Haridusminister määrus terviktekst avaldamine avaldatud 1999-06-02+03:00 RTL 1999 98 1196 91155 1999-06-19+03:00 34 2005-03-27+02:00 2011-08-31+03:00 maarus_1_10.02.2010.xsd 873347 2 2011-05-10+03:00 Imre Sobnin 162052 Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine 03. 01. 2002/2 RTL 2002 8 68 163216 vastavalt § 5 21.03.2005/9 RTL 2005 34 481 870508 27.03.2005 Määrus kehtestatakse   (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276; 56, 404) § 15 lõike 5 alusel. Kinnitada parandusõpperühma töökorralduse alused (juurde lisatud). Kinnitatud Haridusministri 2. juuni 1999. a määrusega nr 34 Parandusõpperühma töökorralduse alused I ÜLDSÄTTED [punkti 1 sõnastus kuni 31. 08. 2002] 1. Parandusõppe eesmärk on toetada põhikooli 1.-9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhihariduse ja üldkeskhariduse riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi. [punkti 1 sõnastus alates 01. 09. 2002] 1. Parandusõppe eesmärk on toetada põhikooli 1.–9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi. RTL 2002 8 68 163216 - jõust vastavalt § 5 [punkti 2 sõnastus kuni 31. 08. 2002] 2. Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhihariduse õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele. [punkti 2 sõnastus alates 01. 09. 2002] 2. Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele. RTL 2002 8 68 163216 - jõust vastavalt § 5 3. Parandusõppe tunnid on ette nähtud ka neile 1. ja 2. klassi õpilastele, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita õppekava nõudeid või vajavad õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust. 4. Õpilastele, kelle õpetamine toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava alusel, parandusõpet ei rakendata. RTL 2002 8 68 163216 2002-01-19+02:00 II PARANDUSÕPPERÜHMA TÖÖKORRALDUSE ALUSED 5. Õpilase esmane abistamine ja nõustamine on õpetaja ülesanne. Õpilasele, kes nõustamisele ja tunnivälisele abile vaatamata ei suuda õppekava nõudeid täita, seatakse sisse "Õpilase vaatluse kaart" (edaspidi kaart). Klassijuhataja, õpilast õpetavate õpetajate ja parandusõppe õpetajaga koostöös otsustatakse iga lapse puhul eraldi, mida kaardi põhjal jälgitakse. 6. Kaardi põhjal kogutud andmestikku analüüsivad koos logopeed, parandusõppe õpetaja, teised õpilast õpetavad õpetajad ja kooli juhtkonna esindaja. Analüüsi põhjal tehakse õppetöö tõhustamise või individuaalse õppekava koostamise või parandusõppe rakendamise või õpilase nõustamiskomisjoni suunamise otsus. 7. Põhiharidust omandav õpilane viiakse parandusõppele õpilase vaatluskaardi alusel õppenõukogu otsusel. Vajadusel kaasab õppenõukogu otsuse tegemisse logopeedi, psühholoogi, parandusõppe õpetaja, teised õpilast õpetavad õpetajad või vastava eriarsti. RTL 2005 34 481 870508 2005-03-27+02:00 8. Õppenõukogu teeb punktis 7 nimetatud otsuse õpilasele, teovõimetu õpilase puhul õpilase seaduslikule esindajale (edaspidi õpilane (esindaja)), posti teel teatavaks. Õpilasel (esindajal) on õigus 10 tööpäeva jooksul arvates päevast, millal ta punktis 7 nimetatud otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, õigus teavitada kooli kirjalikult, et ta pole nõus enda suhtes parandusõppe rakendamisega. Nimetatud keeldumise esitamisel kool õpilasele parandusõpet ei rakenda. RTL 2005 34 481 870508 2005-03-27+02:00 9. Parandusõpet rakendatakse I kooliastmes kuni neli tundi nädalas, II kooliastmes vähemalt kolm tundi nädalas ja III kooliastmes vähemalt kaks tundi nädalas. Parandusõpperühma täituvuse piirnorm on 6 õpilast. Parandusõpperühma võib moodustada erinevate klasside õpilastes. RTL 2005 34 481 870508 2005-03-27+02:00 10. kehtetu RTL 2005 34 481 870508 2005-03-27+02:00 11. Parandusõppe õpetaja üldtööaja sisse kuulub: 1) parandusõppe tundide läbiviimine;

