Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine

Vastu võetud 02.06.1999 nr 34
RTL 1999, 98, 1196
jõustumine 19.06.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276; 56, 404) § 15 lõike 5 alusel.

Kinnitada parandusõpperühma töökorralduse alused (juurde lisatud).

Kinnitatud Haridusministri 2. juuni 1999. a määrusega nr 34

Parandusõpperühma töökorralduse alused

I. osa ÜLDSÄTTED 

[punkti 1 sõnastus kuni 31. 08. 2002]

1. Parandusõppe eesmärk on toetada põhikooli 1.-9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhihariduse ja üldkeskhariduse riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi.

[punkti 1 sõnastus alates 01. 09. 2002]

1. Parandusõppe eesmärk on toetada põhikooli 1.–9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi.
[RTL 2002, 8, 68- jõust vastavalt § 5]

[punkti 2 sõnastus kuni 31. 08. 2002]

2. Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhihariduse õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele.

[punkti 2 sõnastus alates 01. 09. 2002]

2. Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele.
[RTL 2002, 8, 68- jõust vastavalt § 5]

3. Parandusõppe tunnid on ette nähtud ka neile 1. ja 2. klassi õpilastele, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita õppekava nõudeid või vajavad õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.

4. Õpilastele, kelle õpetamine toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava alusel, parandusõpet ei rakendata.
[RTL 2002, 8, 68 - jõust. 19.01.2002]

II. osa PARANDUSÕPPERÜHMA TÖÖKORRALDUSE ALUSED 

5. Õpilase esmane abistamine ja nõustamine on õpetaja ülesanne. Õpilasele, kes nõustamisele ja tunnivälisele abile vaatamata ei suuda õppekava nõudeid täita, seatakse sisse "Õpilase vaatluse kaart" (edaspidi kaart). Klassijuhataja, õpilast õpetavate õpetajate ja parandusõppe õpetajaga koostöös otsustatakse iga lapse puhul eraldi, mida kaardi põhjal jälgitakse.

6. Kaardi põhjal kogutud andmestikku analüüsivad koos logopeed, parandusõppe õpetaja, teised õpilast õpetavad õpetajad ja kooli juhtkonna esindaja. Analüüsi põhjal tehakse õppetöö tõhustamise või individuaalse õppekava koostamise või parandusõppe rakendamise või õpilase nõustamiskomisjoni suunamise otsus.

7. Põhiharidust omandav õpilane viiakse parandusõppele õpilase vaatluskaardi alusel õppenõukogu otsusel. Vajadusel kaasab õppenõukogu otsuse tegemisse logopeedi, psühholoogi, parandusõppe õpetaja, teised õpilast õpetavad õpetajad või vastava eriarsti.
[RTL 2005, 34, 481 - jõust. 27.03.2005]

8. Õppenõukogu teeb punktis 7 nimetatud otsuse õpilasele, teovõimetu õpilase puhul õpilase seaduslikule esindajale (edaspidi õpilane (esindaja)), posti teel teatavaks. Õpilasel (esindajal) on õigus 10 tööpäeva jooksul arvates päevast, millal ta punktis 7 nimetatud otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, õigus teavitada kooli kirjalikult, et ta pole nõus enda suhtes parandusõppe rakendamisega. Nimetatud keeldumise esitamisel kool õpilasele parandusõpet ei rakenda.
[RTL 2005, 34, 481 - jõust. 27.03.2005]

9. Parandusõpet rakendatakse I kooliastmes kuni neli tundi nädalas, II kooliastmes vähemalt kolm tundi nädalas ja III kooliastmes vähemalt kaks tundi nädalas. Parandusõpperühma täituvuse piirnorm on 6 õpilast. Parandusõpperühma võib moodustada erinevate klasside õpilastes.
[RTL 2005, 34, 481 - jõust. 27.03.2005]

10. kehtetu
[RTL 2005, 34, 481 - jõust. 27.03.2005]

11. Parandusõppe õpetaja üldtööaja sisse kuulub:

1) parandusõppe tundide läbiviimine;

2) aineõpetajate, lapsevanemate ja õpilaste nõustamine;

3) õpiraskustega õpilaste väljaselgitamine, uurimine ja nõustamine;

4) uurimis- ja metoodilise materjali koostamine ja ettevalmistamine;

5) osalemine individuaalsete õppekavade koostamises ja hindamisaluste väljatöötamises;

6) konsulteerimine spetsialistidega.

