Teksti suurus:

Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise perekonnanimena

Väljaandja:Regionaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.03.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RTL 2005, 33, 472

Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise perekonnanimena

Vastu võetud 16.03.2005 nr 9

Määrus kehtestatakse «Nimeseaduse» (RT I 2005, 1, 1) § 6 lõike 3 alusel.

§1. Ühise perekonnanimena käsitamine

Ühise perekonnanimena käsitatakse omavahel abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt on täht-tähelt kokkulangev, samuti nimesid, mille kirjapildi erinevused on tingitud soo, perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumisest nimes vastavalt isiku rahvuslikule tavale.

§2. Rahvusliku tava kajastumine perekonnanimes

(1) Perekonnanime andev või kohaldav haldusorgan või kohus juhindub soo, perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumisest tingitud perekonnanimede erinevuste puhul käesoleva määruse lisades esitatud tunnustest ja näidetest, mis hõlmavad leedu perekonnanimesid (lisa 1), läti perekonnanimesid (lisa 2) ja vene perekonnanimesid (lisa 3).

(2) Perekonnanime kirjapildi vaheldumine soo, perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumise tõttu ei sõltu perekonnanime keelelisest päritolust, vaid isiku enda soovist ja nõusolekust.

§3. Selgituste saamine

Kui käesoleva määruse paragrahvis 2 nimetatud juhtudel ei ole võimalik juhinduda määruse lisades sätestatust, pöördub perekonnanime andev või kohaldav haldusorgan või kohus selgituste saamiseks nimeteadusliku usaldusasutuse poole või vastava riigi diplomaatilise esinduse poole.

§4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 31. märtsil 2005. a.

Minister Jaan ÕUNAPUU

Kantsler Märt KRAFT

Regionaalministri 16. märtsi 2005. a määruse nr 9 «Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise perekonnanimena»
lisa 1

LEEDU PEREKONNANIMEDE ÜHISUSE TUNNUSED

1. Leedu perekonnanimede puhul käsitatakse ühiste perekonnanimedena neid, mille lõpud erinevad järgmiselt:
a) -a, -as, -is, -us , -ys – meessoost isikutel;
b) -ienė – abielus naissoost isikutel;
c) -aitė, -utė , -iūtė, -ytė – vallalistel naissoost isikutel;
d) -ė – naissoost isikutel (uuenduslik vorm).

2. Abielus naise perekonnanimi seostub mehe samatüvelise perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt:
a) (i)us -lõpulisele kahesilbilisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -(i)uvienė, näiteks SutkusSutkuvienė , ZujusZujuvienė, TaučiusTaučiuvienė, RimdžiusRimdžiuvienė ; samad nimed võivad esineda ka lühema lõpuga - ienė , näiteks ZujusZujienė , ButkusButkienė;
b) muudel juhtudel vastab meessoovormile lõppudega -a, -as, -is või -ys nimi, mille lõpus on -ienė, näiteks JovaišaJovaišienė , UrbonasUrbonienė, PetraitisPetraitienė, MikšysMikšienė .

3. Vallalise naise perekonnanimi seostub mehe samatüvelise perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt:
a) a- ja as-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -aitė, näiteks DaugėlaDaugėlaitė , ŠalnaŠalnaitė, DaugirdasDaugirdaitė, UrbasUrbaitė, ŽurauskasŽurauskaitė;
b) is-, ys-, ė-, ia- ja ja-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -ytė, näiteks ČiurlionisČiurlionytė, ŠepetysŠepetytė , PlungėPlungytė, StundžiaStundžytė, SajaSajytė;
c) ius - ja jus-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -iūtė, näiteks RimdžiusRimdžiūtė , BabiliusBabiliūtė, MisevičiusMisevičiūtė, ZujusZujūtė;
d) us-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -utė, näiteks ButkusButkutė, VaitiekusVaitiekutė.

4. Juhul kui naine ei soovi perekonnaseisu kajastamist oma perekonnanimes, on tänapäeval Leedus võimalik perekonnanimi moodustada ka lõpuga -ė. Selle moodustamine käib nii, nagu näidatud punktis 2, ent -ienė asemel on lõpp -ė , näiteks Jovaišė, Urbonė, Petraitė , Butkė, Mikšė.

5. Naise perekonnanime lõpp ei kajasta nüüdisajal enam kindlalt vastava isiku perekonnaseisu, sest abiellumisel võib naine säilitada oma neiupõlvenime, liita sellele mehe perekonnanime või võtta mehe perekonnanime. Näide: kui perekonnanime Balandytė kandev naine abiellub perekonnanime Butkus kandva mehega, siis võib ta oma perekonnanimeks valida ühe järgmistest:
a) Balandytė (säilitab oma neiupõlvenime);
b) Balandytė-Butkienė või Balandytė-Butkė (liidab oma nimele mehe perekonnanime, vastava sootunnusega);
c) Butkienė või Butkė (võtab mehe perekonnanime, vastava sootunnusega).

Regionaalministri 16. märtsi 2005. a määruse nr 9 «Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise perekonnanimena»
lisa 2

LÄTI PEREKONNANIMEDE ÜHISUSE TUNNUSED

1. Läti perekonnanimede puhul käsitatakse ühiste perekonnanimedena neid, mille lõpud erinevad järgmiselt:
a) -s, -š, -is, -us , harva -a ja -e – meessoost isikutel;
b) -a, -e, -s, harva -us – naissoost isikutel.

