Tingimisi karistatud või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud isikule käitumiskontrolli kohaldamise Euroopa konventsioon
Teadanne
välislepingu jõustumise kohta
|
Mitteametlik tõlge |
Koostatud 30. novembril 1964.
a Strasbourg’is
PREAMBUL
Konventsioonile alla kirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,
arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki suurendada oma liikmesriikide ühtsust;
otsustanud rakendada ühiseid abinõusid kuritegevuse vastu võitlemiseks;
võttes arvesse konventsiooniosalise kohustust tagada, et tema kohtu otsuse alusel tingimisi karistatud või tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud isiku sotsiaalset rehabiliteerimist korraldatakse ja kui isik ei ole ettenähtud nõudeid järginud, pööratakse karistus täitmisele ka teise konventsiooniosalise territooriumil,
on kokku leppinud järgmises.
I osa. ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 1
1. Konventsiooniosalised kohustuvad artiklis 2 nimetatud süüdimõistetu sotsiaalseks rehabiliteerimiseks osutama vastastikust abi käesoleva konventsiooni kohaselt. Käitumiskontrolli kohaldamisena antava abi eesmärk on toetada süüdimõistetu soovi eeskujulikult käituda ja ühiskonnaeluga taaskohaneda ning käitumise põhjal otsustada karistuse mõistmine või mõistetud karistuse täitmisele pööramine.
2. Konventsiooniosalised kohustuvad konventsiooni nõudeid järgides pöörama täitmisele süüdimõistetule määratud aresti või muu vabaduskaotusliku karistuse, mille täitmine on edasi lükatud.
Artikkel 2
1. Konventsiooni tähenduses on süüdimõistetu
iga osalisriigi territooriumil asuv isik:
a) kelle on kohus süüdi
mõistnud ja karistust mõistmata andnud kriminaalhoolduse alla;
b)
kellele on tingimisi mõistetud vabaduskaotuslik karistus, või karistus,
mille täitmine on osaliselt või täielikult tingimisi edasi lükatud
karistuse mõistmise ajal või hiljem.
2. Järgmistes artiklites tähendab karistus lahendit, mis on tehtud lõike 1 punktide a ja b kohaselt.
Artikkel 3
Artiklis 2 nimetatud lahend peab olema lõplik ja kuuluma täitmisele.
Artikkel 4
Kuritegu, mille eest mõistetud karistuse menetlemist taotletakse artikli 5 alusel, peab olema karistatav nii taotluse esitanud riigi kui ka taotluse saanud riigi seaduste järgi.
Artikkel 5
1. Riik, kus on karistus mõistetud, võib esitada süüdimõistetu
elukohariigile taotluse:
a) kohaldada ainult käitumiskontrolli II osa
kohaselt;
b) kohaldada käitumiskontrolli ja pöörata karistus II ja
III osa järgi täitmisele, kui see on vajalik, või
c)
tagada karistuse täitmine IV osa kohaselt.
2. Taotluse saanud riik menetleb taotlust konventsiooni alusel.
3. Kui lõikes 1 nimetatud taotluse saanud riik eelistab taotluse rahuldada muul lõikes 1 nimetatud viisil, võib ta edastada taotluse esitanud riigile teate, et ta keeldub selle taotluse rahuldamisest, samas teavitades, et ta võib rahuldada taotluse teates nimetatud viisil.
Artikkel 6
Karistuse mõistnud riigi taotlusel korraldab eelmises artiklis nimetatud käitumiskontrolli kohaldamise, karistuse täitmisele pööramise või karistuse täieliku ärakandmise riik, kelle territooriumil on süüdimõistetu elukoht.
Artikkel 7
1. Käitumiskontrolli kohaldamise, karistuse täitmisele pööramise või
karistuse täieliku ärakandmise korraldamise taotlus jäetakse
rahuldamata, kui:
a) taotluse rahuldamine võib taotluse saanud riigi
arvates kahjustada tema suveräänsust või julgeolekut, õigussüsteemi
põhialuseid või muid olulisi huve;
b) taotlus käsitleb
karistust sellise kuriteo eest, mille kohta on lõplik kohtuotsus tehtud
taotluse saanud riigis;
c) tegu, mille eest on karistus mõistetud, on
taotluse saanud riigi arvates poliitiline kuritegu või sellega seotud
kuritegu või sõjaväeline kuritegu;
d) taotluse
esitanud või taotluse saanud riigi seaduste kohaselt ei ole võimalik
karistust aegumise tõttu kohaldada;
e) taotluse esitanud või
taotluse saanud riigis on süüdimõistetule kohaldatud amnestiat või
armuandmist.
