Teksti suurus:

Jahiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:03.04.2005
Avaldamismärge:RT I 2005, 15, 83

Jahiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 22.02.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 15. märtsi 2005. a otsusega nr 792

Jahiseaduses (RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70; 2004, 38, 258; 54, 390) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust.»

§ 2. Paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loale lisatakse:
1) jahipiirkonna piirikirjeldus ja kaart;
2) maaomaniku või -valdaja ja jahipiirkonna kasutusõiguse saanud isiku (edaspidi jahipiirkonna kasutaja) vahel sõlmitud kirjalik leping või maaomaniku või -valdaja kirjalik nõusolek maade jahimaana kasutamise võimaluse ja jahipidamise tingimuste kohta või maaomaniku kirjalik jahipidamise keeld. Riigimaasse puutuvalt ei tohi nimetatud leping või nõusolek ette näha tasu võtmist maade jahimaana kasutusse andmise eest.»

§ 3. Paragrahvi 10 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) taotleja liikmeteks olevate jahimeeste nimekirja koos jahimehele antud jahitunnistuse numbri äranäitamisega;».

§ 4. Paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kes kaasab jahipiirkonna kasutamisele suurema arvu jahipidamisõigust omavaid füüsilisi isikuid, kelle maaomand asub taotletava jahipiirkonna piires.»

§ 5. Seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

« § 141. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmine

(1) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba muudetakse, kui:
1) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud;
2) jahipiirkonna kasutusõiguse loa nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud ja avalik huvi jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse;
3) jahiulukite tõenäoline arvukus on muutunud;
4) loa omaja on esitanud selleks põhjendatud taotluse.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa muutmise menetlemisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid.»

§ 6. Paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise avalikustab loa andja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.»

§ 7. Paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Maaomanik või tema volitatud esindaja tohib jahipiirkonna piiresse jääval kinnistul rajada jahindusrajatisi, millest ta kohe teatab jahipiirkonna kasutajale.»

§ 8. Paragrahvi 18:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Jahindusrajatised käesoleva seaduse tähenduses on jahimaakorralduskavaga määratud jahiulukite hooldustöödeks või jahipidamiseks vajalikud hooned, jahikoerte katsetusalad, söödapõllud, ulukeid peletavad ja suunavad ning nende elutingimuste parandamiseks ettenähtud muud rajatised.»;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.»

§ 9. Paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 22. Jahiulukikahjustus

Jahiulukikahjustus käesoleva seaduse tähenduses on jahiuluki poolt kalade kahjustamine kalakasvanduses või lõkspüünises, põllumajandusloomade, põllumajanduskultuuride, kasvava metsa ja kuivenduskraavide kahjustamine, üleujutuse põhjustamine ning koduloomi või inimesi ohustavate haiguste levitamine.»

§ 10. Paragrahvi 23:

1) lõiget 3 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« 3) jahipidamist kaitstaval maa-alal, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, ning jahiulukikahjustuste ilmnemisel kasutamiseks väljaandmata jahipiirkonnas;
4) jahipidamist väljaspool jahiaega vigase jahiuluki surmamiseks.»;

2) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Maaomanik või -valdaja võib likvideerida kopratammi keskkonnateenistuse loal keskkonnateenistuse määratud tähtajaks ja viisil, kui see põhjustab jahiulukikahjustusi.»

§ 11. Paragrahvi 26:

1) lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal;»;

2) lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) püütud uluki surmamist.»

§ 12. Paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Jahitunnistuse andnud keskkonnateenistus võib peatada tunnistuse kehtivuse kuni kolmeks aastaks, kui tunnistuse saanud isikut on karistatud käesoleva seaduse §-s 57, 571, 572, 573, 574, 581 või 58 2 nimetatud tegevuste eest.»

§ 13. Paragrahvi 34:

1) lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule, tema vanematele, abikaasale või lastele kehtivusajaga kuni üks aasta;»;

2) lõiget 4 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« 3) jahipidamiseks kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahiulukikahjustuste ilmnemisel;
4) jahipidamiseks kaitstaval maa-alal, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, jahiulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.»;

3) täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

« (12) Kaitstaval maa-alal, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukiliikide isendite küttimise jahiloa hinna ja aastase küttimismahu kehtestab keskkonnaminister määrusega.»

