Teksti suurus:

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine" osa "Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programm" tingimused

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.10.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine" osa "Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programm" tingimused

Vastu võetud 18.03.2005 nr 34
RTL 2005, 36, 512
jõustumine 03.04.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
16.10.2008RTL 2008, 86, 119726.10.2008

Määrus kehtestatakse « Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse » § 16 lõike 1 alusel.
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kohaldamisala

  (1) «Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programm» (edaspidi alameede) on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korralduses nr 37-k sätestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» 2. prioriteedi meetme number 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa.
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]

  (2) Määrus kehtestab lõikes 1 nimetatud alameetme raames toetuse andmise tingimused alameetme eesmärkide saavutamiseks.

  (3) Alameetme üldeesmärgiks on suurendada teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni võimekust Eestis läbi rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise kõrgharidust, teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni tervikuna toetava teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri süsteemse väljaarendamise tugevates ja strateegiliselt olulistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades.

  (4) Alameetme alaeesmärgiks on toetada suuremahulisi teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri investeeringute projekte nii, et need:
  1) stimuleeriksid teadus- ja arendustegevuse strateegilist planeerimist, sh prioriteetide seadmist ja finantsiliselt jätkusuutlike investeerimisotsuste tegemist teadus- ja arendusasutustes;
  2) tõstaksid teadus- ja arendustegevuse süsteemi kui terviku efektiivsust läbi kõrghariduse, teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni parema seostamise, ressursside kontsentreerimise ja koostöö soodustamise teadus- ja arendusasutuste sees ja nende vahel, erinevate distsipliinide vahel, teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtjate vahel ning rahvusvahelisel tasandil;
  3) suurendaksid teadus- ja arendustegevuses rakendatavat inimressurssi ja tagaksid selle jätkusuutliku arengu, tõstes hõivatud teadlaste ja inseneride arvu ning kvaliteeti.

  (5) Alameetme eesmärkide realiseerimise tulemusena paraneb teadus- ja arendustegevuse strateegilise planeerimise võimekus teadus- ja arendusasutustes, väheneb killustatus teadus- ja arendustegevuse süsteemis, paraneb teadus- ja arendustegevuse alane koostöö ning interdistsiplinaarsus. Alameetme rakendamise mõjul tõusevad toetatud teadus- ja arendustegevuse valdkondades teadus- ja arendustegevuse tase ja maht, suurenevad teadlaste arv ja tulemuslikkus ning paraneb Eesti teadus- ja arendustegevuse süsteemi rahvusvaheline atraktiivsus.

  (6) Alameetme rakendusüksuseks Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» tähenduses on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja ettepaneku makseasutusele maksekorralduse aktsepteerimiseks.

§ 2.  Mõisted

  Määruse tähenduses:
  1) teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) on teadus- ja arendusasutus «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» tähenduses;
  2) ülikool on ülikool «Ülikooliseaduse» tähenduses;
  3) evalveerimine on evalveerimine «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» tähenduses;
  4) teadus- ja arendustegevus on teadus- ja arendustegevus «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» tähenduses;
  5) innovatsioon on innovatsioon «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» tähenduses;
  6) teadus- ja arendustegevuse infrastruktuur (edaspidi TA infrastruktuur) on TA asutustes teadus- ja arendustegevuse strateegia elluviimise jaoks vajalikud hooned ja nendega seotud tehnovõrgud, seadmed ja aparatuur, raamatukogud, tarkvara, andmebaasid jms;
  7) abikõlblik kulu või tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulu või tegevus;
  8) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse saamiseks. Taotlus jaguneb eel- ja täistaotluseks;
  9) eeltaotlus on taotlus, milles esitatakse lühikokkuvõte projekti eesmärgist, põhjendatusest, tegevuskavast, juhtimisstruktuurist ja hinnanguline eelarve ning taotletakse toetust täistaotluse koostamise rahastamiseks;
  10) täistaotlus on taotlus, millega taotletakse toetust eeltaotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti rahastamiseks;
  11) omafinantseering on toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute või asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute tehtavad abikõlblikud kulud;
  12) projekt on taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse;
  13) taotleja on juriidiline isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
  14) toetuse saaja on taotleja, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 3.  Alameetme raames toetatavad tegevused

  (1) Alameetme taotlusvooru eeltaotluste etapi raames toetatakse § 1 lõigetes 3 ja 4 toodud alameetme eesmärkidele vastava täistaotluse koostamise ja ettevalmistamise jaoks vajalikke tegevusi.

