«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks» ühtne programmdokument aastateks 2004-2006» meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused
Vastu võetud 14.04.2004 nr 36
RTL 2004, 42, 716
jõustumine 26.04.2004
Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise kuupäev):
03.03.2005/22 ( RTL 2005, 28, 391) 13.03.2005
Määrus kehtestatakse « Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus sätestab «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava (edaspidi arengukava) kolmanda prioriteedi meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» raames ettevõtjale põllumajandustootmise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise eesmärgid, toetatavad tegevused, nõuded taotlejale ja taotlusele, taotluse esitamise tähtaja ja asutuse, kellele taotlus esitatakse, taotluse läbivaatamise tähtaja, taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamise alused ja korra ning toetuse väljamaksete teostamise tingimused ja korra.
(2) Määruses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades «Struktuuritoetuse seadusest» (edaspidi seadus) tulenevaid erisusi.
§2. Meetme eesmärk
(1) Meetme üldeesmärk on suurendada põllumajandustootmise konkurentsivõimet.
(2) Meetme spetsiifilised eesmärgid on järgmised:
1) arendada veterinaar- ja fütosanitaarnõuetele ning loomade heaolu ja hügieeninõuetele vastavat keskkonnasäästlikku põllumajandust;
2) tõsta põllumajandusliku tehnoloogia taset ja parandada toodangu kvaliteeti;
3) säilitada tööhõive põllumajanduses;
4) säilitada traditsiooniline põllumajandusmaastik.
2. peatükk
TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED
NING TOETUSE TAOTLEMINE
§3. Nõuded toetuse taotlejale
(1) Toetust võib taotleda ettevõtja, kes vastab arengukava peatükis 3.3.2 ning programmitäiendi peatükis “Investeeringud põllumajandustootmisse” taotlejale esitatud nõuetele ning kelle Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I (edaspidi asutamislepingu lisa I) toodud omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi oli toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50 protsenti ettevõtja kogu müügitulust, kui ettevõtja peab vastavalt “Raamatupidamise seadusele” (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588; 2004, 90, 616) tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või ettevõtja kogu ettevõtlustulust, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, kui ettevõtja peab vastavalt “Raamatupidamise seadusele” kassapõhist raamatupidamise arvestust.
(2) Lõikes 1 nimetatud ettevõtja (edaspidi taotleja ) võib taotleda toetust käesoleva määruse lisa 1 punktis 5 nimetatud investeeringuobjektide kohta ka juhul, kui tema poolt:
1) asutamislepingu lisas I toodud omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi oli toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 30 protsenti ettevõtja kogu müügitulust, kui ettevõtja peab vastavalt “Raamatupidamise seadusele” tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või ettevõtja kogu ettevõtlustulust, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, kui ettevõtja peab vastavalt “Raamatupidamise seadusele” kassapõhist raamatupidamise arvestust;
2) küla, alevi või aleviku territooriumil (edaspidi maapiirkond) turismist, käsitööndusest, jaekaubandusest saadud müügitulu või parandustöökodade, masinaühistute või teenindussalongidega seotud teenuste osutamisest saadud tulu oli toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50 protsenti ettevõtja kogu müügitulust, kui ettevõtja peab vastavalt “Raamatupidamise seadusele” tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või ettevõtja kogu ettevõtlustulust, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, kui ettevõtja peab vastavalt “Raamatupidamise seadusele” kassapõhist raamatupidamise arvestust.
(3) Taotlejal ei tohi olla riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt.
(4) Kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 1 nimetatud tegevuste kohta, peavad taotleja põllumajandusloomad toetuse taotlemise ajal olema “Loomatauditõrje seaduse” (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4; 88, 531; 93, 566; 2002, 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135; 34, 236) § 11 kohaselt põllumajandusloomade registris registreeritud ja nõuetekohaselt identifitseeritud. Kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktides 1.1.5, 1.1.6 ja 1.2.1 nimetatud tegevuse kohta ning investeering on seotud piimatootmisega, on talle “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” (RT I 2004, 24, 163; 34, 236; 2005, 5, 16) § 27 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras määratud tootmiskvoot või § 74 alusel määratud tootmiskvoot, mida sama seaduse § 28 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras on korrigeeritud.
[RTL 2005, 28, 391 - jõust. 13.03.2005]
§4. Noor ettevõtja
(1) Nooreks ettevõtjaks loetakse füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole § 3 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutsenud kauem kui toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud viis kalendriaastat ning kes ei ole toetuse taotlemisele vahetult eelnenud kalendriaasta 31. detsembri seisuga vanem kui 39-aastane.
(2) Noore ettevõtja kohta sätestatut kohaldatakse ka äriühingule, kes ei ole § 3 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutsenud kauem kui toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud viis kalendriaastat ning kelle kõik osad või aktsiad kuuluvad füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, kes ei olnud toetuse taotlemisele vahetult eelnenud kalendriaasta 31. detsembri seisuga vanem kui 39-aastane.
§5. Toetatavad tegevused ja investeeringuobjektid
(1) Taotleja võib taotleda toetust lisas 1 nimetatud tegevuste ja investeeringuobjektide (edaspidi investeeringuobjekt) kohta. Investeeringuobjektiks võivad olla ainult uued masinad ja seadmed ning aretusloomade sünnijärgne esmaostmine.
(2) Kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 6 nimetatud investeeringuobjekti kohta, peab see asuma maapiirkonnas.
(21) Taotleja võib taotleda toetust lisa 1 punktides 1.1.5 ja 1.1.6 nimetatud investeeringuobjektide kohta vaid juhul, kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 1.2.1 nimetatud investeeringuobjektide kohta ja punktides 1.1.5. ja 1.1.6. nimetatud objektid on ehitusprojektis ette nähtud. Taotleja võib taotleda toetust lisa 1 punktis 1.1.7 nimetatud investeeringuobjektide kohta vaid juhul, kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktides 1.2.1–1.2.3 nimetatud investeeringuobjektide kohta ja punktis 1.1.7. nimetatud objekt on ehitusprojektis ette nähtud.
(3) Kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta väljastanud mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal vähemalt kolm vormikohast pakkumiskutset (lisa 2) koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi investeeringuobjekti pakkumiskutse) ja olema saanud vähemalt kolm hinnapakkumist koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine ), mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile
(4) Kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni või kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 6.2 nimetatud investeeringuobjekti kohta või kui antud valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema väljastanud mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal vähemalt ühe investeeringuobjekti pakkumiskutse ja olema saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise.
(5) Toetatava tegevuse osaks võib olla ka kavandatud investeeringuobjektiga kaasnev tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö ning toetuse avalduse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus (edaspidi ettevalmistav töö), mille kohta on isik, kellelt taotleja tellis tööd või teenust, väljastanud arve või arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal ning mille eest on tasutud enne taotluse esitamist.
(6) Kui ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema ettevalmistava töö kohta väljastanud vähemalt kolm vabas vormis kirjalikku pakkumiskutset ja olema saanud vähemalt kolm hinnapakkumist.
(7) Kavandatud investeeringuobjektiga seotud tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja –geodeetiline uurimistöö võib olla investeeringuobjekti osaks, millele toetust taotletakse juhul, kui samale tellitud tööle või teenusele ei ole eelnevalt taotletud toetust ettevalmistavate tööde eest.
(8) Väljavalitud hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes teiste hinnapakkumistega.
(9) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik või aktsionär ei tohi omada üksteise äriühingus osalust ega kuuluda üksteise (äriühingu) juhatusse või nõukokku.
[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]
§6. Projekti abikõlblikud kulud
(1) Paragrahvis 5 nimetatud toetatavate tegevuste abikõlbliku kulu (edaspidi projekti maksumus) moodustavad:
1) investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus;
2) ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus, mis võib olla kuni 12 protsenti punktis 1 nimetatud maksumusest.
(2) Kui ettevalmistava töö maksumus ületab 12 protsenti lõike 1 punktis 1 nimetatud maksumusest, arvestatakse ettevalmistava töö maksumuseks 12 protsenti.
[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]
§7. Toetuse määr ja suurus
(1) Toetust antakse kuni 40 protsenti projekti maksumusest, välja arvatud lisa 1 punktis 4 nimetatud investeeringuobjekti kohta, mille puhul antakse toetust kuni 30 protsenti projekti maksumusest.
(2) Toetust antakse kuni 50 protsenti projekti maksumusest, kui toetuse taotlemise aastal taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast, püsirohumaast, põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevast maast oli vähemalt 50 protsenti lisas 3 toodud piirkonnas (edaspidi ebasoodsam piirkond), välja arvatud lisa 1 punktis 4 nimetatud investeeringuobjektid, mille puhul antakse toetust kuni 40 protsenti projekti maksumusest, kusjuures arvesse võetakse ainult need taotleja kasutuses olevad põllumassiivid, mis jäävad tervikuna ebasoodsamasse piirkonda.
(3) Noorele ettevõtjale antakse toetust kuni 45 protsenti projekti maksumusest ja ebasoodsamas piirkonnas kuni 55 protsenti projekti maksumusest, välja arvatud lisa 1 punktis 4 nimetatud investeeringuobjektid, mille puhul antakse toetust kuni 35 protsenti projekti maksumusest ja ebasoodsamas piirkonnas kuni 45 protsenti projekti maksumusest.
(4) Taotlejale antakse toetust kavandatava projekti maksumuse ja oma- ja laenuvahendite vahe suuruses. Oma- ja laenuvahendite vahe suurust arvestatakse eraldi iga kavandatava majandusaasta kohta, juhul kui projekti tegemine on kavandatud mitmele majandusaastale.
(5) Lisa 1 punktis 5.1 nimetatud investeeringuobjekti kohta antakse toetust lõigetes 1–3 sätestatud määral, arvestades istikute maksimaalset arvu hektari kohta ja toetatava ühiku hinna maksimaalset suurust (lisa 4).
(6) Paragrahvi 5 lõikes 5 nimetatud toetuse avalduse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse eest makstav toetus ei tohi ületada 5 000 krooni projekti kohta.
(7) Kui taotleja taotleb toetust mitme investeeringuobjekti kohta, millest muuhulgas üks on lisa 1 punktis 4 toodud investeeringuobjekt, siis antakse ettevalmistava töö kohta toetust vastavalt lisa 1 punktis 4 nimetatud investeeringuobjektidele ettenähtud toetuse määrale.
(8) Lõigete 1–7 alusel arvutatud maksimaalne taotletav toetuse summa ühe taotleja kohta võib olla järgmine:
1) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 1 või 6 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 1 950 000 krooni kalendriaastas ja kuni 6 643 980 krooni kolmel kalendriaastal kokku;
2) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 2 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 46 940 krooni kalendriaastas ja kuni 4 740 920 krooni kolmel kalendriaastal kokku;
3) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 3 nimetatud tegevuse kohta, siis kuni 782 330 krooni kalendriaastas ja kuni 2 346 990 krooni kolmel kalendriaastal kokku;
4) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 4 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 1 173 495 krooni kalendriaastas ja kuni 3 520 485 krooni kolmel kalendriaastal kokku;
5) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 5 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 469 398 krooni kalendriaastas ja kuni 1 251 728 krooni kolmel kalendriaastal kokku.
(9) Taotletav toetus tegevuse kohta ei tohi kalendriaastal taotletud summana ning kolmel kalendriaastal kokku taotletud summana ületada lõike 8 punktides 1–5 nimetatud maksimaalset suurust ning kõikide tegevuste kohta kokku ühe ettevõtja kohta 2 346 990 krooni kalendriaastas ja 9 387 960 krooni kolmel kalendriaastal kokku.
(10) Lõigete 1–8 alusel arvutatud maksimaalne projekti maksumus ühe taotleja kohta võib olla järgmine:
1) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktides 1, 2 või 6 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 9 387 960 krooni kalendriaastas ja kuni 18 775 920 krooni kolmel kalendriaastal kokku;
2) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 3 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 3 129 320 krooni kalendriaastas ja kuni 7 823 300 krooni kolmel kalendriaastal kokku;
3) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 4 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 5 867 475 krooni kalendriaastas ja kuni 13 690 775 krooni kolmel kalendriaastal kokku;
4) kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 5 nimetatud tegevuste kohta, siis kuni 1 564 660 krooni kalendriaastas ja kuni 3 129 320 krooni kolmel kalendriaastal kokku.
(11) Projekti maksumus tegevuse kohta ei tohi kalendriaastal summana ning kolmel kalendriaastal kokku summana ületada lõike 10 punktides 1–4 nimetatud maksimaalset suurust ning kõikide tegevuste kohta kokku ühele ettevõtjale 9 387 960 krooni kalendriaastas ja 18 775 920 krooni kolmel kalendriaastal kokku.
[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]
§8. Taotluse esitamine ja tähtaeg
(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse avaldus ja äriprojekt ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA), kes on antud meetme rakendusüksus selleks ettenähtud tähtajal.
(11) Taotleja võib esitada ettenähtud tähtajal vaid ühe taotluse.
(2) Lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi koopia esitamist. Taotlemisel lisatakse ka koopiad kõikidest esitatavatest originaaldokumentidest ja tõendavate dokumentide koopiatest.
