Teksti suurus:

Arengukava kinnitamine

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Kanepi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2005, 106, 1112

Arengukava kinnitamine

Vastu võetud 24.05.2004 nr 9

Kanepi Vallavolikogu 24. mai 2004. a määrus nr 1-1.2/9

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 2 alusel Kanepi Vallavolikogu määrab:

1. Kinnitada Kanepi valla arengukava (lisatud).

2. Avaldada arengukava valla koduleheküljel ja valla raamatukogudes.

3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.

Volikogu esimees Vahur TOHVER

KANEPI VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2010

Sissejuhatus

Kanepi valla arengukava on koostatud eesmärgiga määratleda valla arengusuunad ja arendustegevused perioodil 2004–2010 ning saavutada Kanepi valla tasakaalustatud areng.

Kanepi valla sisemisest potentsiaalist ning Eesti ühiskonna üldistest suundumustest lähtuvalt koostatud tegevussuunad ja -kava loovad eeldused võimaluste kasutamiseks, mis kaasnevad Eesti liitumisega Euroopa Liiduga ning koostöö arendamiseks eri partnerite, investorite ja avalikkusega.

Arengukava elluviimise eesmärk on eelkõige tagada kohalikele elanikele turvaline ja puhas elukeskkond ning võimaldada kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus. Eelnimetatud põhimõtetest lähtuvalt koostatud arengukava ja selle elluviimine tagab ka valla juhtimise järjepidevuse, efektiivsuse ja rahvaläheduse.

Valla selgesihiline areng ja piirkonna konkurentsivõime suurenemine loovad eeldused ettevõtluskeskkonna aktiviseerumiseks ning seeläbi tööhõive kasvuks.

Arengukavas on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Kanepi Vallavolikogu otsustest ning nendest valdkondadest ja teemadest, mille korraldamisel on omavalitsusel oluline roll.

Arengukava koostati ajavahemikus jaanuar–mai 2004.

Arengukava koostamise kogu protsessi koordineeris projektijuht Epp Säga, kelle vastutada oli rahvakoosolekute ja töörühmade koosolekute läbiviimine ning lõppdokumendi vormistamine. Konsultandina kasutati SA Põlvamaa Arenduskeskust.

Kokku peeti 18 rahvakoosolekut ja 9 töögruppide koosolekut, milles osales 370 inimest valla eri piirkondadest ja  elualadelt. Arengukava koostamise käigus toimunud laiapõhjalistel rahvakoosolekutel analüüsiti piirkondade ja eri eluvaldkondade tugevusi ja nõrkusi, ohte ja võimalusi, töögruppide koosolekutel sõnastati arengueeldused, probleemid ja eesmärgid.

Nende põhjal koostati Kanepi valla arenguvisioon aastani 2010 koos strateegiliste eesmärkidega ning sätestati eesmärkide saavutamiseks vajalik tegevuskava aastani 2006.

Arengukava esmase tööversiooni avalik väljapanek toimus ajavahemikus 22. märts kuni 20. aprill, tegevuskava oli avalikkusele kättesaadav 20. aprillist 14. maini.

Kanepi Vallavolikogu poolt ..........……………….. kinnitatud dokument on aluseks arendustegevuse elluviimisel ning iga eelarveaasta prioriteetsete investeeringute ja tegevussuundade määratlemisel.

1. Üldandmed, asukoht ja eripära

Kanepi vald asub Põlvamaa edelapoolses osas, Otepää kõrgustiku kagupoolsel kallakul. Naabervaldadeks on Valgjärve, Kõlleste, Põlva ja Laheda vald Põlvamaal, Sõmerpalu ja Urvaste vald Võrumaal ning Otepää vald Valgamaal. Kanepi vald taastati endise Kanepi külanõukogu piiride järgi 19. detsembril 1991. aastal. Vallakeskus Kanepi alevik (kihelkonnakeskus 1675. a) on kujunenud teede sõlmpunkti, 19. sajandi alguses ehitatud kiriku juurde. Valla territooriumi läbib strateegiliselt tähtis Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee. Suhteliselt hea ühendus on Tartu, Võru, Põlva, Antsla ja Otepää linnaga. Kanepi valla haldusterritoorium on 231,5 km2 ning koosneb 21 külast ja ühest alevikust nimetusega Kanepi.

2. Ajalugu

Kanepi esmamainimine Kanapieza külana pärineb 1582. aastast. Administratiivselt kuulus kogu piirkond Ugandisse ja oli Tartu Piiskopkonna valdus. Kihelkond Otepää, Urvaste, Võnnu ja Põlva kihelkonna aladest, keskusega Kanepis (Cannapaeh) moodustati Rootsi kuninga Karl XI käskkirjaga 4. augustist 1675. Kihelkonnakeskuses asus esialgselt vaid kirik. Pastor J. Ph. Roth seadis Kanepisse 1780. aastal tööle asudes eesmärgiks Kanepi muutmise arvestatavaks kihelkonnakeskuseks. Tema algatusel asutati Kanepisse 1804. aastal Liivimaa esimene kihelkonnakool (poistele). Kanepi kihelkond oli Eestis esimene, kus hakati talupoegadele perekonnanimesid andma (1810).

Kanepi küla kuulus territoriaalselt Vana-Piigandi e Piigandi mõisa maavalduste koosseisu.

1894. aastal ühendati Piigandi vald Erastvere vallaga ja Kanepi küla hakkas edaspidi (kuni 1939. aastani) kuuluma Erastvere valla koosseisu.

Kanepi kui kihelkonnakeskuse areng külast alevikuks jääb põhiliselt XX sajandi algusse.

Vallakeskuse ületoomine Erastverest Kanepisse (pärast järjekordset valdade liitmist 1. aprillil 1939) oli igati loogiline, kuna Kanepi alevikust oli selleks ajaks kujunenud oma aja arvestatav kultuuri- ja ärikeskus, kus paljudel firmadel olid oma agendid e. esindajad. Kanepi põliselanikkond kujunes ümbruskonna küladest (Karstest, Koorastest, Kaagverest, Jõksist, Erastverest, Põlgastest, Kõllestest ja mujalt kihelkonna aladelt) siia elama asunud perekondadest. Kaugemalt sisserännanud elanikke oli vähe. Kanepi valla moodustamise ajaks oli alevik täielikult välja kujunenud.

Kanepi külanõukogu nimetus ja -aeg tuli vene seaduste järgi koos nõukogude okupatsioonivõimuga alates 1945. aastast, kuid kuni maarajoonide moodustamiseni 1950 kuulusid külanõukogud veel valdade koosseisu ja seal kasutati vanu valdade nimetusi ning pitsateid.

Kanepi sai vallaks tagasi pärast Eesti Vabariigi taassündi 1991. a.

Vallal on oma vapp ja lipp alates 1997. aastast. Alates 1999. aasta detsembrist ilmub valla oma ajaleht «Kanepi Teataja».

Pikem ülevaade Kanepi valla ajaloost on toodud lisas 1.

3. Valla hetkeolukorra analüüs

3.1. Rahvastik

3.1.1. Rahvastiku vanuseline ja sooline koosseis

VALLAELANIKUD 01.01.2004.a

Küla/alevik Mehed Naised Kokku
Erastvere 181 170 351
Heisri 23 25 48
Hino 20 22 42
Hurmi 49 52 101
Jõgehara 28 34 62
Jõksi 24 29 53
Kaagna 27 24 51
Kaagvere 32 40 72
Kanepi 345 354 699
Karste 68 71 139
Koigera 33 48 81
Kooraste 55 43 98
Lauri 19 21 40
Magari 39 45 84
Närapää 24 23 47
Peetrimõisa 42 31 73
Piigandi 47 57 104
Põlgaste 190 195 385
Rebaste 24 26 50
Soodoma 81 95 176
Sõreste 38 49 87
Varbuse 24 18 42
Kokku 1413 1472 2885

2004. aasta jaanuari seisuga elas Kanepi vallas 2885 elanikku (2003. a jaanuaris 2895) neist 1472 (51%) naised ja 1413 (49%) mehed.

Vallas on üks alevik – Kanepi (699 elanikku) ja 21 küla, millest suuremad on Põlgaste (385 elanikku), Erastvere (351 elanikku) ja Soodoma (176 elanikku).

Demograafiline situatsioon Kanepi vallas on murettekitav. Noorte vanusegrupp (0–18 a) moodustas jaanuaris 2004 rahvastiku koguarvust 19,2% ja jääb alla pensioniealiste vanuserühmale – 26,3% (detailne vanuseline tabel külade lõikes on toodud lisas 2). Tööealiste vanusegrupp moodustas jaanuaris 2004 rahvastiku koguarvust 54,5%. Nelja kuni viie aasta jooksul saavad tööealisteks sündimuse kõrgperioodil 1986.–1992. a sündinud. 1992. a sündis 52 last. Nimetatud põlvkonna töölerakendamine kohalikes ettevõtetes avaldab valla tulubaasile 10–15 aasta pärast soodsat mõju. Sündimuse madalseis oli aastatel 1998, 2000 ja 2003 (aastas sündis vaid 18 last). Madal sündivus viimase 10 aasta jooksul mõjutab elanikkonna keskmist vanust, jaanuaris 2004 oli vallaelanike keskmine vanus 41 eluaastat. Surmade arv on suurem kui sündide arv.

Alates 1997. a on rahvaarv Kanepi vallas pidevalt vähenenud. Elanike arv on 1997. a võrreldes kahanenud 198 inimese võrra.

3.1.2. Rahvastikuprognoos

Elanike väljarännet vallast võib põhjendada järgmiste asjaoludega:

– Elanike väljaränne elukoha muutmisel. Tingitud sellest, et töökohti on Kanepi vallas vähe ja seoses töökoha leidmisega väljaspool Kanepi valda tuleb ette võtta ka elukoha vahetus.

– Õppiv kontingent. Kanepi vallast pärit noored, kes õpivad ülikoolides, registreerivad end uues elukohas eesmärgiga taotleda sotsiaalseid hüvitisi teistelt omavalitsustelt (Tallinn, Tartu).

Valla arengu üheks oluliseks ülesandeks on demograafilise tasakaalu säilitamine.

Selleks tuleb soodustada noorte, haritud, edukate ja ettevõtlike inimeste Kanepi valda elama asumist ja siit pärit, kuid mujal hariduse omandanud noorte tagasipöördumist. Elu- ja ettevõtluskeskkonna arengueelduste oskuslikul arendamisel on võimalik Kanepi valla rahvastiku vähenemine uuesti kasvuks pöörata.

3.2. Elukeskkond

3.2.1. Looduskeskkond

Looduslikult asub Kanepi vald väga kaunis kohas, kus on suhteliselt hästi hoitud looduskeskkond. Iseloomulik on metsade ja järvede rohkus (28 järve), omapärane kuppelmaastik, puutumata puhas loodus, head keskkonnatingimused (tööstuslike saasteallikate puudumine). Valda läbib Võhandu jõgi ja Erastvere järvest saab alguse Ahja jõgi, omaette vaatamisväärsus on Tilleorg.

3.2.2. Põhjavesi

Veekasutamist ja kaitset reguleerivaks seaduseks on veeseadus koos temast tulenevate teiste õigusaktidega. Vastavalt veeseadusele peavad suuremad veetarbijad ning kõik saastajad, kes juhivad heitvett suublasse, omama veekasutusluba. Vastavalt veeseaduse §-le 8 peavad kõik veekasutajad omama vee erikasutusluba, kui põhjavett tarbitakse enam kui 5 m3 ööpäevas.

Suuremal osal Kanepi valla territooriumil vastab looduslik põhjavesi põhinäitajate osas Eesti Vabariigi joogiveestandardiga kehtestatud nõuetele. Kohati leidub looduslikku kõrgendatud raua- ja väävelvesiniku sisaldust ja karedust. Kuigi looduslik vesi on rahuldav, pole tarbijani jõudev vesi enam sama kvaliteetne. Põhjusteks on vanad puurkaevud ning amortiseerunud veetrassid. Kanepi vallas on majandus- ja joogivee allikaks põhiliselt põhjavesi. Kanepi vallas tarbitakse põhiliselt Tartu põhjaveekompleksi põhjavett. Tartu põhjaveekompleksi all lasub keskdevoni naroova lade, mis on vett pidav.

Kanepi vallas on 8 puurkaevu. Põhjavett tarbiti 2003. aastal 90 000 m3. Põhjavee tarbimine elanike poolt on eelmiste aastatega võrreldes märgatavalt vähenenud. Põhjuseks on see, et põhjavee tarbimist hakati 2003. aastal tarbijate lõikes individuaalselt mõõtma ning see tekitas kokkuhoiuefekti.

3.2.3. Maakasutus

Kanepi valla suurus on 23 142,7 ha, millest haritavat maad on 8380 ha ja metsamaad 10 920 ha. Ülejäänud maa on muu-otstarbeline. Maakatastrisse on registreeritud 31.12.2003 seisuga 20 334,9 ha maad, mis moodustab tervikust 87,9 %. Registreerimata maad on jäänud veel 2807,8 ha ehk 12,1 %. Valla katastris registreeritud maast on 6928 ha haritavat maad ja 10 107 ha metsamaad, ülejäänud 3299,9 ha moodustub muudest sihtotstarvetest (muu maa, elamumaa, looduslik rohumaa). 10 107 ha-st metsamaast 44% on riigimetsamaa, mida haldab Riigimetsa Majandamise Keskus.

3.2.4. Kaitsealad ja kaitstavad objektid

Kaitsealad:
Tilleoru maastikukaitseala
Maruoru looduskaitse ala ( Musta toonekure pesitsemisala Hino külas)
Erastvere park (kaitsealune park)

Kaitstavad objektid:
Kuldijüri mänd – Peetrimõisa küla
Tilleoru tamm – Varbuse küla
Silgu tamm – Jõksi küla
Kuku tamm – Karste küla
Erastvere tamm – Erastvere küla
Tilleoru ristimänd – Varbuse küla
Rändrahn «Kalevipoja lootsik» – Kaagvere küla

Natura 2000 alad Kanepi vallas

Karste püsielupaik
Harivesiliku elupaik

Kooraste järvede loodushoiualad
I prioriteedi järved (loodushoiualad moodustatakse mööda veepiiri):
Kõverjärv
• Looduslikult rohketoiteline järv, tumedaveeline.
• Taimedest esinevad kaelus-penikeel, valge vesiroos, harilik pilliroog.
Pikkjärv, Liinujärv, Uiakatsi järv
• Looduslikult vähe- kuni kesktoitelised järved.
• Vesi hea läbipaistvusega, kollakasroheline.
• Taimedest esinevad silmjärvikas, penikeel.

Kanepi järvede loodushoiuala
I prioriteedi järved (loodushoiuala moodustatakse mööda veepiiri):
Jõksi järv
• Looduslikult rohketoiteline järv, tumedaveeline.
• Taimedest esinevad kaelus-penikeel, valge vesiroos, harilik pilliroog.
Piigandi järv
• Väikese valgalaga, vähetoitelised mineraalidevaesed veekogud. Hea läbipaistvusega.
• Taimedest esinevad silmjärvikas, vesilobeelia.
Piigandi Ahijärv
• Looduslikult huumustoiteline, tumedaveeline.
• Taimedest esineb kollane vesikupp, pikk penikeel.

Võhandu jõe loodushoiuala
• Võhandu jõgi – I pr. jõgi
• Lõikudel:
Sillaotsa jõe suudmest ülesvoolu;
Jõksi järvest kuni Hino taluni.

Ahja jõe loodushoiuala
• Ahja jõgi – I pr. jõgi
• Lõigul Magarist ülesvoolu valla piires.

Kultuurimälestised lisa nr. 3.
Natura 2000 alade täpsem kirjeldus lisas nr. 4.

3.3. Sotsiaalne keskkond

3.3.1. Hariduselu ja noorsootöö
Kanepi vallas on üks lasteaed, Põlgaste põhikool ja Kanepi gümnaasium.
KANEPI LASTEAED
Lasteaia teeninduspiirkonnaks on Kanepi vald, kuid vabade kohtade olemasolu korral võetakse soovijaid vastu ka teistest piirkondadest. 2003/2004. õppeaastal oli lasteaias lapsi 51. Lasteaias töötab 3 rühma (1 sõime- ja 2 aiarühma).
Pedagooge on 8, neist 1 kõrgharidusega ja 7 keskeriharidusega.
Lasteaias on heal tasemel muusika-, tantsu- ja võimlemisalane tegevus. Ringide tööd ei toimu. Lasteaia traditsiooniliste ürituste hulka kuuluvad: õppeaasta ava-aktus, «Sügisel on sünnipäev», lasteaia sünnipäev, rahvakalendri tähtpäevade, isadepäeva, advendiaja, Eesti Vabariigi aastapäeva, vanavanemate ja emadepäeva tähistamine, volbriöö-nõidade pidu, matk «Kevadet otsimas» ja lasteaia lõpupidu.

KANEPI GÜMNAASIUM

2003. a septembris oli koolis 350 õpilast, neist 286 Kanepi vallast ja 64 11-st omavalitsusest – kõige rohkem Valgjärve vallast (47). Eelmisel – 2002/2003. õppeaastal oli õpilasi 365. Järgmistel aastatel õpilaste arv väheneb veelgi. Suurem langus tuleb 2005/2006. õppeaastal, kui lõpetab praegune 11. (2 paralleeliga) klass.

Õpetajaid on 25. Neist kõrgharidusega 20, kesk-eriharidusega 2 ja keskharidusega 3 õpetajat. Viimased 3 õpivad Tartu Ülikoolis. Koolis töötab poole koormusega logopeed.

Kool töötab riikliku õppekava järgi. Põhikoolis õpetatakse vabaainete arvelt juurde arvutiõpetust ja eesti keelt. Gümnaasiumi õppekava koostamisel on jälgitud, et oleks maksimaalselt tagatud õpilaste konkurentsivõimeline ettevalmistus kõrgkooli astumiseks nii humanitaar- kui ka reaalaladele. Lisatunnid on antud võõrkeelele, eesti keelele, matemaatikale, arvutiõpetusele ja majandusõppele. Riigieksamite tulemuste põhjal on kool olnud maakonna gümnaasiumide hulgas 1.– 2. kohal.

Huvitegevus on piiratud kooli materiaalsete ja inimressurssidega. Hetkel töötab koolis 11 huvialaringi, lisaks spordiringid ja koorid. Mujalt on leitud kaks asjalikku juhendajat džuudoringile ja karaktertantsurühmadele. Koolis töötab ka täiskasvanute käsitööring, inglise keele õpperühm, arvutiõppe rühm. Võimla kasutamine valla elanikele on tasuta.

Et paremini rakendada koolis peituvat potentsiaali, on kool tegelenud aktiivselt kooliarendusliku tööga. Alates 1994. aastast on kool osalenud paljudes projektides: «Omanäoline kool – 2», «Eesti Kooli kvaliteedikool», «Kool kui paikkonna arengukeskus», «Tervist edendav kool» jt. Praegu osaleb Kanepi kool ainsana Põlva maakonnast Briti nõukogu projektis «Kvaliteet hariduses» ja Kanada projektis «Õppiv koolikogukond».

Kanepi Gümnaasiumi visiooniks on jääda püsima ja saada Põlvamaa parimaks gümnaasiumiks.

PÕLGASTE PÕHIKOOL

Käesoleval õppeaastal õpib Põlgaste koolis 55 õpilast. Töötab 4 klassikomplekti, 9 põhikohaga õpetajat (sh direktor) ning 4-liikmeline teenindav personal.

Töötavad järgmised aine- ja huviringid:

arvutiring, eelkoolirühm, näitering, lastekoor, mudilaskoor, lasteklubi.

Kuna puudub huvijuhi ametikoht, on klassi- ja kooliväliste ürituste organiseerimine klassijuhatajate ja aineõpetajate ülesanne. Üritusi on piisavalt ning kooliüritustes osalevad alati peaaegu kõik õpilased.

Paljudel kooliüritustel osalevad ka õpilaste vanemad. Lastevanemate üldkoosolek toimub vähemalt kord aastas, vastavalt vajadusele ka sagedamini ja nendest osavõtt on rahuldav. Igal koosolekul on üks kasvatuslik teema, mille kohta on õpetaja ettekanne või kutsutud esinema külalislektor. Teema valikul lähtutakse selle aktuaalsusest ja/või oma kooli vajadustest.

2003. aastal viidi läbi kooli riiklik järelevalve. 8-st võtmealast 4-le anti hinnang rahuldav ja 4-le hea. Esiletõstmist väärivaks loeti:
• õpetajate tegevus liitklassides õpetamisel;
• lõpueksamite tulemused on valdavalt kõrgemad vastava grupi keskmistest näitajatest Eestis;
• kõik põhikooli lõpetajad on haridusteed jätkanud, põhiliselt keskkoolides/gümnaasiumides;
• arvutiõpetus ja arvuti kättesaadavus;
• tihe side lastevanematega, õpilaste sotsiaalse tausta põhjalik tundmine.

3.3.2. Kultuuritraditsioonid ja vaba aeg
Kanepi ja Põlgaste kultuurimaja on vallaelanike kultuuri- ja seltsielu edenduskohtadeks. Kultuurimajade tegevus on suunatud rahvakultuuri säilitamisele ja arengu tagamisele, et rahuldada inimeste meelelahutuslikke, kultuurialaseid ja vaimseid vajadusi, aidata kohalikel elanikel rahuldada nende eneseväljenduse ja loomingulise tegevuse vajadusi.

