Rahalised sissetulekud KOKKU

 

 

 

 

28

Rahalised väljaminekud

29

Kaubad, toore, materjalid ja teenused KOKKU

 

 

 

 

30

 

 

 

 

31

 

 

 

 

32

 

 

 

 

33

 

 

 

 

34

 

 

 

 

35

 

 

 

 

36

 

 

 

 

37

 

 

 

 

38

Mitmesugused tegevuskulud KOKKU

 

 

 

 

39

 

 

 

 

40

 

 

 

 

41

 

 

 

 

42

 

 

 

 

43

 

 

 

 

44

 

 

 

 

45

 

 

 

 

46

 

 

 

 

47

Muud ärikulud

 

 

 

 

48

Tööjõukulud KOKKU

 

 

 

 

49

–palgakulu

 

 

 

 

50

–sotsiaalmaks

 

 

 

 

51

–erisoodustuste kulu

 

 

 

 

52

–füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaks

 

 

 

 

53

Muud väljaminekud KOKKU

 

 

 

 

54

 

 

 

 

55

–ettevalmistavad tööd29

 

×

×

×

56

Eelmise majandusaasta võlad  hankijatele

 

 

 

 

57

Maksuvõlad

 

 

 

 

58

Makstav käibemaks30

 

 

 

 

59

Kasutusrendi maksed31

 

 

 

 

60

Laenude intressid KOKKU

 

 

 

 

61

–lühiajaliste laenude intressid

 

 

 

 

62

–pikaajaliste laenude intressid

 

 

 

 

63

–kapitalirendi intressid

 

 

 

 

64

Laenude tagasimaksmine KOKKU

 

 

 

 

65

–lühiajalised laenud

 

 

 

 

66

–pikaajalised laenud

 

 

 

 

67

–eelmiste perioodide kapitalirendi põhiosa

 

 

 

 

68

Rahalised väljaminekud KOKKU

 

 

 

 

69

Raha jääk pärast väljaminekute mahaarvamist 32

 

 

 

 

70

Mittetoetatav investeering KOKKU33

 

 

 

 

71

×

×

 

 

72

×

×

 

 

73

×

×

 

 

74

Raha jääk investeeringuteks34

 

 

×

×

75

Taotlemisele eelnenud aastatel tehtud ettevalmistava töö maksumus35

 

×

×

×

76

Raha jääk toetatavaks investeeringuks36

 

 

×

×

77

Kavandatav investeering, millele taotletakse toetust37

 

 

×

×

78

   sh kapitalirendi korras teostatav investeering

 

 

×

×

79

Kavandatavaks investeeringuks kasutatavate oma- ja laenuvahendite ning toetatava investeeringu maksumuse vahe 38

 

 

×

×

80

Laenu vajadus toetatava investeeringu tegemiseks

 

 

×

×

81

Investeeringutoetuse laekumine

 

 

×

×

82

Raha jääk perioodi lõpuks39

 

 

 

 

Tabel 10. Kavandatavate investeeringuobjektide ehitamisele, rekonstrueerimisele ja ostmisele ning ettevalmistavatele töödele tehtavate kulutuste rahaline jaotus40

A

B

B1

C

D

E

F

G

H

I

J

 

 

Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta

Taotluse esitamise majandusaasta

Planeeritav esimene majandusaasta

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

1

Toetatavad investeeringud

2

[Kehtetu – RTL – 2005 – jõust. 2005]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3

[Kehtetu – RTL – 2005 – jõust. 2005]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4

[Kehtetu – RTL – 2005 – jõust. 2005]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5

[Kehtetu – RTL – 2005 – jõust. 2005]

 

 

 

 

×

×

×

×

×

6

Loomakasvatus KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7

×

 

 

 

 

 

 

 

 

8

×

 

 

 

 

 

 

 

 

9

–ettevalmistavad tööd41

 

 

 

 

×

×

×

×

×

10

Tõuloomade ostmine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11

×

 

 

 

 

 

 

 

 

12

×

 

 

 

 

 

 

 

 

13

–ettevalmistavad tööd41

 

 

 

 

×

×

×

×

×

14

Sõnnikulaotus KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15

×

 

 

 

 

 

 

 

 

16

×

 

 

 

 

 

 

 

 

17

–ettevalmistavad tööd41

 

 

 

 

×

×

×

×

×

18

Taimekasvatus KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

19

×

 

 

 

 

 

 

 

 

20

×