Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise perekonnanimena
Vastu võetud 16.03.2005 nr 9
Määrus kehtestatakse «Nimeseaduse» (RT I 2005, 1, 1) § 6 lõike 3 alusel.
§1. Ühise perekonnanimena käsitamine
Ühise perekonnanimena käsitatakse omavahel abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt on täht-tähelt kokkulangev, samuti nimesid, mille kirjapildi erinevused on tingitud soo, perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumisest nimes vastavalt isiku rahvuslikule tavale.
§2. Rahvusliku tava kajastumine perekonnanimes
(1) Perekonnanime andev või kohaldav haldusorgan või kohus juhindub soo, perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumisest tingitud perekonnanimede erinevuste puhul käesoleva määruse lisades esitatud tunnustest ja näidetest, mis hõlmavad leedu perekonnanimesid (lisa 1), läti perekonnanimesid (lisa 2) ja vene perekonnanimesid (lisa 3).
(2) Perekonnanime kirjapildi vaheldumine soo, perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumise tõttu ei sõltu perekonnanime keelelisest päritolust, vaid isiku enda soovist ja nõusolekust.
§3. Selgituste saamine
Kui käesoleva määruse paragrahvis 2 nimetatud juhtudel ei ole võimalik juhinduda määruse lisades sätestatust, pöördub perekonnanime andev või kohaldav haldusorgan või kohus selgituste saamiseks nimeteadusliku usaldusasutuse poole või vastava riigi diplomaatilise esinduse poole.
§4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 31. märtsil 2005. a.
Minister Jaan ÕUNAPUU |
Kantsler Märt KRAFT |
Regionaalministri 16. märtsi 2005. a määruse nr 9
«Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise
perekonnanimena» lisa 1 |
LEEDU PEREKONNANIMEDE ÜHISUSE TUNNUSED
1. Leedu perekonnanimede puhul käsitatakse ühiste
perekonnanimedena neid, mille lõpud erinevad järgmiselt:
a)
-a, -as, -is, -us
, -ys – meessoost isikutel;
b) -ienė
– abielus naissoost isikutel;
c) -aitė, -utė
, -iūtė, -ytė – vallalistel
naissoost isikutel;
d) -ė – naissoost isikutel
(uuenduslik vorm).
2. Abielus naise perekonnanimi seostub mehe samatüvelise
perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt:
a) (i)us
-lõpulisele kahesilbilisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -(i)uvienė,
näiteks Sutkus – Sutkuvienė , Zujus
– Zujuvienė, Taučius – Taučiuvienė,
Rimdžius – Rimdžiuvienė ; samad nimed
võivad esineda ka lühema lõpuga - ienė
, näiteks Zujus – Zujienė , Butkus
– Butkienė;
b) muudel juhtudel vastab
meessoovormile lõppudega -a, -as, -is või -ys
nimi, mille lõpus on -ienė, näiteks Jovaiša
– Jovaišienė , Urbonas – Urbonienė,
Petraitis – Petraitienė, Mikšys – Mikšienė
.
3. Vallalise naise perekonnanimi seostub mehe samatüvelise
perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt:
a) a- ja as-lõpulisele
meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -aitė,
näiteks Daugėla – Daugėlaitė , Šalna
– Šalnaitė, Daugirdas – Daugirdaitė,
Urbas – Urbaitė, Žurauskas – Žurauskaitė;
b)
is-, ys-, ė-, ia- ja ja-lõpulisele
meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -ytė,
näiteks Čiurlionis – Čiurlionytė,
Šepetys – Šepetytė , Plungė
– Plungytė, Stundžia – Stundžytė,
Saja – Sajytė;
c) ius - ja jus-lõpulisele
meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -iūtė,
näiteks Rimdžius – Rimdžiūtė
, Babilius – Babiliūtė, Misevičius
– Misevičiūtė, Zujus – Zujūtė;
d)
us-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -utė,
näiteks Butkus – Butkutė, Vaitiekus
– Vaitiekutė.
4. Juhul kui naine ei soovi perekonnaseisu kajastamist oma perekonnanimes, on tänapäeval Leedus võimalik perekonnanimi moodustada ka lõpuga -ė. Selle moodustamine käib nii, nagu näidatud punktis 2, ent -ienė asemel on lõpp -ė , näiteks Jovaišė, Urbonė, Petraitė , Butkė, Mikšė.
5. Naise perekonnanime lõpp ei kajasta nüüdisajal enam kindlalt
vastava isiku perekonnaseisu, sest abiellumisel võib naine säilitada oma
neiupõlvenime, liita sellele mehe perekonnanime või võtta mehe
perekonnanime. Näide: kui perekonnanime Balandytė kandev naine abiellub
perekonnanime Butkus kandva mehega, siis võib ta oma perekonnanimeks
valida ühe järgmistest:
a) Balandytė (säilitab
oma neiupõlvenime);
b) Balandytė-Butkienė
või Balandytė-Butkė (liidab oma nimele mehe
perekonnanime, vastava sootunnusega);
c) Butkienė või Butkė
(võtab mehe perekonnanime, vastava sootunnusega).