  (2) Alameetme taotlusvooru täistaotluste etapi raames toetatakse järgmisi § 1 lõigetes 3 ja 4 toodud alameetme eesmärkidele vastava projekti elluviimise jaoks vajalikke tegevusi:
  1) laboriseadmete ja aparatuuri soetamine või täiendamine;
  2) laboripindade või nendega seotud mittelaboratoorsete pindade renoveerimine, ehitamine või soetamine;
  3) soetatud, renoveeritud või ehitatud pindade sisustamine, välja arvatud punktis 1 nimetatud laboriseadmete ja aparatuuri soetamine või täiendamine;
  4) teadusraamatukogude täiendamine ning andmebaaside ja tarkvara soetamine;
  5) punktides 1–4 nimetatud tegevuste ettevalmistamine ja juhtimine.

§ 4.  Abikõlblikud kulud

  (1) Tegevuse elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega 448/2004/EÜ, millega muudetakse määrust 1685/2000/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu määruse 1260/1999/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus 1145/2003/EÜ (ELT L 72, 11.03.2004, lk 66–77) ning teiste siseriiklike ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

  (2) Alameetme taotlusvooru eeltaotluste etapis on võimalik taotleda toetust järgmiste eeltaotluses sisalduvate ja otseselt täistaotluse koostamise jaoks vajalike kulude katmiseks vastavalt §-s 17 sätestatud taotluse finantseerimise piirmääradele ja tingimustele:
  1) projekti elluviivate töötajate töötasud koos kõigi riiklike maksudega;
  2) sisseostetud teenused, sealhulgas detailplaneeringu koostamine, ehitusuuringud, ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, hankeprotseduuride läbiviimine ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamine;
  3) lähetuskulud, nii kohalikud kui ka rahvusvahelised (sealhulgas majutus, transport, päevaraha) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord».

  (3) Alameetme taotlusvooru täistaotluste etapis on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt täistaotluses sisalduva projekti elluviimise jaoks vajalike kulude katmiseks vastavalt §-s 17 sätestatud taotluse finantseerimise piirmääradele ja tingimustele:
  1) kulud laboriseadmete või aparatuuri soetamisele või täiendamisele, sealhulgas nende paigaldamise ja kasutajate esmakoolitamisega seotud kulud vahetult pärast laboriseadmete või aparatuuri soetamist;
  2) kulud laboripindade või nendega seotud mittelaboratoorsete pindade sisustamisele, sealhulgas varustamisele kontoriseadmete ja mööbliga;
  3) kulud ehitiste, laboripindade või nendega seotud mittelaboratoorsete pindade soetamisele, ehitamisele, renoveerimisele või rekonstrueerimisele;
  4) kulud ehitiste, laboripindade või nendega seotud mittelaboratoorsete pindade varustamisele tehnilise infrastruktuuri või tehnovõrkudega, tehnovõrkude väljaehitamine kinnistu piires kuni liitumispunktini, liitumistasud, kui need on seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega;
  5) kulud ehitusmaa soetamisele;
  6) sisseostetud teenused, sealhulgas omanikujärelevalve teostamise ja ehitusliku ekspertiisiga seotud kulud;
  7) lähetuskulud, nii kohalikud kui ka rahvusvahelised (sealhulgas majutus, transport, päevaraha) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord»;
  8) kulud teadusraamatukogude täiendamiseks või andmebaaside ja tarkvara soetamiseks;
  9) projekti elluviivate töötajate töötasud koos kõigi riiklike maksudega;
  10) üldkulud kokku kuni 10% ulatuses taotletavast toetusest vastavalt rahandusministri 28. detsembri 2004. a käskkirjaga nr 535 kinnitatud «Struktuurifondide vahenditest toetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhendile»;
  11) pangagarantiid;
  12) finants- ja pangakulud;
  13) info levitamisega seotud kulud ja kulud § 21 punktis 13 toodud kohustuste täitmiseks.

  (4) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
  1) kulud, mis on otseselt seotud teadus- ja arendustegevuse teostamisega, vastavate teenuste osutamisega või taotlemise hetkel juba olemasoleva infrastruktuuri jooksva või regulaarse korrashoiuga;
  2) kulud erisoodustusele;
  3) teiste riiklike või Euroopa Liidu programmide poolt finantseeritud kulud;
  4) mitterahalised kulud;
  5) trahvid;
  6) amortisatsioonikulud;
  7) muud projektiga otseselt mitte seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

  (5) Käibemaks on abikõlblik kulu, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-des 19 ja 20 sätestatule.

  (6) Kui toetuse saaja muutub käibemaksukohustuslaseks vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-le 19 või 20, peab ta sellest sihtasutust teavitama. Käibemaksukohustuslaseks registreerimise järgse väljamakse taotlusega koos tuleb sihtasutusele esitada maksuhalduri tõend käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta. Alates käibemaksukohustuslasena registreerimise kuupäevast on käibemaks vastavalt lõigetele 7 ja 8 kas abikõlblik või abikõlbmatu kulu.

  (7) Käibemaksukohustuslasest toetuse saaja puhul on käibemaks abikõlblik kulu, kui projekti raames soetatakse kaupu ja teenuseid vaid maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule. Maksuvaba käive on sätestatud «Käibemaksuseaduse» §-s 16.