2. Käitumiskontrolli kohaldamise, karistuse täitmisele pööramise või
karistuse täieliku ärakandmise korraldamise taotlus võidakse jätta
rahuldamata, kui:
a) taotluse saanud riigi pädev asutus on
otsustanud, et ta ei alusta menetlust, või kui ta on lõpetanud menetluse
samas asjas;
b) tegu, mille eest on karistus mõistetud, on
eeluurimise objekt ka taotluse saanud riigis;
c) karistus on
mõistetud tagaselja;
d) taotluse saanud riigi karistusõiguse
põhimõtete kohaselt ei oleks süüdimõistetule saanud karistust mõista
tema ea tõttu või muul põhjusel.
3. Rahanduskuriteo puhul kohaldatakse konventsiooni alusel käitumiskontrolli või pööratakse otsus täitmisele üksnes siis, kui konventsiooniosalised on seda liiki kuritegude puhul nii otsustanud.
Artikkel 8
Vajaduse korral teavitavad taotluse esitanud riik ja taotluse saanud riik teineteist asjaoludest, mis mõjutavad käitumiskontrolli kohaldamist või karistuse täitmisele pööramist taotluse saanud riigis.
Artikkel 9
Taotluse saanud riik teeb taotluse alusel tehtavad toimingud taotluse esitanud riigile viivitamata teatavaks.
Taotluse täielikku või osalist rahuldamata jätmist tuleb põhjendada.
II osa. KÄITUMISKONTROLL
Artikkel 10
Taotluse esitanud riik teeb taotluse saanud riigile teatavaks, milliseid käitumiskontrolliabinõusid tuleb süüdismõistetu suhtes katseajal rakendada.
Artikkel 11
1. Käitumiskontrolli kohaldamise taotlust täites kohandab taotluse saanud riik vajaduse korral ettenähtud käitumiskontrollinõudeid oma seaduste kohaselt.
2. Taotluse saanud riik ei tohi rakendada karmimaid abinõusid ega rakendada neid pikema aja kestel, kui on ette näinud taotluse esitanud riik.
Artikkel 12
Kui taotluse saanud riik nõustub käitumiskontrolli kohaldama:
1)
teeb ta oma otsuse taotluse esitanud riigile viivitamata teatavaks;
2)
pöördub ta selle asutuse poole, kes tema territooriumil kohaldab
käitumiskontrolli ja abistab süüdimõistetuid;
3)
teatab ta taotluse esitanud riigile võetud abinõudest ja nende
rakendamisest.
Artikkel 13
Kui süüdimõistetule artikli 2 kohaselt mõistetud tingimisi karistus tuleb pöörata täitmisele põhjusel, et ta on kohtu alla antud või et ta on süüdi mõistetud uue kuriteo toimepanemise eest või et ta on rikkunud ettenähtud nõudeid, teeb taotluse saanud riik asjakohase teabe taotluse esitanud riigile viivitamata teatavaks.
Artikkel 14
Kui käitumiskontrolli kohaldamine on lõppenud, edastab taotluse saanud riik asjakohase info taotluse esitanud riigile selle nõudmisel.
Artikkel 15
Taotluse saanud riigi informatsiooni ja lisamaterjali põhjal otsustab taotluse esitanud riik, kas süüdimõistetu on täitnud talle ettenähtud nõudeid, ja selle alusel otsustab, kas rakendada edasisi abinõusid oma seaduste kohaselt.
Taotluse esitanud riik teatab oma otsusest taotluse saanud riigile.
III osa. KARISTUSE TÄITMISELE PÖÖRAMINE
Artikkel 16
Taotluse saanud riik pöörab karistuse täitmisele, kui sellekohane kohtuotsus on taotluse esitanud riigis jõustunud.
Artikkel 17
Taotluse saanud riik pöörab karistuse oma seaduste kohaselt täitmisele pärast seda, kui ta on kindlaks teinud, et täitmisele pööramise taotlus on autentne ja konventsioonikohane.
Artikkel 18
Taotluse saanud riik esitab taotluse esitanud riigile õigel ajal dokumendi, mis kinnitab karistuse täitmisele pööramist.