2. Naise perekonnanimi seostub mehe samatüvelise perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt:
a) s-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -a või -e. Lõppu -e tarvitatakse juhul, kui perekonnanime lõpus on -ants, -ars, -arts, -āns, -ārs, -āts, -ents, -erts, -gals , -kalns, -mals, -onts; saksapärased -felds, -lands, -sons, -šmits, -tāls, - valds; II käändkonna häälikuvaheldusliku tüvega lõpud -ns, -ss; is-lõpust lühenenud lõpud -als , -els, -ens, -ers, -iers, -ols, - ons, -uls, -urs, näiteks DzintarsDzintare, ZumentsZumente, ZeltkalnsZeltkalne, EzermalsEzermale, KiršfeldsKiršfelde, AndersonsAndersone , RozentālsRozentāle, AkmensAkmene, MēnessMēnese, BļodonsBļodone, Bumbiers – Bumbiere. Ülejäänud juhtudel tarvitatakse lõppu -a, näiteks VilksVilka , CelmsCelma, ArājsArāja , SējējsSējēja, VeinbergsVeinberga, JurevičsJureviča, PetrovsPetrova, BaltsBalta;
b) nieks -lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on - niece, näiteks KlētnieksKlē tniece , PilsētnieksPilsētniece;
c) š -lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -a , näiteks VējšVēja, Koci ņšKociņa, ZaļšZaļa;
d) is-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -e, näiteks GailisGaile, EglītisEglīte, LapainisLapaine, DzirkalisDzirkale, BaumanisBaumane . Kui meessoovormi lõpus on -kis või -gis, on naise perekonnanime lõpus -a, näiteks RutkisRutka, MazgisMazga. Slaavipäraste meessoovormi lõppude -skis ja -ckis asemel on vastavalt lõpud -ska ja -cka , näiteks BeļskisBeļska, VisockisVisocka;
e) ais -lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -ā , näiteks BaltaisBaltā, SalnaisSalnā, GaidaisGaidā.

3. Mehe ja naise perekonnanimed jäävad samakujuliseks järgmistel juhtudel:
a) kui mehe perekonnanime lõpus on -us, -a või -e, näiteks Ledus, Liepa, Egle;
b) kui perekonnanimeks on naissoost s-lõpuline nimisõna, nt Dzelzs, Grunts, Klints;
c) kui võõrpäritoluga perekonnanime lõpus on -ā, -ē, -i, -ī, -o, -u, -ū, näiteks Arumā , Šnē, Jakobi, Barī, Utno, Dimčenko, Amadu, Foršū.

Regionaalministri 16. märtsi 2005. a määruse nr 9 «Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise perekonnanimena»
lisa 3

VENE PEREKONNANIMEDE ÜHISUSE TUNNUSED

1. Vene perekonnanimede puhul käsitatakse ühiste perekonnanimedena neid, mille lõpud erinevad järgmiselt:

a) -ov, -(j)ev, -in, -õn, -oi, -õi, -i, -skoi, -ski, -tskoi, -tski (-ов, -ев, -ин, -ын, -ой, -ый, -ий, -ской, -ский, -цкой, -цкий ) – meessoost isikutel;
b) -ova, -(j)eva, -ina, -õna, -aja, -jaja, -skaja, -tskaja (-ова, -ева, -ина, -ына, -ая, -яя, -ская, -цкая ) – naissoost isikutel.

2. Naise perekonnanimi (naissoovorm) seostub mehe samatüvelise perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt:
a) kui meessoovormi lõpus on -ov, -(j)ev, -in, -õn ( -ов, -ев, -ин, -ын), siis lisatakse naissoovormi lõppu -a, näiteks Ivanov – Ivanova, Kamenev – Kameneva, Minin – Minina, Sinitsõn – Sinitsõna (Иванов – Иванова, Каменев – Каменева, Минин – Минина, Синицын – Синицына );
b) kui meessoovormi lõpus on -oi (sealhulgas -skoi, -tskoi ), -õi (-ой, -ской, -цкой, -ый ), siis vastab sellele naissoovormi lõpus -aja (-ая ), näiteks Gromovoi – Gromovaja, Portnoi – Portnaja, Donskoi – Donskaja, Rutskoi – Rutskaja, Kaljužnõi – Kaljužnaja, Tšubatõi – Tšubataja (Громовой – Громовая, Портной – Портная, Руцкой – Руцкая, Калюжный – Калюжная, Чубатый – Чубатая );
c) kui meessoovormi lõpus on -i (-ий), siis vastab sellele naissoovormi lõpus -jaja (-яя ), kui eelnev kaashäälik on n (н), näiteks Kraini – Krainjaja, Sini – Sinjaja (Крайний – Крайняя, Синий – Синяя ); muudel juhtudel on naissoovormi lõpus -aja (-ая ), näiteks Gorski – Gorskaja, Uritski – Uritskaja, Dvoretski – Dvoretskaja, Kurjatši – Kurjatšaja (Горский – Горская, Урицкий – Урицкая, Дворецкий – Дворецкая, Долгий – Долгая ).

3. Mehe ja naise perekonnanimed jäävad samakujuliseks, kui perekonnanimeks on:
a) nimi ilma punktis 1 näidatud lõppudeta, näiteks Kalmõk, Melnik, Bõk, Sosna, Krassavitsa, Kotšubei, Pestel, Bagration, Mitskevitš (Калмык, Мельник, Бык, Сосна, Красавица, Кочубей, Пестель, Багратион, Мицкевич );
b) mittestandardne nimi, mis on moodustatud määrsõnast, partiklist, hüüdsõnast, tegusõnast vms, näiteks Blago, Nitšego, Gei, Li, De (Благо, Ничего, Гей, Ли, Де );
c) nimi, mis on moodustatud ajaloolisest genitiivsest vormist, näiteks Hitrovo, Mertvago, Serõhh, Fominõhh (Хитрово, Мертваго, Серых, Фоминых );
d) võõrkeelse päritoluga nimi, näiteks Kantemir, Kapnist, Liven, Kankrin (Кантемир, Капнист, Ливен, Канкрин ).