Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline kultuuriinstituutide staatuse ja tegevuse kokkulepe
Teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Allakirjutatud
14. juulil 2003. a Tallinnas, jõustub 1. septembril 2005. a
(õ)
17.11.2005 10:00
Eesti Vabariigi valitsus ja Prantsuse Vabariigi valitsus (edaspidi «lepingupooled»),
tõdedes, et kahe riigi rahvad on huvitatud teineteise vaimsete ja kultuuriväärtuste tundmaõppimisest;
juhindudes soovist saavutada omavahelistes kultuurisuhetes uus kvaliteet;
kooskõlas 26. jaanuaril 1993. aastal allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi vahelise teineteisemõistmise, sõpruse ja koostöö lepinguga,
on kokku leppinud järgmises.
Artikkel 1
1. Eesti Vabariigi kultuuriinstituudi nimetus Prantsusmaal on Eesti Instituut Prantsusmaal, Prantsuse Vabariigi kultuuriinstituudi nimetus Eestis on Tallinna Prantsuse Kultuurikeskus. Eesti Instituut Prantsusmaal ja Tallinna Prantsuse Kultuurikeskus (edaspidi «kultuuriinstituudid») kasutavad neid nimetusi oma ametlikus kirjavahetuses, teabematerjalides ja reklaamitegevuses.
2. Kultuuriinstituudid ei ole kasumit taotlevad asutused.
3. Lepingupool osutab vajalikku kaasabi selleks, et tagada teise lepingupoole kultuuriinstituudile võimalused eesmärgipäraseks tegevuseks.
Artikkel 2
1. Kultuuriinstituudid lähtuvad oma tegevuses käesolevas kokkuleppes kokku lepitud tingimustest ning asukohariigi seadustest ja muudest õigusaktidest.
2. Kultuuriinstituudid arendavad oma tegevust asukohariigi kogu territooriumil.
3. Eesti Instituut Prantsusmaal on mittetulundusühingu Eesti Instituut kultuuri- ja infokeskus. Mittetulundusühing Eesti Instituut teeb Eesti Instituudi Prantsusmaal tegevuse korraldamises koostööd Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumiga. Tallinna Prantsuse Kultuurikeskus kuulub Prantsusmaa Välisministeeriumi haldusalasse ja allub juhtimises Prantsuse suursaadikule Eestis.
4. Kultuuriinstituudid ei ole lähetajariigi diplomaatilise esinduse osad.
Artikkel 3
1. Kokkuleppe kohaselt on kultuuriinstituutide pädevuses täita
esmajoones järgmisi ülesandeid:
a) korraldada kultuuri-,
pedagoogilisi ja teadusüritusi, loenguid, kirjandusõhtuid, seminare,
näitusi, kontserte ja teatrietendusi ning muid kultuuriesitlusi;
b)
korraldada filmiseansse ja audiovisuaalse materjali esitlusi;
c)
võtta vastu teadlasi, haridus-, kultuuri- ja kunstispetsialiste, kes
osalevad kultuuriinstituudi korraldatud üritustel või asukohariigi
tähtsamatel kultuurisündmustel;
d) pidada ülal raamatukogu
ja meediakogu, milles on huviliste käsutuses raamatud ning muu
trükitoodang, sealhulgas ajakirjad, ajalehed, kultuuri-, pedagoogika- ja
teadusalased ning tehnilist laadi dokumendid, samuti video- ja
audiomaterjalid;
e) korraldada keelekursusi ja toetada keeleõpetuse
vallas töötavate spetsialistide ja institutsioonide tööd, organiseerides
neile täiendusõpet ja seminare;
f) levitada asukohariigis
oma maa kultuuri-, kunsti-, haridus-, teadus- ja tehnikaelu tutvustavaid
teabematerjale ning katalooge.
2. Kultuuriinstituudid aitavad kaasa muude kultuuri- ja haridusalaste koostöökokkulepete, -plaanide ja -programmide algatamisele ning elluviimisele.
Artikkel 4
1. Kultuuriinstituudid võivad kooskõlas asukohariigi õigusaktidega oma
tegutsemiseks vajalike kulutuste katmiseks:
a) kehtestada oma
ettevõtmistele ja üritustele sissepääsumaksu;
b)
müüa korraldatavate üritustega otseselt seotud teabematerjale ja
katalooge;
c) määrata oma keelekursustele või muule
koolitustegevusele osavõtumaksu;
d) võtta oma pakutavate
raamatukogu- ja teabeteenuste eest teenustasu.
