Teksti suurus:

Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohtute tööpiirkondade ühendamiseks

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2006
Avaldamismärge:RT I 2005, 15, 85

Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohtute tööpiirkondade ühendamiseks

Vastu võetud 22.02.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 15. märtsi 2005. a otsusega nr 794

I. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses (RT I 2002, 64, 390; 2003, 21, 121, 90, 601; 2004, 27, 176; 46, 329; 56, 403) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Seaduse tekstis asendatakse sõnad «maa- ja linnakohus» ning «maa- või linnakohus» sõnaga «maakohus» vastavas käändes.

§ 2. Seaduse tekstis asendatakse sõna «haldusdirektor» sõnaga «kohtudirektor» vastavas käändes.

§ 3. Paragrahvi 7:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohtuasutused on maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus.»;

2) lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna «kohus» sõnaga «kohtuasutus» vastavas käändes.

§ 4. Paragrahvi 9:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Maakohtud on:
1) Harju Maakohus;
2) Viru Maakohus;
3) Pärnu Maakohus;
4) Tartu Maakohus.»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Maakohtul on üks või mitu kohtumaja.»;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad ning teeninduspiirkonnad määrab justiitsminister. Iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks.»

§ 5. Seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

« § 101. Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasja arutamise koht

(1) Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb koht, mis määrab tsiviil-, kriminaal- või väärteoasja kohtualluvuse.

(2) Kui kohtumenetluse seaduses sätestatud valikulise kohtualluvuse korral jäävad kohtualluvust määravad kohad ühe maakohtu tööpiirkonda, valib kohtualluvuse valiku õigust omav protsessiosaline, millise koha järgi asja kohtuistungil arutatakse.»

§ 6. Paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 11. Maakohtu kohtunike arv

Maakohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab justiitsminister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.»

§ 7. Seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

« § 111. Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht

(1) Maakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3) või kohtu üldkogu (§ 57) on ta määranud.

(2) Maakohtu kohtunik arutab asja kohtuistungil käesoleva seaduse §-s 10 1 sätestatud kohtumajas. Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama maakohtu kohtumajas.

(3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud. Samuti hüvitatakse kohtunikule muud lähetuskulud Vabariigi Valitsuse määratud alustel ja korras.»

§ 8. Paragrahvi 12 lõikes 9 lisatakse sõna «esimeheks» järele sõnad «rohkem kui».

§ 9. Seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

« § 121. Kohtumaja juht

(1) Maakohtu esimees nimetab igas kohtumajas teenistuses olevate kohtunike seast viieks aastaks kohtumaja juhi, kuulanud ära kohtumaja teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht.

(2) Kohtumaja juht korraldab kohtumaja ning maakohtu esimehe vahelist suhtlemist ning täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

(3) Kohtumaja juhi võib maakohtu esimees enne tähtaja lõppemist vabastada:
1) tema enda soovil;
2) koostöö mittelaabumise tõttu maakohtu esimehega.

(4) Kohtumaja juhi äraoleku ajal võib teda asendada maakohtu esimehe määratud kohtunik.

(5) Kui kohtumaja juht vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtumaja juhi ülesannete täitmisest.

(6) Kohtumaja juhi ülesannete täitmisest vabastatud kohtunikul säilivad kohtuniku volitused.»

§ 10. Paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Paragrahvi 15 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Paragrahvi 16 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Paragrahvi 17 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 14. Paragrahvi 18:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Halduskohtud on:
1) Tallinna Halduskohus;
2) Tartu Halduskohus.»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja.»;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab justiitsminister. Kohtumajade täpsed asukohad ning teeninduspiirkonna määrab justiitsminister. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.»

§ 15. Seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

« § 181. Haldusasja arutamise koht

(1) Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb koht, mis määrab haldusasja kohtualluvuse.

(2) Kui kohtumenetluse seaduses sätestatud valikulise kohtualluvuse korral jäävad kohtualluvust määravad kohad ühe kohtu tööpiirkonda, valib kohtualluvuse valiku õigust omav protsessiosaline, millise koha järgi asja kohtuistungil arutatakse.»

§ 16. Paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab justiitsminister, kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.»

§ 17. Seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

« § 191. Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht

(1) Halduskohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55 lõige 3) või kohtu üldkogu (§ 57) on ta määranud.

(2) Halduskohtu kohtunik arutab asja kohtuistungil käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud kohtumajas. Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama halduskohtu kohtumajas.

(3) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud. Samuti hüvitatakse kohtunikule muud lähetuskulud Vabariigi Valitsuse määratud alustel ja korras.»

§ 18. Paragrahvi 20 lõikes 9 lisatakse sõna «esimeheks» järele sõnad «rohkem kui».