12. Parandusõppe rakendamisel on vajalikud järgmised dokumendid:

1) parandusõppes osalevate õpilaste nimekiri, mille on kinnitanud õppenõukogu;

2) kaart iga parandusõppel oleva õpilase kohta ja õpilase arengut kajastavad materjalid (hinnangud, järeldused, kokkuvõtted, uurimistulemused, iseloomustused vm);

3) parandusõpperühma tööplaan (soovitavalt kuude kaupa);

4) parandusõppe tundide plaan ja õpetaja töögraafik.

13. Parandusõpperühma töö kohta arvestuse pidamiseks kasutatakse klassipäeviku (1.-9. klass) vormi. Eraldi peetakse päevikus arvestust parandusõpperühma väliste konsultatsioonide ja nõustamise kohta.

14. Parandusõppe rahastamine toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.

Lisa

parandusõpperühma töökorralduse

aluste juurde

ÕPILASE VAATLUSE KAART

I. osa ANDMED 

Kaardi avamise aeg:

1. Isikuandmed

nimi ……………………………………………………………………..

sünniaeg, isikukood……………………………………………………..

aadress, telefon………………………………………………………….

kool, klass ………………………………………………………………

kodune keel …………………………………………………………….

1. Senine koolijõudlus (või koolivalmidus)

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

2. Meditsiinilised näidustused

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

4. Suhtumine kaasinimestesse ja iseendasse

1)        suhtlemine koolis ja vabal ajal

meeldib:

koolis käiajahei

suhelda oma klassikaaslastegajahei

suhelda õpetajagajahei

2) suhtlemiseelistused õpetajaga (joonida sobiv)

pilkkontakt, puutekontakti (silitus, puudutus) vajadus, tõrjuv hoiak

3) vabal ajal eelistab suhelda ja mängida koos

eakaaslastegajahei

endast vanemate lastega jahei

endast nooremate lastega jahei

täiskasvanutega jahei

4) suhtumine teistesse ja iseendasse

omab püsivaid sõprujahei

aitab meelsasti kaasõpilasi jahei kaasõpilased suhtuvad temasse hästijah ei

kaebab sageli kaasõpilaste peale jahei

koolis kiusatakseteda sageli jahei

solvub kergesti jahei

5) enesehinnang (joonida sobiv)

kõrgenenud, adekvaatne, madaldunud

6)        suhted kodustega (lapsega vestluse põhjal)

5. Vanemate tähelepanekud ja arvamus lapsest

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

6. Vanema soovid ja ootused koolile

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

7. Klassi- ja aineõpetajate tähelepanekud lapse hariduslikest erivajadustest.

            1) emakeel

            2) matemaatika

            3) loodusõpetus

            4) võõrkeel

            5) käeline tegevus

            6) muusika

            7) võimlemine

8. Õppetegevus ja käitumine koolis:

1) õpilane on tunnis aktiivne, tähelepanelik ja püüdlik                                          jah         ei

2) töövõime:

lülitub töösse kiirestijahei

töövõime kõigub õppepäeva jooksul jahei

töövõime kõigub õppetunni jooksul jahei

väsib kiirestijahei

3) õpitegevus:

püüab ülesandest esmalt aru saada jahei

hakkab ülesannet kohe täitma jahei

täidab ainult tuttavat ülesannetjahei

4) õpioskuste rakendamise juhtivad tasandid:

koostegevuses õpetajaga jahei

matkimise teeljahei

näidise järgijahei

juhise järgi

suulise juhise järgi jahei

kirjaliku juhise järgi jahei

suudab kommenteerida oma vahetut tegevustjahei

suudab sõnastada oma tegevuskava jahei

5) suhtumine õppetöös ilmnevatesse raskustesse:

püüab neid iseseisvalt ületada jahei

oskab kasutada abivahendeid jahei

pöördub abi saamiseks õpetaja poole jahei

pöördub abi saamiseks kaasõpilaste poole jahei

oskab kasutada abijahei

loobub ülesande täitmisest raskuse ilmnemiseljahei

ootab tunnustustjahei

6) õpilast ergutab paremini töötama

kiitus ja toetav suhtumine jahei

laitus ja noomitusjahei

7) õpilane on hinnete ja hinnangute suhtes tundlik                                                jah        ei