Artikkel 19
Vajaduse korral asendab taotluse saanud riik taotluse esitanud riigis mõistetud karistuse oma riigis samasuguse kuriteo eest ettenähtud karistuse või muu abinõuga. Karistus või muu abinõu peab oma laadilt olema võimalikult lähedane karistusele, mille täitmist on taotletud. Karistus ei tohi ületada taotluse saanud riigi seadustega ettenähtud karistuse ülemmäära ning karistus ei või olla pikem või raskem taotluse esitanud riigis mõistetud karistusest.
Artikkel 20
Taotluse esitanud riik võib karistuse täitmiseks rakendada abinõusid üksnes siis, kui taotluse saanud riik on teatanud, et ta ei soovi või et tal ei ole võimalik abinõusid rakendada.
Artikkel 21
Taotluse saanud riik võib süüdimõistetu suhtes kohaldada tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Õigus armu anda on nii taotluse esitanud riigil kui ka taotluse saanud riigil.
IV osa. ÜLEANDMINE TAOTLUSE SAANUD RIIGILE
Artikkel 22
Taotluse esitanud riik teeb taotluse saanud riigile teatavaks karistuse, mille täielikku ärakandmist ta taotleb.
Artikkel 23
1. Taotluse saanud riik kohaldab ettenähtud karistuse oma karistusseaduse järgi, nagu oleks karistus mõistetud oma territooriumil toimepandud sama kuriteo eest.
2. Taotluse saanud riigis kohaldatud karistus ei tohi olla raskem kui taotluse esitanud riigis mõistetud karistus.
Artikkel 24
Taotluse saanud riik tagab karistuse täieliku ärakandmise samal viisil nagu tema kohtu mõistetud karistus.
Artikkel 25
Kui taotluse saanud riik otsustab taotluse käesoleva osa kohaselt rahuldada, ei või taotluse esitanud riik karistust täitmisele pöörata.
V osa. ÜLDSÄTTED
Artikkel 26
1. Artiklis 5 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses on
järgmised andmed:
a) taotlust esitava asutuse nimetus;
b)
taotluse sisu;
c) süüdimõistetu isikuandmed ja tema elukoht riigis,
kellele taotlus esitatakse.
2. Käitumiskontrolli kohaldamise taotlusele lisatakse selle kohtuotsuse originaal või tõestatud koopia, milles on põhjendatud käitumiskontrollivajadust ja kirjeldatud süüdimõistetu suhtes rakendatavaid käitumiskontrollinõudeid. Kohtuotsuses kinnitatakse, et karistust ja käitumiskontrollinõudeid on võimalik täita. Võimaluse piires loetletakse kohtuotsuses kuriteo need asjaolud, mille tõttu on isikule kohaldatud käitumiskontrolli, ning märgitakse karistusaeg, karistuse kandmise koht ja karistuse eesmärk. Kohtuotsuses esitatakse täielikud andmed selle kohta, missuguste käitumiskontrollinõuete kohaldamist taotletakse, märgitakse nõuete kohaldamise aeg ja nimetatakse asjakohase seaduse sätted, esitatakse süüdimõistetu iseloomustus ning teave selle kohta, kuidas ta on taotluse esitanud riigis enne ja pärast käitumiskontrollimääruse tegemist käitunud.
3. Täitmisele pööramise taotlusele lisatakse karistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistanud kohtuotsuse originaal või tõestatud koopia ja karistuse täitmisele pööramise kohta tehtud otsus. Otsuste täitmise võimalikkust kinnitatakse selle riigi seaduste alusel, kus otsus on tehtud.
Kui täitmisele pööratav kohtuotsus asendab samas kohtuasjas varem tehtud otsust ning ei sisalda kohtuasja puudutavaid fakte, tuleb taotlusele lisada neid fakte sisaldava kohtuotsuse originaal või tõestatud koopia.
4. Karistuse täieliku ärakandmise taotlusele lisatakse lõikes 2 nimetatud dokumendid.
Artikkel 27
1. Konventsiooniosalise justiitsministeerium esitab taotluse teise konventsiooniosalise justiitsministeeriumile, kes saadab vastuse sama kanalit kasutades.
2. Konventsiooni kohaldamiseks peetakse kirjavahetust lõikes 1 nimetatud kanali kaudu või seda peavad konventsiooniosaliste asjaomased asutused otse.
3. Äärmise vajaduse korral edastatakse lõikes 2 nimetatud kiri Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu.