]]> 2) aineõpetajate, lapsevanemate ja õpilaste nõustamine;

]]> 3) õpiraskustega õpilaste väljaselgitamine, uurimine ja nõustamine;

]]> 4) uurimis- ja metoodilise materjali koostamine ja ettevalmistamine;

]]> 5) osalemine individuaalsete õppekavade koostamises ja hindamisaluste väljatöötamises;

]]> 6) konsulteerimine spetsialistidega.

]]> 12. Parandusõppe rakendamisel on vajalikud järgmised dokumendid: 1) parandusõppes osalevate õpilaste nimekiri, mille on kinnitanud õppenõukogu;

]]> 2) kaart iga parandusõppel oleva õpilase kohta ja õpilase arengut kajastavad materjalid (hinnangud, järeldused, kokkuvõtted, uurimistulemused, iseloomustused vm);

]]> 3) parandusõpperühma tööplaan (soovitavalt kuude kaupa);

]]> 4) parandusõppe tundide plaan ja õpetaja töögraafik.

]]> 13. Parandusõpperühma töö kohta arvestuse pidamiseks kasutatakse klassipäeviku (1.-9. klass) vormi. Eraldi peetakse päevikus arvestust parandusõpperühma väliste konsultatsioonide ja nõustamise kohta. 14. Parandusõppe rahastamine toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele. Lisa parandusõpperühma töökorralduse aluste juurde ÕPILASE VAATLUSE KAART I ANDMED Kaardi avamise aeg: 1. Isikuandmed nimi …………………………………………………………………….. sünniaeg, isikukood…………………………………………………….. aadress, telefon…………………………………………………………. kool, klass ……………………………………………………………… kodune keel ……………………………………………………………. 1. Senine koolijõudlus (või koolivalmidus) ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 2. Meditsiinilised näidustused ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 4. Suhtumine kaasinimestesse ja iseendasse 1)        suhtlemine koolis ja vabal ajal

]]> meeldib: koolis käiajahei suhelda oma klassikaaslastegajahei suhelda õpetajagajahei 2) suhtlemiseelistused õpetajaga (joonida sobiv)

]]> pilkkontakt, puutekontakti (silitus, puudutus) vajadus, tõrjuv hoiak 3) vabal ajal eelistab suhelda ja mängida koos

]]> eakaaslastegajahei endast vanemate lastega jahei endast nooremate lastega jahei täiskasvanutega jahei 4) suhtumine teistesse ja iseendasse

]]> omab püsivaid sõprujahei aitab meelsasti kaasõpilasi jahei kaasõpilased suhtuvad temasse hästijah ei kaebab sageli kaasõpilaste peale jahei koolis kiusatakseteda sageli jahei solvub kergesti jahei 5) enesehinnang (joonida sobiv)

]]> kõrgenenud, adekvaatne, madaldunud 6)        suhted kodustega (lapsega vestluse põhjal)

]]> 5. Vanemate tähelepanekud ja arvamus lapsest ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 6. Vanema soovid ja ootused koolile ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 7. Klassi- ja aineõpetajate tähelepanekud lapse hariduslikest erivajadustest.             1) emakeel

]]>             2) matemaatika

]]>             3) loodusõpetus

]]>             4) võõrkeel

]]>             5) käeline tegevus

]]>             6) muusika

]]>             7) võimlemine

]]> 8. Õppetegevus ja käitumine koolis: 1) õpilane on tunnis aktiivne, tähelepanelik ja püüdlik                                          jah         ei

]]> 2) töövõime:

]]> lülitub töösse kiirestijahei töövõime kõigub õppepäeva jooksul jahei töövõime kõigub õppetunni jooksul jahei väsib kiirestijahei 3) õpitegevus:

]]> püüab ülesandest esmalt aru saada jahei hakkab ülesannet kohe täitma jahei täidab ainult tuttavat ülesannetjahei 4) õpioskuste rakendamise juhtivad tasandid:

]]> koostegevuses õpetajaga jahei matkimise teeljahei näidise järgijahei juhise järgi suulise juhise järgi jahei kirjaliku juhise järgi jahei suudab kommenteerida oma vahetut tegevustjahei suudab sõnastada oma tegevuskava jahei 5) suhtumine õppetöös ilmnevatesse raskustesse:

]]> püüab neid iseseisvalt ületada jahei oskab kasutada abivahendeid jahei pöördub abi saamiseks õpetaja poole jahei pöördub abi saamiseks kaasõpilaste poole jahei oskab kasutada abijahei loobub ülesande täitmisest raskuse ilmnemiseljahei ootab tunnustustjahei 6) õpilast ergutab paremini töötama

]]> kiitus ja toetav suhtumine jahei laitus ja noomitusjahei 7) õpilane on hinnete ja hinnangute suhtes tundlik                                                jah        ei

]]> 8) õpilane on distsiplineeritud:

]]> tunnisjahei vahetunnisjahei koolivälisel ajal jahei 9) õpilane täidab koduseid töid

]]> regulaarseltjahei püüdlikultjahei iseseisvaltjahei teiste abigajahe 10) suhtumine töösse ja õppetegevusse

]]> õpilane on töökas ja sihikindeljahei õpilane omab algatusvõimet jahei 9. Õpilase oskuste hinnang: 1) emakeel

]]> suulise kõne üldine iseloomustus lugemisoskus (joonida juhtiv lugemisviis) veerimine häälega, kordab sõna hääleta, ei korda sõna vaikne veerimine sõnahaaval lugemine ladus lugemine: ilmekalt, ilmekuseta saab aru tekstis esitatud faktidest, sündmustest lühikestes lausetes jahei pikkades lausetes jahei keerulise konstruktsiooniga lausetes jah ei kogu teksti ulatuses jahei suudab: tuletada mõttelünka tekstis jahei mõista alltekstijahei leida uut infotjahei leida sõnu, lauseid, lõike, millest ei saa aru jahei kirjutamine valdab ainekavale vastavat häälikanalüüsijahei foneemanalüüsijahei tunneb häälikurühmi jahei oskab muuta häälikupikkust jahei oskab määrata häälikupikkust jahei kasutab raskuste puhul eeloskusi (kordab sõnarida, muudab häälikupikkust) jahei õigekirjavigade tüübid (joonida): häälikanalüüsi puudulikkusest tingitud vead õpitud reeglite vead vältevead: täishäälikutes suluta kaashäälikutes sulghäälikutes täishäälikuühendis kaashäälikuühendites i ja j asendus kas on erinevusi etteütluste ja iseseisva kirja vigadetüüpidesjahei ärakiri (joonida originaali vaatlemise sagedus) tähthaaval 2-3 tähe kaupa lühikeste sõnade kaupa sõnaühendite kaupa lühikeste lausete kaupa enesekontroll: suudab lugeda kirjapildile vastavalt jahei suudab leida vigu oma töös ahei enesekontrollioskuste rakendamine spontaanseltjahei suunamiseljahei kirjatehnika esinevad motoorsed raskuse jahei esinevad tähekujude moonutused jahei esineb peegelkiri jahei seob tähti sõna ulatusesjahei kirjutab loetavalt jahei kiri ebaühtlanejahei juhtiv käsi (joonida): parem, vasak kirjalike tööde üldilme……………….. sõnavara kasutab ja mõistab: meeleorganitega tajutavate objektide, tunnuseid tähistavaid sõnu (baassõnavara)jahei abstraktse tähendusega sõnu jahei ülekantud tähendusega sõnu jahei tuletisijahei ainekavale vastavat sõnavara jahei lause: mõistab ja kasutab primitiivset lihtlauset jahei koondlausetjahei liitlausetjah ei keerulise struktuuriga lihtlauset jahei sidus tekst: nimetab üksikobjekte, tegevusijahei kasutab elementaarset lihtlausetjahei jutustus on fragmentaarne jahei kirjeldab tajutavaid esemeid ja tuttavaid sündmusi pildi järgi jahei oskab ühendada laused sidusaks tekstiks, kasutab samaviitelisi sõnu siduvaid sõnu sõnajärge jutustab kuulajale arusaadavalt oma tegevusestjahei oskab ümber jutustada mõistetavat teksti jahei 2) matemaatika