(3) Toetuse esmakordsel taotlemisel esitab taotleja koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega avalduse taotleja andmete põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks, kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuse ja põllumassiivide registrisse.
(4) PRIA teatab toetuse taotluste esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]
§9. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded
(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse PRIA-le kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu vormikohane avaldus (lisa 5) ja äriprojekt (lisa 6) ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 (edaspidi taotlus).
(2) Taotleja isikut tõendavad dokumendid on:
1) koopia maksukohustuslaste registri tõendist, kui taotlejaks on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse;
2) taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia ja seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
3) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekiri kõikidest osanikest või aktsionäridest koos sünniaja või isikukoodiga, kui taotlejaks on äriühing, kes taotleb toetust § 7 lõikes 3 nimetatud määral.
(3) Taotleja või tema ettevõtte töötaja pädevust tõendav dokument on erialast haridust tõendava dokumendi, töölepingu või tööraamatu koopia või selle väljavõte, millest nähtub vähemalt kaheaastane töökogemus põllumajandussaadusi tootvas ettevõttes vastaval erialal või põllumajandussaaduste tootmise alal füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt kaheaastast tegutsemist tõendava dokumendi koopia.
(4) Taotleja raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid on:
1) äriühingu puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud
majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande koopia, mis kajastab
ettevõtja tegevust vähemalt kuue kuu jooksul;
2)
füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamisele vahetult
eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande koopia või
«Raamatupidamise seaduse» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588)
kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest
isikust ettevõtja puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud
majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud koond
ettevõtlustulude ja -kulude kohta, seejuures majandusaasta bilanss
ja kasumiaruanne või ettevõtluse tulude ja kulude koond, mis
kajastab ettevõtja vähemalt kuue kuu tegevust;
3) taotleja esitatud majandusaasta bilansile vastav pikaajaliste kohustuste loetelu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga. Loetelus näidatakse ära kreeditori nimi ja kohustuse suurus ning kreeditori kinnitus loetelus märgitud pikaajalise kohustuse täitmise ja maksetähtaja kohta kinnituse väljaandmise kuupäeva seisuga. Kreeditoride kinnitus ei ole vajalik «Põllumajandusreformi seadusest» (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945; 1997, 13, 210; 16, 264; 2002, 53, 336; 2003, 17, 95) tulenevate ühistatud vara ja tööosakute kompenseerimise kohustuste kohta;
4) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga ehitiste, masinate, seadmete, tööriistade, sisseseadete ja muu inventari kohta koostatud loetelu, milles märgitakse põhivara ostmise või ehitamise aasta, soetusmaksumus ja nende soetusmaksumus kokku;
5) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused ja et tal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või maksuvõla tasumise ajatamise korral on ta maksud tasunud ajakava kohaselt.
(5) Kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad
dokumendid on:
1) koopia väljavalitud investeeringuobjekti
hinnapakkumisele vastavast investeeringuobjekti pakkumiskutsest koos
tehnilise spetsifikatsiooniga;
2) vähemalt kolme pakkuja
investeeringuobjekti hinnapakkumise koopiad koos tehnilise
spetsifikatsiooniga, kui investeeringuobjekti maksumus ületab
156 466 krooni, kui investeeringuobjekti maksumus on alla 156 466
krooni, siis vähemalt ühe pakkuja investeeringuobjekti
hinnapakkumise koopia koos tehnilise spetsifikatsiooniga;
3)
vormikohane hinnavõrdlustabel (lisa 7) § 5 lõikes 3 nimetatud
investeeringuobjekti kohta, kusjuures väljavalitud hinnapakkumine
peab olema objektiivselt põhjendatud;
4) ehitise puhul
ehitusloa või kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku koopia, kui
see on nõutav «Ehitusseaduses» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003,
25, 153; 2004, 18, 131);
5) lisa 1 punktis 1 loetletud investeeringuobjektide puhul Veterinaar- ja Toiduameti hinnang kavandatava investeeringuobjekti investeeringujärgsele Euroopa Liidu nõuetele vastavuse kohta;
6) lisa 1 punktides 1.2, 4.4.6–4.4.12, 4.5.1, 5.4–5.6, 6.1, 6.3 ja
6.4 loetletud investeeringuobjektide puhul kinnitatud
keskkonnamemorandum või selle koopia, kui see on nõutav
“Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse” (RT I
2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 579; 90, 521; 2004, 30,
209; 38, 258) kohaselt;
7) lisa 1 punktis 6.3 nimetatud investeeringuobjekti korral vallavalitsuse kinnitus, et investeeringuobjekt on eratee «Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594) § 4 lõike 2 mõistes;
8) lisa 1 punktis 6.2 nimetatud investeeringuobjekti puhul pädeva isiku kooskõlastus;
9) lisa 1 punktides 6.1, 6.3 ja 6.4 nimetatud investeeringuobjektide puhul piirkondliku maaparandusbüroo kooskõlastus ehitusprojektile;
10) koopia arve-saatelehest või arvest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö teenuse ning nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia;
11) põllumajandusmaade, püsirohumaade või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate maade loetelu, kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud piirmääral. Loetelus näidatakse ära taotleja kasutuses olev maa taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga, märkides põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud ja kandmata põllumassiivid koos põllumassiivi identifitseerimiseks ettenähtud numberkoodiga, maa kasutamise õigusliku aluse ning kasutatava maa suuruse.
(6) Taotleja ettevõtte nõuetekohasust tõendab mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga taotleja senise tegevuskohajärgse valla- või linnavalitsuse õiend selle kohta, et taotlejale ei ole tehtud ettekirjutust keskkonnakaitsenõuete rikkumise eest või et ettekirjutuses märgitud puudus on kõrvaldatud.
(7) Avaldus seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuste registrisse kandmiseks.
[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]
3. peatükk
TAOTLEJA JA TAOTLUSE VASTAVAKS TUNNISTAMISE
ALUSED JA KORD
§10. Taotluse vastuvõtmine
(1) PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. PRIA teeb väljatrüki taotleja äriregistri kaardist, mille taotleja allkirjastab.
(2) Taotluse esitamisel tehtud kontrolli tulemused kantakse kontroll-lehele, kuhu märgitakse esitatud ja esitamata dokumendid.
(3) Kui avaldus koos kõikide nõutavate dokumentidega on esitatud tähtaegselt, registreerib PRIA taotluse infosüsteemis ning teeb väljatrüki § 9 lõikes 7 nimetatud avalduse osast kahes eksemplaris, mille taotleja ja taotluse vastuvõtmiseks volitatud ametnik allkirjastavad. Volitatud ametnik avab taotlustoimiku, millele lisatakse nimetatud avalduse väljatrükk, taotleja äriregistri kaart ja kontroll-leht. Teine eksemplar avaldusest väljastatakse taotlejale.
(4) Kui taotleja ei esitanud kõiki toetuse taotlemiseks nõutavaid dokumente või ei esitanud taotlust tähtaegselt, taotlust vastu ei võeta ja taotlustoimikut ei avata. Kui taotluse vastuvõtmisel ei saa üheselt tõlgendada nõutava dokumendi vajadust ja sisulist täpsust, võtab PRIA taotluse vastu ja volitatud ametnik avab taotlustoimiku.
§11. Andmete õigsuse kontroll
(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust ettenähtud nõuetele.
(2) PRIA järelevalveametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida taotleja nõusolekul või selle isiku nõusolekul, kellelt taotleja investeeringu tegemiseks tellib teenust või tööd või ostab kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal.
(3) Kontrolli tulemuste kohta koostab järelevalveametnik kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalveametnik ja taotleja või isik, kellelt taotleja investeeringu tegemiseks tellib teenust või tööd või ostab kaupa.
§12. Taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamise alused ja kord
(1) PRIA kontrollib vastavalt seaduse §-dele 18 ja 19 taotluses esitatud andmete alusel taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukava punktis 3.3.2 ning seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud ja käesolevas määruses ettenähtud nõuetele.
(2) Nõuetele vastavaks tunnistamiseks võrdleb PRIA avalduses ja äriprojektis märgitud andmeid omavahel ja neid andmeid tõendavates dokumentides esitatud andmetega ning analüüsib taotleja eelnenud majandustegevust ja kavandatavale projektile järgnevat majandustegevust kajastavaid finantsmajanduslikke andmeid ja nende omavahelisi seoseid.
(3) PRIA määrab vastavalt seaduse § 19 lõikele 3 taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui esitatud taotluses või muudes käesoleva määruse alusel esitatud dokumentides on ebatäpsusi. Taotluste esitamise lõpptähtajaks loetakse taotluse esitamise aastal taotluste esitamiseks ettenähtud viimase tähtaja viimane päev.
(4) Taotleja poolt esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks on PRIA-l õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid.
§13. Eelnenud majandustegevuse analüüsimine
(1) Taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta andmete
alusel tehakse taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse
analüüsimiseks kindlaks, kas tema maksevõime näitaja on suurem
kui 1,0, likviidsuskordaja on suurem kui 0,3, käiberentaabluse
näitaja on suurem kui –8 protsenti ja võlakordaja on väiksem
kui 2,3. Selleks arvutatakse äriprojektis taotluse esitamisele
vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud finantsmajanduslike
näitajate alusel:
1) maksevõime näitaja, mille arvutamiseks
jagatakse käibevara summa vastava majandusaasta lühiajaliste
kohustuste summaga;
2) likviidsuskordaja, mille arvutamiseks jagatakse käibevara summa, millest on maha arvatud varude summa, vastava majandusaasta lühiajaliste kohustuste summaga;
3) käiberentaabluse näitaja, mille arvutamiseks jagatakse puhaskasumi summa netokäibe summaga või kassapõhise raamatupidamise arvestuse korral tulude ja kulude vahe jagatakse tulude summaga;
4) võlakordaja, mille arvutamiseks jagatakse pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste summa vastava majandusaasta omakapitali summaga.
(2) Taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimisel tehakse
kindlaks vastavalt tegevusele, millele taotleja taotles toetust, ka
see, kas:
1) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta
realiseeritud piima osakaal moodustab vähemalt 70 protsenti piima
tootmise kogumahust, kui taotleja taotleb investeeringutoetust
piimatootmise arendamiseks ja seakasvatusega ei tegele;
2) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta teravilja, rapsi, rüpsi, kartuli, köögivilja, lina, ravimtaimede, rohusööda ja söödajuurvilja realiseerimise osakaal moodustab vähemalt 70 protsenti vastava põllumajandussaaduse tootmise kogumahust või madalama osakaalu puhul on nimetatud toodang arvestatud eelnenud majandusaasta lõppbilansis varudesse, kui taotleja taotleb investeeringutoetust taimekasvatuse arendamiseks ja loomakasvatusega ei tegele;
3) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta puuviljade, marjade, ilupuude ja -põõsaste istikute, seente, mee või energiavõsa realiseerimise osakaal moodustab vähemalt 70 protsenti vastava põllumajandussaaduse tootmise kogumahust või madalama osakaalu puhul on nimetatud toodang arvestatud eelnenud majandusaasta lõppbilansis varudesse, kui taotleja taotleb toetust põllumajandustootmise mitmekesistamiseks.
(3) Taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimisel tehakse ka kindlaks, et kavandatava investeeringuobjekti maksumus ei ületa äriprojektis näidatud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohustuste ja omakapitali summa (edaspidi bilansi maht) neljakordset mahtu.
(4) Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud nõude kontrollimisel tehakse
kindlaks:
1) kas taotlejale määratud piima tarnimise ja
otseturustamise individuaalne kvoot kokku (edaspidi piimakvoot
) ei ole taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva
seisuga väiksem kui äriprojektis näidatud taotluse esitamisele
vahetult eelnenud majandusaastal realiseeritud piima ja piimaks
arvestatud piimatoodete maht;
2) kas taotlejale on määratud järgmise kvoodiaasta piimakvoodi suurus vastavalt punktile 1, juhul kui taotlus on esitatud perioodil 1. märtsist kuni 31. maini.
§14. Järgneva majandustegevuse analüüsimine
(1) Kavandatavale projektile järgneva majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimiseks võrreldakse äriprojektis märgitud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta vastavaid andmeid kavandatavale projektile järgnevate majandusaastate kavandatud andmetega ja nende võrdluse alusel tehakse kindlaks, kas kavandatava projekti järgselt omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi ühe töötaja ja haritava maa ühe hektari kohta suureneb.
(2) Paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud nõude kontrollimiseks tehakse kindlaks, et äriprojektis kavandatud investeeringu teostamise aastal investeeringuobjektiga seotud realiseeritava piima ja piimaks arvestatud piimatoodete maht ei ületa taotluse esitamise aasta piimakvooti.
[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]
§15. Taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamine
(1) Taotleja, tema eelnenud majandustegevus, kavandatav projekt ja sellele järgnev majandustegevus on toetuse saamiseks nõuetele vastav, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2) kõik võrreldavad andmed, sealhulgas analüüsitavad finantsmajanduslikud andmed ja nende omavahelised seosed samasust kinnitavad;
3) määruses sätestatud nõuded on täidetud.
