Väljaandja: Regionaalminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 31.03.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RTL 2005, 33, 472

Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise perekonnanimena

Vastu võetud 16.03.2005 nr 9


Määrus kehtestatakse «Nimeseaduse» 
 (RT I 2005, 1, 1) § 6 lõike 3 alusel.
 
 


 §1. Ühise perekonnanimena käsitamine
 
 


 Ühise perekonnanimena käsitatakse omavahel abielus, suguluses või 
 hõimluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt on 
 täht-tähelt kokkulangev, samuti nimesid, mille kirjapildi erinevused on 
 tingitud soo, perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumisest nimes 
 vastavalt isiku rahvuslikule tavale.
 
 


 §2. Rahvusliku tava kajastumine perekonnanimes
 
 


 (1) Perekonnanime andev või kohaldav haldusorgan või kohus juhindub soo, 
 perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumisest tingitud perekonnanimede 
 erinevuste puhul käesoleva määruse lisades esitatud tunnustest ja 
 näidetest, mis hõlmavad leedu perekonnanimesid (lisa 1), läti 
 perekonnanimesid (lisa 2) ja vene perekonnanimesid (lisa 3).
 
 


 (2) Perekonnanime kirjapildi vaheldumine soo, perekonnaseisu või muu 
 tunnuse kajastumise tõttu ei sõltu perekonnanime keelelisest päritolust, 
 vaid isiku enda soovist ja nõusolekust.
 
 


 §3. Selgituste saamine
 
 


 Kui käesoleva määruse paragrahvis 2 nimetatud juhtudel ei ole võimalik 
 juhinduda määruse lisades sätestatust, pöördub perekonnanime andev või 
 kohaldav haldusorgan või kohus selgituste saamiseks nimeteadusliku 
 usaldusasutuse poole või vastava riigi diplomaatilise esinduse poole.
 
 


 §4. Määruse jõustumine
 
 


 Määrus jõustub 31. märtsil 2005. a.
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Minister Jaan ÕUNAPUU
 
 
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Kantsler Märt KRAFT
 
 
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Regionaalministri 16. märtsi 2005. a määruse nr 9 
 «Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise 
 perekonnanimena»
lisa 1
 
 
 
 


 LEEDU PEREKONNANIMEDE ÜHISUSE TUNNUSED
 
 


 1. Leedu perekonnanimede puhul käsitatakse ühiste 
 perekonnanimedena neid, mille lõpud erinevad järgmiselt:
a) 
 -a, -as, -is, -us 
 , -ys – meessoost isikutel;
b) -ienė 
 – abielus naissoost isikutel;
c) -aitė, -utė 
 , -iūtė, -ytė – vallalistel 
 naissoost isikutel;
d) -ė – naissoost isikutel 
 (uuenduslik vorm).
 
 


 2. Abielus naise perekonnanimi seostub mehe samatüvelise 
 perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt:
a) (i)us 
 -lõpulisele kahesilbilisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -(i)uvienė, 
 näiteks Sutkus – Sutkuvienė , Zujus 
 – Zujuvienė, Taučius – Taučiuvienė, 
 Rimdžius – Rimdžiuvienė ; samad nimed 
 võivad esineda ka lühema lõpuga - ienė 
 , näiteks Zujus – Zujienė , Butkus 
 – Butkienė;
b) muudel juhtudel vastab 
 meessoovormile lõppudega -a, -as, -is või -ys 
 nimi, mille lõpus on -ienė, näiteks Jovaiša 
 – Jovaišienė , Urbonas – Urbonienė, 
 Petraitis – Petraitienė, Mikšys – Mikšienė 
 .
 
 


 3. Vallalise naise perekonnanimi seostub mehe samatüvelise 
 perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt:
a) a- ja as-lõpulisele 
 meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -aitė, 
 näiteks Daugėla – Daugėlaitė , Šalna 
 – Šalnaitė, Daugirdas – Daugirdaitė, 
 Urbas – Urbaitė, Žurauskas – Žurauskaitė;
b) 
 is-, ys-, ė-, ia- ja ja-lõpulisele 
 meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -ytė, 
 näiteks Čiurlionis – Čiurlionytė, 
 Šepetys – Šepetytė , Plungė 
 – Plungytė, Stundžia – Stundžytė, 
 Saja – Sajytė;
c) ius - ja jus-lõpulisele 
 meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -iūtė, 
 näiteks Rimdžius – Rimdžiūtė 
 , Babilius – Babiliūtė, Misevičius 
 – Misevičiūtė, Zujus – Zujūtė;
d) 
 us-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -utė, 
 näiteks Butkus – Butkutė, Vaitiekus 
 – Vaitiekutė.
 