KANEPI KULTUURIMAJA traditsiooniliste ürituste hulka kuuluvad igakuised diskoõhtud, ansambliga peoõhtud, aastalõpu ja uue-aasta tantsutrall, laste ja eakate jõulupidu, külalisteatrite etendused, sügisene koolilaste karneval.
Talvised advendiüritused algavad Kanepi aleviku kuuse juurest.
Suvel toimuvad Jõksi laululaval laulu- ja tantsupäevad, kodukandi- ja kihelkonnapäevad, jaaniõhtu, noorteõhtud.
Isetegevuslased võtavad osa maakonnas korraldatavatest laulu- ja tantsupidudest, taidlusülevaatustest, konkurssidest, žanripäevadest.
Ringide tööd koordineerivad ringijuhid ja ringivanemad.
Kultuurimajas töötavad:
huviringid – käsitööring, sõnakunstiring;
lauluringid – segakoor, segaansambel, eakate lauluansambel;
tantsuringid – memmede tantsurühm, eakate segarühm, noorte segarühm, naisrühm.
Ringide eesmärgiks on elustada vanu rahvatraditsioone ja veeta mõnusalt aega lauldes, tantsides, esindada Kanepi valda vabariiklikel, maakondlikel ja valla üritustel.
Selles tegevuses lööb kaasa üle 70 aktiivse Kanepi aleviku ja selle ümbruskonna inimese.

PÕLGASTE KULTUURIMAJAL valmis 2003. aastal saalilava, kuid funktsioonide täitmiseks on vaja muretseda  helitehnika ja remontida saali põrand ning seinad; sisustada kooli poolt vabanenud ruumid isetegevusringide tööks ning teha sanitaarremont. Suveperioodil toimuvad üritused Põlgaste laululaval.
Kultuurimajas töötavad täiskasvanute rahvatantsuring, lauluansambel, näitering, estraadiring ja laste tantsuring. Töötab ka pensionäride huviklubi «Elulõng».
Ringijuhid on pikaajaliste kogemustega ja läbinud täienduskoolituse. Põlgastes on alati olnud eriline koht sõnakunstil, kodukoha näitekirjanik Voldemar Issak on kirjutanud viis näidendit ja neli neist on lavastatud. Ringide töö väljundiks on esinemised oma vallas ja maakondlikel üritustel.
Igal kalendrikuul on vähemalt kaks üritust – disko noortele ja tantsuansambliga peoõhtu.
Omakultuuri raames viiakse läbi vastava temaatikaga üritusi nagu näiteks vabariigi sünnipäev, emadepäev, jaanipäev, jõuluüritused jne.
Pärimuskultuuri järjepidevuse alalhoidmiseks ja edasikandmiseks on üritused sarjast «Isime ilolanga» (küünlapäev, paastumaarjapäev jne).
Traditsiooniliseks on saanud ka iga-aastased isetegevuslaste austamisüritused, samuti kodukandipäevad Põlgastes ja Soodomal.

3.3.3. Kirik

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kanepi Jaani kogudus on üks 165-st luterlikust kogudusest Eestis.
Kanepi kogudus on paikkonnas järjepidevalt tegutsenud 1675. aastast alates ja on oma liikmeskonnaga suurim paikkonna institutsioon. Praegune koguduse kirikuhoone on pühitsetud 1810. aastal. Kirikus asub 1902. aastal Saksa firmas Sauer ehitatud väärtuslik orel. Kogudusse kuuluvad paikkonna inimesed, ka naabervaldadest, ajaloolise Kanepi kihelkonna aladelt. Kogudusse kuulumine on vabatahtlik, liikmeks vastuvõtmine toimub ristimise läbi, liikmeks olekut tõendab inimene nimelise liikmeannetuse abil. Traditsiooniliselt toimub suurem osa tegevusest kiriku juures vabatahtlike osavõtul, nii näiteks on heakorratööd tehtud talgute korras. Inimeste ühendamine ühise tegevuse läbi, mille kaudu saab parendada keskkonda, kus elame, on kuulunud pikka aega kiriku rolli juurde.

Kiriku tegevuseks on paikkonna inimeste usuliste vajaduste rahuldamine regulaarsete jumalateenistuste läbiviimise ning ametitalituste – matuste, abiellumise, ristimise korraldamise kaudu. Lisaks on Kanepi koguduse juures traditsiooniliselt tegutsenud segakoor alates 1924. aastast. Üle kümne aasta on toimunud kristliku suunitlusega tegevus lastele ja noortele, pühapäevakoolitunnid igal nädalal, aga ka suvised lastepäevad, väljasõidud, tähtpäevade tähistamine ning kohtumised ja kokkutulekud Eesti eri piirkondades. Seesugune tegevus on saanud teoks tänu toetajatele või projektidele. Tegevus on lastele tasuta, lastetöö tegijad töötavad vabatahtlikena, samas on EELK kirikukeskuse kaudu tagatud neile pidev koolitus ja täiendusõpe.

Kanepi kogudusele kuulub unikaalne ajalooline kihelkonnakoolihoone, mille sarnast teist Eestis säilinud ei ole. Hoone on muinsuskaitsealune objekt ja vajab renoveerimist.

Kanepi kirik on mitmel aastal osalenud üleriigilises Teeliste kirikute projektis, st suvisel perioodil on kiriku uksed avatud, vastav teave on avaldatud teemakohases teatmikus ja aasta-aastalt on kirikut külastavate turistide hulk kasvanud. Turistidele avatud objektiks on plaanis kohandada ka ajalooline koolihoone, kuhu on kavas rajada ka kihelkonna ajalugu käsitlev muuseum. Lisaks eri ruumid mitmesuguse tegevuse tarvis lastele, noortele ja vanadele.

3.3.4. Sportimisvõimalused

Valla spordibaasideks on Kanepi ja Põlgaste kooli spordirajatised. Kanepi Gümnaasiumi võimlas toimuvad kolm korda nädalas meeste korvpallitreeningud. Korvpallimeeskond osaleb maakonna meistri- ja karikavõistluste sarjas. Tulemused on maakonna kontekstis üle keskmise.

Tegeletakse veel jõuaeroobika ja aeroobikaga. Lastele toimuvad iga koolipäeva lõpul üldtreeningud, kord nädalas džuudotreeningud.

Kõigile on avatud staadion, kus on asfalteeritud korvpalliplats ja talvel uisuväli. Suusatajad saavad sportida Jõksi järve ääres asuvatel suusaradadel ja Põlgaste kooli suusaradadel.

3.3.5. Meditsiiniline teenindamine ja tervishoid

Esmatasandi arstiabi on kättesaadav Kanepi perearstipraksise kaudu ja soovijail on võimalus pöörduda naaberperearstide poole.
Koostööd tehakse Põlva, Võru, Tartu haiglatega täiendava arstiabi saamiseks, kiirabi-, taastusravi- ja pikaraviteenuseks. Valla elanikel on võimalus osaleda haigekassa ja maakonna poolt korraldatud tervisedenduse programmides, mis on loodud inimeste huvi tõstmiseks tervislike eluviiside vastu.

3.3.6. Sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalhoolekande vajadus ja ulatus sõltub ühiskonna teiste sektorite (tööhõive, palgad, keskkond jms) arengust, kõige enam meetmetest tööhõives. Mida suurem on töötus, seda keerukamad probleemid on lahendada sotsiaalvaldkonnas.
Lisaks riiklikele toetustele on välja töötatud sotsiaaltoetuste süsteem lastele, lastega peredele, vanuritele, Tšernobõli veteranidele.
Lastele ja lastega peredele on järgmised toetused:
õpilastele tasuta koolitoit, sõidusoodustused, prilliklaaside maksumuse hüvitamine 500 krooni ulatuses;
– toetus gümnaasiumi lõpetajatele;
– laagritoetused;
– tasuta lasteaiakoht;
– toetus koolitarvete, riiete ja jalanõude ostmiseks.
Vanurite toetusteks on:
– üksikvanurite küttepuudega varustamine;
– vastavalt võimalustele tervisetoetus (ravimid, abivahendid).

Tšernobõli veteranidele on toetus meditsiiniteenuste (taastusravi, hambaravi jms) eest hüvitamiseks.

Peale nende toetuste on veel sünni- ja matusetoetus. Lisandunud on haigla voodipäevade eest tasumine.

Erastvere Hooldekodu juures töötab valla toetusel päevakeskus, mis koos pensionäride klubiga pakub eakatele võimalusi vaba aja sisustamiseks.

Vallal puudub oma vanadekodu, rakendatakse koduteenust 2 sotsiaalhooldusõe poolt ning ostetakse teenust teistelt omavalitsustelt. Toimib sotsiaalkorterite süsteem.

3.3.7. Elanike toimetulek, tööhõive

Tööealiste täiskasvanute mittetoimetuleku põhjuseks ja ka toimetulekut mõjutavate probleemide (alkoholism, madal haridustase) tagajärjeks on töötus. Madala konkurentsivõimega töötajad on tööturul enam tõrjutud. Töö produktiivsuse suurendamisest lähtuvalt on ettevõtjad üha enam huvitatud haritud, oskustega, distsiplineeritud tööjõust. Tööturu tasakaalustamiseks on oluline töötajate ning töötute täiendus- ja ümberõppesüsteemi efektiivsemaks muutmine. Töötute hulgas on kindlasti inimesi, kes mitteametlikult töötavad ja on ravikindlustuseta. Seisuga jaanuar 2004 oli Tööhõiveametis registreeritud 29 töötut Kanepi valla elanikku.

Pikaajaliste töötute puhul ilmneb nn õpitud abituse sündroom. Nad ei taha enam tööd teha ega tööle minna, on käega löönud oma elu paremaks muutmisele. Võtmeküsimuseks on, kuidas motiveerida neid uuesti tööd tegema ja aidata neil tagasi pöörduda aktiivsesse ühiskonnaellu. Probleemideks on töötute puhul nii rahapuudus, oskamatus rahaga umber käia kui ka oskamatus teha elementaarseid töid. Inimestel hakkab kaduma tööharjumus. Alkoholism süvendab probleeme.

Viimastel aastatel on vähenenud riiklikku toimetulekutoetust saavate inimeste hulk. 2001. aastal sai toimetulekutoetust 254, 2002. aastal 220 ja 2003. aastal 168 perekonda. Suurimateks vaesuse riskigruppideks on töötud ja lastega pered.

3.3.8. Politsei ja turvateenus

Vallas töötab kaks konstaablit, kelle tegevuspiirkond on kolmes vallas. Vallamajas toimub kodanike vastuvõtt üks kord nädalas.

2003. aastal registreeriti vallas 67 kuritegu, nendest oli üks isikuvastane kuritegu. Kuritegude üldarv on vähenenud võrreldes eelmise aastaga 14 kuriteo võrra. 2003. aastal avastati vallas 42 kuritegu. Metallivargusi Kanepi vallas ei olnud. Metsa- ja metsamaterjali vargusi registreeriti 2003. aastal 23 fakti, mis moodustab vallas toime pandud kuritegudest 35%. Kuritegude avastamise protsent Kanepi vallas on 63% kõigist kuritegudest, mis on tunduvalt kõrgem riigi keskmisest. Avastati 224 väärtegu, neist 33 olid seoses mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes. Suurt tähelepanu pööratakse kuritegude ennetamisele, sh roolijoodikute tabamisele, et ära hoida nende tekitatud liiklusõnnetusi.

Salaalkoholiga kauplemine on vallas jätkuvalt aktuaalne probleem ja sellele pööratakse 2004. aastal põhiline tähelepanu. Narkootikumidega seotud väärtegusid ja kuritegusid ei ole registreeritud. Profülaktiline töö antud valdkondades toimub järgmiselt: elanikkonna informatsiooni ja tunnistajate ülekuulamine protokollide alusel maakohtu määruste, samuti ka teavitusaktsioonide kaudu alkoholi ja narkootikumide kahjulikkusest inimeste tervisele ning statistika avaldamise kaudu meedias.

Vallas kasutatakse turvafirmasid suvilate ja kaupluste turvamiseks (FALCK; FIIDER).

3.4. Tehniline infrastruktuur

3.4.1. Teed ja tänavad

Kanepi valla teedevõrk on ajaloolis-territoriaalsetest põhjustest (kihelkonnakeskus; Tartu–Võru postitee 19. sajandist, Tartu–Pihkva ühendustee 11. sajandist) ja reljeefist tulenevalt võrdlemisi tihe ning seda läbib mitu riigimaanteed. Olulisim neist on Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee.

Vallateede kogupikkus on 82,6 km, millest 5,2 km moodustavad Kanepi aleviku ja Põlgaste küla tänavad. Mustkattega vallateid (tänavaid) on 1,5 km. Valdav osa teedest vajab iga-aastast hööveldamist ja remonti. Kuigi teedevõrgustik on Kanepi vallas hea, ei saa rahule jääda teede kvaliteediga – enamus teid on tugevasti amortiseerunud ja vajavad põhjalikku remonti.

Käesoleval ajal ei kuulu valla hallata olevad teed valla omandisse ja puudub ka teederegister. Kuna ühtset riiklikku poliitikat teede korrashoiuks ei ole, korrastab vald teid oma jõududega (vallaeelarve ja riiklike investeeringute vahendite arvelt).

3.4.2. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed

Vee- ja kanalisatsioonivõrgu haldamiseks Kanepi vallas on loodud Kanepi valla munitsipaalettevõte «Karjäär». Kanepi vallas on hetkel kasutuses kuus veepuurkaevu ning kaks on reservis. Puurkaevud toodavad vallaelanike vajaduseks ca 90 000 m³ joogivett aastas.

Biopuhasteid heitvee puhastamiseks on vallal praegu viis ning kõik need vajavad rekonstrueerimist. Vajaduse biopuhastite arvu ja läbilaskevõime kohta paneb paika koostatav veemajanduse ja kanalisatsiooni arengukava Kanepi vallas aastani 2013. Sama arengukava paneb paika ka puurkaevude ja biopuhastite ning biopumplate vajaduse. Kaagveres, Karistes, Koorastes, Magaris ja Hurmis puudub täna kanalisatsioon ja heitvee biopuhastus.

Ühisveetrassid ja -kanalisatsioon on kasutusel olnud ca 30-40 aastat ning seega suures osas amortiseerunud.

3.4.3. Jäätmemajandus

Kanepi vallas ei ole ühtegi seaduslikku prügi mahapaneku kohta. Korraldatud jäätmeveoga tegelevad valla territooriumil AS Põlva Heakord, RagnSells AS ja Epler&Lorenz (ohtlikud jäätmed), kelle teenuseid kasutavad põhiliselt tiheasustuse elanikud (Kanepi, Põlgaste). Enamus hajaasustusega külade elanikke ei ole sõlminud jäätmeveolepinguid, kuna hindavad teenust liiga kulukaks. Selle tagajärjel reostatakse jäätmetega omaenda ja naabrite kinnistuid ja avalikke territooriume. Lähemal ajal tuleb vallal sellega tõsisemalt tegelda, kuna vastava kohustuse sätestab jäätmeseadus.

Ohtlike jäätmete kogumiseks paikneb Kanepis alaline kogumiskonteiner (mida küll eriti aktiivselt ei kasutata). Suuremat efekti annab juba kolmel aastal edukalt korraldatud ohtlike jäätmete äravedu otse kodudest.

3.4.4. Elektrivõrk

Elektrivarustusega tegeleb Kanepi vallas AS Eesti Energia.

Kanepi valla elektrivarustus kuulub Jaotusvõrgu Kagu-Eesti teeninduspiirkonda ja lähtub ühest suuremast alajaamast – Kanepi 110/10 kV (võimsusega 6,3 MVA).
Jaotusalajaamade arv 97 tk.
Jaotusalajaamade koguvõimsus 14,3 MVA.

Kanepi valla põhialajaama võimsus on piisav ja omab arvestatavat potentsiaali elektrilise koormuse kasvuks tulevikus. Halvem on olukord maapiirkondade jaotusvõrkudes. Olemasoleva jaotusvõrgu konfiguratsioon on välja kujundatud arvestades eelmise riigikorra põllumajanduslikku suurtootmist, mis aga ei vasta praegusele situatsioonile. Probleemiks on madalpingevõrkude liiga pikad ja väikese ristlõikega liinid, mis ei taga vajalikku kvaliteeti.

Vastavalt pingemõõtmistele on Kanepi vallas hetkel ca 31 puuduliku elektrivarustusega maapiirkonda, kuhu 2013. aastaks on planeeritud ehitada ca 49 10/0,4 alajaama ja üle 34 km elektriliine.

Viimase viie aastaga on Kanepi valla elektrivarustuse kaasajastamiseks investeeritud üle 6 milj krooni. Ehitatud on 17 uut jaotusalajaama ja 19,4 km uusi liine.

3.4.5. Telekommunikatsioonid ja andmeside

2000. aasta augustis sai teoks mõte luua Kanepis kõigile soovijatele võimalus tasuta internetis surfamiseks. Selleks loodi avalik internetipunkt Kanepi alevikus.

2001. aasta kevadel tekkis tänu aktiivses kasutuses olevale internetipunktile inimestel suurem huvi interneti-temaatika vastu. Seetõttu otsib vald võimalusi luua valla territooriumil traadita andmeside võimalus, et võimaldada püsiühenduse viimine kõigisse kodudesse, kes seda soovivad.

2003. novembris loodi Kanepi valla territooriumil WIFI võrk. 80m kõrgusel mobiilimastis Kanepi lähedal asub saatja, mille abil on õhu kaudu võimalik andmesidet luua kuni 8 km raadiuses Kanepi ümber, tingimuseks siiski otsenähtavus saateantenniga.

Kanepi valla kogu territoorium on internetivõrguga katmata. Enamikes külades puuduvad avalikud internetipunktid.

Olukord mõjub pärssivalt ettevõtluse arengule hajaasustuspiirkonnas ja on takistuseks demograafilise situatsiooni paranemisele. (Vallavolikogu 25.11.2004 määrus nr 15)

3.4.7. Soojamajandus

1994. aastal on vallaelanike initsiatiivil kõikjal Kanepi vallas mindud tsentraalküttelt üle lokaalküttele. Samuti on lokaalküttel kõik valla omandisse kuuluvad hooned. On olemas mõned korteriühistud, kes korraldavad korterelamu juurde ehitatud lokaalse katlamaja tegevust. Samas – kütavad paljud oma korterit ise ning sageli ei vasta see tegevus tuleohutuse nõuetele.

3.5. Ettevõtlus

3.5.1. Tööstus, põllumajandus, kaubandus

Kanepi vald on rikas oma suurte metsamassiivide, suhteliselt viljaka ning enamasti hästi hooldatud põllumaade ning jõgede ja järvede poolest. Seoses sellega ongi suurem osa ettevõtteid seotud nimetatud valdkondadega.

Ettevõtlusvorm Arv
OÜ ja AS 26
FIE 20
Talud 8
Riiklikud asutused 5
Allasutused 8
   
Valdkond Arv
Metsamajandus ja puidutöötlemine 7
Põllumajandus 10
Aiandus 1
Kaubandus 10
Teenindus 4
Muud 9

(Andmed ei ole ametlikud, need on vallas teadaolevad)

Metsamajandamise ning puidutöötlemisega tegeleb 7 ettevõtet ja eraettevõtjat. Oma valdkonnas suurim metsamaterjali varuja ja metsamajandaja on RMK Erastvere Metskond. Metsamaterjali tootmisega tegelevad ka paljud erametsa omanikud ja põllumajandustootjad. Puidu esmase töötlemisega tegeleb 2 osaühingut ning 1 eraettevõtja. Puidu lõpptöötlemisega tegeleb 3 ettevõtet ning mõned registreerimata eratootjad.

Põllumajandusliku tootmisega tegeleb 8 suuremat tootmistalu ja 2 osaühingut, st nende ettevõtete ja talude põhisissetulek saadakse põllumajandussaaduste tootmisest, esmasest töötlemisest ja turustamisest. Aiandusega tegeleb 1 suurem ettevõte.

Olulisemate valdkondade hulka kuuluvad ka kaubandus ning teenindus. Kaubandusega tegeleb valla territooriumil 10 ettevõtet ja ettevõtjat, nendest 1 apteek, 2 tööstuskaupadega kauplejat, 2 kasutatud riietega kauplejat ning 5 toiduainetega kauplejat. Teenindussfääris tegutseb 3 juuksurit ja 1 õmblusettevõtja.

Oluline osa valla majandustegevuses on ka vallavalitsusel koos oma allasutustega (koolid, lasteaed, raamatukogud jne).
Riiklikest asutustest on esindatud Eesti Post, Päästeamet, Teedevalitsuse Kanepi Teemeistri jaoskond ning Erastvere Erihooldekodu.
Muudest ettevõtlusvormidest on esindatud 1 elektroonika ja soojamajandusega tegeleja, 2 reklaami ja trükitööstusega tegelejat, 1 lihatööstus, 1 transpordi- ja kaevetöödefirma, 1 projekteerimisettevõte ning 1 kütte ja määrdeainete müüja.
Eraldi perspektiivse valdkonna moodustavad turismi ja puhkemajandusega tegelejad.

3.5.2. Turism

01.02.2004 seisuga on vallas 2 tunnustatud ja 1 tunnustamata turismitalu. Turismitalud pakuvad majutust, toitlustust ja aktiivse puhkamise võimalusi. Üle-eestiliselt tuntud ja tunnustatud on Hurmioru pereringi tegemised, mis pakuvad külastajatele võimalust tutvuda eheda taluelu ja maakultuuriga.
Oluliste tõmbekeskuste ning piirkonna identiteedi- ja mainekujundajatena omavad suurt potentsiaali Varbuse küla läbiv Postitee (vana Tartu–Võru maantee) koos vanas Varbuse Postijaamas avatava Eesti Maanteemuuseumiga ja Pokumaa teemapark Kanepi ja Urvaste valla piiril.
Valmimas on Kanepi–Otepää asfaltkattega tee, mis peaks oluliselt suurendama ka piirkonda läbivate inimeste hulka. See peaks soodustama piirkonnas turismiettevõtete teket. Heaks eelduseks on Otepää kui väljakujunenud aktiivse puhkuse keskuse lähedus.