  (8) Käibemaks ei ole alameetme raames abikõlblik kulu, kui:
  1) käibemaks on arvestatud või seda on võimalik arvestada maksukohustuslase poolt mahaarvatava sisendkäibemaksu hulka vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule;
  2) toetuse saaja kasutab proportsionaalset sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodit vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-s 33 sätestatule.

  (9) Kui toetuse saaja kustutatakse käibemaksukohustuslasena registrist vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-le 22, peab ta sellest sihtasutust teavitama. Koos käibemaksukohustuslase staatuse muutmise registreerimise järgse väljamakse taotlusega tuleb sihtasutusele esitada maksuhalduri tõend käibemaksukohustuslasena registrist kustutamise kohta. Juhul kui toetuse saaja ei ole sihtasutust käibemaksukohustuslase staatuse muutumisest teavitanud, loetakse käibemaks jätkuvalt mitteabikõlblikuks.

  (10) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.

  (11) Taotlusvooru eeltaotluste etapi raames võib abikõlblike kulude hulka arvata ainult neid kulusid, mis tehakse pärast eeltaotluste esitamise tähtaega või taotleja poolt eeltaotluses määratletud hilisemat tähtaega kuni täistaotluse esitamise tähtajani.

  (12) Taotlusvooru täistaotluste etapi raames võib abikõlblike kulude hulka arvata ainult neid kulusid, mis tehakse pärast täistaotluse esitamise tähtaega või taotleja poolt täistaotluses määratletud hilisemat tähtaega kuni täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtajani, mis ei saa olla hilisem kui «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtaeg.
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]

  (13) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud taotluse esitamisega seotud või projekti elluviimiseks juba tehtud kulud ise katma.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE 

§ 5.  Toetuse taotlemine

  (1) Alameetme raames viiakse läbi üks kaheetapiline taotlusvoor. Esimeses etapis esitatakse sihtasutusele eeltaotlus. Teises etapis esitatakse sihtasutusele täistaotlus, mille esitamise eelduseks on rahuldatud eeltaotlus.

  (2) Eeltaotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru rahastamise eelarvest informeerib sihtasutus taotlejaid vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel vähemalt 42 tööpäeva enne eeltaotluse esitamise tähtaega.

  (3) Täistaotluse esitamise tähtaeg sätestatakse eeltaotluse rahuldamise otsuses.

§ 6.  Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla riiklik või avalik-õiguslik TA asutus. TA asutuse struktuuriüksused (sealhulgas ülikooli struktuuris olevad TA asutused) saavad toetust taotleda ainult vastava TA asutuse kaudu.

  (2) Taotleja kõik taotlusega seotud teadus- ja arendustegevuse valdkonnad või struktuuriüksused peavad olema evalveeritud vähemalt hindele «hea». Juhul kui taotleja mõni taotlusega seotud teadus- ja arendustegevuse valdkond või struktuuriüksus on evalveeritud madalamale hindele kui «hea», tuleb taotluses eraldi põhjendada nimetatud valdkonna või struktuuriüksuse arengupotentsiaali ning kaasamise lisandväärtust antud projekti.

  (3) Taotlejal ei tohi olla taotluse esitamise hetkel maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud ning maksed on tehtud ettenähtud tähtaegadel.

  (4) Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

  (5) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras ja see toetus on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]

§ 7.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) vastama taotleja ja taotluse kohta sihtasutuse poolt esitatud küsimustele;
  2) võimaldama sihtasutusel teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, kohapealset kontrolli ning esitatud andmete õigsuse kontrolli;
  3) esitama sihtasutusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
  4) sihtasutust viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest;
  5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 8.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus esitatakse sihtasutusele kas paberkandjal ja koopia elektrooniliselt või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik. Eeltaotlus esitatakse lisas 1 toodud taotlusvormil ja täistaotlus lisas 2 toodud taotlusvormil.

  (2) Üks taotleja võib esitada ühe või mitu taotlust. Üks taotlus sisaldab ühte projekti.

  (3) Taotluses sisalduv projekt peab vastama alameetme eesmärkidele, taotleja teadus- ja arendustegevuse strateegiale, taotluse aluseks olevale valdkondlikule teadus- ja arendustegevuse programmile või programmidele ning teistele käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele.

