Teksti suurus:

Kriminaalhooldusseadus (lühend - KrHS)

Kriminaalhooldusseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2006
Avaldamismärge:

Kriminaalhooldusseadus

Vastu võetud 17.12.1997
RT I 1998, 4, 62
jõustumine 01.05.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.06.2002RT I 2002, 56, 35001.09.2002
19.06.2002RT I 2002, 64, 39029.07.2002
terviktekst RT paberkandjalRT I 2002, 82, 478
07.04.2004RT I 2004, 27, 17601.05.2004, osaliselt 1. 07. 2005
22.02.2005RT I 2005, 15, 8501.01.2006

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Kriminaalhooldus

  Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 2. Kriminaalhooldusalune

  Kriminaalhooldusalune on:
 1) süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla;
 2) süüdimõistetu, kelle vangistus on asendatud üldkasuliku tööga;
 3) isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud ning kellele on prokurör või kohus määranud üldkasuliku töö tegemise.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 3. Kriminaalhooldaja

 (1) Kriminaalhooldaja on kriminaalhooldusametnik ja kriminaalhooldusabiline.

 (2) Kriminaalhoolduse ülesanded võib anda ka mittetulundusühingule (kriminaalhooldusühingule), mille üheks põhikirjaliseks tegevuseks on kriminaalhoolduse teostamine.

§ 4. Ametiabi ja koostöö

  Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused osutavad kriminaalhooldajatele kriminaalhooldusülesannete täitmiseks vajalikku sotsiaalhoolekandealast abi.

2. peatükk KRIMINAALHOOLDUSOSAKOND 

§ 5. Kriminaalhooldusosakond

 (1) Maakohtus on kriminaalhooldusosakond, mille koosseisu kinnitab vastava maakohtu kohtudirektor.

 (2) Justiitsminister võib jätta mõnes maakohtus kriminaalhooldusosakonna loomata, pannes selle ülesanded teise maakohtu kriminaalhooldusosakonnale .

 (3) Kriminaalhooldusosakond võib jaguneda talitusteks. Kriminaalhooldusosakonna jagunemise talitusteks ning talituse juhataja ametikoha kinnitab justiitsminister .

 (4) Kriminaalhooldusosakonna ja selle talituste asukohad määrab justiitsminister, lähtudes kriminaalhoolduse läheduse põhimõttest ja arvestades majanduslikke kaalutlusi.

 (5) Justiitsminister võib ühtsete probleemidega kriminaalhooldusalustega tegelemiseks määrata kindlad kriminaalhooldusametnikud, moodustada spetsiaalseid talitusi ja osakondade vahelisi töörühmi.

 (6) Teenistusvalvet kriminaalhooldusosakonna üle teostavad kohtu kohtudirektor ja justiitsminister.

 (7) Kriminaalhooldusosakonna asjaajamise ja tööks vajalikud tingimused tagab kohtu kantselei.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 6. Kriminaalhooldusosakonna juhataja

 (1) Kriminaalhooldusosakonna tööd juhib kriminaalhooldusosakonna juhataja, kelle nimetab ametisse kohtu kohtudirektor.

 (2) [Kehtetu - RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

 (3) Kriminaalhooldusosakonna juhataja jätkab osakonna juhtimisega kaasnevat koormust arvestades ka üksikute kriminaalhooldusjuhtumitega tegelemist.

 (4) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatakse konkursitulemuste alusel ametisse viieks aastaks.

 (5) Avalik konkurss kriminaalhooldusosakonna juhataja ametikohale kuulutatakse välja hiljemalt kolm kuud enne ametis oleva juhataja ametiaja lõppu.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 7. Kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja

 (1) Kriminaalhooldusosakonna talituse tööd juhib talituse juhataja, kelle nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul sama osakonna kriminaalhooldusametnike seast ametisse kohtu kohtudirektor.

 (2) Talituse juhataja nimetatakse ametisse kolmeks aastaks.

 (3) Kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja jätkab talituse juhtimisega kaasnevat koormust arvestades ka üksikute kriminaalhooldusjuhtumitega tegelemist.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 8. [Kehtetu - RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 9. Psühholoog

  Justiitsministeerium määrab kriminaalhooldusametnike ja vajadusel ka kriminaalhooldusabiliste nõustamiseks kriminaalhooldusosakonna juurde psühholoogi.