4. Konventsiooniosaline võib Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga teatada, et ta kohaldab kirjavahetuse suhtes muid nõudeid, kui on ette nähtud lõigetes 1 ja 2.
Artikkel 28
Kui taotluse saanud riik leiab, et taotluse esitanud riigi info on konventsiooni kohaldamiseks ebapiisav, küsib ta lisateavet. Taotluse saanud riik võib selle esitamiseks kehtestada tähtaja.
Artikkel 29
1. Arvestades käesoleva artikli lõiget 2, ei nõuta taotluse, lisamaterjali ega konventsiooni kohaldamiseks vajalike muude dokumentide tõlkimist.
2. Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga jätta endale õiguse nõuda, et taotlus ja lisadokumendid on tõlgitud tema riigikeelde või ühte Euroopa Nõukogu ametlikest keeltest või ühte nendest keeltest, nagu tema määrab. Teine konventsiooniosaline võib nõuda vastastikkuse põhimõtte rakendamist.
3. Selle artikliga ei ole vastuolus taotluste ja lisadokumentide tõlkimist käsitlevad sätted konventsiooniosaliste sõlmitud või sõlmitavates kahe- või mitmepoolsetes lepingutes.
Artikkel 30
Konventsiooni alusel edastatavate dokumentide tõendamist ei nõuta.
Artikkel 31
Taotluse saanud riigil on õigus nõuda taotluse esitanud riigis tekkinud kohtukulud isikult sisse selle riigi taotluse alusel.
Kui ta nõuab kohtukulud sisse, tagastab ta taotluse esitanud riigile ainult ekspertide tasud.
Artikkel 32
Taotluse saanud riigis tekkivaid käitumiskontrollikulusid ja täitmisele pööramise kulusid ei hüvitata.
VI osa. LÕPPSÄTTED
Artikkel 33
Konventsiooniga ei ole vastuolus politsei õigus teha ettekirjutus välismaalasele.
Artikkel 34
1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele. Konventsioon ratifitseeritakse või võetakse vastu. Ratifitseerimis- või vastuvõtmiskiri antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.
2. Konventsioon jõustub kolmanda ratifitseerimis- või vastuvõtmiskirja hoiuleandmisest arvates kolme kuu pärast.
3. Kui konventsioonile alla kirjutanud riik ratifitseerib konventsiooni või võtab selle vastu hiljem, siis tema suhtes jõustub konventsioon ratifitseerimis- või vastuvõtmiskirja hoiuleandmisest arvates kolme kuu pärast.
Artikkel 35
1. Pärast konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee kutsuda sellega ühinema ka mitteliikmesriike.
2. Ühinemine jõustub kolme kuu möödudes arvates päevast, mil ühinemiskiri on hoiule antud Euroopa Nõukogu peasekretärile.
Artikkel 36
1. Konventsiooniosaline võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.
2. Konventsiooniosaline võib ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja hoiule andes või Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetavas deklaratsioonis hiljem teatada, et ta kohaldab konventsiooni ka deklaratsioonis täpsustatud teisele territooriumile või teistele territooriumidele, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud võtma kohustusi.
3. Eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib iga deklaratsioonis nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta artikli 39 kohaselt.
Artikkel 37
1. Konventsioon ei mõjuta ühtegi kehtivat või tulevikus sõlmitavat rahvusvahelist konventsiooni või kahe- või mitmepoolset lepingut kahe või enama konventsiooniosalise vahel, mis käsitleb väljaandmist või kriminaalasjades rahvusvahelise õigusabi andmist.
2. Konventsiooniosalistel on lubatud konventsioonis käsitletud asjade lahendamiseks sõlmida üksnes konventsiooni täpsustavaid või selle kohaldamist kergendavaid kahe- või mitmepoolseid lepinguid.
3. Konventsiooniga ei ole vastuolus, et konventsiooniosalised teevad või kavatsevad kõnealuses valdkonnas teha koostööd ühtlustatud õigusaktide või kehtestatud erikorra alusel.
Konventsiooniosaline teatab Euroopa Nõukogu peasekretärile, kui ta selle valdkonna vastastikustes suhetes konventsiooni enam ei kohalda.
Artikkel 38
1. Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada, et ta teeb konventsiooni lisa kohaselt ühe reservatsiooni või mitu reservatsiooni.