(2) PRIA selleks volitatud ametnik koostab kontroll-lehe. Kui taotleja, tema eelnenud majandustegevus, kavandatav projekt või sellele järgnev majandustegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, tuleb kontroll-lehel märkida, millised nõuded ei ole täidetud ja milliste andmete põhjal mittevastavus kindlaks tehti.
[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]
§16. Taotluse rahuldamine või mitterahuldamine
(1) PRIA peadirektor teeb toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse 50 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmise päevast arvates seaduse § 20 lõike 2 punkti 3 alusel. Taotluse rahuldamise ja mitterahuldamise otsus vormistatakse PRIA peadirektori käskkirjaga.
(2) Vajaduse korral võib PRIA peadirektor toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teha 90 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmise päevast arvates, teatades taotlejale otsuse tegemise tähtaja pikendamisest lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Otsuse tegemise tähtaja pikendamist tuleb põhjendada.
(3) Lõikes 2 nimetatud juhul jätkatakse teiste taotluste läbivaatamist ja toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuste tegemist taotluste menetlemise järjekorras.
(4) Taotlus jäetakse rahuldamata seaduse § 19 lõike 5 ja § 20 lõike 4 alusel.
(5) Kui ettevalmistavad tööd ei vasta § 5 lõigetes 5 ja 6 ja § 6 lõike 1 punktis 2 toodud nõuetele või kui esinevad seaduse § 19 lõikes 5 toodud alused, siis jäetakse toetuse taotlus rahuldamata ettevalmistavate tööde osas.
(6) PRIA saadab taotlejale taotluse mitterahuldamise otsuse koopia otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.
§17. Toetuse vastuvõtmise kinnitamine
(1) PRIA saadab pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist toetuse saajale PRIA peadirektori allakirjutatud kinnituskirja kahes eksemplaris ja kulude deklareerimiseks lisas 8 toodud väljamakse taotluse vormi (edaspidi kuludeklaratsioon) posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.
(2) Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks kirjutab toetuse saaja kinnituskirjale alla, märgib allakirjutamise kuupäeva ja tagastab kinnituskirja ühe eksemplari PRIA-le 15 kalendripäeva jooksul arvates kinnituskirja saamisest.
(3) Kinnituskirja tagastamisega kinnitab toetuse saaja, et on nõus:
1) toetust vastu võtma;
2) jätkama põllumajandussaaduste tootmist vastaval põllumajanduslikul tegevusalal, millele ta toetust taotles, vähemalt viie aasta jooksul alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
3) säilitama ja kasutama investeeringuobjekti sihipäraselt vähemalt viie aasta jooksul alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
4) kasutama toetust sihipäraselt;
5) maksma saadud raha toetuse mittesihipärase kasutamise korral PRIA
nõudmisel tagasi;
6) täitma muid toetuse saamiseks esitatud
nõudeid.
(4) Samuti lubab toetuse saaja kinnituskirja tagastamisega PRIA-l teostada järelevalvet investeeringu tegemise ning toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle ning lubab PRIA määratud tähtajal esitada PRIA-le kirjalikud andmed toetuse mõju hindamiseks selle saamisele järgneva viie aasta jooksul seaduse § 10 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse seire ja hindamise üldise korra ja § 13 lõike 5 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse seire läbiviimise eeskirja kohaselt.
§18. Muudatustest teavitamine
Taotleja ning toetuse saaja teavitab PRIA-t kirjalikult:
1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest ja jagunemisest ning samuti ettevõtte või selle osa üleminekust;
3) noore ettevõtja puhul osa või aktsia võõrandamisest või liikmelisuse muutustest;
4) investeeringuobjektiga seotud muutustest.
5) muudest toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud asjaoludest, mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.
[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]
4. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED
§19. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine
(1) Toetuse saaja teeb vastavalt projektile investeeringu ja esitab investeeringut tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta. PRIA teatab investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded samaaegselt toetuse taotluste esitamise tähtajaga.
(2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra kohaselt pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist, kuid mitte varem kui pärast kinnituskirjale allakirjutamist, PRIA-le kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia;
2) kui investeeringuobjektiks on ehitis, siis isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
3) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia.
(3) Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja PRIA-le pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest tasumist, kuid mitte varem kui pärast kinnituskirjale allakirjutamist, kapitalirendi lepingus ettenähtud korras toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia;
2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku koopia;
3) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia.
(4) Lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.
(5) Investeeringu teostamisega ei tohi alustada ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui toetuse taotluse esitamisele vahetult järgneval päeval.
§20. Riiklik järelevalve
(1) PRIA kontrollib enne toetuse väljamaksmist toetuse saaja esitatud investeeringu eest täielikku või osadena tasumist tõendava kuludeklaratsiooni ja sellele lisatud dokumentide nõuetekohasust ning nendes esitatud andmete õigsust ja vastavust muudele arengukava punktis 3.3.2 ettenähtud nõuetele seaduse § 25 alusel.
(2) PRIA järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus viibida toetuse saaja nõusolekul tema ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, nõuda investeeringuobjekti ja muude toetuse saamiseks esitatud nõuete täitmise vastavust arengukava punktis 3.3.2 ettenähtud nõuetele ja taotlusele ning nõuda investeeringuobjekti lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks vajalike dokumentide esitamist, sealhulgas:
1) investeeringuobjekti omandiõigust tõendavat dokumenti;
2) kapitalirendi puhul kasutusõigust kinnitavat dokumenti;
3) ehitise korral kasutusluba;
4) paragrahvi 9 lõike 5 punktis 6 nimetatud keskkonnamemorandumis märgitud välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, maavara või maa-ainese kaevandamisluba või muud kavandatavaks tegevuseks vajalikku luba;
5) lisa 1 punktis 1 loetletud investeeringuobjektide puhul Veterinaar- ja Toiduameti poolt väljastatud veterinaartõendit;
6) lisa 1 punktis 2 nimetatud investeeringuobjekti puhul ostetud
looma põlvnemistunnistust;
7) lisa 1 punktis 5.2 loetletud
investeeringuobjektide puhul Taimetoodangu Inspektsiooni väljastatud
vastavat ametlikku etiketti või taimepassi või «Taimekaitseseaduse»
(RT I 2000, 29, 169; 2001, 88, 531; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387;
2003, 88, 591; 2004, 12, 81) alusel «Taimetervise registri»
registreerimistunnistust;
8) lisa 1 punktides 6.1 ja 6.2
loetletud investeeringuobjektide puhul vastavat liitumislepingut.
(3) PRIA järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus viibida lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks selle isiku nõusolekul, kellelt toetuse saaja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal.
(4) Järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu tulemuste kohta kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalveametnik ja taotleja või isik, kellelt toetuse saaja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa.
§21. PRIA ettekirjutus
Seaduse § 25 lõike 1 punkti 5 alusel ja korras on PRIA peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks teha toetuse saajale ettekirjutusi.
§22. Toetuse maksmine ja maksmisest keeldumine
(1) Toetus makstakse välja seaduse § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(2) PRIA peadirektor teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse. Maksmisest keeldumist tuleb otsuses põhjendada. Toetuse maksmisest keeldumise otsus tehakse 25 tööpäeva jooksul toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates. Toetuse maksmise otsus tehakse sellise aja jooksul, et oleks võimalik kanda toetusraha toetuse saaja arveldusarvele või kapitalirendi korral toetuse saaja poolt nimetatud kapitalirendile andja arveldusarvele kolme kuu jooksul § 19 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamise päevast arvates.
(3) Toetust ei maksta, kui tehakse kindlaks § 16 lõikes 4 toodud taotluse rahuldamata jätmise tingimused või kui:
1) toetuse saaja ei ole investeeringuobjekti või selle osa eest tasunud või ei ole esitanud nõuetekohaseid investeeringut tõendavaid dokumente § 19 lõikes 1 ettenähtud tähtajaks;
2) toetuse saaja tegevus ei vasta §-s 3 või muudele arengukava punktis 3.3.2 ettenähtud nõuetele;
3) investeeringuobjekti kasutamine ei vasta arengukava punktis 3.3.2 toetuse saamiseks ettenähtud nõuetele;
4) toetuse saaja on jätnud kinnituskirja § 17 lõikes 2 ettenähtud
tähtpäevaks tagastamata;
5) toetuse saaja, kellele
järelevalve käigus avastatud puuduse kõrvaldamiseks on tehtud
ettekirjutus, on jätnud ettekirjutuse tähtpäevaks täitmata.
(4) Toetust ei maksta ettevalmistava töö osas, kui ilmnevad § 16 lõikes 5 toodud asjaolud või kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid investeeringut tõendavaid dokumente § 19 lõikes 1 ettenähtud tähtajaks.
(5) Kui toetust ei maksta lõikes 3 toodud asjaolude ilmnemisel, siis ei hüvitata toetuse saajale ka tehtud kulutusi ettevalmistava töö osas.
(6) PRIA saadab toetuse saajale toetuse maksmisest keeldumise otsuse koopia selle tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.
§23. Dokumentide säilitamine
Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIA-s vähemalt kuni 2015. a 31. detsembrini ning «Arhiiviseaduse» (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480) kohaselt.
|
Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 ““Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 3.1 “Investeeringud põllumajandustootmisse” tingimused” lisa 1 (Põllumajandusministri 3. märtsi 2005. a määruse nr 22 sõnastuses)
|
TOETATAVATE TEGEVUSTE NIMEKIRI, MILLELE VÕIB PROGRAMMI RAAMES INVESTEERINGUTOETUST TAOTLEDA
Tegevused |
Investeeringuobjektid1,2 |
Investeeringuobjektide detailne loetelu |
|
|
|
1. Loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning sinna juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine
|
1.1. Laudaseadmete ostmine ja paigaldamine
1.2. Loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine ning rekonstrueerimine
|
1.1.1. Laudasisesed veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed 1.1.2. Biopuhastusseadmed 1.1.3. Laudasisesed elektri- ja ventilatsiooniseadmed, sh ventilaatorid ning kliima- ja automaatikaseadmed 1.1.4. Elektrigeneraatorid 1.1.5. Lüpsimasinad, -seadmed ja –aparaadid 3 1.1.6. Piima jahutuse ja säilitamise seadmed ja tsisternid, v.a autod ja haagised 3 1.1.7. Statsionaarsed laudasisesed sõnniku ja läga eemaldamise seadmed3
1.2.1. Veiselaudad, lüpsiplatsid ja piima esmase jahutuse/säilituse ruumid 1.2.2. Sigalad ja söödaköögid 1.2.3. Lambalaudad 1.2.4. Söödahoidlad 1.2.5. Loomade maha- ja pealelaadimise rajatised |
2. Tõuloomade ostmine |
2.1. Lihaveiste ostmine 2.2. Lammaste ostmine |
|
3. Sõnnikulaotuse seadmete ostmine ja paigaldamine |
3.1. Sõnnikulaoturite ostmine |
3.1.1. Sõnnikulaoturid |
4. Taimekasvatusseadmete ostmine ja paigaldamine ning taimekasvatuseks vajalike hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine
|
4.1. Väetusseadmete ostmine ja paigaldamine
4.2 Niisutusseadmete, sh kasvuhoonetesse ning istandikesse, ostmine ja paigaldamine
4.3. Saagi koristusjärgse töötlemise seadmete ostmine ning paigaldamine
4.4. Hoidlate (teraviljale, peenseemnetele, kartulile, köögiviljadele, lilledele ja istutusmaterjalile) ja kasvuhoonete ehitamine ja rekonstrueerimine ning nende seadmete ostmine ja paigaldamine
4.5.Põllumajandussaaduste kuivatite ehitamine ja rekonstrueerimine |
4.1.1. Väetiste, sh vedelväetiste segamis- ja doseerimisseadmed, sh kasvuhoonetesse ja istandikesse 4.1.2. Paikväetamise seadmed, sh kasvuhoonetesse ja istandikesse
4.2.1. Vihmutusseadmed 4.2.2. Altniisutusseadmed 4.2.3. Torud ja voolikud
4.3.1. Mobiilsed kuivatid ja nende seadmed (k. a kuivati sisseseade vahetamine) 4.3.2. Köögivilja jahutid ja külmutid
4.4.1. Viljahoidla seadmed 4.4.2. Hoidlasisesed elektri- ja ventilatsiooniseadmed, sh ventilaatorid ning kliima- ja automaatikaseadmed 4.4.3. Hoidlaseadmed (sh seadmed sorteerimiseks, puhastamiseks ja pakendamiseks), v.a traktorid 4.4.4. Kasvuhoonetehnika 4.4.5. Kasvuhoonesisesed elektri- ja ventilatsioonisüsteemid 4.4.6. Metallpunkrid ja -viljatornid, sh ventileeritavad 4.4.7. Mineraalväetiste hoidlad 4.4.8. Teravilja (sh seemnevilja) ja peenseemnete hoidlad 4.4.9. Kartulihoidlad 4.4.10. Köögiviljahoidlad ja pakenduskojad 4.4.11. Lillede ja istutusmaterjali hoidlad 4.4.12. Kasvuhooned
4.5.1. Kuivatid 4.5.2. Kuivatite seadmed |
5. Põllumajandustootmise mitmekesistamiseks vajalike istikute ja seadmete ostmine ja paigaldamine ning hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine |
5.1. Viljapuuaedade, marjapõõsa- ja marjaistandike rajamine ja laiendamine, sertifitseeritud või kontrollitud istikute ostmine
5.2. Ilupuude- ja –põõsaste paljundusmaterjali ostmine
5.3. Istandike piirdeaedade ja -konstruktsioonide ostmine ja paigaldamine
5.4. Puuviljade ja marjade kuivatite ostmine ja paigaldamine, ehitamine ning rekonstrueerimine
5.5. Puuviljade, marjade ja seente jahutite ja külmutite ostmine ja paigaldamine, ehitamine ning rekonstrueerimine
5.6. Puuviljade, marjade ja seente hoidlate ehitamine ja rekonstrueerimine
5.7. Seenekasvatusobjektide ostmine ja paigaldamine või rekonstrueerimine
5.8. Mesilastarude ja mesindusinventari (meevurride lahtikaanetus-, pakendus- ja meetöötlemisseadmete ning meesäilitite) ostmine |
5.1.1. Õunapuud 5.1.2. Madalakasvulised õunapuud 5.1.3. Pirnipuud 5.1.4. Ploomipuud 5.1.5. Kirsipuud 5.1.6. Maasikad 5.1.7. Mustad sõstrad 5.1.8. Punased sõstrad 5.1.9. Astelpajud 5.1.10. Vaarikad 5.1.11. Murakad 5.1.12. Mustikad 5.1.13. Jõhvikad
5.2.1. Läiklehised tuhkpuud 5.2.2. Viirpuud 5.2.3. Ligustrid 5.2.4. Thunbergi kukerpuud 5.2.5. Pukspuud 5.2.6. Okaspuud ja -põõsad
5.7.1. Substraadisegistid 5.7.2. Autoklaavid 5.7.3. Kliimaseadmed ja auruboilerid 5.7.4. Küttseadmed ja -süsteemid 5.7.5. Valgustusseadmed 5.7.6. Kompostisegistid 5.7.7. Pastöriseerimiskambrid
|
6. Infrastruktuuri süsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine (k.a liitumistasud olemasolevate süsteemidega) ning sinna juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine |
6.1. Veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide ostmine ja paigaldamine ning ehitamine ja rekonstrueerimine (k.a veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine)
6.2. Elektrisüsteemide ja sinna juurde kuuluvate seadmete ostmine ja paigaldamine ning ehitamine ja rekonstrueerimine (k.a elektrivõrguga liitumine)
6.3. Põllumajanduslikele tootmishoonetele juurdepääsuks erateede ehitamine ja rekonstrueerimine
6.4. Reovete puhastussüsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine |
6.1.1. Veevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud, joogiveekaevud ning veepuhastusrajatised 6.1.2. Olemasoleva veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrguga liitumistasu 6.1.3 Pumplad ja sinna juurde kuuluvad seadmed
6.2.1. Elektriseadmed, va elektrigeneraatorid 6.2.2. Olemasoleva elektrivõrguga liitumistasu (Elektrivõrguga liitumistasu ja elektriseadmete ostmine nii uue installatsiooni kui ka tarbimisvõimsuse suurendamiseks ja taotleja omandisse jääva elektri jaotusvõrgu ehitamiseks liitumispunktist kuni hoone jaotuskilbini (viimane kaasaarvatud).