§ 10. Kriminaalhooldusametniku tööaeg

 (1) Kriminaalhooldusametnik võib kriminaalhooldust teostada väljaspool tööruume ning tööaega.

 (2) Vähemalt kaks tööpäeva nädalas on kriminaalhooldusametnik kohustatud viibima oma tööruumides.

§ 11. Teenistusarutelu

 (1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldab kriminaalhooldajatega regulaarseid nõupidamisi, kus arutatakse kriminaalhooldustöö küsimusi.

 (2) Kui kriminaalhooldusosakond jaguneb talitusteks, korraldab kriminaalhooldajatega teenistusarutelusid talituse juhataja. Kui kriminaalhooldusjuhtumi erilisus või täiendõppe vajadused seda nõuavad, võib talituse juhataja juuresolekul teenistusarutelusid läbi viia ka kriminaalhooldusosakonna juhataja.

 (3) Teenistusaruteludele võib kaasata kriminaalhooldusosakonda nõustava psühholoogi ja teisi asjakohaseid isikuid.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 12. Aruandlus

  Kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldab regulaarsete statistiliste aruannete edastamise Justiitsministeeriumile.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

3. peatükk KRIMINAALHOOLDUSAMETNIK 

§ 13. Kriminaalhooldusametnikule esitatavad nõuded

 (1) Kriminaalhooldusametnikuks võib nimetada isiku, kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused ning vastav rakenduslik või akadeemiline kõrgharidus.

 (2) Justiitsminister võib kehtestada täiendavaid kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ja kriminaalhooldusosakonna juhataja kvalifikatsiooni nõudeid .
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 14. Kriminaalhooldusametniku ametisse nimetamine

 (1) Kriminaalhooldusametnik nimetatakse ametisse avaliku konkursi teel.

 (2) Kriminaalhooldusametniku nimetab ametisse vastava kohtu kohtudirektor.

 (3) Kriminaalhooldusametnik nimetatakse ametisse kuuekuulise katseajaga.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 15. Juhendamiskohustus

 (1) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud kriminaalhooldusosakonna juhataja korraldusel juhendama kriminaalhoolduse praktikanti ja kriminaalhooldusabilist. Kriminaalhooldusametnik ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui kahte praktikanti ja viit kriminaalhooldusabilist.

 (2) Kriminaalhooldusametnikule, kes juhendab praktikanti või kriminaalhooldusabilist, makstakse juhendamistasu, mis on viis protsenti kriminaalhooldusametniku ametipalgast ühe juhendatava eest.

§ 16. Varalise kahju hüvitamine

  Teenistusliku tegevuse tõttu kriminaalhooldusametnikule või tema perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult.

4. peatükk KRIMINAALHOOLDUSABILINE 

§ 17. Kriminaalhooldusabiline

 (1) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes täidab kriminaalhooldusülesandeid oma vabast ajast ja tasu saamata.

 (2) Kriminaalhooldusabiline tegutseb kriminaalhooldusametniku juhendamisel.

 (3) Kriminaalhooldusabiline võib olla isik, kes on avaldanud sellekohast soovi ja sobib kriminaalhooldusabilisena tegutsema. Sobivuse hindamisel tutvutakse dokumentide ja vestluse kaudu taotleja isikuomaduste, hariduse, elukäigu ja tööalase tegevusega.

 (4) Kriminaalhooldusabiline ei või olla kohtunik ega prokurör, samuti kohtu, prokuratuuri, politsei või kinnipidamiskoha koosseisuline töötaja, kes on avalik teenistuja.

§ 18. Kriminaalhooldusabiliste nimekiri
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

 (1) Kriminaalhooldusabilisena võib tegutseda isik, kelle kriminaalhooldusosakonna juhataja on kandnud kriminaalhooldusabiliste nimekirja.

 (2) Osakonna kriminaalhooldusabiliste nimekirja peab kriminaalhooldusosakonna juhataja, üleriigilist kriminaalhooldusabiliste nimekirja peab Justiitsministeerium.

 (3) Kriminaalhooldusabiliste nimekirja märgitakse kriminaalhooldusabilise ees- ja perekonnanimi, elukoht, telefon ja töökoht. Kui kriminaalhooldusabiline eelistab tegelemist kindla isikute rühmaga, tehakse selle kohta nimekirja märge.