  (4) Eeltaotlus esitatakse taotlusvormil koos järgmiste lisadega:
  1) taotleja taotlusega seotud teadus- ja arendustegevuse valdkondade või struktuuriüksuste evalvatsiooniaruannete koopiad;
  2) koopia taotleja institutsionaalsest teadus- ja arendustegevuse strateegiast, mis on taotleja pädeva organi poolt kinnitatud. Institutsionaalne teadus- ja arendustegevuse strateegia sisaldab TA asutuse poolt määratletud teadus- ja arendustegevuse visiooni ja missiooni, pikaajalisi teadus- ja arendustegevuse eesmärke (kuni 10 aastat), valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse prioriteete ning prioriteetide valikuprotsessi TA asutuse sees, sealhulgas tugevuste, nõrkuste, ohtude ja võimaluste (SWOT) analüüsi, ning teadus- ja arendustegevuse strateegia elluviimise korraldust, sealhulgas organisatoorset korraldust ja võimalikke struktuurseid muutusi TA asutuses või TA süsteemis;
  3) koopia taotluses esitatud projekti aluseks olevast valdkondlikust teadus- ja arendustegevuse programmist või programmidest, mis on taotleja pädeva organi poolt kinnitatud. Valdkondlik teadus- ja arendustegevuse programm sisaldab teadus- ja arendustegevuse eesmärke (projektsioonidega 5–10 aastat), prioriteete ning nende põhjendust, programmi elluviimiseks kavandatud tegevusi (teadus- ja arendustegevus, sealhulgas nii TA asutuse sisesed kui ka TA asutuste vahelised projektid, osalemine teaduse tippkeskustes või tehnoloogia arenduskeskustes; teadus- ja arendustegevusega seotud kõrgharidus; tehnosiire ja innovatsioon), TA asutuste siseseid ja -väliseid ressursse (doktorandid, teadlased ja insenerid; koostööpartnerid, tegevuste eelarve ja finantseerimisallikad) ja nende projektsioone (5 ja 10 aasta pärast) ning teadus- ja arendustegevuse programmi elluviimise korraldust, sealhulgas organisatoorset korraldust ja võimalikke struktuurseid muutusi TA asutuses või TA süsteemis;
  4) projektijuhi elulookirjeldus;
  5) taotleja viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega;
  6) väljavõte ISI andmebaasist taotluses esitatud projektiga otseselt seotud teadlaste viimase viie aasta jooksul avaldatud kuni kümne olulisema teadustöö kohta;
  7) koopia eskiisprojektist ja kooskõlastustest eskiisprojektile, kui taotluses sisalduva projekti investeerimisobjektiks on ehitis;
  8) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  9) eeltaotluse ja punktides 1–5 nimetatud lisade tõlge inglise keelde.

  (5) Lõike 4 punktides 2 ja 5 nimetatud dokumendid esitab taotleja üks kord olenemata taotleja poolt esitatud taotluste arvust.

  (6) Täistaotlus esitatakse taotlusvormil koos järgmiste lisadega:
  1) eeltaotluse rahuldamise otsuses sihtasutuse poolt tehtud soovituste ja ettepanekute kohaselt edasiarendatud valdkondlik teadus- ja arendustegevuse programm või programmid;
  2) projekti tasuvusanalüüs;
  3) projekti detailne eelarve;
  4) projektiga seotud tehniline dokumentatsioon: koopia tehnilisest projektist (standard EVS 811:2002), kui taotluses sisalduva projekti investeeringuobjektiks on ehitis, kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba, koopiad tarnijate või tööde teostajate hinnapakkumistest;
  5) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja on pärast eeltaotluse esitamist muutunud;
  6) täistaotluse ja punktides 1–3 nimetatud lisade tõlge inglise keelde.

  (7) Sihtasutus võib taotluse menetlusprotsessi käigus taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 9.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine sihtasutuses koosneb selle registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

  (2) Eeltaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 63 tööpäeva alates taotlusvooru eeltaotluse esitamise tähtajast. Täistaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva alates eeltaotluse rahuldamise otsuses sätestatud täistaotluse esitamise tähtajast.

§ 10.  Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

  (1) Taotlused registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kuus tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud tähtaegselt, nõuetekohaselt täidetult ja koos kõigi lisadega.

  (2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale kirjalikult posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

  (3) Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest taotlejale ja antakse ebatäpsuste kõrvaldamiseks 10 kalendripäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (4) Sihtasutuse juhatus tagastab taotluse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõikes 3 esitatud tähtaja jooksul kõiki määruse alusel nõutavaid dokumente.

§ 11.  Taotleja vastavaks tunnistamise alused ja kord

  (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

  (2) Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlejale esitatud nõuded.

  (3) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotleja vastavaks tunnistamise otsuse.

  (4) Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 12.  Taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord

  (1) Taotluse nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

  (2) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded.

  (3) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse.

  (4) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
  2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  3) määruses taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.

  (5) Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 13.  Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

  (1) Vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab sihtasutuse juhatus nõuandva funktsiooniga hindamiskomisjoni (edaspidi hindamiskomisjon). Hindamiskomisjon koosneb sõltumatutest ekspertidest ja hindamiskomisjoni tööd juhib sihtasutuse juhatuse poolt määratud isik. Hindamiskomisjon võib oma ülesande täitmisse kaasata teisi eksperte.

  (2) Hindamiskomisjoni koosseisu ja hindamise detailse korra peab sihtasutus enne kinnitamist ja taotlusvooru väljakuulutamist kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ilma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastusteta hindamiskomisjoni ei moodustata.