6.3.1. Erateed ning teerajatised: sillad ja truubid
|
1 objektide hulka kuulub ka sinna juurde kuuluvad automaatika- või infotehnoloogia seadmed.
2 objektide ostmine sisaldab ka paigaldamisega seotud kulutusi.
3 objekte toetatakse vaid juhul, kui toetust taotletakse ka lauda ehitamiseks või rekonstrueerimiseks ning nimetatud objektid on ehitusprojektis ette nähtud.
[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]
|
Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36
««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide
kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006»
meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» |
PAKKUMISKUTSE
|
Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36
««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide
kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006»
meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» |
EBASOODSAMATE JA KESKKONNAALASTE KITSENDUSTEGA PIIRKONDADE VALDADE NIMEKIRI
Maakond |
Vallad |
1. Harjumaa |
1.1. Anija 1.2. Kernu 1.3. Kuusalu 1.4. Loksa 1.5. Padise |
2. Hiiumaa |
2.1. Emmaste 2.2. Kõrgessaare 2.3. Käina 2.4. Pühalepa |
3. Ida-Virumaa |
3.1. Avinurme 3.2. Maidla 3.3. Sonda |
|
3.4. Iisaku 3.5. Illuka 3.6. Lohusuu 3.7. Lüganuse 3.8. Tudulinna 3.9. Vaivara 3.10. Alajõe 3.11. Aseri 3.12. Kohtla 3.13. Toila |
4. Jõgevamaa |
4.1. Pala 4.2. Kasepää |
5. Järvamaa |
5.1. Türi |
6. Läänemaa |
6.1. Kullamaa 6.2. Oru 6.3. Risti 6.4. Taebla 6.5. Lihula 6.6. Martna 6.7. Nõva 6.8. Vormsi 6.9. Hanila 6.10. Noarootsi 6.11. Ridala |
7. Lääne-Virumaa |
7.1. Vihula 7.2. Viru-Nigula |
8. Põlvamaa |
8.1. Kanepi 8.2. Mooste 8.3. Orava 8.4. Valgjärve 8.5. Vastse-Kuuste 8.6. Veriora 8.7. Mikitamäe 8.8. Räpina 8.9. Värska |
9. Pärnumaa |
9.1. Are 9.2. Koonga 9.3. Vändra 9.4. Audru 9.5. Häädemeeste 9.6. Saarde 9.7. Tali 9.8. Tõstamaa 9.9. Varbla 9.10. Kihnu 9.11. Tahkuranna |
10. Raplamaa |
10.1. Kohila 10.2. Käru 10.3. Märjamaa 10.4. Vigala |
11. Saaremaa |
11.1. Kaarma 11.2. Laimjala |
|
11.3. Leisi 11.4. Lümanda 11.5. Muhu 11.6. Mustjala 11.7. Orissaare 11.8. Pihtla 11.9. Pöide 11.10. Ruhnu 11.11. Torgu 11.12. Valjala 11.13. Kihelkonna 11.14. Kärla 11.15. Salme |
12. Tartumaa |
12.1. Meeksi 12.2. Vara 12.3. Võnnu 12.4. Alatskivi 12.5. Mäksa 12.6. Peipsiääre 12.7. Piirissaare |
13. Valgamaa |
13.1. Karula 13.2. Puka 13.3. Põdrala 13.4. Sangaste 13.5. Taheva 13.6. Tõlliste |
14. Viljandimaa |
– |
15. Võrumaa |
15.1. Antsla 15.2. Haanja 15.3. Lasva 15.4. Mõniste 15.5. Rõuge 15.6. Sõmerpalu 15.7. Urvaste 15.8. Varstu 15.9. Meremäe 15.10. Misso 15.11. Vastseliina |
KOKKU |
101 |
|
Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. määruse nr 36 ««Eesti
riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide
kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006»
meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» |
MAKSIMAALNE ISTIKUTE TOETATAV ÜHIKUTE ARV HEKTARI KOHTA JA MAKSIMAALNE TOETATAVA ÜHIKU HIND
Viljapuu-, marjapõõsa- või marjaistikud |
Maksimaalne toetatav ühikute arv ha kohta |
Maksimaalne toetatava ühiku hind (EUR) |
Õunapuud |
460 |
6.40 |
Madalakasvulised õunapuud |
2 500 |
7.80 |
Pirnid |
460 |
6.40 |
Kirsid, ploomid |
1 250 |
6.40 |
Must sõstar |
3 570 |
0.70 |
Punane sõstar |
3 200 |
0.70 |
Vaarikas |
5 000 |
0.70 |
Maasikas (tavatehnoloogiaga istutamisel) |
42 000 |
0.10 |
Maasikas (kilemultšiga istandus) |
30 000 |
0.10 |
Astelpaju |
1 250 |
3.50 |
Murakas |
30 000 |
0.40 |
Mustikas |
10 000 |
0.90 |
Jõhvikas |
50 000 |
0.90 |
|
Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36
««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide
kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006»
meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» |
PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE INVESTEERINGUTOETUSE AVALDUS1
A osa |
||
1. |
Taotleja ärinimi2 |
|
2. |
Taotleja või tema seadusjärgse esindaja ees- ja perekonnanimi 3 |
Eesnimi |
Perekonnanimi |
3. |
Taotleja või tema seadusjärgse esindaja isikukood 4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4. |
Äriregistrikood5 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5. |
Käibemaksukohustuslaseks6 registreerimise number |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6. |
Arveldusarve number7 |
|
||||||||||
7. |
Arveldusarve omaniku nimi7 |
|
||||||||||
8. |
Arveldusarve viitenumber7 |
|
9. |
Taotleja postiaadress ja kontaktandmed |
|
9.1. |
Maakond |
|
9.2. |
Vald või linn |
|
9.3. |
Küla, alev, alevik |
|
9.4. |
Tänav/maja ja postiindeks |
|
9.5. |
Telefon, faks, e-post |
|
10. |
Kavandatava investeeringuobjekti asukoht8 |
|
10.1. |
Maakond |
|
10.2. |
Vald või linn |
|
10.3. |
Küla, alev, alevik |
|
11. |
Kood |
Taotletava põllumajandustootmise investeeringuobjekti nimetus |
Investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, EEK |
Toetuse summa, EEK |
01 Piimatootmine |
||||
11.1 |
01 |
Lüpsimasinate, -seadmete ja -aparaatide ostmine ja paigaldamine 8¹ |
|
|
11.2 |
02 |
Piima jahutuse ja säilitamise seadmete ja tsisternide ostmine ja paigaldamine, v.a autod ja haagised8¹ |
|
|
02 Laudaseadmete ostmine ja paigaldamine |
||||
11.3 |
01 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.4 |
02 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.5 |
03 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.6 |
04 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.7 |
05 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.01.2005] |
|
|
11.8 |
06 |
Statsionaarsed laudasisesed sõnniku ja läga eemaldamise seadmed 8¹ |
|
|
11.9 |
07 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.01.2005] |
|
|
11.10 |
08 |
Laudasiseste veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmete ostmine ja paigaldamine |
|
|
11.11 |
09 |
Biopuhastusseadmete ostmine ja paigaldamine |
|
|
11.12 |
10 |
Laudasiseste elektri- ja ventilatsiooniseadmete, sh ventilaatorite ning kliima- ja automaatikaseadmete ostmine ja paigaldamine |
|
|
11.12¹ |
11 |
Elektrigeneraatorid |
|
|
03 Loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine |
||||
11.13 |
01 |
Veiselauda, lüpsiplatsi või piima esmase jahutuse/säilituse ruumi ehitamine |
|
|
11.14 |
02 |
Veiselauda, lüpsiplatsi või piima esmase jahutuse/säilituse ruumi rekonstrueerimine |
|
|
11.15 |
03 |
Sigala või söödaköögi ehitamine |
|
|
11.16 |
04 |
Sigala või söödaköögi rekonstrueerimine |
|
|
11.17 |
05 |
Lambalauda ehitamine |
|
|
11.18 |
06 |
Lambalauda rekonstrueerimine |
|
|
11.19 |
07 |
Söödahoidla ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.20 |
08 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.21 |
09 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.22 |
10 |
Loomade maha- ja pealelaadimise rajatiste ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.23 |
11 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.24 |
12 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
04 Tõuloomade ostmine |
||||
11.25 |
01 |
Veiste ostmine |
|
|
11.26 |
02 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.27 |
03 |
Lammaste ostmine |
|
|
05 Taimekaitse, sõnnikulaotus ja seemnekasvatus |
||||
11.28 |
01 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.29 |
02 |
Sõnnikulaoturite ostmine |
|
|
11.30 |
03 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
06 Taimekasvatus |
||||
11.31 |
01 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.32 |
02 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.33 |
03 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust.13.03.2005] |
|
|
11.34 |
04 |
Väetusmasinate või -seadmete ostmine ja paigaldamine |
|
|
11.35 |
05 |
Niisutusmasinate või -seadmete, sh kasvuhoonetesse ning istandikesse, ostmine ja paigaldamine |
|
|
11.36 |
06 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.37 |
07 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.38 |
08 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.39 |
09 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.40 |
10 |
Saagi koristusjärgse töötlemise masinate või seadmete ostmine ja paigaldamine |
|
|
11.41 |
11 |
Viljahoidla seadmete ostmine ja paigaldamine |
|
|
11.42 |
12 |
Hoidlasiseste elektri- ja ventilatsiooniseadmete, sh ventilaatorite ning kliima- ja automaatikaseadmete ostmine ning paigaldamine |
|
|
11.43 |
13 |
Hoidlaseadmete (sh seadmed sorteerimiseks, puhastamiseks ja pakendamiseks) ostmine ja paigaldamine |
|
|
11.44 |
14 |
Kasvuhoonetehnika ostmine ja paigaldamine |
|
|
11.45 |
15 |
Kasvuhoonesiseste elektri- ja ventilatsioonisüsteemide ostmine ja paigaldamine |
|
|
11.46 |
16 |
Metallpunkrite ja -viljatornide, sh ventileeritavad, ostmine ja paigaldamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.47 |
17 |
Mineraalväetiste hoidla ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.48 |
18 |
Teravilja (sh seemnevilja) ja peenseemnete hoidla ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.49 |
19 |
Kartulihoidla ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.50 |
20 |
Köögiviljahoidla või pakenduskoja ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.51 |
21 |
Lillede ja istutusmaterjali hoidlate ehitamine ja rekonstrueerimine |
|
|
11.52 |
22 |
Kasvuhoone ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.53 |
23 |
Põllumajandussaaduste kuivati ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
07 Põllumajandustootmise mitmekesistamine |
||||
11.54 |
01 |
Sertifitseeritud või kontrollitud viljapuu istikute ostmine |
|
|
11.55 |
02 |
Sertifitseeritud või kontrollitud marjapõõsa istikute ostmine |
|
|
11.56 |
03 |
Sertifitseeritud või kontrollitud marjaistikute ostmine |
|
|
11.57 |
04 |
Ilupuude või -põõsaste paljundusmaterjali ostmine |
|
|
11.58 |
05 |
Istandike piirdeaedade või -konstruktsioonide ostmine ja paigaldamine |
|
|
11.59 |
06 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.60 |
07 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.61 |
08 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
11.62 |
09 |
Puuviljade või marjade kuivatite ostmine ja paigaldamine, ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.63 |
10 |