3.6. Valla juhtimine

3.6.1. Vallavolikogu

Vallavolikogu on 13-liikmeline. Volikogu juures tegutseb 4 alalist komisjoni: revisjonikomisjon (3 liiget), eelarve- ja majanduskomisjon (4 liiget), haridus- ja kultuurikomisjon (7 liiget) ning sotsiaalkomisjon (5 liiget).
Sotsiaalkomisjon käib koos regulaarselt 1 kord kuus. Teised komisjonid korraldavad oma tööd vastavalt vajadusele. Info volikogu tööst on kättesaadav valla raamatukogudes, valla kantseleis, vallamaja infotahvlil ja valla veebilehel www.kanepi.ee.

3.6.2. Vallavalitsus
Vallavalitsuse struktuur:

Abiteenistujad on koristaja, kalmistuvaht, bussijuht.
Vallavalitsus on 5-liikmeline, kuhu kuuluvad vallavanem, abivallavanem, pearaamatupidaja, maanõunik ja sotsiaalnõunik.
Vallavalitsuse ülesannete hulka kuulub korraldada vallas:
territoriaalplaneerimist; veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvaid probleeme; vallasisest ühistransporti; valla teede ja tänavate korrashoidu (juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita); heakorda; koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, raamatukogude ja kultuurimajade ülalpidamist; sotsiaalabi ja -teenuste vahendamist; vanurite hoolekannet.
Valla kulud ja tulud 1999–2003 ning investeeringud on toodud lisas 5.

3.6.3. Kolmanda sektori osakaal

Kanepi vallas tegutsevad alljärgnevad seltsid:
Eesti Looduskaitse Seltsi Kanepi osakond – 35 aasta on seltsi jaoks olnud esmatähtis töö noortega. Praktiline tegevus looduses, laagrite korraldamine, temaatilised üritused koolis ja kultuurimajas; maastikuliste kaitsealade korrashoid; ekskursioonide korraldamine jne.
Kanepi Naiste Selts – seltsi tegevuse eesmärgiks on naisuurimus, naiste eneseteadvustamine, arendamine ja koolitamine, Kagu-Eesti piirkonna mitmekülgse arengupotentsiaali tõstmine ja elavdamine naiste aktiivse kaasamisega sotsiaal- ja majanduslikesse ettevõtmistesse.
Päri Selts – Põlgaste ja Soodoma kogukonnas elavate inimeste ühistegevuse edendamine traditsioonide, kultuuri ja hariduse kaudu.
Põlgaste Maaelu Selts – Põlgaste kui keskuse ja suuremate külade ning lähikülade elanike mitmekülgne arengupotentsiaali tõstmine. Tegevusalade arendamine, huvi tõstmine maaelu vastu, maaelu-kultuuri elavdamisele kaasaaitamine, inimeste aktiviseerimine sotsiaal- ja majanduslikes ettevõtmistes.
Spordiklubi Kanepi –- klubi eesmärgiks on spordist huvitatud inimeste koondamine ja ühendamine ning neile sobiliku tegevuse leidmine.
Kanepi Valla Selts – Kanepi valla elanike elukeskkonna parandamine. Koostöös kohaliku omavalitsusega ürituste korraldamine ning projektide koostamine.
Seltsing «Kanapää» – eesmärkideks on Kanepi kultuurielu edendamine, kohaliku rikka kultuuripärandi ja traditsioonide tutvustamine ja väärtustamine, rahvatantsu, folkloori ja tantsukultuuri edendamine.
Hurmioru Selts – eesmärgiks on edendada igal võimalikul viisil külaelu, aktiviseerida külaelanikke käsitöö ja turismiga tegelemisel; teemapäevade, isetegevuse, külapäevade korraldamisel ja neis osalemisel.
Varbuse Külaselts – keskkonnakaitsealase teadlikkuse tõstmine, kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamine, vaba aja veetmise ja sportimisvõimaluste arendamine.
Kaagvere-Karste Külaselts – külaliikumise arendamine.
Kanepi Kommunikatsioonikeskus – eesmärgiks on õpetada rahvas arvutit, internetti kasutama ja viia iga talu ja korterini internetiühenduse saamise võimalus. MTÜ KKK eesmärkide hulka kuulub ka valla sisekommunikatsiooni arendamine (nt parandada vallasisese info liikumist vallamaja ja -rahva vahel jne).

3.6.4. Koostöö, sõprussidemed, välissuhtlus

Kanepi vald osaleb Põlvamaa Omavalitsuste Liidus (POL) ja Eesti Maaomavalitsuste Liidus (EMOL). Valla väliskoostöö on olnud aktiivsem kultuuriloo- ja hariduse valdkonnas.

4. SWOT-analüüs (piirkondlike rahvakoosolekute kokkuvõte)

Tugevused

1. Looduslik ressurss (kaunis loodus, järved)
• Rahulik, puhas keskkond
• Puhas õhk
• Suvel head puhkamisvõimalused
• Hea mainega suvituspiirkond (suvilad, matkarajad, ujumiskohad)
• Aktiivse looduspuhkuse võimalused
2. Asukoht, infrastruktuurid
• Hea bussiühendus Tartu ja Võruga
• Kanepi–Otepää mnt asfalteerimine
• Tihe vallasisene ühendusteede võrgustik
• Vajalike infrastruktuuride olemasolu (elekter, mobiililevi jne)
3. Ettevõtlikud, tegusad, teotahtelised inimesed
• Piirkonnas piisavalt ettevõtjaid, tugevalt arenenud talud
• Põllumajandusmaa hästi haritud tegutsevate põllumeeste poolt
• Arenev ettevõtlus
4. Kultuuripärand ja ühistegevus
• Mitmekülgne Varbuse küla: looduskaitseala, mõis, matkarada, arhitektuurimälestised, postitee, kivikalmed, muinsuskaitseobjektid.
• Postitee olemasolu
• Eesti Maanteemuuseum
• Hurmioru piirkonna tuntus
• Meedia suur huvi Hurmioru piirkonna vastu
• Välja arendatud ja töötav kultuuriasutuste võrk
• 3 raamatukogu
• Põlgaste ja Kanepi kultuurimaja
• Külakeskus osades piirkondades olemas
• Ajalooline kihelkonnakeskus Kanepi
• Aktiivne isetegevus
• Külaseltside tegevus
5. Hariduse väärtustamine (Põlgaste Põhikool, Kanepi Gümnaasium, Kanepi lasteaed)
• Arenguvõimeline gümnaasium, mis annab konkurentsivõimelist haridust
• Noortel on olemas sportimisvõimalused
• Tegutsevad kooliringid
• Tugevad täiendusõpped Hurmioru rahvale
• Õmblusalane täiendusõpe naistele ja lastele Kanepis
6. Valla juhtimine
• Rahvalähedane ja kultuurilembeline, hästi suhtlev, populaarne, tasemel vallavanem
• Vald leiab vahendeid Kanepi heakorraks
• Valla juhtide positiivne suhtumine kultuuriüritustesse, haridusse, projektidesse
• Asjalik, konkreetne, analüüsiv volikogu
• Valla lehe olemasolu
• Toetuste süsteem. Vald toetab sotsiaalselt abivajajaid (küttepuude varumine; haiglakoha maks) – tasuta koolitoit ja lasteaiakoht, sünni- ja matusetoetused, suvine lastelaager (60 lapsele)

Nõrkused

1. Heakord
• Aleviku kesktänava majade kehv olukord (majad on räämas, korrastamata – nende suhtes ei kasutata mingeid mõjutusvahendeid)
• Lagunevad hooned, korrastamata muinsuskaitseobjektid kogu vallas.
2. Infrastruktuur
• Halb bussiühendus Põlva, Antsla ja Otepääga
• Ühistransport, k.a vallasisene
• Kohalike teede halb olukord
• Suvel tolmused teed
• Külasiltide ja -viitade puudumine
• Pangaautomaadi puudumine
• Internetiühenduse võimaluse puudulikkus piirkonnas
• Elektripinge ebastabiilsus (kõikumine)
• Kehv veemajandus (puhastussüsteemid puuduvad)
• Puudub vesivarustuse süsteem Kaagvere külas
• Prügimajandus
3. Tööhõive probleemid
• Töökohtade puudumine, tööpuudus
• Vähe on tööd andvaid ettevõtteid ja töökohti
• Ettevõtluse vähesus (vähe ettevõtlikke inimesi)
• Elanikkonna madal haridustase ja kvalifikatsioon
• Kvalifitseeritud tööjõu puudus
• Firmad ei jõua maksta riigi keskmist palka
• Ebaaus ettevõtlus (varimajandus)
• Regulaarse tööjõu puudus
• Vaesus
• Tööstuse puudumine
• Kanepis puudub toitlustus, nt bussiootepaviljon
• Puuduvad toitlustus, öömaja
4. Kultuur, ühistegevus
• Kanepi kultuurimaja kehv olukord. Puudub korralik kaasaegne kultuurikeskus (võiks olla seltsimaja)
• Spordirajatise puudus
• Noortel puudub ühistegemiste koht (noortekeskus)
• Puudub külakeskus
• Koostöö puudumine eri asutuste (nt RMK) ja kohalike inimeste vahel (koostööd III sektoriga peetakse vähetähtsaks)
• Puudub ühtne tulevikunägemus
• Ühistegevuse puudumine
5. Noorte vähesus, vananev elanikkond
• Noored lähevad ära
• Külad tühjenevad
• Elanikkonna vähenemine
6. Sotsiaaltemaatika
• Sotsiaalne mahajäämus
• Elanikel väljakujunenud nn õpitud abituse sündroom, sotsiaalteenus ei tegele põhjuste ja inimeste õpetamisega – kuidas hakkama saada, vaid tagajärgedega
7. Korrakaitse
• Politsei nõrk tegevus, suvilatesse palju sissemurdmisi

Võimalused

1. Tingimuste olemasolu ettevõtluse ja turismi arendamiseks
• Riiklikud toetussüsteemid ettevõtjatele (ettevõtluse infrastruktuuri loomine, ettevõtjate (sh potentsiaalsete ettevõtjate) nõustamine, infopäevade korraldamine)
• Seoses liitumisega avanevad mais 2004 ELi struktuurifondid
• Nõudluse kujunemine mahepõllumajandustoodetele
• Turistide huvi kasv
• Kalakasvatuse arendamine
2. Haridus
• Täiendusõppe ühisprojektid maakonnas
• Koolitused – võimalused kohapeal toimetulekuks (mahepõllumajandus, lambakasvatus, elatustalu, metsakultuurid, astelpaju, ravimtaimed jm)
• Inimeste enesehinnangu tõstmine – täiendusõpped
• Lastevanemate kursused (psühholoogiaalased, perekonnaõpetus jm)
• Ümberõpe töötutele
3. Külade areng kodanikualgatuse kaudu
4. Haldusreform
• Haldusreformi tagajärjel tekib suur ja tugev Kanepi vald
• Valdade (omavalitsuste) liitumine

Ohud

• Inimesed ei oska toetussüsteeme kasutada
• Koostöövaimu ja oskuste puudumine takistab ühistegevust, aga riiklikud ja EL fondid ei anna eriti võimalusi väikeettevõtjale
• Tegusad inimesed väsivad ja loobuvad oma ettevõtmiste elluviimisest
• Kuritegevuse kasv (narkootikumid, vargused, alkoholism). Turvatunde kadumine
• Privaatsuse kadumine
• Keskkonnareostus. Keskkonnataluvuse piiri ületamine (kui hakkab palju rahvast käima)
• Suvituspiirkonna teke, küla identiteedi kadumine
• Talukultuuri omapära kadumine. Taluhoonete lagunemine – omanike ükskõiksus (Kooraste ja Karste koolimaja)
• Taluettevõtluse hääbumine (nõuete rangus, mida väiketalunik ei suuda täita)
• Planeeritav haridusreform (Kanepi Gümnaasiumi reorganiseerimine. Kui gümnaasiumi aste kaob, väheneb rahvaarv veelgi)
• Põlgaste Põhikooli kadumine
• Haldusreform (vald jääb ääremaaks; valla kadumine)
• Riiklike poliitikate ebastabiilsus

5. Visioon – Kanepi vald aastal 2010

Kanepi vald on puhta elukeskkonna, sihipärase maakasutuse ja kaasaegsete infrastruktuuridega tugev haldusüksus. Valla teedevõrk on korrastatud, kogu valla territooriumil on võimalus interneti püsiühenduse saamiseks.

Kanepi vallas on arenenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus ja turismimajandus, mis tagab elanikele töökohad ja konkurentsivõimelised töötasud.

Kanepi valla koolides on õpilastel võimalus omandada konkurentsivõimeline põhiharidus, täiskasvanute koolituskursused pakuvad piisavalt võimalusi täiendus- ja ümberõppeks.

Aktiivse kultuurielu ja arvukate huviringidega Kanepi ja Põlgaste kultuurimaja ning külakeskuste ümber on koondunud tugevad külakogukonnad.

Kanepi vallas toimib kaasajastatud sotsiaalhoolekandesüsteem ning elanikele on tagatud kvaliteetne elukondlik teenindamine.

Kogukonnad on aktiivselt kaasatud Kanepi valla elu arendamisse, kvalifitseeritud haldusaparaat tagab valla ratsionaalse juhtimise ja arengu. Kanepi vallas on hästitoimiv sisekommunikatsioon.

Kanepi vallal kui haldusüksusel on tihedad ja toimivad koostöösidemed naaberomavalitsuste, eri partnerite ja avalikkusega.

Kanepi vallas on mainekas, turvaline ja hea elada.

6. Valla arengu strateegilised eesmärgid ja seos riikliku arengukavaga

• Keskkonna-infrastruktuuri arendamine puhta elukeskkonna säilitamiseks, potentsiaalsete saasteallikate renoveerimine (sh amortiseerunud tehnilised infrastruktuurid, jäätmemajandus jne). Loodushoiu edendamiseks osaleda eri keskkonnaprojektides ning arendada tihedat koostööd Riigimetsa Majandamise Keskusega.

• Ettevõtluse arengu toetamiseks valla tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine
(sh koostöös AS-ga Eesti Energia, Eesti Maanteeameti ja teistega).

• Ettevõtlusaktiivsuse ja konkurentsivõime toetamine ettevõtlusalase informatsiooni vahendamise kaudu koolitus- ja rahastamisvõimaluste kohta nii olemasolevate kui potentsiaalsete ettevõtjate hulgas.

• Elukestvat õpet soosiva keskkonna kujundamine täiendus- ja ümberõppe koolituste korraldamise kaudu.

• Konkurentsivõimelise ja mitmekülgse haridus- ja kultuuriruumi ning kaasajastatud sotsiaalhoolekande süsteemi arendamine.

• Kodanikualgatuse toetamine ja edendamine ning kogukondade kaasamine valla elu arendamisse.

• Valla juhtimisstruktuuri kaasajastamine ja elluviimismehhanismide täiustamine. Sise- ja väliskommunikatsiooni ning koostöösidemete arendamine naaberomavalitsuste, partnerite ja avalikkusega.

• Turismipotentsiaali tasakaalustatud kasutuselevõtmine, valla identiteedi tugevdamine ja maine kujundamine.

Eelloetletud strateegilised eesmärgid on kooskõlas Eesti Riiklikus Arengukavas sätestatud prioriteetidega, mis annab võimaluse taotleda nende eesmärkide elluviimiseks lisavahendeid EL toetusprogrammidest.

7. Valdkondade arengueeldused, probleemid ja eesmärgid

7.1. Elukeskkond

7.1.1. Heakord

Arengueeldused:
• Väga ilus loodus, järvede rohkus
• Traditsiooniline ja arenenud põllumajanduspiirkond
• Väljakujunenud teedevõrgustik
• Suuremates külakeskustes on korraldatud haljasalade hooldamine
• Vallal on olemas heakorraeeskiri

Probleemid:
1. Heakorra järelevalve on puudulik
2. Järveäärsetes üldkasutavates kohtades (supluskohtades) hooldus halvasti korraldatud, mõningates kohtades puuduvad prügikastid, pingid istumiseks
3. Hooned, mida ei kasutata elamiseks ega tootmiseks, lagunevad ja risustavad maastikuarhitektuuri
EESMÄRK: Kanepi vallas on heakorrastatud elukeskkond.

7.1.2. Jäätmemajandus

Arengueeldused:
• Jäätmealase informatsiooni ja eeskirjade hea kättesaadavus
• Tiheasustus-aladel (Kanepis ja Põlgastes) olmejäätmevedu korraldatud
• Sõlmitud lepingud AS Põlva Heakord, Epler&Lorenz ja RagnSells, kes tagavad valla territooriumil jäätmeveo
• On korraldatud ohtlike jäätmete äravedu otse kodudest
• Kanepis on ohtlike jäätmete alaline kogumiskonteiner
• Vallal on jäätmemajanduse eeskiri

Probleemid:
1. Elanikkonna vähene teadlikkus jäätmemajanduse eeskirjade osas
2. Sõrestes mitteametlik prügi mahapaneku koht
3. Prügikonteinerite vähesus elukondlike hoonete juures
4. Enamik hajaasutuse elanikke ei ole sõlminud jäätmeveo lepinguid
5. Reostatakse jäätmetega omaenda ja naabrite kinnistuid ja avalikke territooriume
EESMÄRK: Kanepi vallas on hästikorraldatud jäätmemajandus ja puhas looduskeskkond.

7.1.3. Kalmistud

Arengueeldused:
• Kaks kalmistut – Kanepi-Mäe ja Kanepi-Ala kalmistu
• Kultuuritegelaste kalmud
• Ajaloolised mälestusmärgid ja -kivid

Probleemid
1. Kalmistute prügimajanduse kehv olukord, korrastatus
2. Kanepi-Mäe kalmistu müürid võsastunud, lagunenud
3. Kabelite hooned amortiseerunud
4. Kalmistute kaardistus puudulik
5. Kalmistutel puudub elekter
EESMÄRK: Kalmistud on korrastatud ja kaasajastatud.

7.2. Tehnilised infrastruktuurid

7.2.1. Teed ja tänavad

Arengueeldused:
• Valla teedevõrk on tiheduse poolest rahuldav
• Kanepi on tähtis teede sõlmpunkt

Probleemid:
1. Vallal puudub teederegister, teehoiukava
2. Vallateede omandiõigus on määratlemata
3. Kruusateid ei ole pikka aega remonditud
4. Kruus- ja muldkattega teede tugev tolmamine kuival perioodil
5. Kanepi alevikus on tänavakatted amortiseerunud
6. Viidamajanduse ebaühtlus külade viitade ja siltide osas
7. Teeääred võsastunud, liiklusohutuse seisukohast halb nähtavus
EESMÄRK: Kanepi vallasisene teedevõrk on korrastatud.

7.2.2. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed

Arengueeldused:
• On olemas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni struktuur
• On algatatud Kanepi valla veemajanduse ja kanalisatsiooni arengukava koostamine
• On koostatud investeeringute vajaduse maht

Probleemid:
1. Puudub Kanepi valla veemajanduse ja kanalisatsiooni arengukava
2. Kolmes puurkaevus on suur raudioonide ja mangaanioonide sisaldus joogivees
3. Kõik biopuhastid on amortiseerunud
4. Ühisveetrassid ja -kanalisatsioonitrassid on suures osas amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist
5. Kooraste, Karste, Kaagvere vee- ja heitvee probleemid on lahendamata
EESMÄRK: Kanepi valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on kaasajastatud.

7.2.3. Ühistransport

Arengueeldused:
• Hea bussiühendus Tartu ja Võruga.
• Vallasisese ühistranspordi («bussiring») olemasolu

Probleemid:
1. Bussiühendus Põlva, Otepää ja Antslaga puudulik
2. Vallasisene ühistransport pole kõiki huvigruppe rahuldav

2.1. Suur hajaasustus

2.2. Kogukonna kultuuri- ja huvitegevus on piiratud mitterahuldava bussiliikluse tõttu
EESMÄRK: Kanepi vallasisene ühistransport on korraldatud optimaalselt, kohalike elanike vajadustele vastavalt.

7.2.4. Andmeside

Arengueeldused:
• On olemas avalikud internetipunktid Kanepis ja Põlgastes
• Valla poolt on tehtud eeltööd traadita andmesidevõrgu loomiseks

Probleemid:
1. Interneti püsiühenduse puudumine külades
2. Enamikes külades puuduvad avalikud internetipunktid.
EESMÄRK: Kanepi valla territooriumil on kõigil soovijail võimalus interneti püsiühenduse saamiseks. Igas külas on avatud avalik internetipunkt (Vallavolikogu 25.11.2004 määrus nr 15)

7.3. Ettevõtlus ja turism

7.3.1. Ettevõtlus

Arengueeldused:
• Loodusressursid (mets, põllumaa, järved)
• Infrastruktuur: teedevõrk, elekter jm
• Inimressursi olemasolu

Probleemid:
1. Kohalik turg (tarbijaskond) on tootja jaoks väike
2. Kohapealse tööjõu kvalifikatsioon on madal
3. Kohapeal vähe võimalusi täiendusõppekoolituseks
4. Noored suunduvad suurematesse keskustesse, kus eneseteostus- ja palgavõimalused on soodsamad
5. Ettevõtluse ja ettevõtlusideede ühekülgsus
6. Madalad töötasud võrreldes riigi keskmisega
7. Inimressurss – ettevõtlike inimeste vähesus
8. Vähe on tööd andvaid ettevõtteid (vähe töökohti)
9. Töökohtade vähesus, eriti naistel
EESMÄRK: Kanepi vallas on arenenud ja mitmekülgne ettevõtlus, mis tagab elanikkonna tööhõive ja konkurentsivõimelised töötasud.

