KESKKONNAÕIGUSKeskkonnakaitse

Teksti suurus:

Säästva arengu seadus (lühend - SäAS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.04.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.11.2008
Avaldamismärge:

Säästva arengu seadus

Vastu võetud 22.02.1995
RT I 1995, 31, 384
jõustumine 01.04.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.06.1997RT I 1997, 48, 77210.07.1997
22.02.1999RT I 1999, 29, 39801.04.1999
14.06.2000RT I 2000, 54, 34801.01.2001
22.02.2005RT I 2005, 15, 8703.04.2005

I. osa  

Üldosa

§ 1. Seaduse ülesanne

 (1) Käesolev seadus sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused.

 (2) Säästva arengu rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, 1992) sätestatud põhimõtetele.

 (3) Käesoleva seaduse II osa sätestab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused.

 (4) Säästva arengu alused teistes valdkondades sätestab seadus, muu õigusakt või riiklik programm.

II. osa  

Looduskeskkond ja loodusvarad

§ 2. Looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk

  Looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

§ 3. Looduskeskkonda ja loodusvarasid säästva arengu alused

 (1) Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.

 (2) Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust.

 (3) Looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõuded.

 (4) Üle riigipiiri leviva mõjuga või looduskeskkonda oluliselt mõjutada võiva tegevuse kavandamine ja keskkonnakaitse üldine korraldamine toimub rahvusvahelises koostöös.

 (5) Looduskeskkonna ja loodusvarade kasutamist reguleerivad kasutus- ning tasumäärad, mille kehtestamisel arvestatakse looduskasutuse mõju keskkonnaseisundile.

 (6) Looduskasutust kavandavad planeeringud, programmid, arengukavad ja projektid on avalikud.

§ 4. Välislepingute täitmine

 (1) Välislepingust tulenevate keskkonnakaitseliste kohustuste täitmine toimub Vabariigi Valitsuse kinnitatud riiklike programmide kaudu .

 (2) Omavalitsusüksuse arengukava kinnitamisel ja ettevõtluse korraldamisel peab kohalik omavalitsus arvestama välislepingutest tulenevaid kohustusi ja nende täitmiseks kinnitatud riiklikke programme.

§ 5. Taastuv loodusvara

 (1) Taastuva loodusvara varu jaguneb kriitiliseks varuks ja kasutatavaks varuks.

 (2) Taastuva loodusvara kriitiline varu on väikseim suurus, mis tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitserežiimide täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise.

 (3) Taastuva loodusvara kriitilise varu suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades juurde määramatusest tuleneva reservi.

 (4) Taastuva loodusvara kehtestatud kriitilisest varust ülejääv osa on taastuva loodusvara kasutatav varu. Majandustegevuse kavandamisel ei tohi ületada kasutatava varu kehtestatud suurust.

 (5) Kasutatava varu suuruse ja aastased kasutusmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades looduslikku juurdekasvu. Taastuva loodusvara kasutatava varu kasutamise korralduse sätestab seadus.

§ 6. Taastumatu loodusvara

 (1) Taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel lähtutakse järgmistest põhitingimustest:
 1) teada olevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks;
 2) taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest;
 3) jäätmetega või teisese toormega asendamisvõimalusest.

 (2) Majandustegevuse kavandamisel arvatakse kasutatavast varust välja kaitsealadel asuvad varud.

 (3) Taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus. Kasutamise korralduse sätestab seadus.

§ 7. Kaasnev loodusvara

 (1) Kaasnev loodusvara on ühe loodusvara kasutamisega mõjutatud või mõjutatav mis tahes teine loodusvara.

 (2) Kaasnev loodusvara tuleb kas kasutada või säilitada kasutamiskõlblikuna võimalikult endises kvaliteedis.

 (3) Kaasneva loodusvara kaitse ja kasutamise korralduse sätestab seadus.

§ 8. Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnajuhtimissüsteem

  Keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ühenduse ökomärgise andmise õiguslikud alused sätestab seadus.
[RT I 2005, 15, 87 - jõust. 03.04.2005]

§ 9. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

 (1) Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tagatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud riikliku programmi ja tegevuskavaga, mille koostamist finantseeritakse riigieelarvest.

 (2) Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise põhialused on:
 1) looduslike liikide osas nende kaitse võimalikult madala taksonoomilise üksuse tasandil ja võimalikult kõikide liikide säilitamiseks;
 2) kohalike kultuurtaimede sortide ja koduloomatõugude osas nende arvelevõtmine ja andmepankade hoidmine võimalikult kõikide sortide ja tõugude kohta;
 3) eritüübiliste ökosüsteemide ja maastike säilitamine ning süsteemi loomine looduslikest ja poollooduslikest kooslustest asustuse ja majandustegevuse mõju tasakaalustamiseks ning kompenseerimiseks;
 4) sotsiaalse, majandusliku või teadusliku tähtsusega geneetilise materjali määratlemine.

§ 10. Keskkonnanormatiiv ja -standard

 (1) Keskkonnanormatiiv on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu.

 (2) Keskkonnanormatiiv muudetakse kohustuslikuks keskkonnaministri määruse või saasteloaga.

 (3) Keskkonnastandard on asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust.

 (4) [Välja jäetud]

§ 11. Keskkonnaseire

  Keskkonnaseire (monitooring) on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele.

  Keskkonnaseire korralduse sätestab seadus.

§ 12. Tasakaalustatud arengu kavandamine

 (1) Majandusharudes ja piirkondades, kus looduskeskkonna saastamine ja loodusvarade kasutamine võivad ohustada looduslikku tasakaalu või bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, suunatakse arengut riigi algatatud arengukava alusel.

 (2) Arengukava koostatakse energeetika, transpordi, põllunduse, metsanduse, turismi ning keemia-, ehitusmaterjali- ja toiduainetööstuse arengu suunamiseks.

 (3) Piirkondliku arengukava koostamise vajaduse kohta langetab otsuse Vabariigi Valitsus.

 (4) Vabariigi Valitsus võib vajadusel algatada arengukavade koostamist ka käesolevas seaduses nimetamata alustel.

 (5) Arengukava peab sisaldama loodusvarade kasutamise ja keskkonna seisundi prognoosi.

 (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud arengukava koostamise ülesande ja tähtaja kinnitab Vabariigi Valitsus. Olulise tähtsusega riigielu küsimusena kuulub arengukava kinnitamisele Riigikogus.

 (7) Arengukava avalikustamise ja täitmise eest vastutab Vabariigi Valitsuse nimetatud minister.