Puuviljade, marjade või seente jahutite või külmutite ostmine ja paigaldamine, ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.64 |
11 |
Puuviljade, marjade või seente hoidlate ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.65 |
12 |
Seenekasvatusobjektide ostmine ja paigaldamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.66 |
13 |
Mesilastarude või mesindusinventari ostmine |
|
|
11.67 |
14 |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005] |
|
|
08 Infrastruktuuri investeeringud |
||||
11.68 |
01 |
Veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, joogiveekaevu või veepuhastusrajatise ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.69 |
02 |
Olemasoleva veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine |
|
|
11.70 |
03 |
Pumplate ehitamine või rekonstrueerimine või sinna juurde kuuluvate seadmete ostmine |
|
|
11.71 |
04 |
Elektriseadmete, va elektrigeneraatorite, ostmine ja paigaldamine |
|
|
11.72 |
05 |
Olemasoleva elektrivõrguga liitumine |
|
|
11.73 |
06 |
Erateede ehitamine või rekonstrueerimine või teerajatiste: sildade või truupide ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
11.74 |
07 |
Reovete puhastussüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine |
|
|
12. |
Kavandatavate investeeringuobjektide käibemaksuta maksumus kokku |
|
|
|
12.1. |
sh kapitalirendiga ostetav |
|
|
|
13. Ettevalmistavad tööd |
||||
13.1. |
Kavandatava investeeringuobjektiga seotud projekteerimistööde käibemaksuta maksumus |
|
|
|
13.2. |
Kavandatava investeeringuobjekti projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde käibemaksuta maksumus |
|
|
|
13.3. |
Investeeringutoetuse avalduse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud tööde ja teenuste käibemaksuta maksumus |
|
|
|
13.4. |
Ettevalmistavate tööde käibemaksuta maksumus kokku ridadelt 13.1–13.3 |
|
|
|
13.5. |
Ettevalmistavate tööde maksumus, millele taotletakse toetust ning mis ei ületa 12% real 12 olevat investeeringuobjektide käibemaksuta maksumust ja reale 13.4 märgitud summat |
|
|
|
Toetatava investeeringu käibemaksuta maksumus |
||||
14. |
Toetatava investeeringu käibemaksuta maksumus KOKKU (ridade 12 ja 13.5 summa kokku) |
|
|
15. |
Kõrgema toetuse määra taotlemise põhjus: |
Ebasoodsamast piirkonnast tingitud kõrgem toetusmäär |
|
Noorele ettevõtjale ettenähtud kõrgem toetusmäär |
|
Põllumajandustootmise investeeringutoetuse avaldus |
B osa |
||
16. |
Kavandatava investeeringu teostamise aeg9 |
Alguskuupäev ( ) |
Lõppkuupäev ( ) |
|
|
|
|
17. |
Kapitalirendile andja10 |
|
18. |
Eelnenud majandusaasta kogu müügitulu, sh11 |
|
EEK |
18.1. |
omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kokku11 |
|
EEK |
18.2. |
maapiirkonna ettevõtluse müügitulu11 |
|
EEK |
18.3. |
Põllumajandussaaduste ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu osatähtsus kogu müügitulus 11 |
|
% |
18.4. |
maapiirkonna ettevõtlusest saadud müügitulu osatähtsus kogu müügitulus 11 |
|
% |
19. |
Eelnenud majandusaasta kogu ettevõtlustulu, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, sh12 |
|
EEK |
19.1. |
omatoodetud põllumajandussaaduste müügist ja omatoodetud põllumajandussaadustest töödeldud põllumajandustoodete müügist kokku12 |
|
EEK |
19.2. |
maapiirkonna ettevõtluse kogu ettevõtlustulu12 |
|
EEK |
19.3. |
põllumajandussaaduste müügi ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügi osatähtsus kogu ettevõtlustulust 12 |
|
% |
19.4. |
maapiirkonna ettevõtluse osatähtsus kogu ettevõtlustulust 12 |
|
% |
20. |
Taotleja tegeleb samaliigiliste ilupuude ja -põõsaste paljundusmaterjali kasvatamisega toetuse saamisele järgneval viiel investeeringujärgsel aastal vähemalt samas koguses, millele toetust taotletakse13 |
|
21. |
Põllumajandusloomad on registreeritud põllumajandusloomade registris ja on vastavalt seadusele nõuetekohaselt identifitseeritud taotluse esitamisele eelnenud kuu esimese kuupäeva seisuga14 |
|
22. |
Kinnitan nõusolekut kapitalirendi puhul toetusraha kapitalirendile andja arveldusarvele kandmiseks15 |
|
23. |
Kinnitan, et kavandatava põllumajandustootmise investeeringu maksumusse on arvestatud vaid käesoleva määruse §-s 6 lubatud kulutused16 |
|
24. |
Kinnitan, et olen teadlik piimakvoodi ületamisel makstavast tasust16 |
|
25. |
Investeeringuobjektiga kaasneva projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö ning toetuse taotluse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse (mis ei ületa 12% investeeringuobjekti käibemaksuta maksumusest) eest tasumiseks esitatud arve või arve-saateleht on väljastatud pärast 1. jaanuarit 2004. a 16 |
|
26. |
Kavandatavale investeeringule ei ole saadud ja ei taotleta toetust teises maakonnas16 |
|
27. |
Kavandatavale investeeringuobjektile ning sellega seotud ettevalmistavale tööle, millele taotletakse programmi raames investeeringutoetust, ei ole saadud ega taotleta toetust teistest RAK meetmetest ega tagastamatut abi, sh Maaelu Arengukava, PHARE, ISPA, Maailmapanga, EBRD või riigi ega kohaliku omavalitsuse vahenditest16, 17 |
|
28. |
Kokkuvõte investeeringu eesmärkidest ja tegevustest
18 |
|
29. |
Loetelu investeeringuga sisuliselt seonduvatest projektidest
19 |
|
30. |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391– jõust. 13.03. 2005] |
30.1. |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03. 2005] |
|
|
30.2. |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03. 2005] |
|
|
30.3. |
[Kehtetu – RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03. 2005] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
31. |
Taotluse menetlemise ajaks määratud kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed21 |
|
31.1. |
Eesnimi |
Perekonnanimi |
31.2. |
Postiaadress |
|
31.3. |
Telefon, faks, e-post |
|
31.4. |
Amet |
Kinnitan oma allkirjaga, et olen teadlik Riikliku Arengukava põllumajandustootmise investeeringutoetuse taotlusele kehtestatud nõuetest ja vastan toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele.
Kinnitan kõigi esitatud andmete ja dokumentide õigsust ning võimaldan neid kontrollida.
Kohustun toetuse saamisele järgneval viiel aastal vastama järelepärimistele ning küsitluslehtedele.
Annan nõusoleku oma isikuandmete kandmiseks struktuuritoetuste registrisse ning kasutamiseks toetuse määramisel ja maksmisel.
___________________________ |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(allkiri) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
______________________________________________ |
(taotluse esitamise kuupäev, kuu ja aasta) |
||||||||
(taotleja või tema esindaja ees- ja perekonnanimi) |
|
Vastuvõtja allkiri
........................................................
1
Põllumajandustootmise investeeringutoetuse avaldus koos äriprojektiga ning
neis andmeid tõendavate dokumentidega esitatakse kavandatava
investeeringuobjekti asukohajärgse piirkonna Ameti taotluste
vastuvõtmiseks volitatud ametnikule. Avaldus täidetakse
trükitähtedega. Kui taotleja ei pea mõnda rida täitma, siis
märgitakse vastavale reale sümbol «X».
2
Reale 1 märgitakse taotleja ärinimi, juhul kui ta on kantud äriregistrisse.
3 Reale 2 märgitakse füüsilisest isikust ettevõtja vastavad andmed või
äriühingu puhul tema seadusjärgse esindaja vastavad andmed. Taotluse
allkirjastab real 2 märgitud isik või taotlust esitama volitatud
isik.
4 Reale 3 märgitakse reale 2 märgitud isiku
isikukood.
5 Reale 4 märgitakse real 1 märgitud
taotleja äriregistri kood või füüsilisest isikust ettevõtja
äriregistrikood.
6 Reale 5 märgitakse real 1
märgitud taotleja käibemaksukohustuslaseks registreerimise number.
7 Reale 6 märgitakse arveldusarve number, millele soovitakse
väljamakstava toetusraha kandmist ning millelt tasutakse kavandatava
investeeringu eest. Antud arveldusarve number peab olema kantud PRIA
kliendiregistri andmebaasi. Juhul kui taotlejaks on füüsilisest
isikust ettevõtja, märgitakse reale 7 arveldusarve omaniku nimi.
Reale 8 märgitakse arveldusarve viitenumber, kui see on omistatud.
Read 6, 7, 8 jäetakse täitmata, kui investeering teostatakse
kapitalirendiga.
8 Ridadele 10.1–10.3 märgitakse
kavandatava investeeringuobjekti asukoht, mis peab ühtima taotluse
esitamise piirkonnaga.
8¹ Nende investeeringuo
bjektide kohta võib toetust taotleda vaid juhul, kui toetust
taotletakse ka lauda ehitamiseks või rekonstrueerimiseks ning
nimetatud objektid on ehitusprojektis ette nähtud.
9 Reale 16 märgitakse kavandatav projekti alguskuupäev ja projekti
lõppkuupäev. Projekti alguskuupäev peab olema hilisem kui 1. jaanuar
2004. a. Projekti lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui PRIA poolt
Ametlikes Teadaannetes avaldatud kuupäev.
10
Reale 17 märgitakse kapitalirendile andja ärinimi, juhul kui
taotleja kavandatav investeeringuobjekt ostetakse kapitalirendi
korras. Juhul kui nimetatud kapitalirendile andjaid on mitu,
märgitakse kõikide kapitalirendile andjate ärinimed.
11 Read 18–18.2 täidab taotleja, kes vastavalt «Raamatupidamise
seadusele» peab tekkepõhist raamatupidamise arvestust. Ridade 18.3
ja 18.4 andmed arvutatakse järgmiselt: rea 18.1 või vastavalt rea
18.2 andmed jagatakse rea 18 andmetega ja tulemus korrutatakse
arvuga 100.
12 Read 19–19.2 täidab taotleja, kes
vastavalt «Raamatupidamise seadusele» peab kassapõhist
raamatupidamise arvestust. Ridade 19.3 ja 19.4 andmed arvutatakse
järgmiselt: rea 19.1 või vastavalt rea 19.2 andmed jagatakse rea 19
andmetega ja tulemus korrutatakse arvuga 100.
13 Reale
20 märgib taotleja «JAH», millega kinnitatakse vastavat nõusolekut,
kui investeering on kajastatud real 11.57.
14 Rea 21
täidab taotleja, kelle kavandatav investeeringuobjekt on märgitud
ridadele 11.1, 11.2, 11.8, 11.10–11.19 ja 11.22 ja on
seotud veise- või lambakasvatusega.
15 Reale 22
märgib taotleja «JAH», millega kinnitatakse vastavat nõusolekut, kui
investeering teostatakse kapitalirendiga.
16 Ridadele
23, 25, 26 ja 27 märgib taotleja «JAH», millega kinnitatakse
vastavat nõusolekut.
16¹ Reale 24 märgib taotleja
"JAH", millega kinnitab, et on teadlik talle määratud piima
tarnimise ja otseturustamise individuaalse kvoodi ületamisel
makstavast tasust.