7.3.2. Turism

Arengueeldused:
• Kaunis loodus, järved. Puhas keskkond
• Looduskaitsealad, matkarajad, arhitektuurimälestised, muinsuskaitseobjektid
• Rikkalik ning põnev aja- ja kultuurilooline taust
• Suvel head puhkamisvõimalused
• Aktiivse looduspuhkuse võimalused
• Hurmioru perering
• Eesti Maanteemuuseum ja Postitee (lisa 6)
• Ajalooline kihelkonnakeskus Kanepi
• Turismimagneti – Otepää – lähedus
• Pokumaa (lisa 7) kui turismi tõmbenumber
• Kooraste Huvimets
• Kanepi piirkonna turismipotentsiaali analüüsi olemasolu

Probleemid:
1. Turismiettevõtjate vähesus
2. Turismi infrastruktuurid välja arendamata
EESMÄRK: Kanepi piirkond on atraktiivne loodus- ja kultuuriturismi tõmbekeskus, arenenud on turismiinfrastruktuur ja -ettevõtlus. Piirkonna külalised leiavad põhjusi viibida siin pikemaajaliselt.

7.4. Haridus, kultuur, sport, noorsootöö

7.4.1. Haridus

ALUS- JA ÜLDHARIDUS (ALG-, PÕHI- JA GÜMNAASIUMIHARIDUS)

Arengueeldused:
• Kanepi Lasteaia olemasolu
• Aktiivne lasteaia hoolekogu
• Eelkoolirühma olemasolu koolide juures kodustele lastele
• Professionaalne kaader Kanepi Lasteaias
• Järjepidevus koolieelikutega tegelemisel
• Kanepi Gümnaasiumi olemasolu
• Kvalifitseeritud kaader
• Aktiivne osalemine haridusprogrammides
• Põlgaste Põhikooli olemasolu
• Toimiv koostöö: kool-lapsevanem-laps

Probleemid:
1. Kanepi Lasteaia hoone ja mänguväljak amortiseerunud
2. Kanepi Lasteaia saali ja fuajee põrand amortiseerunud
3. Põlgaste Põhikoolil puudub võimla
4. Kanepi ja Põlgaste koolimaja vajavad remonti ja kaasajastamist vastavalt nõuetele
5. Parandusõppe ja erispetsialistide (kooli sotsiaaltöötaja) puudumine
6. Õpilaste arvu vähenemine
7. Vähenevad õpetajate koormused
EESMÄRK: Kanepi vallas on elanikkonna vajadustele ja nõudmistele vastav lasteaedade ja alushariduse võrgustik, võimalused omandada konkurentsivõimeline alg-, põhi- ja gümnaasiumiharidus. On tagatud lastesõbralik ja turvaline õppekeskkond.

HUVIALAHARIDUS

Arengueeldused:
• Huvialaringide olemasolu
• Muusika õppimise võimalused vallas (klaveriõpetus, akordion)
• Valla toetus huvialakoolides ja -ringides õppivatele lastele

Probleemid:
1. Halvasti korraldatud ühistransport
2. Kvalifitseeritud kaadri puudusest tingitud huvialaringide vähesus
EESMÄRK: Kanepi vallas on loodud huvialahariduse võimalused kõikidele soovijatele.

TÄIENDUSKOOLITUS ja VABAHARIDUS

Arengueeldused:
• Arvuti algõppe «Vaata maailma» koolitus
• Koolitusruumide olemasolu külakeskustes

Probleemid:
1. Elanikkonna madal sissetulek ei võimalda osaleda täienduskoolitustel
2. Elanikkonna vähene teadlikkus vabaharidusõppe võimalustest
3. Info puudus ja vähene reklaam täienduskoolituse võimaluste kohta
EESMÄRK: Kanepi vallas on loodud võimalused täiendusõppes osalemiseks.
(Koolituste korraldamiseks kasutada eri fondide ja institutsioonide koostööd ja kaasabi)

7.4.2. Kultuur ja ühistegevus

Arengueeldused:
• Väljaarendatud ja toimiv kultuuriasutuste võrk:
• 3 raamatukogu: Kanepi, Põlgaste ja Erastvere
• Kanepi ja Põlgaste kultuurimaja olemasolu
• Isetegevus
• Seltside tegevus
• Külakeskused Kaagvere, Soodoma ja Põlgaste piirkonnas olemas
• Osades piirkondades tugevad külaaktiivid
• Piirkonniti koostatud külade arengukavad: Soodoma, Põlgaste, Hurmi, Varbuse ja Kaagvere küla
• Hurmioru piirkonna tuntus ja meedia suur huvi Hurmioru tegemiste vastu
• Mitmekülgne Varbuse küla: looduskaitseala, mõis, matkarada, arhitektuurimälestised, ajalooline postijaam ja -tee, kivikalmed, muinsuskaitseobjektid
• Ajalooline kihelkonnakeskus Kanepi

Probleemid:
1. Kanepi kultuurimaja amortiseerunud, vajalik uue kultuuri- ja spordikeskuse ehitus
2. Puudub Kanepi kihelkonna muuseum
3. On uurimata ja eksponeerimata Kanepi kihelkonna kultuuripärand, ehituspärand, kunstimälestised jm
4. Elanikkonna vähene osalemine huviringides
5. Projektide kirjutamise ja fondide kasutamise vähene huvi ning teadlikkus
6. Külakeskuse puudumine Hurmi, Kooraste piirkonnas
7. Väiksemad külad ja mõned piirkonnad on seltsitegevusest kõrvale jäänud ja passiivsed
8. Puudub külaaktiiv Kooraste ja Heisri-Piigandi piirkonnas
9. Kanepi ja Erastvere raamatukogu ning Põlgaste kultuurimaja vajavad remonti
EESMÄRK: Kanepi valla elanikkond on kaasatud aktiivsesse kultuuriellu, toimib seltside koostöö ja ühistegevus, mis toetub kohalikule kultuuritraditsioonile ja -pärandile.

7.4.3. Sport

Arengueeldused:
• Kanepi Gümnaasiumi võimla olemasolu
• Talvel suusarajad Kanepis ja Põlgastes
• Kanepi Gümnaasiumi staadion, talvel ka uisuväljak
• Korvpalliväljak Kanepi Gümnaasiumi staadionil
• Kanepis tegutsev spordiklubi

Probleemid:
1. Põlgaste kooli staadion vajab renoveerimist
2. Põlgaste koolil puudub võimla
3. Sporditegevuses puudub koostöö eri huvigruppide vahel
4. Noorte vähene huvi spordi vastu
5. Kanepis puudub täismõõtmetega spordihoone
EESMÄRK: Kanepi vallas on aktiivne sporditegevus.

7.4.4. Noorsootöö

Arengueeldused:
• Vallavalitsuse osalusel korraldatavad suvised töö- ja puhkelaagrid
• Soodustuusikud valla kaudu erinevatesse lastelaagritesse
• Huvigruppide olemasolu (kodutütred, õpilasmalev)

Probleemid:
1. Noorte vähene huvi isetegevuse vastu
2. Noortekeskuse puudumine
3. Puudub noorsootöötaja
4. Probleemsete perede olemasolu
5. Noori pole kaasatud kohaliku elu arendamisse
EESMÄRK: Kanepi valla noored on kaasatud kohaliku elu edendamisse, vallas on populaarne noortekeskus, populaarsed on tervislikud eluviisid.

7.5. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne

7.5.1. Tervishoid

Arengueeldused:
• Perearstikeskuse olemasolu
• Võimalus kasutada perearsti teenuseid Põlvas, Tartus, Lahedal, Võrus
• Erialaarsti teenuste kasutamise võimalus Põlvas, Võrus ja Tartus
• Kiirabiteenuse olemasolu
• Elanike võimalus osaleda haigekassa poolt pakutavates tervisedendusprogrammides
• Elanike võimalused osaleda maakondlikel tervishoiualastel info- ja õppepäevadel

Probleemid:
1. Taastusravi võimalused kaugel
2. Elanikkonna vähene teadlikkus tervislikest eluviisidest
3. Koduõendusteenuse puudumine
4. Puudub koostöö naaberomavalitsustega tervishoiualaste projektide koostamisel ja läbiviimisel
EESMÄRK: Kanepi vallas on hästikorraldatud ja kättesaadav tervishoiusüsteem, elanike hulgas on populaarsed tervislikud eluviisid.

7.5.2. Sotsiaalhoolekanne

Arengueeldused:
• Erastvere Hooldekodu juures töötab päevakeskus, mida külastavad kõik valla elanikud, kes soovivad
• Põlgastes ja Kanepis on olemas sotsiaalkorterid
• On tehtud tööd vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega, vajadusel leitud neile paremad elamis- ja õppimisvõimalused
• Kasutatakse naaberhooldekodude ja -vanuritekodu abi
• Toimib valla sotsiaaltoetuste süsteem

Probleemid:
1. Puudub täpne ülevaade elanikkonna avahooldusteenuste vajadustest
2. Puudub vanurite pansionaat vallas
3. Praegune sotsiaalhoolekandesüsteem soodustab õpitud abituse sündroomi kujunemist: sotsiaalteenus ei tegele inimeste õpetamisega, kuidas hakkama saada (rehabilitatsioon)
4. Puudub tagasiside puudega isikute hoolduse kohta
5. Töötute huvi puudumine ümberõppe vastu
Eesmärk: Kanepi vallas on toimiv kaasaegne sotsiaalhoolekandesüsteem.

7.5.3. Turvalisus

Arengueeldused:
• Vallas tegutseb kaks konstaablit
• Kasutataks turvafirmasid Falck ja Fiider
• Võrreldes 2002. aastaga vähenes kuritegude arv 2003. aastal 14 kuriteo võrra

Probleemid:
1. Avalikkuse ükskõiksus, teadmatus naabrivalve suhtes
Eesmärk: Turvaline elukeskkond, naabrivalve käivitunud.

7.6. Valla juhtimine ja haldussuutlikkuse tõstmine

7.6.1. Vallavalitsus, volikogu

Arengueeldused:
• Ametnikkonna ja spetsialistide olemasolu
• Vallavolikogu istungite materjalide kättesaadavus valla raamatukogudes
• Kodulehekülje www.kanepi.ee olemasolu
• Allasutuste arengukavade olemasolu (koolid, kultuurimajad, raamatukogud, lasteaed)
• Infotehnoloogiline baas ja vajalik tarkvara
• Vallalehe väljaandmise traditsioon

Probleemid:
1. KOV ülesanded ja funktsioonid on kasvanud, kuid nende täitmiseks vahendeid pole riik piisavalt eraldanud
2. Puudub valla üldplaneering
3. Vähene koostöö allasutuste vahel
EESMÄRK: Kanepi vald on toimiv haldusruum, haldusaparaat tagab valla ratsionaalse juhtimise ja tasakaalustatud arengu.

7.6.2. Kolmas sektor

Arengueeldused:
• Külakeskuste olemasolu osades külades (osade külade arengukavad)
• Ühiskondlikku aktiivsust tagavad külakeskused ja MTÜd
• Olemasolevad korteriühistud

Probleemid:
1. Külades puuduvad külavanemad
2. Vähene koostöö eri organisatsioonide vahel
3. Ülevaate puudumine korteriühistute tegevusest
EESMÄRK: Kogukond osaleb aktiivselt valla elu arendamisel.

7.6.3. Koostöö, sõprussidemed, välissuhtlus

Arengueeldused:
Kanepi valla osalemine Põlvamaa Omavalitsuste Liidus (POL) ja Eesti Maaomavalitsuste Liidus (EMOL). Nende liitude kaudu osaleb Kanepi vald maakondlikel ja riiklikel otsustustasanditel, Piirialade Koostöönõukogus jm
Koostöö- ja sõprussidemed kultuuriloo ja hariduse valdkonnas (sh J. Ph. Rothi ja Ungern-Sternbergi järeltulijatega)
Kogemused ühisprojektide koostamisel ja läbiviimisel naaberomavalitsustega

Probleemid:
1. Haldusreformi venimisest tulenev ebamäärasus teatud valdkondades
2. Riiklike poliitikate heitlikkus
EESMÄRK: Kanepi vallal on tihedad ja toimivad koostöösidemed naaberomavalitsuste ja erinevate partneritega. Vald osaleb maakondlikel ja riiklikel otsustustasanditel ning maakondlikes, riiklikes ja rahvusvahelistes projektides.

8. Tegevuskava aastatel 2004–2006

Tabelis esitatud summad on hinnangulised, iga investeerimisprojekt ja planeeritav tegevus vajab eraldi detailset läbitöötamist. Samuti võivad nihkuda investeeringute realiseerimise ajad, kuna need sõltuvad riiklikest poliitikatest ja fondide avanemise tingimustest.

E – eesmärk
Ü – ülesanne
T – tegevus

  Tegevus Aeg (aasta) Eeldatav maksumus Koordineerija Finantseerimis-
allikad
Märkused
8.1. Elukeskkond
E

Kanepi vallas on heakorrastatud elukeskkond

Ü 1. Reguleerida heakorra järelevalve          
T 1.1 Heakorraeeskirja täiendamine ja täitmise tagamine 2005 10 000 Vallavalitsus, volikogu Vallaeelarve, fondid  
T 1.2 Kanepi valla heakorra ja kujunduse põhimõtete väljatöötamine (osa üldplaneeringust) 2004–2005   Vallavalitsus, volikogu Vallaeelarve  
T 1.3 Asulate tänavavõrgu kujunduslik teemaplaneering koos värvipassidega 2004–2006 50 000 Vallavalitsus, volikogu Vallaeelarve, fondid  
T 1.4 Kaunima kodu konkursi korraldamine 2004–2006 5 000 Vallavalitsus, volikogu Vallaeelarve, fondid Koostöö Kanepi valla seltsiga
T 1.5 Kasutamata hoonete infobaasi loomine 2004–2006 3 000 Ehitusnõunik Vallaeelarve  
Ü

2. Üldkasutatavad kohad ning vaatamisväärsused korrastada ja varustada viitade (vajadusel infotahvlite) ja juurdepääsudega

T 2.1 Üldkasutatavate kohtade ja vaatamisväärsuste kaardistamine 2004–2006 5 000 Vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
T 2.2 Üldkasutatavate kohtade ja vaatamisväärsuste korrastamine 2004–2006 10 000 Vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
T 2.3 Vaatamisväärsuste (ajaloomälestised, kultuurirajatised jms) tähistamine 2005 50 000 Vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
E

Kanepi vallas on hästikorraldatud jäätmemajandus ja puhas looduskeskkond 

Ü

1. Korraldada vallas kompleksne jäätmehooldus 

T 1.1 Jäätmekava kooskõlla viimine muutunud seadusandlusega 2004–2005   Karjäär/ehitusnõunik Vallaeelarve  
Ü

2. Elanikkonna teavitamine

T 2.1 Uue jäätmekava avalikustamine 2004–2005   Karjäär/ehitusnõunik Vallaeelarve  
Ü

3. Korrastada elukeskkond 

T 3.1 Sõreste prügi mahapanekukoha likvideerimine Kuni 2006 100 000 Ehitusnõunik Vallaeelarve, fondid  
E

Kalmistud on korrastatud ja kaasajastatud

Ü

1. Kalmistute üldilme parandamine

T 1.1 Kalmistute kaardistusmaterjali täiendamine 2004… 10 000 Vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
T 1.2 Kalmistute kivimüüride renoveerimine 2006… 100 000 Vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
T 1.3 Kalmistute üldine korrastamine 2004… 180 000 aastas Vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
T 1.4 Kalmistute prügimajanduse organiseerimine ja korrastamine 2004… ? Vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
T 1.5 Kalmistute elektrifitseerimine 2005… ? Vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
T 1.6 Kabeli hoonete rekonstrueerimine 2005… 350 000 Vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  

8.2. Tehnilised infrastruktuurid

  Tegevus Aeg (aasta) Eeldatav maksumus Koordineerija Finantseerimis-
allikad
Märkused
E

Kanepi vallasisene teedevõrk on korrastatud   

Ü

1. Töötada välja vallateede korrashoidu reguleerivad dokumendid

T 1.1 Vallateede omandiõiguse seadmine, teehoiuregistri ja teehoiukava koostamine ja pidamine 2004 40 000 Maanõunik Vallaeelarve  
Ü 2. Teehoiukava rakendamine          
T 2.1 Valla teede remont ja hooldus 2004–2006 2 100 000 Karjäär/vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
T 2.2 Kaska silla renoveerimine 2006 50 000 Karjäär/vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
T 2.3 Teeviitade ja külasiltide paigaldamine 2004–2006  125 000 Karjäär/vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
T 2.4 Liiklusmärkide paigaldamine 2004–2006  50 000 Karjäär/vallavalitsus Vallaeelarve, fondid Koostöös Maanteeametiga
E

Kanepi valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on kaasajastatud   

Ü

1. Koostada veemajanduse ja kanalisatsiooni arengukava    

T 1.1 Arengukava koostamine 2004 90 000 Karjäär/arendusnõunik Vallaeelarve  
Ü

2. Veemajanduse ja kanalisatsiooni arengukava rakendamine  

T 2.1 Arengukava realiseerimine 2004–2006  Vastavalt veemajanduse arengukavale Karjäär Vallaeelarve, fondid  
Ü 3. Käimasolevate projektide elluviimine          
T 3.1 Kanepi asula biopuhasti ehitamine 2004–2005 5,5 milj Karjäär/ehitusnõunik/
arendusnõunik
Fondid, vallaeelarve  
T 3.2 Tagada vee ringtoide Kanepi alevikus 2004 50 000 Karjäär Fondid, vallaeelarve  
T 3.3 Põlgaste biopuhasti ehitamine 2004–2006 2 milj Karjäär Fondid, vallaeelarve  
E

Kanepi vallasisene ühistransport on korraldatud optimaalselt, kohalike elanike vajadustele vastavalt 

Ü

1. Vallasisese ühistranspordi parem korraldamine    

T 1.1 Elanikkonna teavitamine transpordi olemasolevatest võimalustest 2004–2006   Vallavalitsus Vallaeelarve  
T 1.2 Valla ühistranspordi kitsaskohtade kaardistamine ja lahendamine 2004–2005 5 000 Vallavalitsus Vallaeelarve  
T 1.3 Koolibussiringide nõudlusjärgne korraldamine ja jätkuv toetamine 2004–2006 182 000 aastas Vallavalitsus Vallaeelarve  
E

Aastal 2010 on Kanepi valla territooriumil võimalus interneti püsiühenduse saamiseks või avalikuks interneti kasutamiseks (vallavolikogu 25. novembri 2004. a määrus nr 15)

 
Ü

1. Tehniliste küsimuste lahendamine     

T 1.1 Andmesidesüsteemi projekteerimine ja ehitamine 2004–… 300 000 MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus Fondid, valla eelarve  
T 1.2 ADSLi ja WIFI-l põhineva andmesidevõrgu installeerimine 2004–….  50 000 MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus Fondid, valla eelarve    
T 1.3 Igasse külla avaliku internetipunkti rajamine ja sisustamine, ühendamine andmevõrguga (VV 25.11.2004 määrus nr 15) 2004–… 250 000 MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus Fondid, valla eelarve  

8.3. Ettevõtlus ja turism

  Tegevus Aeg (aasta) Eeldatav maksumus Koordineerija Finantseerimis-
allikad
Märkused
E

Kanepi vallas on arenenud ja mitmekülgne ettevõtlus, mis tagab elanikkonna tööhõive ja konkurentsivõimelised töötasud

Ü 1. Toetada ettevõtlusalast aktiivsust          
T 1.1 Toetada uute ettevõtete tekkimist, äriinkubaatori rajamine 2004 …. Arendusnõunik  
Ü

2. Arendada valla füüsilist ettevõtluskeskkonda 

T 2.1 Kanepi turuplatsi väljaehitamine 2004…2005 300 000 Vallavanem Fondid, vallaeelarve  
T 2.2 Ettevõtlusarengu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja planeerimiseks uuringute teostamine ning detailplaneeringu koostamine 2005–2006 5 000 Arendus- ja maanõunik Vallaeelarve  
Ü

3. Ettevõtlusinfo (sh ettevõtluse arendamisele suunatud meetmete info) parema leviku korraldamine  

T 3.1 Ettevõtjate nõustamise, koolituse ja rahastamise korraldamine 2004…. Valla ettevõtluspäev
a’ 15 000
Arendusnõunik, vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
T 3.2 Ettevõtjate, MTÜ-de teavitamine projektide rahastamisvõimalustest 2004–2006 10 000 Arendusnõunik Vallaeelarve  
T 3.3 Ettevõtluse tunnustamis- ja toetusmeetmete süsteemi väljatöötamine ja elluviimine 2004–2006 10 000 Arendusnõunik Vallaeelarve  
Ü

4. Elavdada piirkondlikku turundust ja koostööd 

T 4.1 Kohalike toodete propageerimine ja ühisturundusele kaasaaitamine  2004 … 5 000 Arendusnõunik, vallavalitsus Fondid Ettevõtjate poolsed projektid
T 4.2 Rahvusvahelise koostöö arendamine ja ühisprojektides osalemine  2004 … 10 000 Arendusnõunik, vallavalitsus Fondid Ettevõtjate poolsed projektid
 

Kanepi piirkond on atraktiivne loodus- ja kultuuriturismi tõmbekeskus. Siin on arenenud turismi-infrastruktuur ja -ettevõtlus. Piirkonna külalised leiavad põhjusi viibida siin pikemaajaliselt. 