]]> hulgad, arvud, numbrid tajub hulkijahei annab hulkadele ühise nimetuse jahei oskab võrrelda hulkijahei oskab ühendada hulki, jahei oskab eraldada osahulki jahei oskab kokku viia: hulga ja arvujahei hulga, arvu ja numbri jahei oskab loendada õpitud arvude ulatusesjahei tunneb arvude liitehitust jahei tunneb õpitud arvude kümnendkoostistjahei oskab arve võrrelda seose võrra rohkem (vähem) kui jahei korda rohkem (vähem) kui jahei tehted oskab sooritada õpitud tehteid liitmine jahei lahutaminejahei korrutaminejahei jagaminejahei sooritab tehteid: materialiseeritult, abivahenditega jahei iseseisvaltjahei üleminekuta ühest järgust teise jahei üleminekuga ühest järgust teisejahei geomeetriline materjaljah ei tunneb geomeetriliste kujundite elementejahei oskab lahendada geomeetriaülesandeid jahei nimega arvud teab õpitud mõõtühikuid jahei tunneb mõõtühikute vahelisi seoseid jahei tunneb ära õpitud nimega arvejahei oskab nimetada õpitud nimega arve jahei oskab kasutada õpitud nimega arv jahei tekstülesanded mõistab tekstülesande tekstijahei teab tekstülesande struktuurijahei oskab lahendada lihtülesandeidjahei oskab lahendada liitülesandeidjahei mõistab ja oskab kasutada seost võrra rohkem (vähem) kui jahei korda rohkem (vähem) kui jahei oskab kasutada tehete juures nimetustjahei oskab sõnastada vastustjahei oskab teha tekstülesande analüüsi ja lahenduse otsingut (joonida sobiv) iseseisvalt, verbaalse abiga, skeemi abiga, materialiseeritud abiga 10. Tunnetusprotsesside areng Taju Taju diferentseeritus: eristab: kirjapildilt sarnaseid tähti jahei häälduselt sarnaseid sõnu jahei sarnaseid objektejahei sarnaste objektide kujutlusi jahei ebaolulistjahei tähtsatjahei Taju emotsionaalsus: tajub hästi piltlikku, ilmekat materjalijahei eristab hästi sümboleidjahei eristab hästi skemaatilisi kujutlusi jahei Taju organiseeritus ja sihikindlus: oskab vaadelda jahei oskab kuulatajahei Taju terviklikkus suudab tunnetada osa järgi tervikut jahei Taju maht: haarab pilguga ….. ühikut Tähelepanu Tahtmatu tähelepanu keskendumine muutub paremaks: huvitava materjali korraljahei jõukohase materjali korral jahei ülenäitlikustamine hajutab tähelepanu jahei Tahteline tähelepanu (joonida õige) hea,nõrk Keskenduda aitab: sisemine motiivjahei välimine motiivjahei lähedane motiivjahei kaugem motiivjahei Tähelepanu kestvus (joonida sobiv) lühiajaline, püsiv Kui kaua suudab keskenduda ühele tegevusele …….. min. Suudab teostada mitut tegevust üheaegselt jahei Suudab ühelt tegevuselt teisele siirduda raskusteta jahei Mälu Mälu liigid: lühiajaline mälu - hea jahei pikaajaline mälu - heajahei operatiivmälujahei õpilane suudab taastada mitmest ühikust koosnevat rida: kuulmise lugemise järgi häälikud ……….. tähed ………. arvud ……….. numbrid ……….. sõnad ……….. ………. lause ……….. ………. Mälu operatsioonid: Mehhaaniline omandamine: õpib materjali sõna-sõnalt pähejahei konkreetse tähendusega sõnad jäävad hästi meelde jahei esemete kujutlused jäävad hästi meeldejahei Omandamine kiirejahei täpnejahei Mõtestatud omandamine: omandab teadlikult ja täpselt reegleid, luuletusi jne. jahei omandab