§ 19. Seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

« § 201. Kohtumaja juht

(1) Halduskohtu esimees nimetab kohtumajas teenistuses olevate kohtunike seast viieks aastaks kohtumaja juhi, kuulanud ära kohtumajas teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kohtumaja juhti ei nimetata kohtumajas, kus asub kohtu esimehe alaline teenistuskoht.

(2) Kohtumaja juht korraldab kohtumaja ning halduskohtu esimehe vahelist suhtlemist ning täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid.

(3) Kohtumaja juhi võib halduskohtu esimees enne tähtaja lõppemist vabastada:
1) tema enda soovil;
2) koostöö mittelaabumise tõttu halduskohtu esimehega.

(4) Kohtumaja juhi äraoleku ajal võib teda asendada halduskohtu esimehe määratud kohtunik.

(5) Kui kohtumaja juht vabastatakse kohtunikuametist, vabastatakse ta ka kohtumaja juhi ülesannete täitmisest.

(6) Kohtumaja juhi ülesannete täitmisest vabastatud kohtunikul säilivad kohtuniku volitused.»

§ 20. Paragrahv 21 tunnistatakse kehtetuks.

§ 21. Paragrahvi 22 lõiked 3, 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Põhja Maakohus ja Lääne Maakohus ning Tallinna Halduskohus.

(4) Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Lõuna Maakohus ning Tartu Halduskohus.

(5) Viru Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Viru Maakohus.»

§ 22. Paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Üldkogu kutsub kokku kohtu esimees iseseisvalt või vähemalt 2/3 kohtu kohtunike nõudmisel. Üldkogu eesistujaks on kohtu esimees.»

§ 23. Pagarahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3–5 järgmises sõnastuses:

« 3) asjade jaotamisel jaotatakse võimalikult palju asju selles kohtumaja teenistuses olevate kohtunike vahel, kus asi kohtuistungil arutamisele tuleb;
4) asjade jaotamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu piires;
5) kohtute haldamise nõukoda võib vastu võtta täiendavaid põhimõtteid kohtunike tööjaotusplaani koostamiseks. Tööjaotusplaani kinnitades peavad kohtud lähtuma põhimõtetest, mis kohtute haldamise nõukoda on vastu võtnud.»

§ 24. Paragrahvi 41:

1) lõike 1 punkti 3 teksti täiendatakse pärast sõna «kohtu» sõnadega «ja kohtumaja»;

2) lõike 1 punkti 4 teksti täiendatakse pärast sõna «kohtu» sõnadega «ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate»;

3) lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 10) kohtumaja juhile lisatasu määramisel (§ 76 lõige 3);».

§ 25. Paragrahvi 42:

1) lõike 1 kolmanda lause teksti täiendatakse enne sõna «kantselei» sõnadega «maa-, haldus- ja ringkonnakohtu»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kohtu kodukorras nähakse ette kohtu esimehe ja teiste kohtunike kohtu töökorraldusest tulenevad ülesanded ning kohtu esimehele alluvate kohtuteenistujate ülesanded.»;

3) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kohtu kantselei kodukorras nähakse ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus.»

§ 26. Paragrahvi 45 lõike 1 kolmas lause loetakse neljandaks lauseks ja lõiget täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Kohtumaja juht võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi kohtumaja kohtunikelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks.»

§ 27. Paragrahvi 55 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Esimese astme kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.»

§ 28. Paragrahvi 57 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Esimese astme kohtuniku võib kohtu üldkogu määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse sama kohtu teise kohtumajja.»

§ 29. Paragrahvi 76:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Esimese ja teise astme kohtu esimehele makstakse lisatasu esimehe ülesannete täitmise eest:
1) 15% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on kuni 14;
2) 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on 15–35;
3) 35% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 36.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Justiitsminister võib kohtu esimehe ettepanekul ning kohtute haldamise nõukoja nõusolekul määrata kohtumaja juhile lisatasu kuni 5% kohtuniku ametipalgast, kui kohtumajas on alalises teenistuses 3–10 kohtunikku ning kuni 10%, kui kohtumajas on alalises teenistuses üle 10 kohtuniku.»

§ 30. Paragrahvi 86:

1) lõikes 1 lisatakse sõnade «kohtu likvideerimise» järele sõnad «või kohtumaja sulgemise»;

2) lõiget 2 täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:

«, ega kohtumaja juhile, kes pärast kohtumaja juhi ülesannete täitmisest vabastamist jätkab töötamist kohtunikuna.»

§ 31. Paragrahvi 99 lõike 1 punktis 5 lisatakse sõna «kohtu likvideerimise» järele sõnad «või kohtumaja sulgemise».