E  
Ü 1. Arendada turismi-infrastruktuuri          
T 1.1 Turismiobjektide kaardistamine ja korrashoidmine         vt. Elukeskkond
Ü 2, T 2.1
T 1.2 Turismiobjektide viidastamine 2004–2006 210 000 Vallavalitsus Fondid  
T 1.3 Osalemine RMK, heakorra ja keskkonnateenistuse projektides 2004–2006   Arendusnõunik    
T 1.5 Osalemine Postitee piirkonna ja Pokumaa teemapargi väljaarendamisel 2004–2006 100 000 Arendusnõunik Vallaeelarve Kaasfinantseeringud
T 1.6 Teemapargi Kanepi järvepark rajamine 2004 …. 2 000 000 Arendusnõunik Fondid  RMK
Ü 2. Edendada turismiettevõtlust          
T 2.1 Turismiga seotud ettevõtlusinfo levitamine ja koolituste organiseerimine 2004–2006  10 000 Arendusnõunik Fondid, vallaeelarve  
T 2.2 Kanepi piirkonna turismistrateegia väljatöötamine 2004–2006  30 000 Arendusnõunik Fondid, vallaeelarve  
Ü

3. Edendada turismi sihtkoha infot ja turundust 

T 3.1 Turu-uuring välisturismi osakaalu suurendamisest Kanepi piirkonnas 2004 … 20 000 Arendusnõunik Fondid, vallaeelarve  
T 3.2 Turismiinfokeskuse käivitamine 2004 10 000 Arendusnõunik Fondid, vallaeelarve  
T 3.3 Turismiinfo koondamine ja esitamine trükistes ning valla kodulehel 2004–2006  50 000 Arendusnõunik Fondid, vallaeelarve  
T 3.4 Koostöö edendamine Põlva ja Otepää turismiinfokeskustega 2004–2006   – Arendusnõunik    

8.4. Haridus, kultuur, sport, noorsootöö

  Tegevus Aeg (aasta) Eeldatav maksumus Koordineerija Finantseerimis-
allikad
Märkused
 

ALUS- JA ÜLDHARIDUS (ALG-, PÕHI- JA GÜMNAASIUMIHARIDUS)

 

Kanepi vallas on elanikkonna vajadustele ja nõudmistele vastav lasteaedade ja alushariduse võrgustik, võimalused omandada konkurentsivõimeline alg-, põhi- ja gümnaasiumiharidus. Samaaegselt on tagatud lastesõbralik ja turvaline õppekeskkond. 

E  
Ü

1. Õppeasutuste õppevahendite kaasajastamine    

T 1.1 Lisa arvutiklassi loomine inglise, saksa ja vene keele süvendatud õppeks ning ainetevahelise integratsiooni süvendamiseks 2005… 950 000 Kanepi kooli direktor Fondid, vallaeelarve  
T 1.2 Tehnilis-tehnoloogilise pädevuse õpetamiseks võimaluste loomine 2004–2006 730 000 Kanepi kooli direktor  Fondid, vallaeelarve  
Ü 2. Õppesasutuste hoonete renoveerimine          
T 2.1 Kanepi Lasteaia saali ja fuajee põrandate vahetus 2004 100 000 Lasteaia juhataja, ehitusnõunik Vallaeelarve, fondid  
T 2.2 Vahetada aknad rühmades ja saalis 2004… 600 000 Lasteaia juhataja, ehitusnõunik Fondid, vallaeelarve  
T 2.3 Teostada remont rühmade sanitaarsõlmedes vastavalt euronõuetele 2004… 400 000 Lasteaia juhataja, ehitusnõunik Vallaeelarve, fondid    
T 2.4 Põlgaste Põhikooli akende rekonstrueerimine 2005 …  450 000 Põlgaste kooli direktor, ehitusnõunik  Vallaeelarve, fondid  
T 2.5 Kanepi koolimaja välissoojustuse väljaehitamine 2005 1 300 000 Kanepi kooli direktor, ehitusnõunik Riiklik, vallaeelarve, fondid  
T 2.6 Kanepi koolimajas ventilatsiooni väljaehitamine 2005 600 000 Kanepi kooli direktor, ehitusnõunik Riiklik, fondid, vallaeelarve  
T 2.7 Kanepi ja Põlgaste koolimajas tööd tuleohutuseeskirjade täitmiseks 2004 Põlgaste 80 000,
Kanepi 205 000
Koolide direktorid, ehitusnõunik Riiklik, vallaeelarve, fondid  
T 2.8 Kanepi ja Põlgaste koolimajas tööd valgustus- ja ohutusnõuete täitmiseks 2004 Põlgaste 50 000,
Kanepi  300 000
Koolide direktorid, ehitusnõunik Riiklik, vallaeelarve, fondid  
T 2.9 Kanepi koolimaja amortiseerunud põrandate vahetus koos sanitaarremondiga 2006 500 000 Kanepi kooli direktor, ehitusnõunik Riiklik, vallaeelarve, fondid  
T 2.10 Põlgaste koolimajas amortiseerunud saalipõranda vahetus ja saali remont 2005 550 000 Põlgaste kooli direktor, ehitusnõunik Riiklik, vallaeelarve, fondid  
Ü

3. Õppeasutuste töö kaasajastamine ja järjepidevuse säilitamine   

T 3.1 Valla koolikorralduse arengu kontseptsiooni ja arengukavade väljatöötamine 2004…2005 10 000 Volikogu, vallavalitsus Vallaeelarve  
T 3.2 Parandusõppe- ja erispetsialistide (logopeed, kooli sotsiaaltöötaja) leidmine 2006   Koolide direktorid, lasteaia juhataja Vallaeelarve  
Ü

4. Kooli, lasteaia ja kodu vahelise koostöö kaasajastamine ja järjepidevuse säilitamine

T 4.1 Koolituse korraldamine hoolekogu liikmetele 2004 .. 2006   Hoolekogu esimees Fondid  
Ü

5. Mängu- ja spordiväljakute korrastamine

T 5.1 Lasteaia mänguväljaku korrastamine 2004…2006 100 000 Lasteaia juhataja Fondid, vallaeelarve  
T 5.2 Koolide staadionide kaasajastamine 2005… 100 000 Koolide direktorid Fondid, vallaeelarve  
 

HUVIALAHARIDUS     

E

Kanepi vallas on loodud huvialahariduse võimalused kõikidele soovijatele 

Ü

1. Olemasolevate võimaluste parem rakendamine    

T 1.1 Huvialaringide ja -võimaluste tutvustamine avalikkusele 2004–2006   – Koolide huvijuhid ja kultuurimajade juhatajad  Vallaeelarve  
  1.2 Laste huvialahariduse õppimise toetamine 2004–2006 30 000 Vallavalitsus Vallaeelarve  
Ü 2. Uute võimaluste loomine          
T 2.1 Uute klubide ja huviringide tekkimine ja nende toetamine 2004–2006        
 

TÄIENDUSKOOLITUS JA VABAHARIDUS     

E

Kanepi vallas on loodud võimalused täiendusõppes osalemiseks  

Ü

1. Koolituste organiseerimine töötutele   

T 1.1 Täiendusõpped inimeste enesehinnangu tõstmiseks 2004–2006   Sotsiaal- ja arendusnõunik Fondid

 Pärast koolitusi on oluline tagasiside saamine, et saada teada, kui palju oli koolitusest kasu

T 1.2 Ümberõpped töötutele 2004–2006   Sotsiaal- ja arendusnõunik Fondid
Ü

2. Koolituste organiseerimine eri sihtgruppidele

T 2.1 Täiskasvanute koolitusvõimaluste loomine koolide ja külakeskuste ruumide baasil 2004–2006   Arendusnõunik, Põlvamaa Arenduskeskus Fondid
T 2.2 Elanikkonna suunamine eri täiendus- ja ümberõppe koolitustele 2004–2006   Sotsiaal- ja arendusnõunik Fondid, vallaeelarve
Ü

3. Korraldada vabahariduskoolitusi

T 3.1 Küla aktivistidele korraldada arengukava- ja projektikirjutamise koolitusi 2004–2006   Arendusnõunik, Kodukant Põlvamaa Fondid  
T 3.2 Propageerida ja korraldada omakultuuriteemalisi täienduskoolitusi 2004–2006   Arendusnõunik Fondid  
 

Kanepi valla elanikkond on kaasatud aktiivsesse kultuuriellu, toimib seltside koostöö ja ühistegevus, mis toetub kohalikule kultuuritraditsioonile ja -pärandile 

E  
Ü 1. Seltsitegevuste toetamine, ühistegevus          
T 1.1 Külakeskuste rajamine koostöös seltsidega vastavalt piirkonna arengukavale 2004 – 2006   Külaaktiiv Fondid, vallaeelarve  
T 1.2 Piirkonna ringide, klubide, seltside, MTÜ-de omavahelise koostöö edendamine 2004–2006   Valdkondade esindajad Fondid  
T 1.3 Avalike mänguväljakute rajamine 2005 …   Külaaktiiv Fondid  
Ü

2. Kultuuritraditsioonide jätkamine, ühisürituste korraldamine   

T 2.1 Kihelkonnapäevade korraldamine viie aasta tagant 2007 100 000 Kultuurikomisjon Fondid, vallaeelarve  
T 2.2 Kanepi Valla Laada korraldamine 2004–2006 25 000 aastas Kultuurikomisjon Vallaeelarve, fondid  
T 2.3 Valla pensionäride kokkutuleku, eakate päeva korraldamine 2005 … 10 000 Kultuurikomisjon Fondid, vallaeelarve  
T 2.4 Omakultuuripäeva korraldamine 2005 … 50 000 Kultuurikomisjon Fondid, vallaeelarve  
Ü

3. Kultuurirajatiste renoveerimine ja uute ehitamine    

T 3.1 Kanepi kultuuri- ja spordikeskuse ehitamine 2005–2006 7,4 milj Vallavalitsus Valla eelarve, riiklik toetus (Kult. Min.), fondid  
T 3.2 Kanepi ja Erastvere raamatukogu sanitaarremont 2004, 2005 300 000 Ehitusnõunik Vallaeelarve, fondid 2004 Kanepi raamatukogu ja 2005 Erastvere raamatukogu
T 3.3 Põlgaste Kultuurimaja remont 2005–2006 100 000 Ehitusnõunik, kultuurimaja juhataja Vallaeelarve, fondid  
T 3.4 Kanepi kihelkonna muuseumi loomine 2005 … 2 000 000 Arendusnõunik, kultuurikomisjon Fondid  
E Kanepi vallas on aktiivne sporditegevus           
Ü 1. Materiaal-tehnilise baasi kaasajastamine           
T 1.1 Jõusaali sisustuse kaasajastamine 2005  100 000 Kultuurikomisjon koostöös Kanepi Spordiklubiga  Fondid  
Ü 2. Elanikkonna parem kaasamine sporditegevusse          
T 2.1 Valla kultuuri-, hariduse- ja spordiümarlaua loomine 2004–2006   Kultuurikomisjon koostöös Spordiklubi Kanepiga    
T 2.2 Spordiürituste korraldamine ja läbiviimine (korvpallivõistkonna säilitamine ja osalemine võistlustel, elustada kolme valla (Kanepi, Kõlleste, Valgjärve) spordipäevad 2004–2006 100 000 aastas Kultuurikomisjon koostöös Spordiklubi Kanepiga Fondid, vallaeelarve  
E

Kanepi valla noored on kaasatud kohaliku elu edendamisse, vallas on populaarne noortekeskus, populaarsed on tervislikud eluviisid

Ü

1. Noortes huvi tekitamine isetegemise vastu     

T 1.1 Noorte huvide ja hetkeolukorra analüüs ja uuringute läbiviimine 2004   Arendusnõunik    
T 1.2 Suviste noorte töö- ja puhkelaagrite korraldamine  2004–2006 60 000 aastas Vallavalitsus Vallaeelarve Koostöö Lastekaitse Liiduga
Ü

2.Toetada noorte omaalgatust, klubilist tegevust ja klubide loomist   

T 2.1 Noorsootöö arengukava koostamine 2005 20 000 Arendusnõunik, noorsootöötaja Fondid  
T 2.2 Noortekeskuse väljaehitamine ja noorsootöötaja leidmine (töölevõtmine) 2005 100 000 Vallavalitsus Fondid  
T 2.3 Noorsoole suunatud programmide propageerimine ja nendes aktiivne osalemine 2004–2006   Arendusnõunik, noorsootöötaja Fondid  
Ü

3. Tervislike eluviiside propageerimine ning eri programmides osalemine  

T 3.1 Infopäevade korraldamine tervislike eluviiside propageerimiseks 2004–2006 10 000 Sotsiaalnõunik Fondid  
T 3.2 Narkoennetusprogrammidest osavõtmine 2004–2006 10 000 Sotsiaalnõunik Fondid  

8.5. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisus

  Tegevus Aeg (aasta) Eeldatav maksumus Koordineerija Finantseerimis-
allikad
Märkused
E

Kanepi vallas on hästikorraldatud ja kättesaadav tervishoiusüsteem ja elanike hulgas on populaarsed tervislikud eluviisid  

Ü

1. Meditsiiniteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parendamine   

T 1.1 Valla elanikele vajalike raviteenuste toetamine vastavalt võimalustele 2004–2006 45 000 aastas Sotsiaalkomisjon Vallaeelarve  
T 1.2 Tervisekeskuse rajamine perearstipraksise juurde 2005 … 1 milj. Vallaarst Fondid  
T 1.3 Koduõendusteenuse rakendamine 2005 … 20 000 Vallaarst Vallaeelarve + haigekassa  
Ü 2. Elanike tervishoiualane teavitamine          
T 2.1 Elanikkonna teavitamine selgitustöö tervislike eluviiside osas 2004–2006 5 000 Vallaarst Fondid  
T 2.2 Suunata patsiente osalema haigekassa poolt pakutavates tervisedendusprogrammides 2004–2006 12 000 Vallaarst Perearstipraksis ja haigekassa   
T 2.3 Õppepäevade (südamenädal, doonoripäev jne), infopäevade korraldamine ja infomaterjali jagamine eri sihtgruppidele 2004–2006   Vallaarst Fondid  
T 2.4 Perearstide ennetava töö tõhustamine elanikkonna seas ja tihedam koostöö omavalitsusega 2004–2006   Vallaarst    
E

Kanepi vallas on toimiv kaasaegne sotsiaalhoolekandesüsteem   

Ü

1. Sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamine rehabilitatsiooni põhimõtete alusel  

T 1.1 Uuringute läbiviimine riskirühmade (töötute) koolitusvajaduste kindlakstegemiseks 2004–2005 30 000 Sotsiaal- ja arendusnõunik Fondid  
T 1.2 Töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni korra väljatöötamine ja nende töölerakendamine 2005 … 20 000  Sotsiaalnõunik  Fondid  
Ü

2. Sotsiaalteenuse kvaliteedi tõstmine

T 2.1 Jätkata sotsiaaltöötajate täienduskoolitamist 2004 – 2006 8 000 aastas Sotsiaalnõunik Vallaeelarve, fondid  
T 2.2 Vanurite pansionaadi rajamine 2004… 7 000 000 Volikogu Riiklik, fondid, vallaeelarve  
Ü 3. Tegevuste integreerimine          
T 3.1 Eri programmides ja projektides osalemine 2004–2006   Arendus- ja sotsiaalnõunik Fondid  
T 3.2 Koostöö arendamine ja jätkamine naaberomavalitsustega 2004–2006   Vallavalitsus    
E

Turvaline elukeskkond, naabrivalve käivitunud

Ü

1. Naabrivalve propageerimine

T 1.1 Teabepäeva korraldamine ja naabrivalve käivitamine 2005 15 000 Vallavalitsus Vallaeelarve Koostöös politseiga

8.6. Valla juhtimine ja haldussuutlikkuse tõstmine

  Tegevus Aeg (aasta) Eeldatav maksumus Koordineerija Finantseerimis-
allikad
Märkused
E

Kanepi vald on toimiv haldusruum. Haldusaparaat tagab valla ratsionaalse juhtimise ja tasakaalustatud arengu

Ü

1. Valla arengu jätkusuutlik ja järjepidev planeerimine    

T 1.1 Valla üldplaneeringu koostamine 2005 100 000 Arendusnõunik Vallaeelarve  
T 1.2 Ühisprojektide koostamine ja läbiviimine koostöös naaberomavalitsustega 2004–2006   Arendusnõunik    
T 1.3 Ametnike oskuste ja teadmiste tõstmine erialastel täienduskoolitustel 2004–2006 37 000 aastas Vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
Ü

2. Valla mainekujunduse edendamine     

T 2.1 Edasi arendada valla kodulehekülge www.kanepi.ee (sh mitmes keeles) 2004 … 11 000 Kanepi Kommunikatsiooni-
keskus
Fondid, vallaeelarve  
T 2.2 Jätkata vallalehe avaldamist ning arendada selle sisulist kvaliteeti 2006–2006 35 000 aastas Vallavalitsus Vallaeelarve, fondid  
T 2.3 Valla tunnuslause väljatöötamine 2004 2 000 Vallavalitsus Vallaeelarve  
T 2.4 Valda iseloomustavate plakatite, voldikute, brošüüride, kaartide valmistamine 2005 100 000 Arendusnõunik Fondid, vallaeelarve  
T 2.5 Piirkonna sümboolika väljatöötamine 2005 10 000 Arendusnõunik Fondid, vallaeelarve  
T 2.6 Videomaterjali tootmine 2006   Vallavalitsus, arendusnõunik Fondid, vallaeelarve  
T 2.7 Ettevõtlike ja aktiivsete kogukonnaliikmete tunnustamine 2004–2006   Vallavalitsus Vallaeelarve  
Ü 3. Haldusreformiks ettevalmistamine          
T 3.1 Naaberomavalitsustega ühinemisvõimaluste analüüsimine 2004…   Volikogu    
Ü 4. Haldushoone parkla laiendamine          
T 4.1 Haldushoone parkla projekteerimine ja ehitamine 2005   Vallavalitsus Vallaeelarve  
E

Kogukond osaleb aktiivselt valla elu arendamisel

Ü

1. Kolmanda sektori kaasamine omavalitsuse arenguprotsesside juhtimisse

T 1.1 Jätkata vallas kolmanda sektori ümarlaua tegevust 2004        
T 1.2 Aidata kaasa arengukavade koostamisele külades, kus see puudub 2004 …   Arendusnõunik  

 Eelarve arvestatakse juurde 2005. aastast, 2004. aastal kasutatakse valla lisaeelarve ressursse 

T 1.3 Külavanemate valimine ja nende tegevuse toetamine 2004 …   Vallavalitsus, külade elanikud  
T 1.4 Külavanematele ja küla aktiivile koolituste organiseerimine 2004 …   Vallavalitsus, külavanemad Fondid
T 1.5 Propageerida korteriühistute moodustamist 2004…   Vallavalitsus/MTÜ  
T 1.6 Suunata korteriühistute tegevust 2004..   Vallavalitsus/MTÜ  
Ü

2. Valla toetusfondi kaudu jätkata kolmanda sektori omaalgatusliku tegevuse projektipõhist toetamist

T 2.1 MTÜde, klubide ja seltside tegevuse toetamine ja kaasamine valla arengu edendamisse 2004 …   Vallavalitsus, volikogu  

9. Tegevuskava elluviimine

Arengukava rakendamiseks jaotati tegevused kolme rühma tulenevalt rahaallikatest:
a) rahastamine ainult valla eelarvest;
b) rahastamine valla eelarvest, kuid enne tehakse taotlus kaasfinantseerimise saamiseks;
c) rahastamine vallaeelarvest vaid juhul, kui saadakse kaasfinantseerimine.
Sisuliselt peegeldab esitatud jaotus ka eelarveprioriteete. Selle kohaselt on käesoleva arengukava realiseerimiseks vallal vaja sihtotstarbeliselt eraldada kolme eelarveaasata jooksul 2 111 000 krooni. Kaasfinantseeringute kaudu oleks vaja finantseerida projekte 1 572 000 krooni ulatuses. Võttes aluseks, et kaasfinantseerimise vallapoolne osalus peaks olema vähemalt 20%, on vajaminev vallaeelarveline summa vähemalt 7 412 400 krooni.
Eelarve prognoos 2004–2006 on toodud lisas 8.