  (3) Eeltaotlusi hindab hindamiskomisjon lõikes 7 toodud hindamiskriteeriumide alusel skaalal 1 (väga nõrk) – 10 (väga hea). Hindamiskriteeriumide kaalutud hinnete liitmisel moodustub eeltaotluse koondhinne. Eeltaotluste koondhinnetest moodustub eeltaotluste pingerida.

  (4) Hindamiskomisjon esitab sihtasutuse juhatusele eeltaotluste pingerea ning iga eeltaotluse kohta konsensusliku hindamisraporti, mis muuhulgas sisaldab kokkuvõtet eeltaotluses esitatud projekti tugevuste ja nõrkuste kohta, põhjendatud ettepanekut eeltaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja rahuldamise ettepanekuga eeltaotluste osas soovitusi ning tingimusi.

  (5) Arvestades alameetme eesmärke, võivad hindamiskomisjoni poolt täistaotluse koostamise kohta antavad soovitused sisaldada ettepanekuid projektidevahelise dubleerimise kõrvaldamiseks, projekti ja selle finantsmahu korrigeerimiseks või TA asutuste vahelise koostöö suurendamiseks, sealhulgas ühiskasutatava TA infrastruktuuri loomiseks.

  (6) Eeltaotluste etapis rahuldatakse eeltaotlus vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale järgmistel tingimustel:
  1) eeltaotluse koondhinne on suurem kui 50% maksimaalsest võimalikust koondhindest;
  2) eeltaotluses taotletav toetus (mis on summa eeltaotlusega taotletavast toetusest ja eeltaotluses toodud täistaotluse indikatiivsest taotletavast toetusest) koos sellele taotlusele pingereas eelnevate ja rahuldatud eeltaotluste taotletava toetusega ei ületa taotlusvooru rahastamise eelarvet.

  (7) Eeltaotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised:
  1) taotleja teadus- ja arendustegevuse strateegilise planeerimise kvaliteet ning projekti mõju strateegiliste eesmärkide saavutamisele (30% maksimaalsest koondhindest), mille raames hinnatakse taotleja strateegiliste arengueesmärkide ja prioriteetide põhjendatust, strateegilise planeerimise protsessi usaldusväärsust, projekti aluseks oleva teadus- ja arendustegevuse programmi või programmide kvaliteeti ning nende sidusust taotleja teadus- ja arendustegevuse strateegia eesmärkidega ning esitatud projektiga (sealhulgas projekti eelarvega), teadus- ja arendustegevuse strateegia, teadus- ja arendustegevuse programmi või programmide ning projekti realiseerimiseks kavandatud ressursse, strateegia tasakaalustatust teadus- ja arendustegevuse, doktoriõppe ja innovatsiooni vahel, strateegia seotust riiklike teadus- ja arendustegevuse prioriteetidega;
  2) teadus- ja arendustegevuse alase koostöö tase (10% maksimaalsest koondhindest), mille raames hinnatakse taotleja senise teadus- ja arendustegevuse alase koostöö (sealhulgas TA asutuse sisese, TA asutuste vahelise, erinevate distsipliinide vahelise, TA asutuste ja ettevõtjate vahelise ning rahvusvahelise koostöö) iseloomu, sisu, mahtu ja kvaliteeti, taotleja poolt planeeritavat teadus- ja arendustegevuse alast koostööd projekti aluseks oleva teadus- ja arendustegevuse programmi või programmide eluviimisel, projekti mõju koostöö soodustamisele, sealhulgas TA asutuste ühised teadus- ja arendustegevuse programmid, ühiskasutatava TA infrastruktuuri loomine;
  3) taotlejate teaduslik ja tehnoloogiline kompetents (35% maksimaalsest koondhindest), mille raames hinnatakse projekti aluseks oleva teadus- ja arendustegevuse programmi või programmide planeerimisse ja elluviimisesse kaasatud või kaasatavate teadlaste seniseid teadussaavutusi, taotleja tulemuslikkust teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamisel, koostööd ettevõtjatega, tehnosiiret ning taotleja osalust teaduse tippkeskuste või tehnoloogia arenduskeskuste programmis;
  4) teadus- ja arendustegevuse mõju kraadiharidusele ja innovatsioonile (25% maksimaalsest koondhindest), mille raames hinnatakse rajatava infrastruktuuri kasutuse balansseeritust ja korraldust doktoriõppe, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahel, rakendatavaid meetmeid, mis tugevdavad sidemeid doktoriõppe, teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni vahel, doktorantide osalemist teadus- ja arendustegevuse programmi või programmide elluviimisel, sealhulgas koostööprojektides ettevõtjatega, projekti põhjendatust tulenevalt doktoriõppe vajadustest; ettevõtjate osalemist taotlusega seotud teadus- ja arendustegevuse programmi(de) kavandamisel ja elluviimisel ning teadus- ja arendustegevuse programmi(de)s välja toodud potentsiaali innovatsiooniks.