§ 32. Seadust täiendatakse §-dega 1381 –1384 järgmises sõnastuses:

« § 1381. Kohtu esimehe ja kohtudirektori volitused

(1) Justiitsminister nimetab maa- ja halduskohtu esimehe hiljemalt 2006. aasta 1. maiks. Justiitsminister võib kohtu esimehe nimetamiseni ajutiselt panna esimehe kohustused maa- või halduskohtu kohtunikule viimase nõusolekul. Kohtu esimehe ajutisele kohusetäitjale makstakse käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 sätestatud lisatasu.

(2) Justiitsminister nimetab kohtudirektori avaliku konkursi alusel ametisse hiljemalt 2006. aasta 1. märtsiks. Kohtudirektori nimetamiseni täidab käesoleva seaduse § 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 4 ning § 125 lõikes 1 sätestatud kohtudirektori ülesandeid kohtu esimees või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunik.

§ 1382. Maa-, linna- ja halduskohtu esimehe volituste lõppemine

(1) Enne 2006. aasta 1. jaanuari nimetatud maa-, linna- ja halduskohtute esimeeste volitused lõpevad käesoleva seaduse jõustumisel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtunikele makstakse kuni 2006. aasta 31. detsembrini lisatasu 15% tema ametipalgast, kui maa-, linna- või halduskohtus, mille esimees ta oli, töötas kuni 14 kohtunikku, või 25% tema ametipalgast, kui maa-, linna- või halduskohtus, mille esimees ta oli, töötas vähemalt 15 kohtunikku. Lisatasu ei maksta, kui lõikes 1 nimetatud kohtunik nimetatakse maa- või halduskohtu esimeheks vastavalt käesoleva seaduse § 138 1 lõikes 1 sätestatule.

§ 1383. Kohtumajade täpsete asukohtade, teeninduspiirkondade ja kohtunike arvu ning jagunemise määramine

Justiitsminister määrab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpse asukoha ning teeninduspiirkonnad (§ 9 lõige 3 ja § 18 lõige 3) ning maa- ja halduskohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel (§-d 11 ja 19) hiljemalt 2005. aasta 1. oktoobriks.

§ 1384. Maa-, linna- ja halduskohtunike teenistus

(1) 2006. aasta 1. jaanuaril loetakse ametis olevad maa-, linna- ja halduskohtunikud teenistusse määratuks järgmiselt:
1) Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu kohtunikud loetakse Harju Maakohtu kohtunikeks;
2) Ida-Viru Maakohtu, Narva Linnakohtu ja Lääne-Viru Maakohtu kohtunikud loetakse Viru Maakohtu kohtunikeks;
3) Pärnu Maakohtu, Saare Maakohtu, Lääne Maakohtu, Järva Maakohtu ja Rapla Maakohtu kohtunikud loetakse Pärnu Maakohtu kohtunikeks;
4) Tartu Maakohtu, Jõgeva Maakohtu, Viljandi Maakohtu, Valga Maakohtu, Põlva Maakohtu ja Võru Maakohtu kohtunikud loetakse Tartu Maakohtu kohtunikeks;
5) Tallinna Halduskohtu ja Pärnu Halduskohtu kohtunikud loetakse Tallinna Halduskohtu kohtunikeks;
6) Tartu Halduskohtu ja Jõhvi Halduskohtu kohtunikud loetakse Tartu Halduskohtu kohtunikeks.

(2) 2006. aasta 1. jaanuaril loetakse ametis oleva maa- või halduskohtuniku alaliseks teenistuskohaks kohtumaja, mis asub asulas, kus asus maa-, linna- või halduskohus, mille kohtunik ta enne selle seaduse jõustumist oli.»

II. Teiste seaduste muutmine

§ 33. Äriseadustiku muutmine

Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591; 2004, 86, 582; 89, 613) tehakse järgmised muudatused:

1) seadustiku § 22 lõige 3 ning § 25 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadustikku täiendatakse §-ga 5112 järgmises sõnastuses:

« § 5112. Registripidaja tööpiirkonna muutmine

(1) Registripidaja tööpiirkonna muutmisel kohaldatakse käesoleva seadustiku § 57 lõikeid 1 ja 2 niivõrd, kuivõrd registriandmete ülekandmist ei ole automatiseeritud. Justiitsministril on õigus anda määrusi registriandmete automatiseeritud ülekandmiseks.

(2) Registripidaja tööpiirkonna muutmise korral ei pea füüsilisest isikust ettevõtja muutma oma ärinime, kui see on eksitavalt sarnane teiste uue registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud nimedega, tingimusel, et tema ettevõtte asukoht jääb pärast tööpiirkonna muutmist senisesse maakonda.»