17 Real 27 kasutatud lühendid:
PHARE – Euroopa Liidu PHARE programm; ISPA – Euroopa Liidu vahend
ühinemiseelseks struktuuripoliitikaks ja EBRD – Euroopa
Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.
18 Reale 28
märgitakse lühidalt projekti eesmärk ja tegevused.
19 Reale 29 märgitakse käesoleva investeeringuga sisuliselt seonduva
projekti andmed. Sisuliselt seonduvaks projektiks loetakse projekti,
mille teostamine eelnevalt on hädavajalik käesoleva projekti
teostamiseks või mille teostamata jätmine takistab käesoleva
projekti tegemist.
20 [Kehtetu -
RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03. 2005]
21 Read
31.1–31.4 täidetakse juhul, kui taotleja on määranud taotluse
menetlemise ajaks kontaktisiku, kelleks ei ole real 2 märgitud isik.
|
MEEDE 3.1 |
Palun vastake kõikidele küsimustele. Valige üks sobiv vastusevariant ja tehke kasti vastav märge ( )!
I. Horisontaalsed indikaatorid
1. Projekti rakendamise asukoht1
1. Maal
2. Linnas
3. Regionaalselt määratlemata
2. Mõju keskkonnaseisundile2
1. Suunatud otseselt keskkonnaseisundi parandamisele
2. Keskkonnasõbralik
3. Neutraalne
Põhjendage, milles väljendub projekti positiivne või keskkonnasõbralik mõju keskkonnaseisundile (vastama ei pea, kui vastasite «neutraalne»).
.............................................................................................................................................................................................................................................................................................................
3. Mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele üldiselt
3
1. projekt on suunatud otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisele
2. projekt vähendab soolist ebavõrdsust
3. projekt ei mõjuta meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust
Põhjendage, milles väljendub projekti suunatud või vähendav mõju soolisele ebavõrdusele (vastama ei pea, kui vastasite « ei mõjuta»).
..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................
4. Projekti mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele
tööhõives4
1. projekt toetab meeste ja naiste võrdset integreerimist tööturule
2. projekt toetab meeste ja naiste võrdset osalemist hariduses ja kutseõppes
3. projekt edendab naisettevõtlust
4. projekt toetab töö- ja pereelu ühitamist
5. projekti vahetu mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele
raskesti määratav
5. Mõju infoühiskonna edendamisele5
1. infoühiskonda edendava mõjuga
2. neutraalne
Põhjendage, milles väljendub projekti edendav mõju infoühiskonna edendamisele (vastama ei pea, kui vastasite «neutraalne »).
..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................
6. Mõju tööhõivele (töökohtade loomise läbi)
6
1. töökohti loov
2. neutraalne
Järgmisele küsimusele vastake vaid juhul, kui eelmise küsimuse korral on märgitud, et projekt on töökohti loov !
7. Loodavate töökohtade arv7
1. Kokku ...................
sh .................... naist
.................... meest
8. Mõju tööhõivele (töökohtade säilitamise läbi)
8
1. töökohti säilitav
2. neutraalne
Järgmisele küsimusele vastake vaid juhul, kui eelmise küsimuse korral on märgitud, et projekt on töökohti säilitav !
9. Säilitavate töökohtade arv 9
1. Kokku ...................
sh .................... naist
.................... meest
II. Meetmespetsiifilised indikaatorid
2.1. Teie talu/ettevõtte tootmistüüp
(valige üks vastuse variant)10
1. Taimekasvatus
2. Aiandus
3. Puuviljakasvatus
4. Püsikultuurid
5. Piimatootmine
6. Veisekasvatus
7. Seakasvatus
8. Linnukasvatus
9. Muu loomakasvatus
10. Segatootmine
2.2. Veise-, sea- ja lambakohtade arv, mis vastavad tabelis nimetatud nõuetele enne investeeringu tegemist. Tabeli täidate juhul, kui taotlete toetust objektidele nr 01–24 (vt taotlusvorm).11
|
Kasvatamine vastab keskkonnakaitse nõuetele |
Kasvatamine vastab sõnnikukäitluse nõuetele |
Kasvatamine vastab loomade heaolu, veterinaar- ja
hügieeninõuetele |
Kokku nõuetele vastavad loomakohad |
Muud* |
Kokku |
(1) Loomakohtade arv |
|
|
|
|
|
|
Sh (2) veised |
|
|
|
|
|
|
(3) sead |
|
|
|
|
|
|
(4) lambad |
|
|
|
|
|
|
* Loomade arv, mis pole seotud toetust saanud objektidega
2.3. Veise-, sea- ja lambakohtade arv, mis on seotud toetust saanud objektidega pärast investeeringu tegemist . Tabeli täidate juhul, kui taotlete toetust objektidele nr 01–24 (vt taotlusvorm).12
|
Seotud tootmise vastavusse viimisega keskkonnakaitse nõuetega |
Seotud investeeringutega sõnnikumajandusse |
Seotud tootmise vastavusse viimisega loomade heaolu,
veterinaar- ja hügieeninõuetega |
Kokku objektide seotud loomakohad |
Muud* |
Kokku |
(1) Loomakohtade arv |
|
|
|
|
|
|
Sh (2) veised |
|
|
|
|
|
|
(3) sead |
|
|
|
|
|
|
(4) lambad |
|
|
|
|
|
|
* Loomade arv, mis pole seotud toetust saanud objektidega
2.4. Kas Teie tootmine on vastavuses EL nõuetega?
1. Jah
2. Ei
Järgmisele küsimusele vastake vaid juhul, kui eelmise küsimuse korral on märgitud, et Teie tootmine on vastavuses EL nõuetega!
2.5. Milliste loetletud EL nõuetega oli Teie tootmine enne toetuse
saamist vastavuses? (Valige sobiv
vastusevariant või sobivad vastusevariandid.)
1. keskkonnanõuetega
2. veterinaarnõuetega
3. hügieeninõuetega
4. fütosanitaarnõuetega
2.6. Kas Te taotlete toetust selleks, et viia tootmine vastavusse EL
nõuetega?
1. Jah
2. Ei
Järgmisele küsimusele vastake vaid juhul, kui eelmise küsimuse korral on märgitud, et Teie tootmine on pärast investeeringu tegemist vastavuses EL nõuetega!
2.7. Milliste loetletud EL nõuetega on Teie tootmine pärast toetuse
saamist vastavuses? (Valige sobiv
vastusevariant või sobivad vastusevariandid.)
1. keskkonnanõuetega
2. veterinaarnõuetega
3. hügieeninõuetega
4. fütosanitaarnõuetega
1 Projekti rakendamise asukoha
määramisel valitakse asukoht, kus projekti soovitakse ellu viia ehk
kus hakkab asuma investeeringuobjekt või mis ala ta teenindab. Kui
taotletavat objekti kasutatakse nii linnas kui maal, siis valitakse
vastuse variandiks regionaalselt määratlemata.
2
Projekti mõju keskkonnale sõltub taotletavatest objektidest. Kui taotletakse
toetust mitmele objektile, millest üks on suunatud keskkonna
parandamisele (nt vee puhastamise seadmed), aga teise objekti mõju
on neutraalne, siis valitakse vastuseks keskkonnasõbralik. Kui
taotletakse toetust ühele objektile, mis on otseselt suunatud
keskkonna parandamisele (reovete puhastussüsteemide ehitamine), siis
valitakse vastusevariant nr 1. Kui taotletaval objektil pole üldse
mõju keskkonnale, siis valitakse vastusevariant nr 3.
3 Eeldatav mõju soolisele võrdõiguslikkusele üldiselt neutraalne. Kui
leitakse, et projekt on suunatud soolise võrdõiguslikkuse
edendamisele või vähendab soolist ebavõrdsust, siis valitakse vastav
vastusevariant.
4 Eeldatav mõju soolise
võrdõiguslikkuse vähendamisele tööhõives raskesti määratav.
5 Eeldatav mõju infoühiskonnale on «neutraalne».
6, 7 Uue töökoha all mõistetakse projekti kaudu loodavaid töölepingu
alusel täistööajaga töökohti. Töökohad võivad olla hooajalised,
täis- või osalise tööajaga. Töökohad märgitakse arvestatuna
täiskohtadeks. Eraldi märgitakse mehed, naised, kõik töökohad kokku.
Kui töökoht on näiteks osalise tööajaga (nt poolepäevane), saadakse
0,5 uut töökohta. Kui töökoht on hooajaline, saadakse näiteks
kolmekuulise tööperioodi puhul 0,25 töökohta.
8, 9 Säilitatud töökohtade hulka ei saa automaatselt lugeda näiteks
praegust töötajate arvu, kuid säilitatud töökohtade hulka saab
lugeda sellised kohad, mis ilma projektile antava
struktuuritoetuseta kaoksid. Töökohad märgitakse arvestatuna
täiskohtadeks. Eraldi märgitakse mehed, naised, kõik töökohad kokku.
Kui töökoht on näiteks poolepäevane, saadakse 0,5 uut töökohta. Kui
töökoht on hooajaline, saadakse näiteks kolmekuulise tööperioodi
puhul 0,25 töökohta.
10 Ettevõtete
tüpoloogia
Nr |
Tootmissuund |
Peamise tootmissuuna kirjeldus |
1. |
Taimekasvatus |
Taimekasvatussaaduste realiseerimise netokäive on suurem kui 1/3 kogu realiseerimise netokäibest ning karjatatavate loomade, samuti teraviljasööjate loomade (sigade ja lindude) realiseerimise netokäive on mõlemad alla 1/3. |
2. |
Aiandus |
Aiandussaaduste realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. |
3. |
sh puuvilja- ja marjakasvatus |
Puuvilja ja marjade realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. |
4. |
Püsikultuurid |
Muude püsikultuuride ja kombineeritult mitmesuguste püsikultuuride realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. |
5. |
Piimatootmine |
Piima realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. |
6. |
Veisekasvatus |
Veiseliha realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. |
7. |
Seakasvatus |
Sealiha realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. |
8. |
Linnukasvatus |
Linnuliha realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. |
9. |
Muu loomakasvatus |
Lamba- ja kitseliha ning muude loomade loomakasvatussaaduste realiseerimise netokäive on üle 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. |
10. |
Segatootmine |
Piima, veiseliha, lamba- ja kitseliha ning muude loomade loomakasvatussaaduste realiseerimise netokäive moodustab 1/3 kuni 2/3 kogu realiseerimise netokäibest. |
11 Tabel täidetakse juhul, kui taotletakse toetust
tegevustele – piimatootmine, loomakasvatushoonete ja -rajatiste
ehitamine, rekonstrueerimine ning seadmete ostmine ja paigaldamine.
Näide: Teil on 150 lehma ja Te investeerite sõnnikuhoidlasse ning
lüpsiseadmesse. Sõnnikuhoidlas kavatsetakse ladustada 100 lehma
sõnnikut ning nende 100 lehma hulgast lüpstakse 30 lehma, siis
sõnnikumajandusega on seotud 100 lehma (veerg 2), sanitaar- ja
hügieeninõuetega seotud 30 (veerg 3), toetatud objektidega seotud
loomakohad kokku on 100 (veerg 4) ning muude all kajastate 50 (veerg
5) lehma ning kokku real 150 lehma (veerg 6).
12 Tabel
täidetakse juhul, kui taotletakse toetust tegevustele –
piimatootmine, loomakasvatushoonete ja -rajatiste ehitamine,
rekonstrueerimine ning seadmete ostmine ja paigaldamine.
Näide:
Teil on 150 lehma ja Te investeerite sõnnikuhoidlasse ning
lüpsiseadmesse. Sõnnikuhoidlas kavatsetakse ladustada 100 lehma
sõnnikut ning nende 100 lehma hulgast lüpstakse 30 lehma, siis
sõnnikumajandusega on seotud 100 lehma (veerg 2), sanitaar- ja
hügieeninõuetega seotud 30 (veerg 3), toetatud objektidega seotud
loomakohad kokku on 100 (veerg 4) ning muude all kajastate 50 (veerg
5) lehma ning kokku real 150 lehma (veerg 6).