2. Konventsiooniosaline võib eelmise lõike kohaselt tehtud reservatsiooni osaliselt või täielikult tagasi võtta, saates Euroopa Nõukogu peasekretärile deklaratsiooni, mis jõustub selle kättesaamise päeval.
3. Konventsiooni sätte suhtes reservatsiooni teinud konventsiooniosaline ei või teistelt konventsiooniosalistelt selle sätte kohaldamist nõuda, kuid osalise või tingimusliku reservatsiooni korral võib ta nõuda, et teine konventsiooniosaline kohaldaks sätet samas ulatuses kui tema.
4. Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiule andes teatada, et ta peab konventsiooni ratifitseerimist, vastuvõtmist või sellega ühinemist rahvusvahelisest õigusest tulenevaks kohustuseks teha konventsiooni kohaldamiseks täiendusi oma õigusaktides.
Artikkel 39
1. Konventsioon kehtib tähtajatult.
2. Konventsiooniosaline võib konventsiooni denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega.
3. Denonsseerimine jõustub pärast kuue kuu möödumist päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.
Artikkel 40
Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja
teistele konventsiooniga ühinenud riikidele teatavaks iga:
a)
allakirjutamise;
b) ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja
hoiuleandmise;
c) artikli 34 kohase jõustumise kuupäeva;
d)
artikli 27 lõike 4, artikli 29 lõike 2, artikli 37 lõike 3 või
artikli 38 lõike 4 alusel esitatud teate või deklaratsiooni;
e)
artikli 36 lõigete 2 ja 3 kohase deklaratsiooni;
f) artikli 38
lõike 1 kohase reservatsiooni;
g) artikli 38 lõike 2 alusel
tehtud reservatsiooni tagasivõtmise;
h) artikli 39 kohase teate
ja selle denonsseerimise jõustumise kuupäeva.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud 30. novembril 1964. aastal Strasbourgis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad igale riigile, kes on konventsioonile alla kirjutanud ja sellega ühinenud.
LISA
Konventsiooniosaline võib deklareerida, et ta jätab endale õiguse:
1)
loobuda kohaldamast konventsiooni sätteid, mis reguleerivad karistuse
täitmisele pööramist või selle täielikku ärakandmist;
2)
kohaldada vaid osa nimetatud sätetest;
3) loobuda kohaldamast
artikli 37 lõiget 2.
EUROPEAN CONVENTION ON THE SUPERVISION OF
CONDITIONALLY SENTENCED OR CONDITIONALLY RELEASED OFFENDERS
Strasbourg,
30.XI.1964
PREAMBLE
The member States of the Council of Europe, signatory hereto,
Considering that the aim of the Council of Europe is to achieve greater unity among its members;
Being resolved to take concerted action to combat crime;
Considering that, to this end, they are in duty bound to ensure, in the territory of the other Contracting Parties, either the social rehabilitation of offenders given suspended sentences or released conditionally by their own courts, or the enforcement of the sentence when the prescribed conditions are not fulfilled,
Have agreed as follows:
Part I – BASIC PRINCIPLES
Article 1
1. The Contracting Parties undertake to grant each other in the circumstances set out below the mutual assistance necessary for the social rehabilitation of the offenders referred to in Article 2. This assistance shall take the form of supervision designed to facilitate the good conduct and readaptation to social life of such offenders and to keep a watch on their behaviour with a view, should it become necessary, either to pronouncing sentence on them or to enforcing a sentence already pronounced.
2. The Contracting Parties shall, in the circumstances set out below and in accordance with the following provisions, enforce such detention order or other penalty involving deprivation of liberty as may have been passed on the offender, application of which has been suspended.
Article 2
1. For the purposes of this Convention, the term “offender” shall be
taken to mean any person, who, in the territory of one of the
Contracting Parties, has:
a. been found guilty by a court and placed
on probation without sentence having been pronounced;
b. been given a
suspended sentence involving deprivation of liberty, or a sentence of
which the enforcement has been conditionally suspended, in whole or in
part, either at the time of the sentence or subsequently.
2. In subsequent articles, the term “sentence” shall be deemed to include all judicial decisions taken in accordance with sub-paragraphs a and b of paragraph 1 above.
Article 3
The decisions referred to in Article 2 must be final and must have executive force.
Article 4
The offence on which any request under Article 5 is based shall be one punishable under the legislation of both the requesting and the requested State.