2. Seoses eespool nimetatud tegevusega tekkivad praktilised küsimused lahendatakse vahetult asukohariigi vastava ametkonnaga.
3. Kultuuriinstituudid võivad oma programmi ja põhitegevuse teostamiseks lisaks eelarvelisele toetusele ja oma sissetulekutele vastu võtta reklaamitoetust, sponsorabi ja muid asjakohaseid pakkumisi.
Artikkel 5
1. Kumbki lepingupool määrab ise oma kultuuriinstituudi töötajad.
2. Kultuuriinstituudi juhataja esindab kultuuriinstituuti asukohariigis ja tal on volitus teha kultuuriinstituudi nimel kultuuriinstituudi tegutsemiseks vajalikke tehinguid.
3. Tallinna Prantsuse Kultuurikeskust võib juhataja või asejuhatajana juhtida Prantsuse Vabariigi Suursaatkonna kultuurinõunik või lingvistikaatašee.
4. Eesti Instituudi Prantsusmaal juhataja ei vaja kultuuriinstituudis töötamiseks tööluba.
5. Kumbki lepingupool aitab kooskõlas asukohariigi õigusaktidega kaasa kultuuriinstituudi töötajatele asukohariigis kultuuriinstituudis töötamiseks vajalike töö- ja elamislubade ning kultuuriinstituudi töötajate abikaasadele ja nende ülalpidamisel olevatele lastele asukohariigis elamiseks vajalike elamislubade võimalikult kiirele väljastamisele.
6. Lepingupoolte pädevad ametiasutused teavitavad teineteist kultuuriinstituutide töötajate asukohariigis tööleasumisest ja töötamise lõpetamisest.
Artikkel 6
Lisaks lähetatud töötajatele võivad kultuuriinstituudid võtta tööle ka teisi isikuid, kellel on kultuuriinstituudi asukohariigis töötamise õigus. Sellist töövahekorda reguleerivad lepingupoolte siseriiklikud õigusaktid.
Artikkel 7
Kultuuriinstituutide töötajate suhtes kehtivad kultuuriinstituudi asukohariigi sotsiaalkindlustusalased õigusaktid.
Artikkel 8
Kultuuriinstituudi asukohariigis elamisluba omava kultuuriinstituudi töötaja poolt asukohariiki imporditavat isiklikku vara, mis on olnud tema omandis üle kuue kalendrikuu, ei maksustata asukohariigi tollile esitatud asjakohase taotluse alusel impordimaksudega, kui asukohariigi maksuseadustega ei ole ette nähtud teisiti ja kui vara olemusest ja kogusest ei ilmne, et tegemist on kaubanduslikul eesmärgil sisseveetava kaubaga. Impordimaksudest vabastatud vara võib asukohariiki importida eespool nimetatud taotluse asukohariigi tollile esitamise päevast arvates 12 kalendrikuu jooksul.
Artikkel 9
Kultuuriinstituudid võivad, arvestades vastastikkuse põhimõtet ja
asukohariigi õigusakte, sealhulgas ajutist importimist käsitlevaid
õigusakte, tollimaksu- ja lõivuvabalt importida järgmiseid kaupu:
a)
heli-, pildi- ja andmekandjad ning salvestusvahendid;
b) kultuuri-,
haridus- ja teadusüritustel ning muudes valdkondades koostöö edendamise
eesmärgil korraldatud üritustel väljapandav või kasutatav kaup;
c)
kultuuriinstituutide tegevuseks vajalik büroomööbel ning -tarvikud;
d)
eelloetletud kaupade varuosad.
Artikkel 10
Kokkuleppe täitmise, tõlgendamise ja rakendamisega seotud küsimused selgitatakse võimaluse korral läbirääkimiste teel diplomaatiliste kanalite kaudu.
Artikkel 11
1. Kokkulepe jõustub pärast seda, kui lepingupooled on teineteisele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu teatanud kokkuleppe jõustumiseks vajalike siseriiklike tingimuste täitmisest. Kokkulepe jõustub viimase teate saabumise päevale järgneva kuu esimesel päeval.
2. Kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks. Kumbki lepingupool võib kokkuleppe igal ajal lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt kuus kuud ette.