[RTL 2005, 28, 391 – jõust. 13.03.2005]
|
Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36
««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide
kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006»
meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» tingimused» |
PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE INVESTEERINGUTOETUSE ÄRIPROJEKT
Tabel 1. Taotleja andmed ja äriprojekti üldine iseloomustus
A |
B |
C |
|||||||
1 |
Taotleja ärinimi1 |
|
|||||||
2 |
Taotleja või tema esindaja |
|
|||||||
3 |
Taotleja või tema esindaja isikukood3 |
|
|||||||
4 |
Äriregistri kood |
|
|||||||
5 |
Maksukohustuslaste registri tõendi number4 |
|
|||||||
6 |
Taotleja postiaadress ja kontaktandmed |
|
|||||||
7 |
Kavandatava investeeringu teostamise aeg5 |
Aasta |
|
Kvartal |
|
Aasta |
|
Kvartal |
|
8 |
Kavandatava investeeringuobjekti asukoht |
|
|||||||
9 |
Kavandatava investeeringu koondnimetus |
|
|||||||
10 |
Tegevusala, mille arendamiseks toetust taotletakse |
||||||||
11 |
Kavandatava investeeringu eesmärk ja investeeringujärgse
majandustegevuse lühikirjeldus |
||||||||
12 |
Kavandatava ehitise puhul planeeritav ehitise kasutusloa saamise aeg |
Aasta |
|
Kvartal |
|
Tabel 2. Maakasutus, külvatav seeme, loomakohad ja tööjõud
A |
B |
C |
D |
E |
F |
G |
|
|
Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta |
Taotluse esitamise majandusaasta |
Planeeritav esimene majandusaasta |
Planeeritav teine majandusaasta |
Planeeritav kolmas majandusaasta |
1 |
Maakasutusõigus (täpsusega 0,1 ha) |
|||||
2 |
–omandis |
|
|
|
|
|
3 |
–kasutusvalduses |
|
|
|
|
|
4 |
–rendile võetud |
|
|
|
|
|
5 |
–ajutise kasutuslepingu alusel |
|
|
|
|
|
6 |
–muu |
|
|
|
|
|
7 |
Maa KOKKU6 |
|
|
|
|
|
8 |
sh haritav maa |
|
|
|
|
|
9 |
sh ebasoodsamas piirkonnas |
|
|
|
|
|
10 |
Haritav maa kasvatatavate kultuuride lõikes (täpsusega 0,1 ha )7 |
|||||
11 |
–teravili |
|
|
|
|
|
12 |
|
|
|
|
|
|
13 |
–kartul |
|
|
|
|
|
14 |
– |
|
|
|
|
|
15 |
– |
|
|
|
|
|
16 |
– |
|
|
|
|
|
17 |
– |
|
|
|
|
|
18 |
– |
|
|
|
|
|
19 |
–rohusööt |
|
|
|
|
|
20 |
– |
|
|
|
|
|
21 |
Haritav maa KOKKU8 |
|
|
|
|
|
22 |
Sertifitseeritud seemnega külvatud ja külvatav pind KOKKU |
|
|
|
|
|
23 |
sh teravili |
|
|
|
|
|
24 |
sh raps (rüps) |
|
|
|
|
|
25 |
sh kartul |
|
|
|
|
|
26 |
Loomakohtade arv9 |
|
|
|
|
|
27 |
sh Euroopa Liidu veterinaarnõuetele vastavaid 10 |
|
|
|
|
|
28 |
Tööjõud11 |
|
|
|
|
|
29 |
–töölepingu alusel töötavad isikud |
|
|
|
|
|
30 |
–muudel alustel12 |
|
|
|
|
|
31 |
Tööjõud KOKKU |
|
|
|
|
|
32 |
sh põllumajandustootmises hõivatute aasta keskmine arv |
|
|
|
|
|
Tabel 3. Toodangunäitajad13
A |
B |
C |
D |
E |
F |
G |
H |
|
|
Mõõtühik |
Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta |
Taotluse esitamise majandusaasta |
Planeeritav esimene majandusaasta |
Planeeritav |
Planeeritav kolmas majandusaasta |
1 |
Toodang14 |
|
|
|
|
|
|
2 |
–teravili |
tonn |
|
|
|
|
|
3 |
–raps (rüps) |
tonn |
|
|
|
|
|
4 |
–kartul |
tonn |
|
|
|
|
|
5 |
–ilupuud ja -põõsad |
tk |
|
|
|
|
|
6 |
– |
|
|
|
|
|
|
7 |
–marjad |
kg |
|
|
|
|
|
8 |
–puuviljad |
kg |
|
|
|
|
|
9 |
–piim |
tonn |
|
|
|
|
|
10 |
–veiseliha |
tonn |
|
|
|
|
|
11 |
–sealiha |
tonn |
|
|
|
|
|
12 |
–mesindussaadused |
kg |
|
|
|
|
|
13 |
– |
|
|
|
|
|
|
14 |
Loomade ja lindude aasta keskmine arv |
||||||
15 |
–lüpsilehmad |
|
|
|
|
|
|
16 |
–noor- ja nuumveised |
|
|
|
|
|
|
17 |
–emised |
|
|
|
|
|
|
18 |
–nuumsead |
|
|
|
|
|
|
19 |
– |
|
|
|
|
|
|
20 |
– |
|
|
|
|
|
|
21 |
– |
|
|
|
|
|
|
22 |
Saagikuse ja produktiivsuse näitajad |
||||||
23 |
–teravili |
t/ha |
|
|
|
|
|
24 |
–raps (rüps) |
t/ha |
|
|
|
|
|
25 |
–kartul |
t/ha |
|
|
|
|
|
26 |
– |
|
|
|
|
|
|
27 |
– |
|
|
|
|
|
|
28 |
– |
|
|
|
|
|
|
29 |
– |
|
|
|
|
|
|
30 |
–piima lehma kohta aastas |
kg |
|
|
|
|
|
31 |
–veiste kaaluiive ööpäevas |
g |
|
|
|
|
|
32 |
–sigade kaaluiive ööpäevas |
g |
|
|
|
|
|
33 |
|
|
|
|
|
|
|
34 |
Puu- ja marjakultuuride istutustihedus |
||||||
35 |
– |
tk/ha |
× |
|
|
× |
× |
36 |
– |
tk/ha |
× |
|
|
× |
× |
37 |
– |
tk/ha |
× |
|
|
× |
× |
38 |
– |
tk/ha |
× |
|
|
× |
× |
Tabel 4. Turg ja konkurents
A |
B |
1. |
Investeeringueelsete toodete ja teenuste lühikirjeldus |
2. |
Kavandatavate uute toodete ja teenuste lühikirjeldus |
3. |
Toodete turustamise ja teenuste osutamise viisid15 |
4. |
Kavandatavate toodete turustamise ja teenuste osutamise viisid
15 |
5. |
Konkurentsivõime16 |
Tabel 5. Varad, kohustused ja omakapital17
A |
B |
C |
D |
E |
F |
G |
|
|
Taotlemisele eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga |
Taotlemise majandusaasta viimase päeva seisuga |
Planeeritava esimese majandusaasta viimase päeva seisuga |
Planeeritava teise majandusaasta viimase päeva seisuga |
Planeeritava kolmanda majandusaasta viimase päeva seisuga |
1 |
VARAD (AKTIVA) |
|
|
|
|
|
2 |
Käibevara |
|
|
|
|
|
3 |
Raha ja pangakontod |
|
|
|
|
|
4 |
Aktsiad ja muud väärtpaberid |
|
|
|
|
|
5 |
Nõuded ostjate vastu |
|
|
|
|
|
6 |
sh ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) |
|
|
|
|
|
7 |
Mitmesugused nõuded |
|
|
|
|
|
8 |
Viitlaekumised |
|
|
|
|
|
9 |
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud |
|
|
|
|
|
10 |
sh maksude ettemaksed ja tagasinõuded |
|
|
|
|
|
11 |
Varud KOKKU |
|
|
|
|
|
12 |
–tooraine ja materjal |
|
|
|
|
|
13 |
–lõpetamata toodang |
|
|
|
|
|
14 |
–noor- ja nuumloomad |
|
|
|
|
|
15 |
–valmistoodang |
|
|
|
|
|
16 |
–ostetud kaubad müügiks |
|
|
|
|
|
17 |
–ettemaksed hankijatele |
|
|
|
|
|
18 |
Käibevara KOKKU |
|
|
|
|
|
19 |
Põhivara |
|
|
|
|
|
20 |
Pikaajalised finantsinvesteeringud |
|
|
|
|
|
21 |
Maa |
|
|
|
|
|
22 |
Istandikud |
|
|
|
|
|
23 |
Ehitised |
|
|
|
|
|
24 |
Masinad ja seadmed |
|
|
|
|
|
25 |
Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud |
|
|
|
|
|
26 |
Tõu- ja produktiivloomad |
|
|
|
|
|
27 |
Akumuleeritud põhivara kulum (miinusega) |
|
|
|
|
|
28 |
Lõpetamata ehitised |
|
|
|
|
|
29 |
Ettemaksed materiaalse põhivara eest |
|
|
|
|
|
30 |
Põhivara KOKKU |
|
|
|
|
|
31 |
Immateriaalne põhivara |
|
|
|
|
|
32 |
VARAD (AKTIVA) KOKKU |
|
|
|
|
|
33 |
KOHUSTUSED ja OMAKAPITAL (PASSIVA) |
|||||
34 |
Lühiajalised kohustused |
|
|
|
|
|
35 |
Võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) |
|
|
|
|
|
36 |
Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed |
|
|
|
|
|
37 |
Kapitalirendi tagasimaksed järgmisel perioodil |
|
|
|
|
|
38 |
Lühiajalised laenud krediidiasutustelt |
|
|
|
|
|
39 |
Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest |
|
|
|
|
|
40 |
Võlad hankijatele |
|
|
|
|
|
41 |
Mitmesugused võlad |
|
|
|
|
|
42 |
Maksuvõlad |
|
|
|
|
|
43 |
Viitvõlad |
|
|
|
|
|
44 |
Lühiajalised eraldised |
|
|
|
|
|
45 |
Muud ettemaksed, tulevaste perioodide tulud |
|
|
|
|
|
46 |
Lühiajalised kohustused KOKKU |
|
|
|
|
|
47 |
Pikaajalised kohustused |
|
|
|
|
|
48 |
Mittekonverteeritavad võlakohustused |
|
|
|
|
|
49 |
sh kapitalirendi kohustus |
|
|
|
|
|
50 |
Konverteeritavad võlakohustused |
|
|
|
|
|
51 |
Pangalaenud |
|
|
|
|
|
52 |
Muud laenud krediidiasutustelt |
|
|
|
|
|
53 |
Muud pikaajalised võlad |
|
|
|
|
|
54 |
Pikaajalised eraldised |
|
|
|
|
|
55 |
Pikaajalised kohustused KOKKU |
|
|
|
|
|
56 |
Kohustused KOKKU |
|
|
|
|
|
57 |
Omakapital |
|||||
58 |
………. kapital18 |
|
|
|
|
|
59 |
sissemaksed19 |
|
|
|
|
|
60 |
Aažio |
|
|
|
|
|
61 |
Reservid |
|
|
|
|
|
62 |
Eelmiste perioodide jaotamata kasum |
|
|
|
|
|
63 |
Aruandeaasta kasum (kahjum) |
|
|
|
|
|
64 |
Oma aktsiad või oma osad (miinusega) |
|
|
|
|
|
65 |
Omakapital KOKKU |
|
|
|
|
|
66 |
KOHUSTUSED ja OMAKAPITAL (PASSIVA) KOKKU |
|
|
|
|
|
Tabel 6. Kasumiaruanne20
A |
B |
C |
D |
E |
F |
G |
|
|
Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta |
Taotluse esitamise majandusaasta |
Planeeritav esimene majandusaasta |
Planeeritav teine majandusaasta |
Planeeritav kolmas majandusaasta |
1 |
Äritulud |
|||||
2 |
Müügitulu |
|
|
|
|
|
3 |
Valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutus |
|
|
|
|
|
4 |
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamiseks |
|
|
|
|
|
5 |
Muud äritulud |
|
|
|
|
|
6 |
sh dotatsioonid/toetused |
|
|
|
|
|
7 |
Äritulud KOKKU |
|
|
|
|
|
8 |
Ärikulud |
|||||
9 |
Kaubad, toore, materjal ja teenused |
|
|
|
|
|
10 |
Mitmesugused tegevuskulud |
|
|
|
|
|
11 |
Tööjõukulu |
|
|
|
|
|
12 |
Kulum |
|
|
|
|
|
13 |
Muud ärikulud |
|
|
|
|
|
14 |
Ärikulud KOKKU |
|
|
|
|
|
15 |
Finantstulud |
|||||
16 |
Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt |
|
|
|
|
|
17 |
Finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt |
|
|
|
|
|
18 |
Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt |
|
|
|
|
|
19 |
Kasum valuutakursi muutustest |
|
|
|
|
|
20 |
Muud intressi- ja finantstulud |
|
|
|
|
|
21 |
Finantstulud KOKKU |
|
|
|
|
|
22 |
Finantskulud |
|||||
23 |
Tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud |
|
|
|
|
|
24 |
Sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud |
|
|
|
|
|
25 |
Intressikulud |
|
|
|
|
|
26 |
Kahjum valuutakursi muutustest |
|
|
|
|
|
27 |
Finantsinvesteeringute väärtuse muutus |
|
|
|
|
|
28 |
Muud finantskulud |
|
|
|
|
|