9.1. Vajalik realiseerida vallaeelarvest

Jrk nr Tegevus Maksumus
1 Heakorraeeskirja täiendamine ja täitmise tagamine
10 000
2 Kasutamata hoonete infobaasi loomine
3 000
3 Kalmistute üldine korrastamine
540 000
4 Vallateede omandiõiguse seadmine, teehoiuregistri ja teehoiukava koostamine ja pidamine
40 000
5 Valla teede hooldus
300 000
6 Veemajanduse ja kanalisatsiooni arengukava koostamine
90 000
7 Valla ühistranspordi kitsaskohtade kaardistamine ja lahendamine
5 000
8 Koolibussiringide nõudlusjärgne korraldamine ja jätkuv toetamine
546 000
9 Ettevõtlusarengu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja planeerimiseks uuringute teostamine ning detailplaneeringu koostamine
5 000
10 Ettevõtluse tunnustamis- ja toetusmeetmete süsteemi väljatöötamine ja elluviimine
10 000
11 Osalemine Postitee piirkonna ja Pokumaa teemapargi väljaarendamisel
100 000
12 Laste huvialahariduse õppimise toetamine
30 000
13 Suviste noorte töö- ja puhkelaagrite korraldamine
180 000
14 Valla elanikele vajalike raviteenuste toetamine vastavalt võimalustele
135 000
15 Naabrivalve teabepäeva korraldamine ja naabrivalve käivitamine
15 000
16 Valla üldplaneeringu koostamine
100 000
17 Valla sümboolika väljatöötamine
2 000
  KOKKU
2 111 000

9.2. Taotletakse lisaraha, kuid realiseeritakse vajadusel valla eelarvest

Jrk nr Tegevus
Maksumus
1 Kaunima kodu konkursi korraldamine
5 000
2 Üldkasutatavate kohtade ja vaatamisväärsuste kaardistamine
5 000
3 Üldkasutatavate kohtade ja vaatamisväärsuste korrastamine
10 000
4 Kalmistute kaardistusmaterjali täiendamine
10 000
5 Sõreste prügimahapaneku koha likvideerimine
100 000
6 Kanepi turuplatsi väljaehitamine
300 000
7 Ettevõtjate, MTÜde teavitamine projektide rahastamisvõimalustest
10 000
8 Turismiinfokeskuse käivitamine
10 000
9 Valla koolikorralduse arengu kontseptsiooni ja arengukavade väljatöötamine
10 000
10 Lasteaia mänguväljaku korrastamine
100 000
11 Kanepi Valla Laada korraldamine
75 000
12 Kanepi ja Erastvere raamatukogu sanitaarremont
300 000
13 Põlgaste kultuurimaja remont
100 000
14 Spordiürituste korraldamine ja läbiviimine
300 000
15 Ametnike oskuste ja teadmiste tõstmine erialastel täienduskoolitustel
111 000
16 Edasi arendada valla kodulehekülge www.kanepi.ee (sh mitmes keeles)
11 000
17 Jätkata vallalehe avaldamist ning arendada selle sisulist kvaliteeti
105 000
18 Valla sümboolika väljatöötamine
10 000
  KOKKU
1 572 000

9.3. Taotletakse lisaraha ja realiseeritakse lisaraha saamisel

Jrk nr Tegevus
Maksumus
1 Asulate tänavavõrgu kujunduslik teemaplaneering koos värvipassidega
50 000
2 Vaatamisväärsuste (kultuurirajatised jms) tähistamine
50 000
3 Kalmistute kivimüüride renoveerimine
100 000
4 Kabelihoonete rekonstrueerimine
350 000
5 Valla teede remont
1 200 000
6 Kaska silla renoveerimine
50 000
7 Teeviitade ja külasiltide paigaldamine
125 000
8 Liiklusmärkide paigaldamine
50 000
9 Kanepi asula biopuhasti ehitamine
5 500 000
10 Tagada vee ringtoide Kanepi alevikus
50 000
11 Põlgaste biopuhasti ehitamine
2 000 000
12 Andmesidesüsteemi projekteerimine ja ehitamine
300 000
13 ADSLi ja WIFI-l põhineva andmesidevõrgu installeerimine
50 000
14 Ettevõtjate nõustamise, koolituse ja rahastamise korraldamine
50 000
15 Kohalike toodete propageerimine ja ühisturundusele kaasaaitamine
5 000
16 Rahvusvahelise koostöö arendamine ja ühisprojektides osalemine
10 000
17 Turismiobjektide viidastamine
210 000
18 Teemapargi Kanepi järvepark rajamine
2 000 000
19 Turismiga seotud ettevõtlusinfo levitamine ja koolituste organiseerimine
10 000
20 Kanepi piirkonna turismistrateegia väljatöötamine
30 000
21 Turu-uuring välisturismi osakaalu suurendamisest Kanepi piirkonnas
20 000
22 Turismiinfo koondamine ja esitamine trükistes ning valla kodulehel
50 000
23 Lisaarvutiklassi loomine inglise, saksa ja vene keele süvendatud õppeks ning ainetevahelise integratsiooni süvendamiseks
950 000
24 Tehnilis-tehnoloogilise pädevuse õpetamiseks võimaluste loomine
730 000
25 Kanepi lasteaia saali ja fuajee põrandate vahetus
100 000
26 Vahetada aknad rühmades ja saalis
600 000
27 Teostada remont rühmade sanitaarsõlmedes vastavalt euronõuetele
400 000
28 Põlgaste Põhikooli akende rekonstrueerimine
450 000
29 Kanepi koolimaja välissoojustuse väljaehitamine
1 300 000
30 Kanepi koolimajas ventilatsiooni väljaehitamine
600 000
31 Kanepi ja Põlgaste koolimajas tööd tuleohutuseeskirjade täitmiseks
285 000
32 Kanepi ja Põlgaste koolimajas tööd valgustus- ja ohutusnõuete täitmiseks
350 000
33 Kanepi koolimaja amortiseerunud põrandate vahetus koos sanitaarremondiga
500 000
34 Põlgaste koolimajas amortiseerunud saalipõranda vahetus ja saali remont
550 000
35 Koolide staadionide kaasajastamine
100 000
36 Valla pensionäride kokkutuleku, eakate päeva korraldamine
10 000
37 Omakultuuripäeva korraldamine
50 000
38 Kanepi kultuuri- ja spordikeskuse ehitamine
7 400 000
39 Kanepi kihelkonna muuseumi loomine
2 000 000
40 Jõusaali sisustuse kaasajastamine
100 000
41 Noorsootöö arengukava koostamine
20 000
42 Noortekeskuse väljaehitamine ja noorsootöötaja leidmine (töölevõtmine)
100 000
43 Infopäevade korraldamine tervislike eluviiside propageerimiseks
10 000
44 Narkoennetusprogrammidest osavõtmine
10 000
45 Tervisekeskuse rajamine perearstipraksise juurde
1 000 000
46 Koduõendusteenuse rakendamine
20 000
47 Elanikkonna teavitamine selgitustöö tervislike eluviiside osas
5 000
48 Suunata patsiente osalema haigekassa poolt pakutavates terviseedendusprogrammides
12 000
49 Uuringute läbiviimine riskirühmade (töötute) koolitusvajaduste kindlakstegemiseks
30 000
50 Töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni korra väljatöötamine ja nende tööle rakendamine
20 000
51 Vanurite pansionaadi rajamine
7 000 000
52 Valda iseloomustavate plakatite, voldikute, brošüüride, kaartide valmistamine
100 000
53 Valla igasse külla avaliku internetipunkti rajamine (vallavolikogu 25.11.2004 määrus nr 15)
250 000
  KOKKU
37 312 000

10. Kanepi valla arengukava seos teiste arengudokumentidega

Kanepi valla arengukava koostamisel on arvestatud järgmiste dokumentidega:
• Riiklik Arengukava 2004–2006
• Põlva maakonnaplaneering (kehtestatud Põlva maavanema 28. juuni 2002. a korraldusega nr 1.1-1/99)
• Ettevõtluspoliitika – Ettevõtlik Eesti
• Lõuna-Eesti turismistrateegia aastani 2010
• Hurmi küla arengukava 2003–2010
• Varbuse küla arengukava 2010
• Soodoma, Peetrimõisa, Närapää, Koigera külakogukonna arengukava aastani 2008
• Põlgaste küla arengukava 2004–2008
• Kaagvere ja Karste küla arengukava aastateks 2004–2010
• Kanepi kultuurimaja arengukava 2002–2005
• Põlgaste kultuurimaja arengukava 2002–2005
• Kanepi Gümnaasiumi arengukava 2002–2005
• Kanepi lasteaia arengukava 2004–2008
• Pokumaa arengukava aastateks 2003–2006

11. Arengukava rakendamine, tagasiside ja muutmine

Omavalitsuse arengukava rakendamise eest vastutab vallavalitsus. Igale tegevussuunale määratakse koordineerija, kelle ülesandeks on formeerida vajadusel töörühmad. Töörühmadesse kuuluvad vastavate huvirühmade esindajad ja selles valdkonnas teemat eri vaatenurgast käsitlevad isikud. Töörühma ülesandeks on valdkonna detailsem uurimine ning sellega seotud konkreetsete ideede, lahenduste loetelu väljapakkumine, projektiideede selekteerimine.
Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele tuleb arengukava vaadata läbi iga aasta 1. oktoobriks. Selleks teatab vallavalitsus kuu aega varem valla elanikele võimalusest kirjalike muutmisettepanekute esitamiseks. Kõiki ettepanekuid esitanuid teavitatakse omavalitsuse otsusest kirjalikult vastavalt avaliku teabe seadusele.

Kasutatud kirjandus
1. Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused.
Siseministeerium. Tallinn–Tartu, 2002
2. Eesti kohalike omavalitsuste rahastamise probleemid Euroopa Liiduga ühinemisel. Reiljan, J. Ulst, E jt. Tartu, 2002
3. Kanepi turismipotentsiaali analüüs. Jakobson, J. Kanepi, 2002
4. Postitee piirkonna turundusvõimalused. Mets, K. Põlva, 2002
5. Postitee maastikuhoolduskava. Rehema, M. Tartu, 2003
6. Kanepi kihelkond 325. Hirvlaane, M. Kanepi, 2000
7. Euroraha käsiraamat. Innopolis. Fontes, 2003

LISA 1

Ajalooline ülevaade Kanepist kihelkonnakeskusena

Kihelkond on ajaloolis-etnograafiliste, ka keeleliste iseärasustega ala, varasem territoriaalne üksus. Kultuurliloo, haridusloo, keele, rahvaluule ja etnograafia uurimisel on kihelkond põhiline territoriaalne üksus. Ka põllumeeste konventide asutamisel 1936 arvestati ajaloolisi kihelkonna piire. Kanepi kihelkonnas oli aastal 1725. a 375 talu, elanike arv oli 1883. a 8763 inimest, 1922. a 8201 inimest 42 külas. Kanepi ajaloolisele vanusele annab lisateavet MTÜ «AEG» poolt 2003. a oktoobris tehtud arheoloogilised väljakaevamised Kanepi peatänavalt (1927–1929. a ehitatud) kivitee ülesvõtmisel väljatulnud muistse matmispaiga tuvastamisel.
Kanepi esmamainimine on Kanapieza külana aastast 1582. Administratiivselt kuulus kogu piirkond Ugandisse ja oli Tartu Piiskopkonna valdus. Kihelkond moodustati Rootsi kuninga Karl XI käskkirjaga 4. augustist 1675 Otepää, Urvaste, Võnnu, Põlva kihelkonna aladest keskusega Kanepis (Cannapaeh). Kihelkonnakeskuses asus esialgselt vaid kirik. J. Ph. Roth seadis Kanepisse 1780. a tööle asudes eesmärgiks Kanepi muutmise arvestatavaks kihelkonnakeskuseks. 1798. a sai Roth Võrumaa praostiks 9 koguduse üle ja Kanepi sai praostkonna keskuseks. Talurahva õigusliku seisundi reguleerimiseks tsaarile ülikooli rektori Parroti poolt esitatud eelnõu koostamisest võttis Roth osa ja kui 1804. a talurahvaseadus kehtestati, siis tõlkis praost selle ise lõuna-eesti keelde. See tõstis Kanepi mainet juriidilise algatuse poolelt. 1802. a muutis Roth Kanepi Võru praostkonna keskuseks, asutas siia Võrumaa kirikuõpetajate konvendi, raamatukogu ja keeleuurimusliku ringi. 1803. a sai Roth Liivimaa Ülemkonsistooriumi (Piiskopikohtu) assessoriks ja Kanepi (Kannapaeh) nimi hakkas figureerima Liivimaa ametlikes dokumentides. 1805. a liideti praost Rothi juhtimise alla kõik 17 võru-tartumurdelist kihelkonda ja nii muutus Kanepi keelepiiride järgi moodustatud Tartu–Võru praostkonna keskuseks. 1804. a praost Rothi poolt asutatud esimene uue õppeprogrammiga kihelkonnakool Eesti aladel (mida märgivad enamus teatmeteoseid) andis kihelkonnakeskusele juurde hariduskeskuse mõõtme. Ka vaeste tütarlaste käsitöökooli asutamine 1811. a oli erandlik nähtus talutüdrukutele hariduse andmise algusena Eesti aladel. Võru-tartukeelse nädalalehe  «Tarto maa rahwa Näddali-Leht» väljaandmine 1806. a praost Rothi, ta poja Georg Philipp von Rothi ja venna Carl August von Rothi ning õemehe Gustav Adolf Oldekopiga oli järgmiseks sammuks Kanepi keskuse määratlemisel, kuna väljaandja asus Kanepis. Järgmine oluline samm oli Kanepi kihelkonna talupoegadele priinimede andmine juba 1810. aastal, mis tõstis Kanepi taas esile oma erandlikkusega. Perekonnanimi oli vaba inimese tunnus, pärisorjus kaotati Liivimaal 1819. a talurahvaseadusega, millega loodi alus kodanike kogukonna tekkele.
Kanepis asus ka kihelkonnakohus ja kihelkonnakonvent, mis mõlemad asusid kirikumõisas. Kihelkonnakohus oli järgmine aste kogukonnakohtule, Kanepis avati see vakuraamatute väljajagamisega talupoegadele ja kohtunike vannutamisega 2. novembril 1804 (Traat 1980: 74). Kanepis said Hurmi, Krootuse ja Karaski mõisa talupojad valimiskäsu Kanepi kirikumõisas 3.–4. okt.1804 ja 1. nov. jagati neile vakuraamatud välja. Kihelkonnakohus tegutses Liivimaal (tegevuspiirkond 2–5 kihelkonda) aastatel 1804–1989, see oli teise astme talurahvakohus. Edasikaebused tuli Liivimaal a-ni 1821 esitada maakohtu erikoosseisule, kuhu kuulus peale mõisniku kaks talupoega. Kihelkonnakohtu kaotas 1889. a kohtu ja talurahvaasutuste reform.
Baltimaade vallaseadusega 1866 võeti vallad mõisniku eeskoste alt ära ja muudeti riiklikeks haldusüksusteks, vallaametnikud said palgalisteks, seisusi täpsustati (pärisomanikud, rentnikud, talusulased, mõisamoonakad ja kindla elukohata isikud). 1890. aastail hakkas valdade liitmine, 1000 vallast sai 400. 12.04.1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaad. 1925. a muudeti kirikukihelkonnad, parohhia, maakoguduse piirkond territooriumiga seostamatuiks usuühinguiks. 1926 võeti taas kasutusele volikogu nimetus. 1935–1939 valdu korrastati, et suurendada nende elujõulisust ja territoriaalset kompaktsust, valdade ühendamine jõustus 1.04.1939 (kokku jäi 248 valda).
ENSV-s asutati 1945. a valdade allüksusena külanõukogud, maarajoonide moodustamisega 1950. a sügisel vallad kaotati. Pärast Eesti taasiseseisvumist alanud haldusreformiga kaotati senised rajoonid ja külanõukogud ning taastati 1993. a-st vallad.
Ajalooline ülevaade Kanepi aleviku kujunemisest vallakeskuseks
Kanepi küla kuulus territoriaalselt Vana-Piigandi e. Piigandi mõisa maavalduste alla. Sellepärast on mõistetav, et praegustes Kanepi piirides Ritsike jõe kaldale ehitati 1864. a mõisa toetusel Vana-Piigandi vallakooli maja, seal läheduses paiknes kogukonna maakividest ehitatud magasiait ja vahetus läheduses (praegu üle maantee) Vana-Piigandi vallamaja ja vallakohus («Elmari talu»). Vallamajas valiti tavaliselt ka koolmeistrid pärast dokumentide esitamist, näidistunni ülevaatamist ja vestlust moodustatud komisjoni ees. Selle kohta vormistati dokument. Vana-Piigandi ja Erastvere mõis kuulusid mõlemad parunitele von Ungern-Sternbergidele.
1894. aastal ühendati Piigandi vald Erastvere vallaga ja Kanepi hakkas edaspidi kuni 1939. aastani kuuluma Erstvere valla alla, seega 45 aastat. Erastvere vallakeskus aga ei asunud mitte mõisas, vaid Erastvere Suurekülas, kus asus ka kool. Tundub, et ka sel perioodil oli Kanepil küllaltki suur sõnaõigus, sest kehtis reegel, et valla areng pidi toimuma ühtlaselt, mitte mõningaid külasid või paikkondi eelistades. Seda tõendab Kanepi koolimaja ehitamise korraldamine valla poolt (1936-1937). Samas ei saa eitada Kanepi kui kihelkonnakeskuse ajaloolist tähtsust rahvusliku liikumise olulise keskusena, säilinud kihelkondlike sidemete, kihelkonna tähtsamate asutuste asumist Kanepis, haridus- ja kultuuri-, aga ka vaimuliku keskusena, kiriku ja kalmistute asupaigana, mida kõike tuli silmas pidada ka Erastvere valla koosseisus kõikide otsuste langetamisel.
Kanepi kui kihelkonnakeskuse areng külast alevikuni kuulub põhiliselt XX sajandi algusse. 1911. a eraldas Erastvere mõisa omanik parun Konrad v. Ungern-Sternberg (Gerd v.U-S vanaisa) mõisamaast mõned ehituskrundid, millest enne I maailmasõda jõudsid hoonestada vaid kaks meest – V. Matson ja Moritz Abel. Moritz Abeli poeg Roland rajas sinna hiljem raamatukaupluse ja kaubamaja, andis välja reklaamiks kalendreid, oli kohalik Pärnu Linavabriku Aktsiaseltsi esindaja ja «Postimehe» kohalik ärijuht. Kuid Kanepi tsiviilelu areng oli hoogustunud juba eelmise sajandi keskel seoses Laulu Seltsi (1885) ja Raamatukogu Seltsi (1883) ning muude seltside asutamisega, seltsimaja ehitamisega (1887) jm silmapaistvate ettevõtmistega. Kanepi nimi oli ajalooliselt ja kultuurilooliselt arvestatav. Savi talu omanik, köster ja koolmeister J. Raudjalg eraldas oma maast ja Erastvere mõisa omandis oleva «Sarako» kõrtsi maast (hiljem Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu poolt ostetud maja ja krunt) soovijaile ehituskrunte. Saraku kõrtsi maa oli planeeritud 0,5 vakamaalisteks tükkideks, mida soovijatele renditi 30 rbl eest. Samuti planeeriti osa kirikumõisa maast ehituskruntideks. Tolleaegsed maaomanikud nägid ette Kanepi alevikuks kujunemise võimalust ja proovisid seda üksteise võidu kasutada. Alanud maailmasõda pidurdas seda arengu protsessi.
Eesti Wabariigi sünniga mõisad riigistati ja mõisamaa läks riigi kätte. Ülejäänud Sarako kõrtsi maa jäeti vallanõukogu otsusega, mille maavalitsus kinnitas, edasi kõrtsi- ja poepidaja P. Taime kasutada. Vallanõukogu otsust mõjutas asjaolu, et Kanepi elanikud ei olnud sisse andnud ühist palvekirja. See otsus kutsus esile suure nurina, kuna ei olnud kooskõlas EW maaseadusega, kuna see maa asus keset alevikku ja oli välja antud kui ärikohale kõrvaline maa. 21. augustil 1924. a kirjutab maakonnaleht «Võru Teataja», et Kanepi aleviku maa-asi on lahendatud. Kanepi kirikumõisa ja Erastvere asunduse maade planeerimise komisjon oli koos kirikumõisas. Erastvere asunduse (mõisa) alla kuulus «Sarako» kõrtsi maast 11 ehituskrunti, lisaks nendele, mis olid enne maailmasõda välja antud krundid. Nende kruntide suurus oli ca 0,5 vakamaad. Kanepi kiriku maast oli saadud 3 ehituskrunti ja 6 käsitöökrunti, 3 vakamaad postkontorile ja 1 vaba plats turuplatsiks (praeguse H. Reitkami krundi kohalt ja Abeli maja vahelt algav ala).
1925. aastal korraldati Kanepi kihelkonna kongress, kus arutati nii majandusküsimusi kui ka hariduse ja kultuuri edasise arengu probleeme, valiti Kanepi nimekuju ja arutati ühise tegevuse suundi. Sel puhul ilmus «Postimehe» erilehekülg Kanepi kultuuriloo kohta. Lühikese ülevaate Kanepist aastal 1927 annab «Päevalehe» Kanepi kirjasaatja (tõenäoliselt R. Abel).

Kiri Kanepist (Päevaleht 1927, 31.3. nr 89, 9)

«Kanepi alevik kasvab otse silmnähtavalt. Maja kerkib maja kõrvale. Kanepis asub postkontor ja telefoni keskjaam. On ka oma seltsimaja, Kanepi Laulu- ja Mänguseltsi omandus, kus õige tihti piduõhtuid korraldatakse. Ka mõni rändav kino peatub siin, kuid nende vastu pole kaneplastel suuremat huvi. Selles väikeses Kanepis on isegi kümme kauplust, restoran ja viinaladu maha arvatud. Nende kaupluste hulgas on ka õige täielik raamatukauplus. Samuti asub siin Kanepi kõrgem algkool. Isegi kaks fotograafi, apteek ja uuem ilmaime – raadio ei puudu siin. Kaneplastel on õige suur ja täielik raamatukogu laulu- ja mänguseltsi poolt tarvitada. Ka on olemas vabatahtlik tuletõrje selts, mis mineval suvel ka Otepää päästmisest osa võttis. Sama seltsi juures on ka puhkpilli orkester.
Puuduseks on see, et Kanepi raudteest on kaugel. Küll on olemas omnibuss, mis soovi korral ka inimesi veab. Kanepil on lootust elektrivalgust saada. Võru maavalitsus on tellinud Ulilast omale voolu, kuna juhed Kanepist läbi tulevad, on Kanepil võimalus seda kasutada. Kanepi on ühe tuntuma mehe ette saatnud: nimelt kujur Weizenbergi valmistatud kuju «Rahu» seisab tema isa ja ema haual Kanepi surnuaial.»