Article 5
1. The State which pronounced the sentence may request the State in
whose territory the offender establishes his ordinary residence:
a.
to carry out supervision only, in accordance with Part II;
b. to
carry out supervision and if necessary to enforce the sentence, in
accordance with Parts II and III;
c. to assume entire
responsibility for applying the sentence, in accordance with the
provisions of Part IV.
2. The requested State shall act upon such a request, under the conditions laid down in this Convention.
3. If the requesting State has made one of the requests mentioned in paragraph 1 above, and the requested State deems it preferable, in any particular case, to adopt one of the other courses provided for in that paragraph, the requested State may refuse to accede to such a request, at the same time declaring its willingness to follow another course, which it shall indicate.
Article 6
Supervision, enforcement or complete application of the sentence, as defined in the preceding article, shall be carried out, at the request of the State in which sentence was pronounced, by the State in whose territory the offender establishes his ordinary residence.
Article 7
1. Supervision, enforcement or complete application shall be refused:
a.
if the request is regarded by the requested State as likely to prejudice
its sovereignty, security, the fundamentals of its legal system, or
other essential interests;
b. if the request relates to a sentence
for an offence which has been judged in final instance in the requested
State;
c. if the act for which sentence has been passed is considered
by the requested State as either a political offence or an offence
related to a political offence, or as a purely military offence;
d.
if the penalty imposed can no longer be exacted, because of the lapse of
time, under the legislation of either the requesting or the requested
State;
e. if the offender has benefited under an amnesty or a pardon
in either the requesting or the requested State.
2. Supervision, enforcement or complete application may be refused:
a.
if the competent authorities in the requested State have decided not to
take proceedings, or to drop proceedings already begun, in respect of
the same act;
b. if the act for which sentence has been pronounced is
also the subject of proceedings in the requested State;
c. if the
sentence to which the request relates was pronounced in absentia;
d.
to the extent that the requested State deems the sentence incompatible
with the principles governing the application of its own penal law, in
particular, if on account of his age the offender could not have been
sentenced in the requested State.
3. In the case of fiscal offences, supervision or enforcement shall be carried out, in accordance with the provisions of this Convention, only if the Contracting Parties have so decided in respect of each such offence or category of offences.
Article 8
The requesting and requested State shall keep each other informed in so far as it is necessary of all circumstances likely to affect measures of supervision or enforcement in the territory of the requested State.
Article 9
The requested State shall inform the requesting State without delay what action is being taken on its request
In the case of total or partial refusal to comply, it shall communicate its reasons for such refusal.
Part II – SUPERVISION
Article 10
The requesting State shall inform the requested State of the conditions imposed on the offender and of any supervisory measures with which he must comply during his period of probation.
Article 11
1. In complying with a request for supervision, the requested State shall, if necessary, adapt the prescribed supervisory measures in accordance with its own laws.
2. In no case may the supervisory measures applied by the requested State, as regards either their nature or their duration, be more severe than those prescribed by the requesting State.
Article 12
When the requested State agrees to undertake supervision, it shall
proceed as follows:
1. It shall inform the requesting State without
delay of the answer given to its request;
2. It shall contact the
authorities or bodies responsible in its own territory for supervising
and assisting offenders;
3. It shall inform the requesting State of
all measures taken and their implementation.
Article 13
Should the offender become liable to revocation of the conditional suspension of his sentence referred to in Article 2 either because he has been prosecuted or sentenced for a new offence, or because he has failed to observe the prescribed conditions, the necessary information shall be supplied to the requesting State automatically and without delay by the requested State.
Article 14
When the period of supervision expires, the requested State shall, on application by the requesting State, transmit all necessary information to the latter.
Article 15
The requesting State shall alone be competent to judge, on the basis of the information and comments supplied by the requested State, whether or not the offender has satisfied the conditions imposed upon him, and, on the basis of such appraisal, to take any further steps provided for by its own legislation.
It shall inform the requested State of its decision.
Part III – ENFORCEMENT OF SENTENCES
Article 16
After revocation of the conditional suspension of the sentence by the requesting State, and on application by that State, the requested State shall be competent to enforce the said sentence.
Article 17
Enforcement in the requested State shall take place in accordance with the law of that State, after verification of the authenticity of the request for enforcement and its compatibility with the terms of this Convention.
Article 18
The requested State shall in due course transmit to the requesting State a document certifying that the sentence has been enforced.