8) õpilane on distsiplineeritud:

tunnisjahei

vahetunnisjahei

koolivälisel ajal jahei

9) õpilane täidab koduseid töid

regulaarseltjahei

püüdlikultjahei

iseseisvaltjahei

teiste abigajahe

10) suhtumine töösse ja õppetegevusse

õpilane on töökas ja sihikindeljahei

õpilane omab algatusvõimet jahei

9. Õpilase oskuste hinnang:

1) emakeel

suulise kõne üldine iseloomustus

lugemisoskus (joonida juhtiv lugemisviis)

veerimine

häälega, kordab sõna

hääleta, ei korda sõna

vaikne veerimine

sõnahaaval lugemine

ladus lugemine: ilmekalt, ilmekuseta

saab aru tekstis esitatud faktidest, sündmustest

lühikestes lausetes jahei

pikkades lausetes jahei

keerulise konstruktsiooniga lausetes jah ei

kogu teksti ulatuses jahei

suudab:

tuletada mõttelünka tekstis jahei

mõista alltekstijahei

leida uut infotjahei

leida sõnu, lauseid, lõike, millest ei saa aru jahei

kirjutamine

valdab ainekavale vastavat

häälikanalüüsijahei

foneemanalüüsijahei

tunneb häälikurühmi jahei

oskab muuta häälikupikkust jahei

oskab määrata häälikupikkust jahei

kasutab raskuste puhul eeloskusi

(kordab sõnarida, muudab häälikupikkust) jahei

õigekirjavigade tüübid (joonida):

häälikanalüüsi puudulikkusest tingitud vead

õpitud reeglite vead

vältevead:

täishäälikutes

suluta kaashäälikutes

sulghäälikutes

täishäälikuühendis

kaashäälikuühendites

i. osa ja j asendus 

kas on erinevusi etteütluste ja iseseisva kirja vigadetüüpidesjahei

ärakiri (joonida originaali vaatlemise sagedus)

tähthaaval

2-3 tähe kaupa

lühikeste sõnade kaupa

sõnaühendite kaupa

lühikeste lausete kaupa

enesekontroll:

suudab lugeda kirjapildile vastavalt jahei

suudab leida vigu oma töös ahei

enesekontrollioskuste rakendamine

spontaanseltjahei

suunamiseljahei

kirjatehnika

esinevad motoorsed raskuse jahei

esinevad tähekujude moonutused jahei

esineb peegelkiri jahei

seob tähti sõna ulatusesjahei

kirjutab loetavalt jahei

kiri ebaühtlanejahei

juhtiv käsi (joonida): parem, vasak

kirjalike tööde üldilme………………..

sõnavara

kasutab ja mõistab:

meeleorganitega tajutavate objektide, tunnuseid tähistavaid sõnu

(baassõnavara)jahei

abstraktse tähendusega sõnu jahei

ülekantud tähendusega sõnu jahei

tuletisijahei

ainekavale vastavat sõnavara jahei

lause:

mõistab ja kasutab

primitiivset lihtlauset jahei

koondlausetjahei

liitlausetjah ei

keerulise struktuuriga lihtlauset jahei

sidus tekst:

nimetab üksikobjekte, tegevusijahei

kasutab elementaarset lihtlausetjahei

jutustus on fragmentaarne jahei

kirjeldab tajutavaid esemeid ja tuttavaid sündmusi pildi järgi jahei

oskab ühendada laused sidusaks tekstiks, kasutab

samaviitelisi sõnu

siduvaid sõnu

sõnajärge

jutustab kuulajale arusaadavalt oma tegevusestjahei

oskab ümber jutustada mõistetavat teksti jahei

2) matemaatika

hulgad, arvud, numbrid

tajub hulkijahei

annab hulkadele ühise nimetuse jahei

oskab võrrelda hulkijahei

oskab ühendada hulki, jahei

oskab eraldada osahulki jahei

oskab kokku viia: hulga ja arvujahei

hulga, arvu ja numbri jahei

oskab loendada õpitud arvude ulatusesjahei

tunneb arvude liitehitust jahei

tunneb õpitud arvude kümnendkoostistjahei

oskab arve võrrelda seose

võrra rohkem (vähem) kui jahei

korda rohkem (vähem) kui jahei

tehted

oskab sooritada õpitud tehteid

liitmine jahei

lahutaminejahei

korrutaminejahei

jagaminejahei

sooritab tehteid:

materialiseeritult, abivahenditega jahei

iseseisvaltjahei

üleminekuta ühest järgust teise jahei

üleminekuga ühest järgust teisejahei

geomeetriline materjaljah ei

tunneb geomeetriliste kujundite elementejahei

oskab lahendada geomeetriaülesandeid jahei

nimega arvud

teab õpitud mõõtühikuid jahei

tunneb mõõtühikute vahelisi seoseid jahei

tunneb ära õpitud nimega arvejahei

oskab nimetada õpitud nimega arve jahei

oskab kasutada õpitud nimega arv jahei

tekstülesanded

mõistab tekstülesande tekstijahei

teab tekstülesande struktuurijahei

oskab lahendada lihtülesandeidjahei

oskab lahendada liitülesandeidjahei

mõistab ja oskab kasutada seost

võrra rohkem (vähem) kui jahei

korda rohkem (vähem) kui jahei

oskab kasutada tehete juures nimetustjahei

oskab sõnastada vastustjahei

oskab teha tekstülesande analüüsi ja lahenduse otsingut (joonida sobiv)

iseseisvalt, verbaalse abiga, skeemi abiga, materialiseeritud abiga

10. Tunnetusprotsesside areng

Taju

Taju diferentseeritus:

eristab: kirjapildilt sarnaseid tähti jahei

häälduselt sarnaseid sõnu jahei

sarnaseid objektejahei

sarnaste objektide kujutlusi jahei

ebaolulistjahei

tähtsatjahei

Taju emotsionaalsus:

tajub hästi piltlikku, ilmekat materjalijahei

eristab hästi sümboleidjahei

eristab hästi skemaatilisi kujutlusi jahei

Taju organiseeritus ja sihikindlus:

oskab vaadelda jahei

oskab kuulatajahei

Taju terviklikkus

suudab tunnetada osa järgi tervikut jahei

Taju maht: haarab pilguga ….. ühikut

Tähelepanu

Tahtmatu tähelepanu

keskendumine muutub paremaks:

huvitava materjali korraljahei

jõukohase materjali korral jahei

ülenäitlikustamine hajutab tähelepanu jahei

Tahteline tähelepanu (joonida õige)

hea,nõrk

Keskenduda aitab:

sisemine motiivjahei

välimine motiivjahei

lähedane motiivjahei

kaugem motiivjahei

Tähelepanu kestvus (joonida sobiv)

lühiajaline, püsiv

Kui kaua suudab keskenduda ühele tegevusele …….. min.

Suudab teostada mitut tegevust üheaegselt jahei

Suudab ühelt tegevuselt teisele siirduda raskusteta jahei

Mälu

Mälu liigid: lühiajaline mälu - hea jahei

pikaajaline mälu - heajahei

operatiivmälujahei

õpilane suudab taastada mitmest ühikust koosnevat rida:

kuulmise lugemise järgi

häälikud ………..

tähed ……….

arvud ………..

numbrid ………..

sõnad ……….. ……….

lause ……….. ……….