  (8) Täistaotluste etapis esitatud taotlusi hindab hindamiskomisjon lõikes 10 toodud hindamiskriteeriumide alusel hindega rahuldav või mitterahuldav. Rahuldavaks hinnatakse täistaotlus, mis iga hindamiskriteeriumi osas on saanud hindamiskomisjoni poolt koondhindeks rahuldav. Rahuldavaks hinnatud täistaotluse osas tehakse hindamiskomisjoni poolt sihtasutuse juhatusele täistaotluse rahuldamise ettepanek, mitterahuldavaks hinnatud täistaotluse puhul täistaotluse rahuldamata jätmise ettepanek.

  (9) Täistaotluste etapis kuuluvad rahuldamisele täistaotlused, mis iga hindamiskriteeriumi osas on saanud hindamiskomisjoni poolt koondhindeks rahuldav ning mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru rahastamise eelarvet.

  (10) Täistaotluse hindamiskriteeriumid on järgmised:
  1) projekti aluseks oleva teadus- ja arendustegevuse programmi või programmide kvaliteet, sealhulgas eeltaotluse rahuldamise otsuses tehtud soovitustega arvestamine või põhjendused soovitustega mittearvestamise kohta;
  2) taotluse tehnilise ettevalmistuse kvaliteet (sealhulgas projekti eelarve).

§ 14.  Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb sihtasutuse juhatus hindamiskomisjoni ettepaneku alusel.

  (2) Taotlus kuulub rahuldamisele täielikult või osaliselt. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada taotletud toetuse mahtu ning muuta toetatavaid tegevusi.

  (3) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud järgmistel juhtudel:
  1) taotletava toetuse rahaline maht ületab taotlusvooru rahastamise eelarve vaba jäägi;
  2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud.

  (4) Eeltaotluse rahuldamise korral teeb sihtasutuse juhatus eeltaotluse rahuldamise otsuse, milles tehakse taotlejale ettepanek täistaotluse esitamiseks, antakse toetust täistaotluse koostamiseks, sätestatakse täistaotluse esitamise tähtaeg ning vajadusel antakse soovitusi ja seatakse tingimusi täistaotluse koostamise kohta. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus;
  3) projekti algus- ja lõpptähtaeg;
  4) toetuse väljamaksmise tingimused, sealhulgas otsus osalise ettemakse või ettemakse tegemise kohta;
  5) tingimused ja tähtaeg täistaotluse esitamiseks;
  6) aruannete esitamine.

  (5) Eeltaotluste etapis tehakse eeltaotluse rahuldamata jätmise otsus kõrvaltingimusega haldusakti hilisema muutmise võimaluse kohta «Haldusmenetluse seaduse» § 53 lõike 1 punkti 4 mõistes nende eeltaotluste osas, mis on pingereas pärast rahuldatud eeltaotlusi järgmised, mille koondhinne on suurem kui 50% maksimaalsest võimalikust koondhindest, kuid milles taotletav toetus koos rahuldatud eeltaotluste toetusega ületab taotlusvooru rahastamise eelarvet.

  (6) Eeltaotluste etapis kõrvaltingimusega eeltaotluse rahuldamata jätmise otsused vaadatakse üle vastavalt «Haldusmenetluse seaduse» § 65 lõikele 3 juhul, kui alameetme rahastamise eelarvet suurendatakse või kui mõne täistaotluse osas tehakse täistaotluse rahuldamata jätmise otsus või kui taotlusvooru eelarvesse tekib kasutamata lisavahendeid. Nimetatud juhul teeb sihtasutuse juhatus eeltaotluse rahuldamise otsuse eeltaotluste osas, mis vastavad § 13 lõikes 6 sätestatud tingimustele.

  (7) Täistaotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamise otsuse. Täistaotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus;
  3) projekti algus- ja lõpptähtaeg;
  4) toetuse väljamaksmise tingimused, sealhulgas otsus osalise ettemakse või ettemakse tegemise kohta;
  5) aruannete esitamine.

  (8) Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (9) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (10) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani või taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

  (11) Otsuse peale võib esitada vaide «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]

§ 15.  Taotleja kinnitus toetuse kasutamiseks ja toetusest loobumine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatu arusaadav ning ta on valmis toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

  (2) Juhul kui toetuse saaja esitab sihtasutusele avalduse taotluse rahuldamise otsuse alusel antud toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§ 16.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud taotluse rahuldamise otsuse muutmist sihtasutuselt kirjalikult taotlema juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
  1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht;
  2) projekti ajalist kestust;
  3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.

  (2) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse registreerimist.

  (4) Lõikes 1 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumine on toetuse tagasinõudmise aluseks.

5. peatükk TOETUSE PIIRMÄÄRAD, TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED 

§ 17.  Taotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused

  (1) Taotlusega taotletava toetuse määr võib olla kuni 100 % projekti abikõlblikest kuludest.