29 |
Finantskulud KOKKU |
|
|
|
|
|
30 |
Kasum (kahjum) majandustegevusest |
|
|
|
|
|
31 |
Erakorralised tulud |
|
|
|
|
|
32 |
Erakorralised kulud |
|
|
|
|
|
33 |
Kasum (kahjum) enne maksustamist |
|
|
|
|
|
34 |
Tulumaks21 |
|
|
|
|
|
35 |
Aruande puhaskasum (-kahjum) |
|
|
|
|
|
Tabel 7. Müük22
A |
B |
C |
D |
E |
F |
G |
H |
|
|
Mõõtühik |
Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta |
Taotluse esitamise majandusaasta |
Planeeritav esimene majandusaasta |
Planeeritav teine majandusaasta |
Planeeritav kolmas majandusaasta |
1 |
Toodangu ja teenuste müügi maht |
|
|
|
|
|
|
2 |
–teravili |
tonn |
|
|
|
|
|
3 |
–raps (rüps) |
tonn |
|
|
|
|
|
4 |
–kartul |
tonn |
|
|
|
|
|
5 |
– ilupuud ja -põõsad |
tk |
|
|
|
|
|
6 |
– |
|
|
|
|
|
|
7 |
–marjad |
kg |
|
|
|
|
|
8 |
–puuvili |
kg |
|
|
|
|
|
9 |
–piim22¹ |
tonn |
|
|
|
|
|
91 |
sh investeeringuobjektiga seotud piim |
tonn |
|
|
|
|
|
10 |
sh eliit- ja kõrgema sordi piim |
tonn |
|
|
|
|
|
11 |
–veiseliha |
tonn |
|
|
|
|
|
12 |
–sealiha |
tonn |
|
|
|
|
|
13 |
–mesindussaadused |
kg |
|
|
|
|
|
14 |
– |
|
|
|
|
|
|
15 |
Omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemine taotleja ettevõttes 23 |
||||||
16 |
–piim |
tonn |
|
|
|
|
|
161 |
sh investeeringuobjektiga seotud piim |
tonn |
|
|
|
|
|
17 |
– |
|
|
|
|
|
|
18 |
– |
|
|
|
|
|
|
19 |
Keskmine ühiku müügihind |
|
|
|
|
|
|
20 |
–teravili |
krooni/t |
|
|
|
|
|
21 |
–raps (rüps) |
krooni/t |
|
|
|
|
|
22 |
–kartul |
krooni/t |
|
|
|
|
|
23 |
–ilupuud ja -põõsad |
krooni/tk |
|
|
|
|
|
24 |
– |
|
|
|
|
|
|
25 |
–marjad |
krooni/kg |
|
|
|
|
|
26 |
–puuvili |
krooni/kg |
|
|
|
|
|
27 |
–piim |
krooni/ t |
|
|
|
|
|
28 |
–veiseliha |
krooni/t |
|
|
|
|
|
29 |
–sealiha |
krooni/t |
|
|
|
|
|
30 |
–mesindussaadused |
krooni/kg |
|
|
|
|
|
31 |
– |
|
|
|
|
|
|
32 |
Müügitulu |
||||||
33 |
–teravili |
krooni |
|
|
|
|
|
34 |
–raps (rüps) |
krooni |
|
|
|
|
|
35 |
–kartul |
krooni |
|
|
|
|
|
36 |
–ilupuud ja -põõsad |
krooni |
|
|
|
|
|
37 |
– |
krooni |
|
|
|
|
|
38 |
–marjad |
krooni |
|
|
|
|
|
39 |
–puuvili |
krooni |
|
|
|
|
|
40 |
–piim |
krooni |
|
|
|
|
|
41 |
–veiseliha |
krooni |
|
|
|
|
|
42 |
–sealiha |
krooni |
|
|
|
|
|
43 |
–mesindussaadused |
krooni |
|
|
|
|
|
44 |
– |
krooni |
|
|
|
|
|
45 |
– |
krooni |
|
|
|
|
|
46 |
|
krooni |
|
|
|
|
|
47 |
– |
krooni |
|
|
|
|
|
48 |
–muu müük |
krooni |
|
|
|
|
|
49 |
Müügitulu KOKKU |
krooni |
|
|
|
|
|
50 |
sh omatoodetud põllumajandussaaduste müük |
krooni |
|
|
|
|
|
51 |
omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müük |
krooni |
|
|
|
|
|
52 |
sh väikeettevõtlusest saadud müügitulu |
krooni |
|
|
|
|
|
Tabel 8. Kulud24
A |
B |
C |
D |
E |
F |
G |
|
|
Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta |
Taotluse esitamise majandusaasta |
Planeeritav esimene majandusaasta |
Planeeritav teine majandusaasta |
Planeeritav kolmas majandusaasta |
1 |
Ostetud kaubad, toore, materjal ja teenused |
|||||
2 |
–seeme |
|
|
|
|
|
3 |
–väetis |
|
|
|
|
|
4 |
–taimekaitsevahend |
|
|
|
|
|
5 |
–sööt |
|
|
|
|
|
6 |
–veterinaarteenus |
|
|
|
|
|
7 |
– |
|
|
|
|
|
8 |
– |
|
|
|
|
|
9 |
– |
|
|
|
|
|
10 |
– |
|
|
|
|
|
11 |
– |
|
|
|
|
|
12 |
Ostetud kaubad, toore, materjalid ja teenused KOKKU |
|
|
|
|
|
13 |
sh piimatootmisele25 |
|
|
|
|
|
14 |
sealiha tootmisele25 |
|
|
|
|
|
15 |
teravilja ja rapsi (rüpsi) kasvatamisele 25 |
|
|
|
|
|
16 |
Mitmesugused tegevuskulud |
|||||
17 |
– |
|
|
|
|
|
18 |
– |
|
|
|
|
|
19 |
– |
|
|
|
|
|
20 |
– |
|
|
|
|
|
21 |
– |
|
|
|
|
|
22 |
– |
|
|
|
|
|
23 |
– |
|
|
|
|
|
24 |
– |
|
|
|
|
|
25 |
Mitmesugused tegevuskulud KOKKU |
|
|
|
|
|
26 |
Tööjõukulud |
|||||
27 |
–palgakulud |
|
|
|
|
|
28 |
–sotsiaalmaksukulud |
|
|
|
|
|
29 |
–kulud erisoodustustele |
|
|
|
|
|
30 |
–füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu kulu |
|
|
|
|
|
31 |
Tööjõukulud KOKKU |
|
|
|
|
|
32 |
Kulum |
|
|
|
|
|
33 |
sh põhivara kulum |
|
|
|
|
|
34 |
Muud ärikulud |
|||||
35 |
– |
|
|
|
|
|
36 |
– |
|
|
|
|
|
37 |
Muud ärikulud KOKKU |
|
|
|
|
|
38 |
Ärikulud KOKKU |
|
|
|
|
|
Tabel 9. Raha liikumine26
A |
B |
C |
D |
E |
F |
|
|
Taotluse esitamise majandusaasta |
Planeeritav esimene majandusaasta |
Planeeritav teine majandusaasta |
Planeeritav kolmas majandusaasta |
1 |
Raha jääk perioodi alguseks |
|
|
|
|
2 |
Rahalised sissetulekud |
||||
3 |
Laekumised toodangu ja teenuste müügist KOKKU |
|
|
|
|
4 |
–teravili |
|
|
|
|
5 |
–raps (rüps) |
|
|
|
|
6 |
–kartul |
|
|
|
|
7 |
–ilupuud ja -põõsad |
|
|
|
|
8 |
– |
|
|
|
|
9 |
–marjad |
|
|
|
|
10 |
–puuvili |
|
|
|
|
11 |
–piim |
|
|
|
|
12 |
–veiseliha |
|
|
|
|
13 |
–sealiha |
|
|
|
|
14 |
–mesindussaadused |
|
|
|
|
15 |
– |
|
|
|
|
16 |
– |
|
|
|
|
17 |
– |
|
|
|
|
18 |
– |
|
|
|
|
19 |
–muu müüdav kaup ja teenus |
|
|
|
|
20 |
Ostjatelt eelmisel majandusaastal laekumata arved |
|
|
|
|
21 |
Tagastatav käibemaks27 |
|
|
|
|
22 |
Lühiajalised laenud28 |
|
|
|
|
23 |
Pikaajalised laenud28 |
|
|
|
|
24 |
Muud laekumised KOKKU |
|
|
|
|
25 |
– |
|
|
|
|
26 |
– |
|
|
|
|
27 |
Rahalised sissetulekud KOKKU |
|
|
|
|
28 |
Rahalised väljaminekud |
||||
29 |
Kaubad, toore, materjalid ja teenused KOKKU |
|
|
|
|
30 |
– |
|
|
|
|
31 |
– |
|
|
|
|
32 |
– |
|
|
|
|
33 |
– |
|
|
|
|
34 |
– |
|
|
|
|
35 |
– |
|
|
|
|
36 |
– |
|
|
|
|
37 |
– |
|
|
|
|
38 |
Mitmesugused tegevuskulud KOKKU |
|
|
|
|
39 |
– |
|
|
|
|
40 |
– |
|
|
|
|
41 |
– |
|
|
|
|
42 |
– |
|
|
|
|
43 |
– |
|
|
|
|
44 |
– |
|
|
|
|
45 |
– |
|
|
|
|
46 |
– |
|
|
|
|
47 |
Muud ärikulud |
|
|
|
|
48 |
Tööjõukulud KOKKU |
|
|
|
|
49 |
–palgakulu |
|
|
|
|
50 |
–sotsiaalmaks |
|
|
|
|
51 |
–erisoodustuste kulu |
|
|
|
|
52 |
–füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaks |
|
|
|
|
53 |
Muud väljaminekud KOKKU |
|
|
|
|
54 |
– |
|
|
|
|
55 |
–ettevalmistavad tööd29 |
|
× |
× |
× |
56 |
Eelmise majandusaasta võlad hankijatele |
|
|
|
|
57 |
Maksuvõlad |
|
|
|
|
58 |
Makstav käibemaks30 |
|
|
|
|
59 |
Kasutusrendi maksed31 |
|
|
|
|
60 |
Laenude intressid KOKKU |
|
|
|
|
61 |
–lühiajaliste laenude intressid |
|
|
|
|
62 |
–pikaajaliste laenude intressid |
|
|
|
|
63 |
–kapitalirendi intressid |
|
|
|
|
64 |
Laenude tagasimaksmine KOKKU |
|
|
|
|
65 |
–lühiajalised laenud |
|
|
|
|
66 |
–pikaajalised laenud |
|
|
|
|
67 |
–eelmiste perioodide kapitalirendi põhiosa |
|
|
|
|
68 |
Rahalised väljaminekud KOKKU |
|
|
|
|
69 |
Raha jääk pärast väljaminekute mahaarvamist 32 |
|
|
|
|
70 |
Mittetoetatav investeering KOKKU33 |
|
|
|
|
71 |
– |
× |
× |
|
|
72 |
– |
× |
× |
|
|
73 |
– |
× |
× |
|
|
74 |
–Raha jääk investeeringuteks34 |
|
|
× |
× |
75 |
–Taotlemisele eelnenud aastatel tehtud ettevalmistava töö maksumus35 |
|
× |
× |
× |
76 |
Raha jääk toetatavaks investeeringuks36 |
|
|
× |
× |
77 |
Kavandatav investeering, millele taotletakse toetust37 |
|
|
× |
× |
78 |
sh kapitalirendi korras teostatav investeering |
|
|
× |
× |
79 |
Kavandatavaks investeeringuks kasutatavate oma- ja laenuvahendite ning toetatava investeeringu maksumuse vahe 38 |
|
|
× |
× |
80 |
Laenu vajadus toetatava investeeringu tegemiseks |
|
|
× |
× |
81 |
Investeeringutoetuse laekumine |
|
|
× |
× |
82 |
Raha jääk perioodi lõpuks39 |
|
|
|
|
Tabel 10. Kavandatavate investeeringuobjektide ehitamisele, rekonstrueerimisele ja ostmisele ning ettevalmistavatele töödele tehtavate kulutuste rahaline jaotus40
A |
B |
B1 |
C |
D |
E |
F |
G |
H |
I |
J |
||||||||||
|
|
Taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta |
Taotluse esitamise majandusaasta |
Planeeritav esimene majandusaasta |
||||||||||||||||
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
I kvartal |
II kvartal |
III kvartal |
IV kvartal |
|||||||||||||
1 |
Toetatavad investeeringud |
|||||||||||||||||||
2 |
[Kehtetu – RTL – 2005 – jõust. 2005] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
3 |
[Kehtetu – RTL – 2005 – jõust. 2005] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
4 |
[Kehtetu – RTL – 2005 – jõust. 2005] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
5 |
[Kehtetu – RTL – 2005 – jõust. 2005] |
|
|
|
|
× |
× |
× |
× |
× |
||||||||||
6 |
Loomakasvatus KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
7 |
– |
× |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
8 |
– |
× |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
9 |
–ettevalmistavad tööd41 |
|
|
|
|
× |
× |
× |
× |
× |
||||||||||
10 |
Tõuloomade ostmine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
11 |
– |
× |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
12 |
– |
× |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
13 |
–ettevalmistavad tööd41 |
|
|
|
|
× |
× |
× |
× |
× |
||||||||||
14 |
Sõnnikulaotus KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
15 |
– |
× |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
16 |
– |
× |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
17 |
–ettevalmistavad tööd41 |
|
|
|
|
× |
× |
× |
× |
× |
||||||||||
18 |
Taimekasvatus KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
19 |
– |
× |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||
20 |
– |
× |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||