asja tuuma, mida võib edasi anda oma sõnadega jahei kasutab põhilise omandamisvõttena iseseisvat kordamistjahei kasutab erinevaid omandamise võtteid:jahei Meenutamine kasutab meenutamiseks erinevaid võtteid jahei meenutab kiiresti jahei meenutab täpselt jahei Mõtlemine Analüüs Piltlik-motoorne analüüs oskab analüüsida üksikuid esemeid praktiliste tegevuste põhjaljahei Vaimne analüüs analüüsib esemeid ja nähtusi (kujutlusi neist) oluliste, piltlike ja väliste tunnuste aluseljahei analüüsib esemete- ja nähtustevaheliste seoste ning suhete (mõistete) alusel jahei eristab olulist tunnust ebaolulisest jahei Võrdlemine juhuslike tunnuste alusel jahei ebaoluliste tunnuste järgijahei väliste tunnuste järgijahei praktilise tegevuse põhjaljahei oluliste tunnuste järgijahei arvestab võrdlemisel kõiki olulisi tunnuseid jahei toetub tunnustele, mis peegeldavad olulisi seoseid ja suhteid esemete ning nähtuste vahel jahei Rühmitamine ja üldistamine oskab rühmitada esemeid ühe tunnuse (värv, kuju, suurus) järgijahei oskab rühmitada ja üldistada esemeid kahe tunnuse alusel jahei oskab rühmitada ja anda üldnimetust jahei oskab rühmitada esemeid ja nähtusi mõistelisel tasandiljahei oskab leida sündmuste järgnevust pildiseeria alusel jahei oskab põhjendada oma otsustjahei Mõtlemise tahtelised omadused Mõistab(klassi õppekavale vastavaid): ruumisuhteidjahei ajasuhteidjahei põhjus-tagajärgsuhteid jahei Oskab teha järeldusijahei Otsustab: kiirestijahei selgestijahei Fantaasia rikkalikjahei realistlikjahei agressiivne jahei Tunde- ja tahtevaldused Tunnete tugevus tugevad jahei vaoshoitudjahei esineb afektejahei Tunnete püsivus tunded on püsivadjahei Juhtiv emotsioon (joonida) rõõmus, rahulik, rahutu, tõsine, kurb, kartlik, tuim, ükskõikne, agressiivne, negativistlik, üllatav Loomuomadused (joonida ) uhke, üleolev, auahne, enesega rahul, jonnakas, tõrkuv, tagasihoidlik Tahe (joonida) tugev, nõrk Tahet tugevdab: huvitatus, motivatsioon, püüd iseseisvusele, otsustusvõime, adekvaatne enesehinnang 11. Üldised tähelepanekud: üldmotoorika kehahoid (rüht) kõnnak eneseteenindamine II ESMANE ÕPIABI JA TULEMUS 12.…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… kuupäev …….. III SPETSIALISTIDE ARVAMUSED 13.Logopeed/eripedagoog ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….. kuupäev …………….. allkiri ………………. 14.Psühholoog …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… kuupäev …………… allkiri ……………… 15.Parandusõppe õpetaja …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… kuupäev ………….. allkiri ……………. 16.Sotsiaalpedagoog/sotsiaaltöötaja …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… kuupäev ………….. allkiri ……………. 17.Muud spetsialistid …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… kuupäev ……………….. allkiri …………………. IV KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED (pedagoogilis-psühholoogiline analüüs) 18.……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………. V OTSUS PARANDUSÕPPELE VÕI NÕUSTAMISKOMISJONI SUUNAMISEKS 19.…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… kuupäev ……………. Lapsevanema allkiri ………………..