3. Eespool toodu kinnituseks on oma valitsuse volitatud isikud kokkuleppe alla kirjutanud.
Käesolev kokkulepe on alla kirjutatud 14. juulil 2003. aastal Tallinnas eesti ja prantsuse keeles kahes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdse jõuga.
| Eesti Vabariigi valitsuse nimel | Prantsuse Vabariigi valitsuse nimel |
| Kristiina OJULAND | Chantal de BOURMONT |
ACCORD ENTRE LE GOUVERNEMENT DE LA REPUBLIQUE D’ESTONIE ET LE
GOUVERNEMENT DE LA REPUBLIQUE FRANÇAISE RELATIF AU STATUT ET AU
FONCTIONNEMENT DES CENTRES CULTURELS
Fait à Tallinn, le 14
juillet 2003
Le Gouvernement de la République d’Estonie
et
Le Gouvernement de la République française
Dénommés ci-après “les Parties”,
Considérant l’attachement des peuples estonien et français à la promotion mutuelle de leurs cultures,
Désireux de développer les relations culturelles bilatérales,
Considérant le Traité d’Entente, d’Amitié et de Coopération entre le Gouvernement de la République d’Estonie et le Gouvernement de la République française, en date du 26 janvier 1993,
Sont convenus de ce qui suit:
Article 1ER
1 – L’Institut culturel de la République d’Estonie en France est dénommé Institut estonien en France et l’Institut culturel de la République française en Estonie est dénommé Centre culturel et de coopération linguistique de Tallinn. L’Institut estonien en France et le Centre culturel et de coopération linguistique de Tallinn (dénommés ci-après les Instituts) indiquent leur noms dans leur correspondance officielle, sur leur publication et matériel publicitaire.
2 – Les Instituts n’ont pas de but lucratif.
3 – Chaque Partie contractante garantit aux Instituts le soutien nécessaire permettant d’exercer leurs activités conformément à leur mission.
Article 2
1 – Les Instituts exercent leurs activités conformément aux dispositions du présent Accord et dans le respect du droit interne de l’État d’accueil.
2 – Les Instituts développent leurs activités sur l’ensemble du territoire de l’État d’accueil.
3 – L’Institut estonien en France fait partie de l’association à but non lucratif Eesti Instituut. Pour organiser les activités de l’Institut estonien en France, l’association à but non lucratif Eesti Instituut coopère avec le ministère de la Culture de la République d’Estonie. Géré par le ministère français des Affaires étrangères, le Centre culturel et de coopération linguistique de Tallinn exerce son activité sous l’autorité de l’Ambassadeur de France en Estonie.
4 – Les Instituts ne font pas partie de la représentation diplomatique de l’État d’envoi.
Article 3
1 – D’après le présent accord et dans le cadre de la mission qui leur
est impartie, les Instituts peuvent exercer les activités suivantes:
a)
organisation de manifestations culturelles, pédagogiques et
scientifiques, ainsi que de conférences, colloques, expositions,
concerts, spectacles et toutes rencontres,
b) présentation de films
et de documents audiovisuels,
c) accueil, à l’occasion de
manifestations importantes dans le pays d’accueil ou organisées par
l’Institut, de scientifiques, conférenciers et artistes,
d)
entretien de bibliothèques et de médiathèques permettant la consultation
et le prêt de livres, journaux, revues et de tout autre document écrit
ou audiovisuel à caractère culturel, pédagogique, scientifique et
technique,
e) enseignement et pédagogie des langues, soutien au
travail des enseignants spécialisés et des institutions assurant un
enseignement linguistique par l’organisation d’actions de formation
continue,
f) publication et diffusion, dans le pays d’accueil de
programmes d’information, de catalogues et autres documents à caractère
culturel, artistique, pédagogique, scientifique et technique.
2 – Les Instituts participent à l’élaboration et à la mise en œvre d’autres projets, accords et programmes de coopération dans les domaines culturel ou pédagogique.
Article 4
1 – Dans le respect de la réglementation en vigueur dans l’État
d’accueil, afin de couvrir leurs frais de fonctionnement, les Instituts
peuvent:
a) percevoir des droits d’entrée pour les manifestations et
les activités qu’elles organisent,
b) vendre des
catalogues et autres matériels imprimés ou audiovisuels, en relation
directe avec les manifestations qu’ils organisent,
c) percevoir
des droits d’inscription pour les cours de langue ou autres formations
qu’ils organisent,
d) percevoir d’autres droits pour les
services d’information et de prêts d’ouvrages.
2 – Les problèmes pratiques résultant des activités mentionnées seront résolus par les services correspondants de l’État d’accueil.
