Teksti suurus:

Riikliku tagatise andja valuuta-, krediidi- ja likviidsusriskide ning muude rahaliste vahendite haldamisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.03.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:24.03.2007
Avaldamismärge:RT I 2005, 16, 93

Riikliku tagatise andja valuuta-, krediidi- ja likviidsusriskide ning muude rahaliste vahendite haldamisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud

Vastu võetud 18.03.2005 nr 56

Määrus kehtestatakse «Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse» (RT I 2003, 18, 96; 88, 591; 2004, 36, 251; 2005, 11, 43) § 10 lõike 4 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega sätestatakse «Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse» § 7 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse (edaspidi sihtasutus) valuuta-, krediidi- ja likviidsusriskide ning muude rahaliste vahendite haldamisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud.

§ 2. Rahaliste vahendite haldamise üldpõhimõtted

(1) Rahaliste vahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, millega tagatakse rahaliste vahendite väärtuse säilivus, likviidsus ning maksimaalse tulu saavutamine kehtivate riskipiirangute raames.

(2) Rahalisi vahendeid investeeritakse rahvusvahelistel finantsturgudel kõrge reitingu ja likviidsusega finantsinstrumentidesse.

(3) Rahalisi vahendeid võib investeerida järgmistesse finantsinstrumentidesse:
1) nõudmiseni ja tähtajalised hoiused;
2) võlakirjad ja muud võlakohustused;
3) pöördrepotehingud, ostu- ja tagasimüügitehingud;
4) rahaturu- ja intressifondide osakud.

(4) Rahaliste vahendite haldamisest ja riikliku tagatise andja põhitegevusest tulenevate finantsriskide juhtimiseks on lubatud kasutada tuletistehinguid.

§ 3. Rahaliste vahendite haldamisega seotud investeerimisriskid ja nendega seotud piirangud

(1) Rahaliste vahendite haldamisel tuleb arvestada ja juhtida valuutariski, intressiriski, likviidsusriski ja krediidiriski.

(2) Valuutarisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et valuutakursside muutumine mõjutab sihtasutuse finantsvarade ja -kohustuste väärtust. Finantsvarasid ja -kohustusi, mis on Eesti kroonides ja eurodes, loetakse valuutariskivabaks.

(3) Intressirisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et intressimäärade muutumine mõjutab investeeringute väärtust ja nendelt saadavat tulu ning finantskohustustega seotud kulude suurust.

(4) Likviidsusrisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et sihtasutusel ei ole piisaval hulgal likviidseid vahendeid riikliku tagatise andja tegevusest tulenevate kohustuste kohaseks täitmiseks.

(5) Krediidirisk käesoleva määruse tähenduses on oht tehingu vastaspoole kohustuste mittekohasest täitmisest kahju tekkimiseks. Tehingu vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s või Standard & Poor’s krediidireitingut. Juhul kui reitinguagentuuride määratud tehingu vastaspoole krediidireitingu tase ei ole sarnane, võetakse finantsseisundi hindamisel aluseks hilisem määratud krediidireiting.

(6) Krediidiriski juhtimiseks on rahalisi vahendeid lubatud paigutada:
1) kuni üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga väärtpaberitesse ja hoiustesse, mille emitendi või krediidiasutuse krediidireiting on vähemalt Prime-1 (Moody’s) või A-1 (Standard & Poor’s) ja mille krediidireitingut ei ole alandatud viimase kolme kuu jooksul;
2) üle üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga väärtpaberitesse ja hoiustesse, mille emitendi või krediidiasutuse krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s) ja mille krediidireitingut ei ole alandatud viimase kolme kuu jooksul;
3) sihtasutuse nõukogu poolt määratud rahaturu- ja intressifondidesse.

(7) Krediidiriski osaks on tehingurisk, mis käesoleva määruse tähenduses on oht, et vastaspoole esindajal ei ole tehingu sõlmimiseks volitust või tehingu vastaspool ei täida kohaselt tehingust tulenevaid kohustusi. Tehinguriski on lubatud võtta tehingute tegemisel nende tehingu vastaspooleks olevate isikutega, kelle madalaimaks krediidireitinguks on A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s).

(8) Rahaliste vahendite kasutamisest, täiendamisest või muudest objektiivsetest asjaoludest tulenevad kõrvalekaldumised sätestatud piirangutest peavad olema likvideeritud hiljemalt viiendaks pangapäevaks kõrvalekaldumise tekkimise päevast arvates.

§ 4. Piirangud rahaliste vahendite haldamise teenuse kasutamisel

(1) Sihtasutus võib nõukogu nõusolekul rahaliste vahendite paigutamisel ja nendega tehingute tegemisel kasutada rahaliste vahendite haldamise teenust.

(2) Rahaliste vahendite haldamise teenuse osutajaks võivad olla:
1) Rahandusministeerium;
2) Eestis registreeritud äriühing, kellele on antud tegevusluba tegutsemiseks fondivalitsejana, krediidiasutusena või investeerimisühinguna;
3) välisriigi äriühing, kellele Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi pädev organ on andnud tegevusloa investeerimisteenuse osutamiseks.

(3) Lõikes 1 nimetatud teenuse osutaja on rahaliste vahendite paigutamisel ja nendega tehingute tegemisel kohustatud järgima käesoleva määruse ning muude õigusaktidega sätestatud tingimusi ja piiranguid.

Peaminister Juhan PARTS

Majandus-
ja kommunikatsiooniminister Andrus ANSIP

Riigisekretär Heiki LOOT

/otsingu_soovitused.json