  (2) Eeltaotlusega taotletava toetuse ülempiir taotluse kohta on 1,5 miljonit Eesti krooni.

  (3) Täistaotlusega taotletava toetuse alampiir on 30 miljonit Eesti krooni ja ülempiir 100 miljonit Eesti krooni taotluse kohta.

  (4) Juhul kui üks taotleja esitab mitu taotlust, ei tohi ühe taotleja poolt esitatud kõigi taotluste kogumaht ületada 400 miljoni krooni piirmäära.

  (5) Taotluses sisalduva projekti kogumaksumus võib olla suurem kui alameetme raames lubatav taotletava toetuse ülempiir. Sel juhul tuleb taotlejal taotluses näidata projekti kogumaksumus, selle realiseerimise etapid ning kõik finantseerimise allikad lisaks taotletavale toetusele. Taotleja peab taotluses kinnitama teiste finantseerimisallikate olemasolu.

§ 18.  Taotlejapoolne omafinantseerimine

  Omafinantseerimine on nõutud taotlusel, milles esitatud projekti kogumaksumus ületab alameetme raames lubatava toetuse ülempiiri. Omafinantseerimine on sel juhul nõutud vähemalt toetuse ülempiiri ületava summa ulatuses.

§ 19.  Taotluse finantseerimise kord

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus), toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning maksete toimumist tõendavad dokumendid.
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]

  (2) Alameetme raames on lubatud ettemaksed ja osalised ettemaksed vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korras sätestatule.
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]

  (3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel teostatud maksetega.

  (4) Juhul kui toetuse saajale on lubatud teha ettemakse, tuleb toetuse saajal esitada sihtasutusele ettemakse saamiseks väljamakse taotlus ja ettemakse vajadust tõendavad dokumendid.

  (5) Ettemakse taotluse puhul kontrollib sihtasutus väljamakse taotluse nõuetele vastavust ning kulude abikõlblikkust.

  (6) Juhul kui toetuse saajale on lubatud teha osaline ettemakse, tuleb toetuse saajal esitada sihtasutusele:
  1) väljamakse taotlus ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad;
  2) omafinantseeringu teostamist tõendavate dokumentide koopiad, kui toetuse saajal on projektis omafinantseering.

  (7) Osalise ettemakse taotluse puhul kontrollib sihtasutus kulude abikõlblikkust ning omafinantseeringu olemasolul selle tasumist tõendavate dokumentide ning väljamakse taotluse nõuetele vastavust.

  (8) Ettemakse või osalise ettemakse puhul teeb sihtasutus lõigetes 5 ja 7 nimetatud kontrolli kuni 20 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele.

  (9) Väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
  1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate ning omafinantseeringu puhul lisaks maksete toimumist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele;
  2) omafinantseeringu puhul on teostatud omafinantseering väljamaksmisele kuuluva summa ulatuses projekti plaanis sätestatud omafinantseeringu proportsioonis;
  3) omafinantseeringu puhul eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks);
  4) ettemakse või osalise ettemakse kasutamise ning sellega seotud dokumentatsiooni vastavus projekti plaanile.

  (10) Väljamakse puhul kontrollib sihtasutus pärast projekti vahe- või lõpparuande ning väljamakse taotluse esitamist:
  1) toetuse saaja poolt projekti raames teostatud tegevuste ja kulude abikõlblikkust, otstarbekust ning vastavust projekti plaanile ja käesolevale määrusele;
  2) muid projekti etapi kestuse jooksul ilmnenud asjaolusid ja nende mõju projekti plaanis sätestatud projekti eesmärkide saavutamisele ja saavutamisega seotud riskidele;
  3) väljamakse taotluse korrektsust.

  (11) Sihtasutuse juhatus teeb maksmise või maksmisest keeldumise otsuse ja esitab makseasutusele toetuse väljamakse taotluse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt vastavasisulise väljamakse taotluse saamist.

  (12) Projektile määratud toetusest viimane 10% makstakse välja pärast projekti lõppemist esitatava aruandluse heakskiitmist.

§ 20.  Toetatava projekti ajaline kestus ja aruandlus

  (1) Alameetme raames toetatava projekti kestuse, rahaliste kohustuste võtmise ja toetuse saaja poolsete väljamaksete teostamise tähtaeg ei tohi alameetme raames olla hilisem kui «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtaeg.
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]

  (2) Eeltaotluses sisalduva projekti ajalise kestuse arvestus algab taotlusvooru eeltaotluste esitamise tähtajast või eeltaotluses näidatud hilisemast tähtajast ja lõpeb eeltaotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtajaga. Täistaotluses sisalduva projekti ajalise kestuse arvestus algab täistaotluse esitamise tähtajast või täistaotluses näidatud hilisemast tähtajast ja lõpeb täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtajaga, mis ei saa olla hilisem kui «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtaeg.
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]

  (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

  (4) Projekti aruanded esitatakse sihtasutusele aruandevormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (5) Eeltaotluse rahuldamise otsusega täistaotluse koostamiseks toetust saanud toetuse saaja peab esitama projekti lõpparuande ning kuludokumentide kinnitatud koopiad 21 tööpäeva jooksul pärast täistaotluse esitamise tähtaega.