3 – En plus de leur dotation budgétaire et de leurs revenus, les Instituts peuvent bénéficier de dons, de ressources publicitaires et de parrainages.
Article 5
1 – Chacune des Parties contractantes nomme le personnel de ses Instituts.
2 – Le directeur de l’Institut culturel représente l’Institut culturel dans l’État d’accueil et a les pouvoirs de faire des transactions au nom de l’Institut culturel nécessaires pour assurer le fonctionnement de l’Institut culturel.
3 – Le Directeur de l’Institut Estonien en France n’est pas soumis à l’obligation de permis de travail.
4 – Le Conseiller de coopération et d’action culturelle et l’attaché de coopération pour le français peuvent exercer les fonctions de Directeur et de Directeur Adjoint.
5 – Chaque Partie s’engage à faciliter la délivrance, le plus vite possible, des titres de travail et de séjour, aux membres du personnel de l’Institut de l’autre Partie, ainsi qu’à leur conjoint et à leurs enfants à charge.
6 – Les Parties s’informent mutuellement de la prise et de la fin de fonctions des personnels des Instituts.
Article 6
En plus du personnel désigné par l’État d’envoi, les Instituts peuvent recruter d’autres personnes en situation régulière et titulaires d’autorisation de travail dans l’État d’accueil. Ces personnes sont soumises à la législation du travail en vigueur dans l’État d’accueil.
Article 7
Les employés des Instituts sont soumis au régime de la sécurité sociale en vigueur dans l’État d’accueil.
Article 8
Les effets personnels importés dans l’État d’accueil par un employé de l’Institut possédant un permis de séjour et qui ont été en sa possession pendant plus de six mois calendaires ne sont pas soumis à la taxe d’importation sur présentation d’une demande écrite appropriée au Service des douanes de l’État d’accueil si les lois relatives à l’imposition de l’État d’accueil ne le prévoient pas autrement, et s’il est clair que le caractère et la quantité des biens ne renvoient pas à une activité commerciale. Les biens exonérés de la taxe d’importation peuvent être importés au cours des 12 mois à compter de la date de présentation de la demande appropriée au Service des douanes de l’État d’accueil.
Article 9
Les Instituts bénéficient, dans le respect du principe de réciprocité et
de la réglementation en vigueur dans l’État d’accueil, de l’exonération
des droits de douane et autres droits et taxes dus au titre de
l’importation, y compris au titre de l’importation temporaire,
concernant les produits suivants:
a) documents vidéo et sonores ainsi
que les appareils d’enregistrement,
b) matériel exposé ou
utilisé pour des manifestations culturelles, éducatives ou scientifiques
ou pour d’autres manifestations dans le domaine de la promotion de la
coopération,
c) meubles et fournitures de bureau nécessaires
pour le fonctionnement des Instituts,
d) pièces de rechange des
produits mentionnés ci-dessus.
Article 10
Tout différend relatif à l’interprétation et à l’application du présent Accord est réglé par voie de négociation diplomatique entre les Parties.
Article 11
1 – Chacune des Parties notifie à l’autre l’accomplissement des procédures constitutionnelles requises en ce qui la concerne pour l’entrée en vigueur du présent Accord, qui prend effet le premier jour du mois suivant la date de réception de la dernière notification.
2 – L’Accord est conclu pour une période indéterminée. Il peut être dénoncé à tout moment par l’une des Parties par notification écrite transmise par voie diplomatique, moyennant un préavis de six mois.
3 – En foi de quoi, les représentants des Gouvernements, dûment autorisés à cet effet, ont signé le présent Accord.
Fait à Tallinn, le 14 juillet 2003, en deux exemplaires, chacun en langue estonienne et en langue française, les deux textes faisant également foi.
| Pour le Gouvernement de la République d’Estonie | Pour le Gouvernement de la République Française |
| Kristiina OJULAND | Cantal de BOURMONT |
Lugeda RT II 2005, 10, 27 avaldatud «Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline kultuuriinstituutide staatuse ja tegevuse kokkuleppe» päises õigeks jõustumine 1. septembril 2005. a ning lk 563 avaldatud teadaanne õigeks järgmiselt:
«Prantsuse Vabariik
Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline kultuuriinstituutide staatuse ja tegevuse kokkulepe (RT II 2005, 10, 27) (A: 14.07.2003, J: 01.09.2005).»
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 17 lg-d 3 ja 31 ja riigisekretäri 14. novembri 2005. a resolutsioon nr 17-1/0508340.
Facebook
X.com