§ 34. Mittetulundusühingute seaduse § 76 muutmine

Mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 591; 2004, 89, 613) §-s 76 asendatakse arv «5111» sõnadega «§-sid 5111 –5112».

§ 35. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 77 muutmine

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 66; 88, 594; 2004, 30, 208) § 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Laevakinnistusraamatut peavad kohtute registriosakonnad. Harju Maakohtu registriosakond peab laevakinnistusraamatut ka Viru Maakohtu tööpiirkonna kohta.»

§ 36. Kinnistusraamatuseaduse muutmine

Kinnistusraamatuseaduses (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 31, 171; 56, 336; 93, 565; 2003, 13, 64; 2004, 14, 91) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kinnistuspiirkond on kohtu tööpiirkond.»;

2) paragrahvi 72 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 792 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses:

« (21) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud eeldused on täidetud, võib justiitsminister erinevalt lõike 1 punktis 1 sätestatust erandlikult otsustada elektroonilise kinnistusraamatu avamise kinnistusraamatu registriosade kaupa.»

§ 37. Abieluvararegistri seaduse muutmine

Abieluvararegistri seaduses (RT I 1995, 87, 1540; 1996, 51, 967; 1999, 10, 155; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) tehakse järgmised muudatused:

(1) Seaduse tekstis asendatakse sõna «kinnistusamet» sõnaga «kinnistusosakond» vastavas käändes.

(2) Paragrahvi 2:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Abieluvararegistrit peavad kohtute kinnistusosakonnad.»;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

(3) Paragrahvi 4:

1) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Üleantud registrikaardi ja registritoimiku pealkirjas muudetakse registripiirkond, kinnistusosakonna nimetus ja kaardi number.»

(4) Paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks.

(5) Paragrahvi 6:

1) lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Registritoimikuga võib tutvuda ning selles olevaid dokumentide ärakirju võib anda kandealuse isiku nõusolekul või õigustatud huvi olemasolul.»;

2) lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Pärast tutvuda sooviva isiku või ameti ning õigustatud huvi olemasolu tuvastamist annab kinnistusraamatuga tutvumiseks loa kohtunikuabi või kinnistussekretär.»

§ 38. Kriminaalhooldusseaduse muutmine

Kriminaalhooldusseaduses (RT I 1998, 4, 62; 2002, 82, 478; 2004, 27, 176) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikes 1 ja lõikes 6, § 6 lõikes 1, § 7 lõikes 1 ja § 14 lõikes 2 asendatakse sõna «haldusdirektor» sõnaga «kohtudirektor» vastavas käändes;

2) paragrahvi 37 lõikes 3 asendatakse sõnad «2005. aasta 1. juuli» sõnadega «2006. aasta 1. jaanuar» vastavas käändes;

3) seaduse tekstis asendatakse sõnad «maa- ja linnakohus» ning «maa- või linnakohus» sõnaga «maakohus» vastavas käändes.

§ 39. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 64, 390; 92, 529; 2003, 13, 64 ja 67; 23, 140; 2004, 30, 208; 46, 329; 56, 403) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 147 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kui käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatud valikulise kohtualluvuse korral jäävad erinevad kohtualluvust määravad kohad ühe maakohtu tööpiirkonda, ent erinevate kohtumajade teeninduspiirkondadesse, märgib hageja, millises kohtumajas asja arutatakse. Kui hageja seda ei märgi, määrab asja arutamise koha kohus.»;

2) seaduse tekstis asendatakse sõnad «maa- ja linnakohus» ning «maa- või linnakohus» sõnaga «maakohus» vastavas käändes.

§ 40. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kui mitme asutuse, ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku haldusakti või toimingu peale kaebuse esitamise korral asuvad asutuste, ametnike või muude isikute asu- või teenistuskohad ühe halduskohtu tööpiirkonnas, ent erinevate kohtumajade teeninduspiirkondades, märgib kaebuse esitaja, millises kohtumajas asja arutatakse. Kui kaebuse esitaja seda ei märgi, määrab asja arutamise koha kohus.»;

2) seaduse tekstis asendatakse sõnad «maa- või linnakohus» sõnaga «maakohus» vastavas käändes.

§ 41. Kohtutäituri seaduse muutmine

Kohtutäituri seaduses (RT I 2001, 16, 69; 2002, 61, 375; 102, 600; 2003, 17, 95; 23, 146; 63, 417; 2004, 56, 403) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 259 tunnistatakse kehtetuks.

2) seaduse tekstis asendatakse sõnad «maa- või linnakohus» sõnaga «maakohus» vastavas käändes.

§ 42. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Peeter KREITZBERG

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json