Regionaalministri 16. märtsi 2005. a määruse nr 9
«Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise
perekonnanimena» lisa 2 |
LÄTI PEREKONNANIMEDE ÜHISUSE TUNNUSED
1. Läti perekonnanimede puhul käsitatakse ühiste
perekonnanimedena neid, mille lõpud erinevad järgmiselt:
a)
-s, -š, -is, -us
, harva -a ja -e – meessoost isikutel;
b)
-a, -e, -s, harva -us
– naissoost isikutel.
2. Naise perekonnanimi seostub mehe samatüvelise perekonnanimega
(meessoovormiga) järgmiselt:
a) s-lõpulisele
meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -a või -e.
Lõppu -e tarvitatakse juhul, kui perekonnanime lõpus
on -ants, -ars, -arts, -āns, -ārs,
-āts, -ents, -erts, -gals , -kalns,
-mals, -onts; saksapärased -felds, -lands,
-sons, -šmits, -tāls, - valds; II
käändkonna häälikuvaheldusliku tüvega lõpud -ns,
-ss; is-lõpust lühenenud lõpud -als
, -els, -ens, -ers, -iers, -ols, -
ons, -uls, -urs, näiteks Dzintars – Dzintare,
Zuments – Zumente, Zeltkalns – Zeltkalne,
Ezermals – Ezermale, Kiršfelds – Kiršfelde,
Andersons – Andersone , Rozentāls – Rozentāle,
Akmens – Akmene, Mēness – Mēnese,
Bļodons – Bļodone, Bumbiers – Bumbiere.
Ülejäänud juhtudel tarvitatakse lõppu -a, näiteks Vilks
– Vilka , Celms – Celma, Arājs
– Arāja , Sējējs – Sējēja,
Veinbergs – Veinberga, Jurevičs – Jureviča,
Petrovs – Petrova, Balts – Balta;
b)
nieks -lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -
niece, näiteks Klētnieks – Klē tniece
, Pilsētnieks – Pilsētniece;
c) š
-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -a
, näiteks Vējš – Vēja, Koci ņš
– Kociņa, Zaļš – Zaļa;
d)
is-lõpulisele meessoovormile vastab nimi, mille lõpus on -e,
näiteks Gailis – Gaile, Eglītis – Eglīte,
Lapainis – Lapaine, Dzirkalis – Dzirkale,
Baumanis – Baumane . Kui meessoovormi lõpus on -kis
või -gis, on naise perekonnanime lõpus -a,
näiteks Rutkis – Rutka, Mazgis – Mazga.
Slaavipäraste meessoovormi lõppude -skis ja -ckis
asemel on vastavalt lõpud -ska ja -cka
, näiteks Beļskis – Beļska, Visockis
– Visocka;
e) ais -lõpulisele meessoovormile
vastab nimi, mille lõpus on -ā , näiteks Baltais
– Baltā, Salnais – Salnā, Gaidais
– Gaidā.
3. Mehe ja naise perekonnanimed jäävad samakujuliseks järgmistel
juhtudel:
a) kui mehe perekonnanime lõpus on -us, -a
või -e, näiteks Ledus, Liepa, Egle;
b)
kui perekonnanimeks on naissoost s-lõpuline nimisõna, nt Dzelzs,
Grunts, Klints;
c) kui võõrpäritoluga perekonnanime
lõpus on -ā, -ē, -i, -ī,
-o, -u, -ū, näiteks Arumā , Šnē,
Jakobi, Barī, Utno, Dimčenko, Amadu,
Foršū.
Regionaalministri 16. märtsi 2005. a määruse nr 9
«Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise
perekonnanimena» lisa 3 |
VENE PEREKONNANIMEDE ÜHISUSE TUNNUSED
1. Vene perekonnanimede puhul käsitatakse ühiste perekonnanimedena neid, mille lõpud erinevad järgmiselt:
2. Naise perekonnanimi (naissoovorm) seostub mehe samatüvelise perekonnanimega (meessoovormiga) järgmiselt:
3. Mehe ja naise perekonnanimed jäävad samakujuliseks, kui perekonnanimeks on:
a) nimi ilma punktis 1 näidatud lõppudeta, näiteks Kalmõk, Melnik, Bõk, Sosna, Krassavitsa, Kotšubei, Pestel, Bagration, Mitskevitš (Калмык, Мельник, Бык, Сосна, Красавица, Кочубей, Пестель, Багратион, Мицкевич );
b) mittestandardne nimi, mis on moodustatud määrsõnast, partiklist, hüüdsõnast, tegusõnast vms, näiteks Blago, Nitšego, Gei, Li, De (Благо, Ничего, Гей, Ли, Де );
c) nimi, mis on moodustatud ajaloolisest genitiivsest vormist, näiteks Hitrovo, Mertvago, Serõhh, Fominõhh (Хитрово, Мертваго, Серых, Фоминых );
d) võõrkeelse päritoluga nimi, näiteks Kantemir, Kapnist, Liven, Kankrin (Кантемир, Капнист, Ливен, Канкрин ).