§ 14. Paragrahvi 41 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Jahikoera tohib katsetada ja õpetada jahipidamiseks lubatud ajal või suurulukijahil jahijuhataja määratud tingimustel. Väljaspool jahipidamiseks lubatud aega tohib jahikoera katsetada ja õpetada jahipiirkonna kasutaja ettepanekul keskkonnateenistuse kirjaliku loaga määratud ajal ja kohas.

(4) Ulukite sigimisperioodil on jahikoerte katsetamine ja õpetamine keelatud. Keskkonnateenistusel on õigus kirjaliku loa andmisega teha sellest keelust erandeid tingimusel, et katsetamisel ja õpetamisel tagatakse ulukite minimaalne häirimine.

(5) Jahimaakorralduskavaga määratud ja tarastatud jahikoerte katsetusaladel tohib jahikoera katsetada ja õpetada aastaringselt jahipiirkonna kasutaja määratud tingimustel.»

§ 15. Paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Jahiulukikahjustuste korral ja teadustöö eesmärgil on keskkonnateenistusel õigus lubada jahipidamist väljaspool jahiaega.»

§ 16. Seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:

« § 481. Jahilubade müügist laekunud raha

(1) Jahipiirkonna kasutaja määratud hinnaga ja korras müüdud jahilubade eest laekunud raha jääb jahipiirkonna kasutaja käsutusse ning seda kasutatakse jahipiirkonna kasutaja määratud korras.

(2) Keskkonnaministri määratud hinnaga ja korras müüdud jahilubade eest laekunud raha kantakse riigieelarvesse ning seda kasutatakse käesoleva seaduse §-s 50 sätestatu kohaselt.»

§ 17. Paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Jahipiirkonda jääval kinnistul võivad selle omanik, tema vanemad, abikaasa või lapsed jahti pidada tasuta.»

§ 18. Paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Tehiskeskkonda viidud jahiuluki ristamine muu loomaga on keelatud.»

§ 19. Paragrahv 54 tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Paragrahv 57 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 57. Jahipidamine keelatud vahendiga või viisil või keelatud kohas

(1) Keelatud vahendiga või viisil või keelatud kohas jahipidamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 21. Seadust täiendatakse §-dega 571–57 4 järgmises sõnastuses:

« § 571. Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumine

(1) Jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 572. Jahiloa avamata jätmine või uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke tegemata jätmine või teadvalt vale märke tegemine

Jahiloa õigeaegse avamata jätmise või uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke õigeaegse tegemata jätmise või teadvalt vale märke tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 573. Jahipidamise nõuete rikkumine

Jahipidamise nõuete rikkumise eest suuruluki küttimisel või püünise kasutamisel või ajujahi korraldamisel või jahiohutuse nõuete või jahieeskirjas sätestatud jahipidamise muude nõuete eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 574. Ühisjahi korraldamise nõuete rikkumine jahijuhataja poolt

Jahijuhataja poolt jahiloa õigeaegse avamata jätmise eest või uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke õigeaegse tegemata jätmise või teadvalt vale märke tegemise eest, samuti käesoleva seaduse § 45 lõike 1 ja lõike 3 punktides 1, 3–7 sätestatud kohustuste rikkumise eest – karistatakse jahijuhatajat rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»

§ 22. Paragrahv 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 58. Jahitunnistuseta jahipidamine

Jahitunnistuseta jahipidamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.»

§ 23. Seadust täiendatakse §-dega 581 ja 582 järgmises sõnastuses:

« § 581. Jahipidamine jahiloata, jahikoerapassita ja suuruluki laskekatse tunnistuseta

Jahipidamise eest jahiloata, jahikoeraga jahipidamise eest jahikoerapassita või osalemise eest suurulukijahil kütina, kasutades uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit ja omamata selleks suuruluki laskekatse tunnistust, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 582. Jahipidamine suurulukile suurulukiküttimise loata

Jahipidamise eest suurulukile suurulukiküttimise loata, välja arvatud ühisjahil käesoleva seaduse § 35 kohaselt nimekirja kantud isikud, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.»

§ 24. Paragrahvid 62 ja 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 62. Konfiskeerimine

Keskkonnainspektsioon või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 57, 571–574, 58, 581, 582 , 60 ja 61 sätestatu väärteo vahetuks objektiks olnud eseme või jahisaaduse konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) §-le 83.

§ 63. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 57, 571–574 , 58, 581, 582 ja 59–61 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 57, 571–574 , 58, 581, 582 ja 59–61 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.»

Riigikogu esimees Ene ERGMA

/otsingu_soovitused.json