Article 19
The requested State shall, if need be, substitute for the penalty imposed in the requesting State, the penalty or measure provided for by its own legislation for a similar offence. The nature of such penalty or measure shall correspond as closely as possible to that in the sentence to be enforced. It may not exceed the maximum penalty provided for by the legislation of the requested State, nor may it be longer or more rigorous than that imposed by the requesting State.
Article 20
The requesting State may no longer itself take any of the measures of enforcement requested, unless the requested State indicates that it is unwilling or unable to do so.
Article 21
The requested State shall be competent to grant the offender conditional release. The right of pardon may be exercised by either the requesting or the requested State.
Part IV – RELINQUISHMENT TO THE REQUESTED STATE
Article 22
The requesting State shall communicate to the requested State the sentence of which it requests complete application.
Article 23
1. The requested State shall adapt to its own penal legislation the penalty or measure prescribed as if the sentence had been pronounced for the same offence committed in its own territory.
2. The penalty imposed by the requested State may not be more severe than that pronounced in the requesting State.
Article 24
The requested State shall ensure complete application of the sentence thus adapted as if it were a sentence pronounced by its own courts.
Article 25
The acceptance by the requested State of a request in accordance with the present Part IV shall extinguish the right of the requesting State to enforce the sentence.
Part V – COMMON PROVISIONS
Article 26
1. All requests in accordance with Article 5 shall be transmitted in
writing. They shall indicate:
a. the issuing authority;
b. their
purpose;
c. the identity of the offender and his place of residence
in the requested State.
2. Requests for supervision shall be accompanied by the original or a certified transcript of the Court findings containing the reasons which justify the supervision and specifying the measures imposed on the offender. They should also certify the enforceable nature of the sentence and of the supervisory measures to be applied. So far as possible, they shall state the circumstances of the offence giving rise to the sentence of supervision, its time and place and legal destination and, where necessary, the length of the sentence to be enforced. They shall give full details of the nature and duration of the measures of supervision requested, and include a reference to the legal provisions applicable together with necessary information on the character of the offender and his behaviour in the requesting State before and after pronouncement of the supervisory order.
3. Requests for enforcement shall be accompanied by the original, or a certified transcript, of the decision to revoke conditional suspension of the pronouncement or enforcement of sentence and also of the decision imposing the sentence now to be enforced. The enforceable nature of both decisions shall be certified in the manner prescribed by the law of the State in which they were pronounced.
If the judgment to be enforced has replaced an earlier one and does not contain a recital of the facts of the case, a certified copy of the judgment containing such recital shall also be attached.
4. Requests for complete application of the sentence shall be accompanied by the documents mentioned in paragraph 2 above.
Article 27
1. Requests shall be sent by the Ministry of Justice of the requesting State to the Ministry of Justice of the requested State and the reply shall be sent through the same channels.
2. Any communications necessary under the terms of this Convention shall be exchanged either through the channels referred to in paragraph 1 of this article, or directly between the authorities of the Contracting Parties.
3. In case of emergency, the communications referred to in paragraph 2 of this article may be made through the International Criminal Police Organisation (Interpol).
4. Any Contracting Party may, by declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, give notice of its intention to adopt new rules in regard to the communications referred to in paragraphs 1 and 2 of this article.
Article 28
If the requested State considers that the information supplied by the requesting State is inadequate to enable it to apply this Convention, it shall ask for the additional information required. It may fix a time-limit for receipt of such information.
Article 29
1. Subject to the provisions of paragraph 2 of this article, no translation of requests, or of the supporting documents, or of any other documents relating to the application of this Convention, shall be required.
2. Any Contracting Party may, when signing this Convention or depositing its instrument of ratification, acceptance or accession, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, reserve the right to require that requests and supporting documents should be accompanied by a translation into its own language, or into one of the official languages of the Council of Europe, or into such one of those languages as it shall indicate. The other Contracting Parties may claim reciprocity.
3. This article shall be without prejudice to any provision regarding translation of requests and supporting documents that may be contained in agreements or arrangements now in force or that may be concluded between two or more of the Contracting Parties.
Article 30
Documents transmitted in application of this Convention shall not require authentication.
Article 31
The requested State shall have powers to collect, at the request of the requesting State, the cost of prosecution and trial incurred in that State.
Should it collect such costs, it shall be obliged to refund to the requesting State experts’ fees only.
Article 32
Supervision and enforcement costs incurred in the requested State shall not be refunded.