Mälu operatsioonid:

Mehhaaniline omandamine:

õpib materjali sõna-sõnalt pähejahei

konkreetse tähendusega sõnad jäävad hästi meelde jahei

esemete kujutlused jäävad hästi meeldejahei

Omandamine

kiirejahei

täpnejahei

Mõtestatud omandamine:

omandab teadlikult ja täpselt reegleid, luuletusi jne. jahei

omandab asja tuuma, mida võib edasi anda oma sõnadega jahei

kasutab põhilise omandamisvõttena iseseisvat kordamistjahei

kasutab erinevaid omandamise võtteid:jahei

Meenutamine

kasutab meenutamiseks erinevaid võtteid jahei

meenutab kiiresti jahei

meenutab täpselt jahei

Mõtlemine

Analüüs

Piltlik-motoorne analüüs

oskab analüüsida üksikuid esemeid praktiliste tegevuste põhjaljahei

Vaimne analüüs

analüüsib esemeid ja nähtusi (kujutlusi neist) oluliste,

piltlike ja väliste tunnuste aluseljahei

analüüsib esemete- ja nähtustevaheliste seoste ning suhete

(mõistete) alusel jahei

eristab olulist tunnust ebaolulisest jahei

Võrdlemine

juhuslike tunnuste alusel jahei

ebaoluliste tunnuste järgijahei

väliste tunnuste järgijahei

praktilise tegevuse põhjaljahei

oluliste tunnuste järgijahei

arvestab võrdlemisel kõiki olulisi tunnuseid jahei

toetub tunnustele, mis peegeldavad olulisi seoseid ja

suhteid esemete ning nähtuste vahel jahei

Rühmitamine ja üldistamine

oskab rühmitada esemeid ühe tunnuse (värv, kuju, suurus) järgijahei

oskab rühmitada ja üldistada esemeid kahe tunnuse alusel jahei

oskab rühmitada ja anda üldnimetust jahei

oskab rühmitada esemeid ja nähtusi mõistelisel tasandiljahei

oskab leida sündmuste järgnevust pildiseeria alusel jahei

oskab põhjendada oma otsustjahei

Mõtlemise tahtelised omadused

Mõistab(klassi õppekavale vastavaid):

ruumisuhteidjahei

ajasuhteidjahei

põhjus-tagajärgsuhteid jahei

Oskab teha järeldusijahei

Otsustab:

kiirestijahei

selgestijahei

Fantaasia

rikkalikjahei

realistlikjahei agressiivne jahei

Tunde- ja tahtevaldused

Tunnete tugevus

tugevad jahei

vaoshoitudjahei

esineb afektejahei

Tunnete püsivus

tunded on püsivadjahei

Juhtiv emotsioon (joonida)

rõõmus, rahulik, rahutu, tõsine, kurb, kartlik, tuim, ükskõikne, agressiivne, negativistlik, üllatav

Loomuomadused (joonida )

uhke, üleolev, auahne, enesega rahul, jonnakas, tõrkuv, tagasihoidlik

Tahe (joonida)

tugev, nõrk

Tahet tugevdab:

huvitatus, motivatsioon, püüd iseseisvusele, otsustusvõime, adekvaatne enesehinnang

11. Üldised tähelepanekud:

üldmotoorika

kehahoid (rüht)

kõnnak

eneseteenindamine

II. osa ESMANE ÕPIABI JA TULEMUS 

12.……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

kuupäev ……..

III. osa SPETSIALISTIDE ARVAMUSED 

13.Logopeed/eripedagoog

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

kuupäev ……………..

allkiri ……………….

14.Psühholoog

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

kuupäev ……………

allkiri ………………

15.Parandusõppe õpetaja

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

kuupäev …………..

allkiri …………….

16.Sotsiaalpedagoog/sotsiaaltöötaja

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

kuupäev …………..

allkiri …………….

17.Muud spetsialistid

……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

kuupäev ………………..

allkiri ………………….

IV. osa KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED 

(pedagoogilis-psühholoogiline analüüs)

18.…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

V. osa OTSUS PARANDUSÕPPELE VÕI NÕUSTAMISKOMISJONI SUUNAMISEKS 

19.……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

kuupäev …………….

Lapsevanema allkiri ………………..