  (6) Projekti vahearuanne koosneb kahest osast:
  1) tegevusaruanne, milles esitatakse ülevaade teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest täistaotluses püstitatud eesmärkidega võrreldes ning antakse hinnang järgmise perioodi tegevuste ja võimalike muudatuste kohta;
  2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõikidest aruandeperioodil tehtud tegelikest kuludest võrreldes planeeritud kuludega koos erinevuste põhjendustega. Lisaks esitatakse prognoos järgmise perioodi eeldatavate eelarve muudatuste kohta.

  (7) Projekti lõpparuanne koosneb kahest osast:
  1) tegevusaruanne, milles esitatakse kokkuvõte projekti käigus teostatud peamistest tegevustest ja olulisematest saavutatud tulemustest, saavutatud tulemuste võrdlus täistaotluses kavandatud tegevuste ja püstitatud eesmärkidega ning antakse hinnang projekti jätkusuutlikkuse ja mõju kohta võrreldes täistaotluses prognoosituga;
  2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõigist projekti käigus tehtud tegelikest kuludest võrreldes planeeritud kuludega koos erinevuste põhjendustega.

  (8) Projekti lõpparuanne tuleb esitada kaks kuud pärast projekti lõpuleviimist, kuid mitte hiljem kui 1. septembriks 2008. a.

  (9) Vahearuanded ja lõpparuanne peavad olema kinnitatud toetuse saaja esindusõigusliku isiku ja raamatupidamise eest vastutava isiku poolt. Aruannetele lisatakse toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning maksete toimumist tõendavad dokumendid.

  (10) Projekti seire toimub vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ja taotleja poolt esitatud aruannetele. Seiret ja aruannete hindamist korraldab sihtasutus. Vahearuannete hindamise tulemusena võetakse vastu otsus, kas:
  1) jätkata projekti finantseerimist vastavalt algselt sätestatud projekti elluviimise ajakavale;
  2) jätkata projekti finantseerimist, muutes algset sätestatud projekti elluviimise ajakava või
  3) peatada projekti edasine finantseerimine.

  (11) Finantseerimine jätkub automaatselt vastavalt projekti elluviimise ajakavale, kui projekti tulemused vastavad projekti elluviimise ajakavas sätestatud eesmärkidele.

  (12) Kui projekti seire tulemustest lähtub vajadus projekti elluviimise ajakava muutmiseks, otsustab sihtasutuse juhatus ajakava muutmise pärast sellekohaseid läbirääkimisi toetuse saajaga.

  (13) Kui projekti seire tulemustest lähtub vajadus projekti edasise finantseerimise peatamiseks, langetab sihtasutuse juhatus antud küsimuses otsuse.

  (14) Toetuse saaja on kohustatud üks, kolm ja viis aastat pärast projekti lõppemist esitama sihtasutusele aruande informatsiooniga projekti jätkusuutlikkusest, tulemustest ja mõjust, võrreldes taotluses ja lõpparuandes toodud projekti jätkusuutlikkuse, tulemuste ja mõju hinnanguid tegeliku olukorraga pärast projekti lõppu ning tuues ära erinevuste põhjendused.

§ 21.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
  2) läbi viima täistaotluses sisalduva projekti täistaotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
  3) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  4) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
  5) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  6) kasutama toetuse eest soetatud vara sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
  7) säilitama samas majandusüksuses ja projekti teostamise kohas ning kasutama sihtotstarbeliselt toetuse eest soetatud vara projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest;
  8) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid (edaspidi riiklik järelevalve);
  9) võimaldama riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
  10) andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
  11) osutama auditi ja riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  12) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
  13) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks etteantud sümboolikat kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega 1159/2000/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide järgitavaid teavitus- ja avalikustamismeetmeid seoses struktuurifondide antava abiga (EÜT L 130, 31.05.2000, lk 30–36);
  14) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
  15) säilitama eeltaotlusega, täistaotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2015. a 31. detsembrini;
  16) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  17) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  19) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 22.  Sihtasutuse õigused

  Sihtasutusel on õigus:
  1) teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingule;
  2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
  3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui esinevad «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» § 26 lõikes 1 nimetatud asjaolud;
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]
  5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  6) keelduda toetuse väljamaksmisest ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud või esinevad «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 2 nimetatud asjaolud;
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]
  7) kontrollida taotleja poolt esitatud andmeid kohapeal;
  8) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

Lisa 1

Lisa 2

/otsingu_soovitused.json