Part VI – FINAL PROVISIONS
Article 33
This Convention shall be without prejudice to police regulations relating to foreigners.
Article 34
1. This Convention shall be open to signature by the member States of the Council of Europe. It shall be subject to ratification or acceptance. Instruments of ratification or acceptance shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.
2. This Convention shall enter into force three months after the date of the deposit of the third instrument of ratification or acceptance.
3. In respect of a signatory State ratifying or accepting subsequently, the Convention shall come into force three months after the date of the deposit of its instrument of ratification or acceptance.
Article 35
1. After the entry into force of this Convention, the Committee of Ministers of the Council of Europe may invite any non-member State to accede thereto.
2. Such accession shall be effected by depositing with the Secretary General of the Council of Europe an instrument of accession which shall take effect three months after the date of its deposit.
Article 36
1. Any Contracting Party may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance or accession, specify the territory or territories to which this Convention shall apply.
2. Any Contracting Party may, when depositing its instrument of ratification, acceptance or accession or at any later date, by declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, extend this Convention to any other territory or territories specified in the declaration and for whose international relations it is responsible or on whose behalf it is authorised to give undertakings.
3. Any declaration made in pursuance of the preceding paragraph may, in respect of any territory mentioned in such declaration, be withdrawn according to the procedure laid down in Article 39 of this Convention.
Article 37
1. This Convention shall not affect the undertakings given in any other existing or future international Convention, whether bilateral or multilateral, between two or more of the Contracting Parties, on extradition or any other form of mutual assistance in criminal matters.
2. The Contracting Parties may not conclude bilateral or multilateral agreements with one another on the matters dealt with in this Convention, except in order to supplement its provisions or facilitate application of the principles embodied in it.
3. Should two or more Contracting Parties, however, have already established their relations in this matter on the basis of uniform legislation, or instituted a special system of their own, or should they in future do so, they shall be entitled to regulate those relations accordingly, notwithstanding the terms of this Convention.
Contracting Parties ceasing to apply the terms of this Convention to their mutual relations in this matter shall notify the Secretary General of the Council of Europe to that effect.
Article 38
1. Any Contracting Party may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance or accession, declare that it avails itself of one or more of the reservations provided for in the annex to this Convention.
2. Any Contracting Party may wholly or partly withdraw a reservation it has made in accordance with the foregoing paragraph by means of a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe which shall become effective as from the date of its receipt.
3. A Contracting Party which has made a reservation in respect of any provision of this Convention may not claim the application of that provision by any other Party; it may, however, if its reservation is partial or conditional, claim the application of that provision in so far as it has itself accepted it.
4. Any Contracting Party may, on signing the present Convention, or on depositing its instrument of ratification, acceptance or accession, notify the Secretary General of the Council of Europe that it considers ratification, acceptance or accession as entailing an obligation, in international law, to introduce into municipal law measures to implement the said Convention.
Article 39
1. This Convention shall remain in force indefinitely.
2. Any Contracting Party may, in so far as it is concerned, denounce this Convention by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe.
3. Such denunciation shall take effect six months after the date of receipt by the Secretary General of such notification.
Article 40
The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member
States of the Council, and any State that has acceded to this Convention
of:
a. any signature;
b. any deposit of an instrument of
ratification, acceptance or accession;
c. any date of entry into
force of this Convention in accordance with Article 34;
d. any
notification or declaration received in pursuance of the provisions of
paragraph 4 of Article 27, of paragraph 2 of Article 29, of paragraph 3
of Article 37 and of paragraph 4 of Article 38;
e. any
declaration received in pursuance of the provisions of paragraphs 2
and 3 of Article 36;
f. any reservation made in pursuance
of the provisions of paragraph 1 of Article 38;
g. the
withdrawal of any reservation carried out in pursuance of the provisions
of paragraph 2 of Article 38;
h. any notification received
in pursuance of the provisions of Article 39, and the date on which
denunciation takes effect.
In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Convention.
Done at Strasbourg this 30th day of November 1964, in English and French, both texts being equally authoritative, in a single copy which shall remain deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each of the signatory and acceding States.
ANNEX
Any Contracting Party may declare that it reserves the right to make
known:
1. that it does not accept the provisions of the Convention as
related to the enforcement of sentences or their complete application;
2.
that it accepts only part of these provisions;
3. that it does not
accept the provisions of paragraph 2 of Article 37.
Facebook
X.com