Vallakeskuse ületoomine Erastverest Kanepisse valdade liitmise läbi 1. aprillist 1939 oli igati loogiline, kuna Kanepi alevikust oli selleks ajaks kujunenud oma aja arvestatav kultuuri- ja ärikeskus, kus paljudel firmadel olid oma agendid e. esindajad. Põhiliselt olid Kanepi alevikus majad ehitanud mitmed käsitöölised, kes sellega ka edasi oma isiklikku ja valla majandust edasi arendasid ning selles alati oma kaaluka sõna ütlesid. Kanepi põliselanikkond kujunes ümbruskonna küladest siia elama asunud perekondadest Karstest, Koorastest, Kaagverest, Jõksist, Erastverest, Põlgastest, Kõllestest ja mujalt kihelkonna aladelt. Kaugemalt sisserännanud elanikke oli vähe, erandiks Venemaalt opteerunud perekond. Kaugemalt tulnud isikud olid tavaliselt seotud konkreetset erialast ettevalmistust nõudva ametikohaga (arstid, ämmaemandad, kirikuõpetajad, köstrid, kooliõpetajad, metsaülemad jne). Kanepi valla moodustamise ajaks oli alevik täielikult välja kujunenud.

Kõnekad on andmed Kanepi kui kihelkonnakeskuse säilimise kohta tänapäevani, mis kajastavad matmisi Kanepi kalmistutele. Koondtabelite alusel nähtub aastate lõikes järgmist.

Aastatel 1951–1960 pärinesid Kanepi Mäe kalmistule 473 ja Ala kalmistule 592 maetust vastavalt 196 Mäe ja 113 Ala kalmistule maetutest Kanepi külanõukogust. Arvukalt oli näiteks Valgjärve k/n (34+93), Häätare k/n (32+53), Mustajõe (12+15), Erastvere k/n (47+2), Sõmerpalu k/n (11+5), Tartu linn ja rajoon (11+8), Põlva k/n (4+4), Kioma (2), Veski k/n (1+5), Väimela (2+4). Aastatel 1961–70 on need arvud: 392 Mäe ja 481 Ala kalmistule maetust pärines Kanepi k/n vastavalt 218 ja 157, Valgjärve k/n (27+63), Mustajõe (11+8), Ihamaru k/n (16+47), Häätare (6+15), Sõmerpalu (8+8), Tallinn (4+4), Tartu linn ja rajoon (18+20), Võru linn ja raj (16+12), Põlva k/n (6+8), Vastse-Kuuste (2+2) jne.

Aastatel 1961–1970 on need arvud: 392 Mäe ja 481 Ala kalmistule maetust pärines Kanepi k/n vastavalt 218 ja 157, Valgjärve k/n (27+63), Mustajõe (11+8), Ihamaru k/n (16+47), Häätare (6+15), Sõmerpalu (8+8), Tallinn (4+4), Tartu linn ja rajoon (18+20), Võru linn ja raj. (16+12), Põlva k/n (6+8), Vastse-Kuuste (2+2) jne.

Aastatel 1971–1980 on need arvud: 496 Mäe- ja 502 Ala kalmistule maetust on Kanepi k/n (298+176), Ihamaru k/n (21+68), Valgjärve (46+84), Mustajõe (13+1), Põlva (7+8), Sõmerpalu (15+10), Tartu linn ja raj (18+16), Võru linn ja raj (20+12), Antsla (1+5), Otepää (5+11) jne.

Aastatel 1981–1990 on Kanepi Mäe kalmistule maetud 519 ja Ala kalmistule maetud 529. Neist olid Kanepi k/n (322+190), Ihamaru (27+51), Valgjärve (31+76), Võru (32+15), Mustajõe (18+7), Otepää (3+10), Põlva (8+9), Tartu (20+26), Sõmerpalu (9+5), Tallinn (6+6), Vastse-Kuuste (3+1) jne, kokku 58 eri kohast viimase elukoha järgi.

Need andmed on väga kõnekad ja näitavad ühelt poolt kihelkondliku kuuluvuse eelistamist viimase puhkepaigana, teiselt poolt kajastavad Kanepi valla poolt kantavaid suuri kulutusi kalmistute korrashoidmisel ja matusetalituste korraldamisel.

2. märtsil 2004 Ajaloolane Milvi Hirvlaane

Lisa: ajaloolises õiendis kasutatud põhimõistetest

Kihelkonnakonvent, omavalitsusorgan Liivimaa kubermangudes, loodi maapäeva otsusega 1870. Sinna kuulusid kihelkonna mõisnikud ja vallavanemad, selle tegevust juhtis konvendi enda poolt valitud kihelkonnaeestseisja. Kihelkonnakonventide asutamisega tuldi vastu talupoegadele, kes taotlesid maa omavalitsusest osavõttu, kuid ühtlasi oli see vastuabinõuna riigivalitsuse kavatsusele luua Balti kubermangudes semstvo. Kihelkonnakonvendid kaotati 5.07.1917.

Kihelkonnakohtunik oli aadlik. 1819. a seadusega sai kihelkonnakohtunik võimu juurde, koos politseiliste õigustega oma kohturingkonnas sai kihelkonnakohtunik karistamisvõimu. Kaasistujad olid talupojad.

Vald on eesti keeles eksisteerinud terminina poolteist aastatuhat (tugev olema, valitsema) tuleb indoeuroopa keelest. Vald oli algselt mõisasisene territoriaalne ja personaalne üksus teatud maa-alal ja sellel toimiv võim (18. saj keskel). Mõisapiirkonna talupoegade asju toimetasid mõisast seatud valla- ja külakupjad. Pärast pärisorjuse kaotamist Liivimaal 1819 hakati valdu moodustama peamiselt mõisate kaupa. Vald oli sellest peale mõisast sõltuv seisuslik (2/3 volikogu liikmeid valiti peremeeste, 1/3 sulaste seast) haldusüksus, mille eesotsas oli Liivimaal 2 eestseisjat e. vöörmündrit.

Omavalitsuslikuks põhiüksuseks sai vallakogukond, kogukonda juhtis kogukonnakohus. Ükski talupoeg, kes seati kogukonnakohtunikuks või muusse ametisse, ei võinud sellest keelduda. Vannutamist toimetas pastor kihelkonnakohtuniku määratud päeval ja tema juuresolekul kirikus pärast jumalateenistust. Kohtumeeste ametiperiood kestis kolm aastat. Kogukonnakohtu koosseisus oli ette nähtud kirjutaja. Teda lubati palgata juhul, kui ükski kohtunikest ei osanud kirjutada ega rehkendada. Kuna kirjutaja pidi kursis olema seadustega ja oli erioskustega, siis ei olnud ta ainult abijõud, vaid küllaltki tooniandvaks isikuks kogukonnakohtus. Kogukonnakohtu istungid toimusid üks kord nädalas, algul laupäeviti. Kogukonnakohtu asupaigaks oli algselt mõisakantselei või valitsejatuba. 1849. a seadusega lubati ehitada kogukonnamaja ehk vallamaja.

Kihelkonnakohtuniku kutsel ilmusid mõisavaldajad koos talupoegade esindajatega kihelkonnakohtu ringkondade kaupa erilisele kogukondade asutamise konvendile. Seal koostasid asjaosalised oma ringkonna talupoegade kogukondadeks jaotamise kava, mis saadeti seaduse teostamiskomisjonile Riiga. Põhiliselt moodustati kogukond ühe mõisavalla talupoegadest. Ka priiuse andmist teostati järgukaupa, mistõttu see vältas neli aastat (1823–1926). Kogukonna organiteks olid: koosolek, eestseisjad ehk vöörmündrid ja kogukonnakohus.

Vallakogukond tekkis siis, kui tekkis tema esimene enda valitud organ – vallakohus. Kuna vallakohus oli esialgu mõisavalitsuse abiorgan, siis sai ta koha eal mõisniku poolt juhendiks antud «seaduseraamatu» kohaselt teatud politseilised ja administratiivsed ülesanded. Vallakohtu sisseseadmisega a-il 1803–1806 tekkis kogukonna keskus igas mõisas. Vallakohtunike valimine ja eestseisjate (vöörmündrite) ametisseseadmine oli talurahva õigus.

Aastatel 1805–1920 nimetatakse vallakohut mõisakohtuks. 1819. a Liivimaa talurahvaseadusega võeti tarvitusele termin kogukonnakohus seoses pärisorjuse kaotamisega. 1889. a kohtu- ja talurahvaasutuste reformist jäi selle institutsiooni lõpuni käibele vallakohus. Kapitalismiajastu vallakohus eksisteeris 1866–1940. Aastail 1919–1940 oli Eesti vallakohus, vaeslaste eestkoste- ja hooldusasutusena.

Vallaseadus oli vallakogukonnaseadus, Balti kubermangudes 1866–1917 kehtinud seadus, kehtestati talupoegade kaebuste ja palvekirjade aktsiooni mõjul. Vallaseadusega eraldati valla ja mõisa maa-ala, jättes talurahvakogukonna ainsaks vormiks vallakogukonna (vald) ning vabastades selle mõisniku järelevalve alt. Moodustati vallavolikogu, asutati vallavanema ametikoht. Kogukonnakohtu (vallakohus) haldus- ja politseiülesanded anti vallavanemale. Valla täiskogu peaülesandeks jäi valla ametiisikute ja vallavolikogu valimine.

Vallavanem, ajalooliselt kogukonnavanem, valla kõrgeim ametiisik, Baltimail 1866–1940, 1941–1944 ja a-st 1993. A-ni 1917 valis vallavanema täiskogu taluomanike või -rentnike hulgast kolmeks aastaks. Vallavanem pidi makse sisse nõudma, seadusi ja eeskirju teatavaks tegema ning politsei kohustusi täitma. Aastani 1940 valis vallavanema vallavolikogu neljaks aastaks, politsei kohustusi tal ei olnud.

Magasiait ja magasivili. Valla talupojad pidid aastapaniste kaupa koguma magasivilja, mis moodustas nende ühisomandi, mille suhtes mõisnikul ei olnud kasutamisõigust, vaid üksnes järelevalve selle korrapärase laekumise, kasutamise ja säilitamise üle. Ühisomandina ehitati ühiselt magasiait vilja hoidmiseks, mille üle oli kollektiivne vastutus, ka maksuvõimetute magasivõlgnike eest. Talupoegade endi seast valiti magasiaida eestseisja, kes võttis osa magasiaidast laenude andmise otsustamisest vallakohtus.

Vaestehoolekanne. Varatute töövõimetute ülalpidamine – vaestehoolekanne talupoegade kollektiivi, valla kulul. Selleks loodi vallakassa e. vallalaegas, kuhu laekusid annetused, ühisvilja ning «vaibevara» müügist saadud raha ja vallakohtu poolt määratud trahvisummad.

Nekrutiandmine. 1797. aastast peale kehtis nekrutiandmise kohustus, mis oli samuti talupoegade kollektiivne kohustus (500 või 1000 hinge pealt) anda aastas 1–3 meest sõjaväeteenistusse. Ka nekrutitele kaasaantava varustuse ja teekonna raha kogumine tõi vallas ühiseid arveldusi.

Kogukonnakoosolekust võisid osa võtta kõik meessoost kogukonnaliikmed või üksikute kategooriate (nt peremeeste) erikoosolekud. Koosoleku kutsus kokku või andis selleks vöörmündrile või kogukonnakohtule loa mõisavalitsus, juhatas kogukonnakohtu eesistuja. Küsimused otsustati lihthäälteenamusega, ainult paniste puhul vajati kvalifitseeritud 2/3 häälteenamust. Otsused kinnitas mõisavalitsus, seejärel võis neid ellu rakendada, mittekinnitamise võis kaevata kihelkonnakohtule. Nagu igale talupojale, nii anti ka kogukonnale õigus maaomandit (perrismaid) soetada, vallata ja vabalt käsutada. Tuli asutada samuti kogukonnalaegas, valla laadik. Kogukondlik korraldus lõi võimalused kooliolude ja hoolekande mõningaseks parandamiseks, täitis ka laenukassa ja hoiukassa ülesandeid. Kogukonnalaegast hoiti kolme luku taga magasiaidas. Kihelkondade kogukondade ühise maakleri ametisseseadmisega asuti korraldama rendi- ja töökohtade pakkumise ametlikku vahetalitust.

Kohtu istungiruumis pidi alates 1821. a olema kohtupeegel e. kohtukull, mis kujutas endast puidust valmistatud korrapärast kolmnurkset treitud jalal pööratavat püstprismat, mille tahkudele oli kleebitud Peeter I kolm ukaasi käitumisjuhendiks kohtumõistjale, ülal nikerdatud või valatud riigivapp – kahepäine krooniga kotkas. See pidi koos kaleviga kaetud lauaga kohtuskäijale aukartust sisendama. 1824. aastast võeti kasutusele ka pitsat. Kohtumeestel oli ametimärk e. ametiraha, kus oli kirjas kas eesistuja või kaasistuja. Ametimärki kanti punaste äärtega rohelise lindi otsas vasakul kuuerinnal või ketiga kaelas. See osteti kogukonna poolt ja anti edasi ametijärglasele.

Eestseisjad olid kogukonna esindajad ja tema õiguste kaitsjad neil juhtudel, mil polnud tarvis üldkoosolekut kokku kutsuda. Eestseisjaid oli igas kogukonnas tavaliselt kaks, nad valiti kolmeks aastaks eelistatavalt taluperemeeste klassist ja pidid olema võimalikult jõukad ning täiesti laitmatu käitumisega. Eestseisja eriliseks ülesandeks oli valvata kogukonna omandi (laeka, magasiaida, kooli jne) õige valitsemise ja avalike koormiste õiglase jaotamise järele.

Politseivõim kuulus nii mõisa kogukonna kui ka selle üksikliikmete üle mõisnikule või tema poolt volitatud isikule (valitsejale). Mõisapolitsei valvas territooriumil rahu ja korra järele, arreteeris korrarikkujaid, kurjategijaid, kihelkonnakohtule vastuhakkajaid, andes väiksemaid süüdlasi kogukonnakohtu ja suuremaid sillakohtu alla. Samuti teostas ta järelevalvet kogukonnakohtu üle. Ta saatis ülemuste käsud edasi kogukonnakohtule üldiseks teatavakstegemiseks, valvas kogukonnalaeka ja magasiaida eeskirjade kohase valitsemise järele, andis kogukonnaliikmetele passe, korraldas aegunud passidega eemalolijate väljanõudmist, kandis sillakohtule (Tartu–Võru) ette kõigist erakorralistest sündmustest.

Põhimõistete kohta käiva teabe ettevalmistamisel on kasutatud Kanepi kihelkonnast pärineva õigusajaloolase koostatud väljaannet A. Traat «Vallakohus Eestis» (Tallinn:,Eesti Raamat, 1980) ja entsüklopeedilisi teatmeteoseid.

Tartus 2. märtsil 2004. a Milvi Hirvlaane

LISA 2

VALLAELANIKE VANUSELINE TABEL KÜLADE LÕIKES 01.01.2004

  0–4 5–9 10–14 15–16 17 18 19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65 ja v kokku
Kanepi 18 34 46 19 16 6 18 57 40 46 44 46 53 54 34 43 125 699
Erastvere 5 8 6 2 3 4 2 13 16 32 26 32 32 26 31 22 91 351
Heisri 3 3 6 1 0 1 0 4 2 4 3 4 5 2 0 3 7 48
Hino 0 6 4 1 1 1 0 1 1 6 4 0 3 1 5 3 5 42
Jõgehara 6 3 4 0 0 0 0 9 4 3 1 2 5 5 4 0 16 62
Jõksi 1 0 4 3 2 0 1 3 5 1 2 4 5 0 3 2 17 53
Kaagvere 2 0 8 1 2 1 1 7 2 2 3 7 5 3 6 5 17 72
Karste 6 9 13 5 3 0 2 11 7 13 7 6 9 9 8 4 27 139
Kooraste 4 4 5 4 2 0 3 3 7 6 4 8 5 6 3 6 28 98
Piigandi 5 3 7 4 5 1 2 11 2 1 8 10 7 6 4 6 22 104
Rebaste 4 6 3 1 1 0 0 3 2 6 3 2 2 2 1 2 12 50
Kaagna 4 5 6 1 0 0 1 3 5 5 3 1 1 1 2 4 9 51
Koigera 5 2 5 1 0 0 3 10 5 4 1 6 9 7 3 5 15 81
Lauri 1 1 0 1 0 0 0 5 1 4 0 0 4 5 2 4 12 40
Magari 4 3 10 1 0 0 2 4 10 8 2 3 5 5 3 4 20 84
Närapää 1 2 4 2 1 1 1 4 4 2 1 4 2 4 0 1 13 47
Hurmi 2 3 6 3 2 2 1 9 8 1 4 11 8 6 5 7 23 101
Peetrimõisa 4 4 8 1 2 1 1 3 4 10 3 3 2 6 5 5 11 73
Põlgaste 22 21 27 15 9 9 3 30 27 29 20 29 21 28 21 22 52 385
Soodoma 6 6 17 3 4 2 4 14 9 8 9 9 10 10 13 17 35 176
Sõreste 0 4 5 2 0 2 1 5 5 5 6 6 6 8 5 4 23 87
Varbuse 3 1 2 0 0 1 0 2 3 7 1 0 3 7 1 2 9 42
kokku 106 128 196 71 53 32 46 211 169 203 155 193 202 201 159 171 589 2885
                                     

LISA 3

AJALOOMÄLESTISED

Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress Vana reg nr
1 4184 Johann Philipp von Rothi (1754–1818) haud Kanepi-Mäe kalmistu 13-k
2 4185 Kanepi-Mäe kalmistu Kanepi alevik
3 4186 Kanepi-Ala kalmistu Kanepi alevik
4 4187 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Kanepi alevik 463
5 27143 Vabadussõja mälestussammas Kanepi alevik  

ARHEOLOOGIAMÄLESTISED

Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress Vana reg nr
1 10966 Kalmistu Hino küla 1067
2 10967 Kivikalme Hurmi küla 1053
3 10968 Ohvrikivi «Suure kullaaugu kivi» Hurmi küla 1069
4 10969 Kivikalme Jõgehara küla 1064
5 10970 Kivikalme Jõgehara küla 1065
6 10971 Hiietamm «Kuku tamm» Karste küla 324-k
7 10972 Kivikalme Karste küla 1062
8 10973 Kääbas Karste küla 1066
9 10974 Kivikalme Koigera küla 1055
10 10975 Kivikalme Koigera küla 1059
11 10976 Kivikalme Koigera küla 3-k
12 10977 Kivikalme «Varete» Koigera küla 1056
13 10978 Kivikalme «Varete» Koigera küla 1057
14 10979 Ohverdamiskoht «Kõrgemägi» Kooraste küla 1068
15 10980 Asulakoht Kooraste küla 325-k
16 10981 Kivikalme «Juudalinn» Põlgaste küla 2597
17 10982 Kääbas Põlgaste küla 2601
18 10983 Kääbas Põlgaste küla 2602
19 10984 Rauasulatuskoht Soodoma küla 323-k
20 10985 Kivikalme Varbuse küla 1054
21 10986 Kivikalme Varbuse küla 2598
22 10987 Linnus «Tilleoru kantsimägi», «Maakants», «Matsikants» Varbuse küla 1052
23 10988 Ohvrikivi «Ukukivi» Varbuse küla 1070

ARHITEKTUURIMÄLESTISED

Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress Vana reg nr
1 10966 Kalmistu Hino küla 1067
2 10967 Kivikalme Hurmi küla 1053
3 10968 Ohvrikivi «Suure kullaaugu kivi» Hurmi küla 1069
4 10969 Kivikalme Jõgehara küla 1064
5 10970 Kivikalme Jõgehara küla 1065
6 10971 Hiietamm «Kuku tamm» Karste küla 324-k
7 10972 Kivikalme Karste küla 1062
8 10973 Kääbas Karste küla 1066
9 10974 Kivikalme Koigera küla 1055
10 10975 Kivikalme Koigera küla 1059
11 10976 Kivikalme Koigera küla 3-k
12 10977 Kivikalme «Varete» Koigera küla 1056
13 10978 Kivikalme «Varete» Koigera küla 1057
14 10979 Ohverdamiskoht «Kõrgemägi» Kooraste küla 1068
15 10980 Asulakoht Kooraste küla 325-k
16 10981 Kivikalme «Juudalinn» Põlgaste küla 2597
17 10982 Kääbas Põlgaste küla 2601
18 10983 Kääbas Põlgaste küla 2602
19 10984 Rauasulatuskoht Soodoma küla 323-k
20 10985 Kivikalme Varbuse küla 1054
21 10986 Kivikalme Varbuse küla 2598
22 10987 Linnus «Tilleoru kantsimägi», «Maakants», «Matsikants» Varbuse küla 1052
23 10988 Ohvrikivi «Ukukivi» Varbuse küla 1070
24 23671 Hinni talu rehielamu Jõksi küla 400
25 23672 Hinni talu ait Jõksi küla 400
26 23673 Hinni talu saun Jõksi küla 400
27 23674 Hinni talu laut Jõksi küla 400
28 23675 Hinni talu tall Jõksi küla 400
29 23676 Hinni talu kaev Jõksi küla 400
30 23677 Kanepi kirik Kanepi alevik k
31 23678 Kanepi kirikuaed Kanepi alevik k
32 23679 Kanepi kirikuaia piirdemüür Kanepi alevik k
33 23680 Kanepi koolimaja Kanepi alevik 401
34 23682 Liismiti vesiveski Sõreste küla k
35 23683 Roti vesiveski-elamu Sõreste küla k
36 23684 Roti vesiveski pais veekanaliga Sõreste küla k
37 23685 Roti vesiveski laut-kuur Sõreste küla k
38 23686 Roti vesiveski ait-kuur-laut Sõreste küla k
39 23687 Roti vesiveski saun-puukuur Sõreste küla k
40 23688 Roti vesiveski talli varemed Sõreste küla k
41 23689 Roti vesiveski küün Sõreste küla k
42 23690 Varbuse postijaama peahoone Varbuse küla 402
43 23691 Varbuse postijaama postipoiste elamu Varbuse küla 402
44 23692 Varbuse postijaama hobusetall Varbuse küla 402
45 23693 Varbuse postijaama tõllakuur Varbuse küla 402
46 23694 Varbuse postijaama saun-sepikoda Varbuse küla 402
47 23695 Varbuse postijaama piirdemüürid Varbuse küla 402
48 23696 Varbuse mõisa ait-kuivati Varbuse küla k
49 23697 Varbuse mõisa tall-tõllakuur Varbuse küla k
50 23698 Varbuse mõisa moonakatemaja Varbuse küla k
51 23699 Varbuse mõisa park Varbuse küla k