 


 4. Juhul kui naine ei soovi perekonnaseisu kajastamist oma 
 perekonnanimes, on tänapäeval Leedus võimalik perekonnanimi moodustada 
 ka lõpuga -ė. Selle moodustamine käib nii, nagu 
 näidatud punktis 2, ent -ienė asemel on lõpp -ė 
 , näiteks Jovaišė, Urbonė, Petraitė 
 , Butkė, Mikšė.
 
 


 5. Naise perekonnanime lõpp ei kajasta nüüdisajal enam kindlalt 
 vastava isiku perekonnaseisu, sest abiellumisel võib naine säilitada oma 
 neiupõlvenime, liita sellele mehe perekonnanime või võtta mehe 
 perekonnanime. Näide: kui perekonnanime Balandytė kandev naine abiellub 
 perekonnanime Butkus kandva mehega, siis võib ta oma perekonnanimeks 
 valida ühe järgmistest:
a) Balandytė (säilitab 
 oma neiupõlvenime);
b) Balandytė-Butkienė 
 või Balandytė-Butkė (liidab oma nimele mehe 
 perekonnanime, vastava sootunnusega);
c) Butkienė või Butkė 
 (võtab mehe perekonnanime, vastava sootunnusega).
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Regionaalministri 16. märtsi 2005. a määruse nr 9 
 «Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise 
 perekonnanimena»
lisa 2
 
 
 
 


 LÄTI PEREKONNANIMEDE ÜHISUSE TUNNUSED
 
 


 1. Läti perekonnanimede puhul käsitatakse ühiste 
 perekonnanimedena neid, mille lõpud erinevad järgmiselt:
a) 
 -s, -š, -is, -us 
 , harva -a ja -e – meessoost isikutel;
b) 
 -a, -e, -s, harva -us 
 – naissoost isikutel.
 
 


 2. Naise perekonnanimi seostub mehe samatüvelise perekonnanimega 
 (meessoovormiga) järgmiselt:
a) s-lõpulisele 
 meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -a või -e. 
 Lõppu -e tarvitatakse juhul, kui perekonnanime lõpus 
 on -ants, -ars, -arts, -āns, -ārs, 
 -āts, -ents, -erts, -gals , -kalns, 
 -mals, -onts; saksapärased -felds, -lands, 
 -sons, -šmits, -tāls, - valds; II 
 käändkonna häälikuvaheldusliku tüvega lõpud -ns, 
 -ss; is-lõpust lühenenud lõpud -als 
 , -els, -ens, -ers, -iers, -ols, - 
 ons, -uls, -urs, näiteks Dzintars – Dzintare, 
 Zuments – Zumente, Zeltkalns – Zeltkalne, 
 Ezermals – Ezermale, Kiršfelds – Kiršfelde, 
 Andersons – Andersone , Rozentāls – Rozentāle, 
 Akmens – Akmene, Mēness – Mēnese, 
 Bļodons – Bļodone, Bumbiers – Bumbiere. 
 Ülejäänud juhtudel tarvitatakse lõppu -a, näiteks Vilks 
 – Vilka , Celms – Celma, Arājs 
 – Arāja , Sējējs – Sējēja, 
 Veinbergs – Veinberga, Jurevičs – Jureviča, 
 Petrovs – Petrova, Balts – Balta;
b) 
 nieks -lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on - 
 niece, näiteks Klētnieks – Klē tniece 
 , Pilsētnieks – Pilsētniece;
c) š 
 -lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -a 
 , näiteks Vējš – Vēja, Koci ņš 
 – Kociņa, Zaļš – Zaļa;
d) 
 is-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -e, 
 näiteks Gailis – Gaile, Eglītis – Eglīte, 
 Lapainis – Lapaine, Dzirkalis – Dzirkale, 
 Baumanis – Baumane . Kui meessoovormi lõpus on -kis 
 või -gis, on naise perekonnanime lõpus -a, 
 näiteks Rutkis – Rutka, Mazgis – Mazga. 
 Slaavipäraste meessoovormi lõppude -skis ja -ckis 
 asemel on vastavalt lõpud -ska ja -cka 
 , näiteks Beļskis – Beļska, Visockis 
 – Visocka;
e) ais -lõpulisele meessoovormile 
 vastab nimi, mille lõpus on -ā , näiteks Baltais 
 – Baltā, Salnais – Salnā, Gaidais 
 – Gaidā.
 