KUNSTIMÄLESTISED

Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress Vana reg nr
1 5076 Hauamonument «Lootus», A. Weizenberg, 1897 (pronks, graniit) Kanepi Mäe kalmistu 974
2 5077 Altar, 19. saj (puit, õli) Kanepi kirik 1-k
3 5078 Altarimaal «Kristus ristil», A. Bauer, 1857 (õli, lõuend) Kanepi kirik 2-k
4 5079 Kantsel, 19. saj (puit, õli) Kanepi kirik 3-k
5 5080 Karikas, 19. saj (messing, hõbetatud, seest kullatud) Kanepi kirik 4-k
6 5081 Leivik, 19. saj (messing, hõbetatud, pealt kullatud) Kanepi kirik 5-k
7 5082 Oblaatide toos, 19. saj (messing, hõbetatud, seest kullatud) Kanepi kirik 6-k
8 5083 Veinikann, 19. saj (vask, messing, hõbetatud, osaliselt kullatud) Kanepi kirik 7-k
9 5084 Kroonlühter kolmekümne kuue tulega, 19. saj (messing) Kanepi kirik 8-k
10 5085 Kroonlühter kolmekümne kuue tulega, 19. saj (messing) Kanepi kirik 9-k
11 5086 Seinalühter kahe tulega, 19. saj (messing) Kanepi kirik 10-k
12 5087 Seinalühter kahe tulega, 19. saj (messing) Kanepi kirik 10-k
13 5088 Seinalühter kahe tulega, 19. saj (messing) Kanepi kirik 10-k
14 5089 Seinalühter kahe tulega, 19. saj (messing) Kanepi kirik 10-k
15 5090 Seinalühter kahe tulega, 19. saj (messing) Kanepi kirik 10-k
16 5091 Seinalühter kahe tulega, 19. saj (messing) Kanepi kirik 10-k
17 5092 Seinalühter kahe tulega, 19. saj (messing) Kanepi kirik 10-k
18 5093 Seinalühter kahe tulega, 19. saj (messing) Kanepi kirik 10-k
19 5094 Seinalühter kahe tulega, 19. saj (messing) Kanepi kirik 10-k
20 5095 Seinalühter kahe tulega, 19. saj (messing) Kanepi kirik 10-k
21 5096 Küünlajalg, 19. saj (vask, hõbetatud) Kanepi kirik 11-k
22 5097 Küünlajalg, 19. saj (vask, hõbetatud) Kanepi kirik 12-k
23 5098 Tornikell, 19. saj (pronks) Kanepi kirik 13-k
24 5099 Oreliprospekt, W. Sauer, Frankfurt A/Oder, 19. saj (puit, metallviled) Kanepi kirik 14-k
25 5100 Tornikell, 1880 (pronks) Kanepi kirik  
26 5101 Harmoonium, Hofliefrand J. M.d. K. v. Italien, Hofberg, 19/20. saj (puit) Kanepi kirik 1-a
27 5102 Küünlajalg, 19. saj (messing) Kanepi kirik  
28 5103 Küünlajalg, 19. saj (messing) Kanepi kirik  
29 5104 Ristimisvaagen, 19. saj (messing, hõbetatud) Kanepi kirik  
30 5105 Rist Gusta Kasuka perekonna haual, Riia? töö, 19. saj (malm) Kanepi Mäe kalmistu  
31 10966 Kalmistu Hino küla 1067
32 10967 Kivikalme Hurmi küla 1053
33 10968 Ohvrikivi «Suure kullaaugu kivi» Hurmi küla 1069
34 10969 Kivikalme Jõgehara küla 1064
35 10970 Kivikalme Jõgehara küla 1065
36 10971 Hiietamm «Kuku tamm» Karste küla 324-k
37 10972 Kivikalme Karste küla 1062
38 10973 Kääbas Karste küla 1066
39 10974 Kivikalme Koigera küla 1055
40 10975 Kivikalme Koigera küla 1059
41 10976 Kivikalme Koigera küla 3-k
42 10977 Kivikalme «Varete» Koigera küla 1056
43 10978 Kivikalme «Varete» Koigera küla 1057
44 10979 Ohverdamiskoht «Kõrgemägi» Kooraste küla 1068
45 10980 Asulakoht Kooraste küla 325-k
46 10981 Kivikalme «Juudalinn» Põlgaste küla 2597
47 10982 Kääbas Põlgaste küla 2601
48 10983 Kääbas Põlgaste küla 2602
49 10984 Rauasulatuskoht Soodoma küla 323-k
50 10985 Kivikalme Varbuse küla 1054
51 10986 Kivikalme Varbuse küla 2598
52 10987 Linnus «Tilleoru kantsimägi», «Maakants», «Matsikants» Varbuse küla 1052
53 10988 Ohvrikivi «Ukukivi» Varbuse küla 1070
54 23671 Hinni talu rehielamu Jõksi küla 400
55 23672 Hinni talu ait Jõksi küla 400
56 23673 Hinni talu saun Jõksi küla 400
57 23674 Hinni talu laut Jõksi küla 400
58 23675 Hinni talu tall Jõksi küla 400
59 23676 Hinni talu kaev Jõksi küla 400
60 23677 Kanepi kirik Kanepi alevik k
61 23678 Kanepi kirikuaed Kanepi alevik k
62 23679 Kanepi kirikuaia piirdemüür Kanepi alevik k
63 23680 Kanepi koolimaja Kanepi alevik 401
64 23682 Liismiti vesiveski Sõreste küla k
65 23683 Roti vesiveski-elamu Sõreste küla k
66 23684 Roti vesiveski pais veekanaliga Sõreste küla k
67 23685 Roti vesiveski laut-kuur Sõreste küla k
68 23686 Roti vesiveski ait-kuur-laut Sõreste küla k
69 23687 Roti vesiveski saun-puukuur Sõreste küla k
70 23688 Roti vesiveski talli varemed Sõreste küla k
71 23689 Roti vesiveski küün Sõreste küla k
72 23690 Varbuse postijaama peahoone Varbuse küla 402
73 23691 Varbuse postijaama postipoiste elamu Varbuse küla 402
74 23692 Varbuse postijaama hobusetall Varbuse küla 402
75 23693 Varbuse postijaama tõllakuur Varbuse küla 402
76 23694 Varbuse postijaama saun-sepikoda Varbuse küla 402
77 23695 Varbuse postijaama piirdemüürid Varbuse küla 402
78 23696 Varbuse mõisa ait-kuivati Varbuse küla k
79 23697 Varbuse mõisa tall-tõllakuur Varbuse küla k
80 23698 Varbuse mõisa moonakatemaja Varbuse küla k
81 23699 Varbuse mõisa park Varbuse küla k

LISA 4

Natura alad Kanepi vallas

Karste püsielupaik

Harivesiliku elupaik
• II kat. kaitsealune sisalikku meenutav loomaliik. Eestis haruldane.
• Kuulub kahepaiksete klassi, sabakonnaliste seltsi.
• Kehapikkus koos sabaga 14–15 cm.
• Nahk krobeline, tumepruun või mustjashall. Kõhupool erekollane, mustade täppidega.
• Nime saanud kõrgest hambulisest harjast, mis sigimisajaks (aprilli lõpp–mai) areneb isasloomade seljale.
• Elutseb peamiselt vees. Talle sobivad päikesepaistel asuvad puhta, sageli läbipaistva veega ja mõningase veetaimestikuga kaladeta veekogud.

Kaitse:
• Vajalik säilitada väikesed lombid ja veesilmad.
• Ärge pange kalu oma tiiki.
• Hoidke tiigikaldad võsast puhtad.
• Ärge laske oma tiiki taimestikku täis kasvada.

• Kooraste järvede loodushoiualad
• I prioriteedi järved.
• Loodushoiualad moodustatakse mööda vee piiri.

Kõverjärv
• Looduslikult rohketoiteline järv, tumedaveeline.
• Taimedest esinevad kaelus-penikeel, valge vesiroos, harilik pilliroog.

Pikkjärv, Liinujärv, Uiakatsi järv
• Looduslikult vähe- kuni kesktoitelised järved.
• Vesi hea läbipaistvusega, kollakasroheline.
• Taimedest esinevad silmjärvikas, penikeel.

Võhandu jõe loodushoiuala

• Võhandu jõgi – I pr. jõgi
• Lõikudel:
Sillaotsa jõe suudmest ülesvoolu
Jõksi järvest kuni Hino taluni

Ahja jõe loodushoiuala
• Ahja jõgi – I pr. jõgi
• Lõigul Magarist ülesvoolu valla piires

Kanepi järvede loodushoiuala

• I prioriteedi järved.
• Loodushoiuala moodustatakse mööda vee piiri.

Jõksi järv
• Looduslikult rohketoiteline järv, tumedaveeline.
• Taimedest esinevad kaelus-penikeel, valge vesiroos, harilik pilliroog.

Piigandi järv
• Väikese valgalaga, vähetoitelised mineraalidevaesed veekogud. Hea läbipaistvusega.
• Taimedest esinevad silmjärvikas, vesilobeelia.

Piigandi Ahijärv
• Looduslikult huumustoiteline, tumedaveeline.
• Taimedest esinevad kollane vesikupp, pikk penikeeel.

LISA 5

Kanepi valla eelarve kulud, tulud ja investeeringud 1999–2003

 
1999
2000
2001
2002
2003
Tulud
12 254,3
14 051,2
15 350,8
17 118,2
23 517,7
Kulud
12 054,4
13 362,9
14 809,9
16 556,3
22 685,1
sh investeeringud
520,3
288,2
181,9
458,9
5020,6
Kanepi Gümnaasium
220,3
 
125,9
172,0
1307,3
Põlgaste Põhikool  
261,3
     
Kanepi lasteaed
200,0
26,9
     
Kanepi kultuurimaja        
330,5
Veemajandus        
2570,8
Teed (bussipaviljonid)    
56,0
24,0
 
Perearstipraksis
100,0
   
202,9
 
Tänavavalgustus        
812,0
Valitsemine      
60,0
 

LISA 6

Piirkonna lühikirjeldus

Postitee piirkond on mõtteline osa Vastse-Kuuste, Kõlleste, Kanepi ja Laheda vallast Põlvamaal ning Võru vallast Võrumaal, mille territooriumit läbib vana Tartu–Võru maantee. Seoses kavadega asutada kunagisse Varbuse postijaama Eesti Maanteemuuseum, tekkis ka sügavam huvi piirkonna ajaloo ning vaatamisväärsuste vastu. 1999. aastal algatati projekt turismiasjaliste aktiviseerimiseks ja edaspidiste tegevuskavade väljatöötamiseks. Sellest ajast alates kasutatakse piirkonna määratlemisel Postitee nime. Vana Tartu–Võru maantee lõik Liivalt Puskaruni ehk Postitee läbib Varbuse küla ja on selle olulisim komponent pakkudes nii ajaloolist tagasivaadet kui tuues esile piirkonna eripära.
Postitee maastikulise telje moodustab alates 11. sajandist Tartu–Pihkva ühendusteena toiminud ja 19. sajandi keskel postiliikluseks avatud Tartu–Võru postitee. Selle 24 kilomeetri pikkusel lõigul Liivalt Puskaruni (määratletud Postiteena) on säilinud ajalooline teejoon koos maanteeäärsete huviväärsete alade ja üksikobjektidega.

Tee reljeefi ilmestavad Liivalt kuni Karilatsini laiuv Voorepalu mõhnastik ja Tilleorg, säilinud on vanad teeäärsed puiesteed ja hekid, neist on eriti maaliline möödunud sajandi viiekümnendate aastate alul rajatud kaseallee Ihamaru külas. Moodsatest aegadest puutumata jäänud kitsalt, kurviliselt ja künklikult asfaltteelt avaneb rohkesti ilusaid ja vahelduvaid vaateid ümbritsevale maastikule.

Miljööd ilmestavad Palojärv ja selle äärne hinnatud puhkeala, Ihamaru LKA, Tilleoru MKA; Tilleoru serval asuv muinaslinnus Kantsimägi, Põdrakivi; Tille veski, Kioma ridaküla; Küka, Alamusti ja Ihamaru kõrtsihooned; Hurmioru turismitalude koostöövõrgustik; 1972. aastal endise Kähri valla keskuse hoonetesse rajatud Põlva Talurahvamuuseum, 1862. aastal valminud Varbuse postijaam, kus asub rajatav Eesti Maanteemuuseum; Varbuse mõis; Karilatsi kalamajand, Mesikamäe puhkemaja ja RMK suusa- ning matkarada, Tamme Pagar jpm.

Postitee Lõuna-Eesti kaardil ja piirkonna potentsiaal

Geograafiliselt asub piirkond suurte tõmbekeskuste Tartu–Võru–Otepää–Taevaskoja vahelises rombis. Kohaliku infrastruktuuri seisukohalt omab suurt tähtsust Kanepi–Otepää teelõigu asfalteerimine 2004. aastal.
Tulevikupotentsiaali Postiteele kui turismimarsruudile lisab Via Hanseatica arenguvööndi loomine, liitumine EL-ga ja sellest tulenev hõlpsam ligipääs Lõuna-Eestile Läti suunalt ja teistelt lähiturgudelt.
Põlvamaa maakonnaplaneeringu tegevuskavas on Põlvamaa turismiinfrastruktuuri arendamise ühe väljundina määratletud «Postitee» kui aktiivse puhkuse ning loodus- ja ajaloopärandil baseeruva puhkemajanduse arendamise vajadus. Eesmärgiks kohalikke võimalusi ja ressursse kasutades arendada turismi- ja puhkemajandust ning luua uusi töökohti peamiselt maale.
Postitee kuulub ka Põlvamaa teemaplaneeringu «Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused» alaprojektiga määratud väärtuslike maastike nimekirja. 2003. aastal on Postitee väärtuslikule maastikule koostatud hoolduskava (Artes Terrae OÜ). Hoolduskavas antakse Postitee väärtusliku maastiku üldkirjeldus ja edasised soovituslikud tegevused.
Põlvamaa turismi arengustrateegia seab tugeva rõhuasetuse keskkonnasäästliku ja tasakaalustatud turismi arendamise vajadusele. Postitee piirkond omab märkimisväärset potentsiaali just kultuuri- ja loodusturismi piirkonnana.
Postitee peamisteks sihtgruppideks on kultuuri-, pere- ja looduspuhkuse harrastajad ning kooliõpilased. Kuna Postitee asub keskkonnatundlike turismitõmbekeskuste lähinaabruses (Taevaskojad, Akste sipelgakoloonia, Meenikunno raba, Piusa koopad), siis annab Postitee väljaarendamine nimetatud tõmbekeskuste sihtgrupile motiivi peatuda kogu Põlvamaal pikema-ajaliselt.
Seega on Postitee turismipiirkonna kultuuri- ja loodusloolise rõhuasetusega arendamine kooskõlas kogu maakonna tasakaalustatud arenguga, kuna loob eeldused hajutada koormust lähinaabruse keskkonnatundlikes tõmbekeskustes (Kiidjärve–Taevaskoja piirkond) ning loob täiendavad võimalused Põlva piirkonnas rajatavate aktiivse ja spordipuhkuse keskuste kõrvale (Mammaste spordikompleks, Intsikurmu aktiivse puhkuse keskus).

Koostöövõrgustik

Postitee piirkonna arendamisel on võtmesõnaks koostöövõrgustiku loomine, millesse kaasata aktiivselt kohalikud elanikud ja ettevõtjad, kultuuriasutused ja organisatsioonid (RMK, Maanteeamet) ning naaberomavalitsused, et algatada ning läbi viia koostöö- ja turundusprojekte, sh rahvusvahelisi.

Perspektiiv Struktuurfondide suhtes

Postiteel kavandatavad arendustegevused vastavad RAK üldeesmärgile: «Sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutlik majanduslik areng» ning selle neljandale prioriteedile «Infrastruktuur ja kohalik areng», (meede 4.6. Kohalik sotsiaal-majanduslik areng). Postitee piirkonna arendamine toetab kohalikku sotsiaal-majanduslikku arengut läbi klastripõhise säästva turismitoote kujundamise.
Postitee piirkonna arendustegevused on seostatavad ka RAK teise prioriteedi «Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmine» (meetmega 2.4. Turismi arendamine), sest tugevdab kohalike ettevõtjate motivatsiooni toitlustus- ja majutuskohtade rajamiseks ja parendamiseks ning uute aktiivse puhkuse ja kultuuriturismi toodete väljaarendamiseks.

LISA 7

Ajaloolisel Võrumaal, Eesti suurima tamme lähistel, on rajamisel Pokumaa teemapark, mis tugineb Edgar Valteri üldtuntud «Pokuraamatu» ainestikule. Tulevase Pokumaa territoorium asub praeguse Võru- ja Põlvamaa ning ühtlasi Urvaste ja Kanepi valla piiril ning hõlmab 55,7 ha. Pokumaa rajamiseks ja haldamiseks on asutatud Pokumaa Sihtasutus, mille asutajaliikmed on Eesti Vabariik (Põlva Maavalitsus), Urvaste vald, Kanepi vald, SA Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Võro Selts VKKF, AS Eesti Post ja Edgar Valter.
Mõiste «Pokumaa» hõlmab alljärgnevat:
1) Padasoomäe talukoht, mis on Edgar Valteri teose «Pokuraamat» tegelaste asukoht. Siin peaksid paiknema vanad palkhooned koos nende arhailise sisustusega, taluõu ja seda ümbritsev Muinasmets (ca 25 ha), mis on piiratud rõhtaiaga ja märgistatud piirikividega;
2) Pokukoda kui Pokumaa info- ja valvekeskus, milles on ruumid Edgar Valteri loomingu püsinäituse jaoks, ajutiste näituste ja ürituste korraldamiseks, samuti ametiruumid;
3) Hauka talukoht kui Pokumaa toitlustus- ja majutuskeskus, mis ühtlasi tegutseb n-ö rahvapärimuse «muuseumina». Hauka talupidamise eripära võrreldes traditsiooniliste koduloo- ja talumuuseumidega seisnebki elava traditsiooni püsivas kandmises.
4) muu «Pokuraamatu» ideestikuga seonduv: üritused ja konkursid, õppe- ja teemapäevad, talgud ja stiiliüritused jpm.
Pokud erinevad tavapärastest muinasjututegelastest selle poolest, et neil on n-ö looduslikud prototüübid. Pokud sümboliseerivad Eestimaa tagasihoidlikku, kuid eestlasele hingelähedast loodust. Muinasjutulise elemendi ja loodusliku keskkonna meisterlikult viimistletud sümbioos teeb Pokumaa ainulaadseks.
Pokumaa teemapark tervikuna aitab elavdada Eesti kultuurielu ja arendada loodushoidu, edendada kultuuri- ja keskkonnasõbralikku turismi ning tõsta kohalikku tööhõivet. Võrreldes teiste teema- ja loodusparkidega, on Pokumaa unikaalne, sest seondub tihedalt Lõuna-Eesti maastikutüübi ning 20. sajandi alguse arhailise olustikuga, olles samal ajal ka tükike muinasmaad.
Edgar Valteri loomingul on arvestatav koht Eesti kultuurikontekstis. Pokumaa seondub peale kultuuri ka hariduse, keskkonnakaitse ja regionaalarengu valdkondadega. Selle mahuka projekti realiseerimine on investeering kogu Eesti tulevikku. Ainulaadse turismiobjektina pälvib Pokumaa kindlasti rahvusvahelist tähelepanu.
Pokumaa eesmärgid on:
– Teadvustada tulevastele ja praegustele inimpõlvedele vajadus loodusega sõbraks saada ning elada sel kombel, et nii inimene kui ka loodus end hästi tunneksid.
– Õpetada inimesi nägema erilist ja huvitavat ka näiliselt tavalises ja märkamatus.
– Võimaldada lastel ja peredel kogeda ja nautida seda, mida pakub rikkumata loodus.
– Avardada laste kultuuri- ja loodusalaseid teadmisi.
– Arendada ja rikastada laste fantaasiat, ühendades looduslikke detaile muinaslooliste elementidega.
– Tutvustada Lõuna-Eesti maarahva elu-olu 20. sajandi algul.
– Võimaldada külastajaile maapäraseid ettevõtmisi ja meelelahutusi.
– Eksponeerida Edgar Valteri loomingut eriomases esituses püsinäitusena.
– Korraldada looduse ja kohaliku kultuuritemaatikaga seonduvaid näitusi ja üritusi.
– Jagada teavet kõigi piirkonda kuuluvate huviväärsuste kohta.
Pokumaa teemapargi arendamine toimub etappidena. Strateegiliselt on tähtsaim Pokukoja kui Pokumaa info- ja valvekeskuse väljaehitamine, sest seejärel on võimalik Pokumaa osaliselt külalistele avada. Teise etapina rajatakse Padasoomäele «Pokuraamatu» tegelase Puuko eluase oma arhailiste hoonetega. Kolmandana on kavas välja ehitada Hauka talukompleks kui Pokumaa külalistemaja koos majutus- ja toitlustusvõimalustega.

LISA 8

Kanepi Vallavalitsuse eelarve prognoos 2004–2006

  2004 2005 2006
Tulud (krooni) 20 197 000 22 000 000 23 000 000
Kulud (krooni) 20 197 000 22 000 000 23 000 000
sh kohustused
laen
projektide omafinantseering

600 000
1 000 000

600 000
3 000 000

600 000
3 500 000