 


 3. Mehe ja naise perekonnanimed jäävad samakujuliseks järgmistel 
 juhtudel:
a) kui mehe perekonnanime lõpus on -us, -a 
 või -e, näiteks Ledus, Liepa, Egle;
b) 
 kui perekonnanimeks on naissoost s-lõpuline nimisõna, nt Dzelzs, 
 Grunts, Klints;
c) kui võõrpäritoluga perekonnanime 
 lõpus on -ā, -ē, -i, -ī, 
 -o, -u, -ū, näiteks Arumā , Šnē, 
 Jakobi, Barī, Utno, Dimčenko, Amadu, 
 Foršū.
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Regionaalministri 16. märtsi 2005. a määruse nr 9 
 «Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise 
 perekonnanimena»
lisa 3
 
 
 
 


 VENE PEREKONNANIMEDE ÜHISUSE TUNNUSED
 
 


 1. Vene perekonnanimede puhul käsitatakse ühiste 
 perekonnanimedena neid, mille lõpud erinevad järgmiselt:
 
 
 a) -ov, -(j)ev, -in, -õn, -oi, -õi, -i, -skoi, -ski, -tskoi, -tski 
 (-ов, -ев, -ин, -ын, -ой, -ый, -ий, -ской, -ский, -цкой, -цкий 
 ) – meessoost isikutel;
 
 
 b) -ova, -(j)eva, -ina, -õna, -aja, -jaja, -skaja, -tskaja 
 (-ова, -ева, -ина, -ына, -ая, -яя, -ская, -цкая 
 ) – naissoost isikutel.

2. Naise perekonnanimi 
 (naissoovorm) seostub mehe samatüvelise perekonnanimega (meessoovormiga) 
 järgmiselt:
 
 
 a) kui meessoovormi lõpus on -ov, -(j)ev, -in, -õn ( 
 -ов, -ев, -ин, -ын), 
 siis lisatakse naissoovormi lõppu -a, näiteks Ivanov 
 – Ivanova, Kamenev – Kameneva, Minin – Minina, Sinitsõn – Sinitsõna 
 (Иванов – Иванова, Каменев – Каменева, Минин – Минина, Синицын – 
 Синицына );
 
 
 b) kui meessoovormi lõpus on -oi (sealhulgas -skoi, -tskoi 
 ), -õi (-ой, -ской, -цкой, -ый 
 ), siis vastab sellele naissoovormi lõpus -aja (-ая 
 ), näiteks Gromovoi – Gromovaja, Portnoi – Portnaja, Donskoi – 
 Donskaja, Rutskoi – Rutskaja, Kaljužnõi – Kaljužnaja, Tšubatõi – 
 Tšubataja (Громовой – Громовая, Портной – Портная, Руцкой – 
 Руцкая, Калюжный – Калюжная, Чубатый – Чубатая 
 );
 
 
 c) kui meessoovormi lõpus on -i (-ий), 
 siis vastab sellele naissoovormi lõpus -jaja (-яя 
 ), kui eelnev kaashäälik on n (н), näiteks Kraini 
 – Krainjaja, Sini – Sinjaja (Крайний – Крайняя, Синий 
 – Синяя ); muudel juhtudel on 
 naissoovormi lõpus -aja (-ая ), 
 näiteks Gorski – Gorskaja, Uritski – Uritskaja, Dvoretski – 
 Dvoretskaja, Kurjatši – Kurjatšaja (Горский – 
 Горская, Урицкий – Урицкая, Дворецкий – Дворецкая, Долгий – Долгая 
 ).

3. Mehe ja naise perekonnanimed jäävad samakujuliseks, 
 kui perekonnanimeks on:
a) nimi ilma punktis 1 näidatud lõppudeta, 
 näiteks Kalmõk, Melnik, Bõk, Sosna, Krassavitsa, Kotšubei, 
 Pestel, Bagration, Mitskevitš (Калмык, Мельник, Бык, Сосна, 
 Красавица, Кочубей, Пестель, Багратион, Мицкевич 
 );
b) mittestandardne nimi, mis on moodustatud määrsõnast, 
 partiklist, hüüdsõnast, tegusõnast vms, näiteks Blago, 
 Nitšego, Gei, Li, De (Благо, Ничего, Гей, Ли, Де 
 );
c) nimi, mis on moodustatud ajaloolisest genitiivsest vormist, 
 näiteks Hitrovo, Mertvago, Serõhh, Fominõhh (Хитрово, 
 Мертваго, Серых, Фоминых 
 );
d) võõrkeelse päritoluga nimi, näiteks Kantemir, 
 Kapnist, Liven, Kankrin (Кантемир, Капнист, Ливен, Канкрин 
 ).