 (4) Isik kustutatakse kriminaalhooldusabiliste nimekirjast, kui ta on rikkunud kriminaalhooldaja kohustusi või muul viisil osutunud sobimatuks kriminaalhooldusabilisena tegutsema või on korduvalt põhjendamatult keeldunud kriminaalhooldusülesannete

  täitmisest.

 (5) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 19. Kriminaalhooldusabilise väljaõpe

  Kriminaalhooldusosakond tagab kriminaalhooldusabilise väljaõppe enne tema asumist kriminaalhooldusülesannete täitmisele.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 20. Kriminaalhooldusabilise kulude hüvitamine

  Kriminaalhooldusabilisele hüvitatakse kriminaalhooldustöö kulud, kuid mitte suurema summa ulatuses kui 10 protsenti kriminaalhooldusametnikule makstavast töötasust.

5. peatükk KRIMINAALHOOLDUSÜHING 

§ 21. Kriminaalhooldusühing

 (1) Justiitsminister võib halduslepingu alusel anda kriminaalhooldusülesannete täitmise osaliselt mõne kohtu tööpiirkonnas selleks sobivale ja vastavat soovi avaldanud mittetulundusühingule.

 (2) Kriminaalhooldusühing peab tagama ühtse ja otstarbeka kriminaalhoolduse.

 (3) Kriminaalhooldusühingu kriminaalhooldusega tegelevatele liikmetele kohaldatakse kriminaalhoolduse teostamisel kriminaalhooldusametniku kohta käivaid sätteid.

 (4) Kriminaalhooldusühing määrab ühingu liikmed, kes kriminaalhoolduse teostamisel täidavad kriminaalhooldusosakonna juhataja või selle talituse juhataja ülesandeid.

 (5) Kriminaalhooldusühingu kulude hüvitamise ja rahalise toetuse määramise otsustab justiitsminister iga-aastase riigieelarve seaduse alusel.

 (6) Kriminaalhooldusühingu tegevuse järele kriminaalhooldusülesannete täitmisel ja selleks riigi määratud rahalise toetuse kasutamisel valvavad sama piirkonna kriminaalhooldusosakonna juhataja ja justiitsminister.

 (7) Kriminaalhooldusosakonna juhataja ja justiitsminister võivad anda kriminaalhooldusühingule kriminaalhooldusülesannete täitmisel kohustuslikke juhiseid. Justiitsminister võib kriminaalhooldusühinguga sõlmitud halduslepingu kriminaalhooldusülesannete mittenõuetekohasel täitmisel või kohustuslike juhiste järgimata jätmisel lõpetada halduslepingus sätestatud korras.

 (8) Riik soodustab ja toetab eraühingute poolt kriminaalhoolduse teostamist ja nende liikmete väljaõpet.

§ 22. Kriminaalhooldusühingute esindajate nõupidamine

  Vähemalt üks kord aastas korraldab justiitsminister kriminaalhooldusühingute esindajate nõupidamise, millel arutatakse kriminaalhooldusühingute tegevuse finantseerimise ja täiendõppega seotud küsimusi ning kriminaalhoolduse sisulisi küsimusi ning arenguperspektiive.

6. peatükk KRIMINAALHOOLDUSE ETTEVALMISTAMINE 

§ 23. Kohtueelse ettekande taotlemine

 (1) Kohtu või prokuröri taotlusel nimetab kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusametniku, kellele teeb ülesandeks kohtueelse ettekande koostamise.

 (2) Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kohta käesoleva seaduse § 24 alusel kohtueelse ettekande ning esitab selle kohtule või prokurörile nende soovitud tähtaja jooksul.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 24. Kohtueelne ettekanne

 (1) Kriminaalhooldusametnik koostab kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kohta kohtueelse ettekande, mis sisaldab kokkuvõtet kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse isikuomadustest ja sotsiaalsest olukorrast ning arvamust katseaja ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse suhtes kohaldatavate kohustuste valiku kohta.

 (2) Kohtueelne ettekanne koosneb kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse eluloolistest faktidest ja psühholoogilis-sotsiaalsest prognoosist.

 (3) Kriminaalhooldusametnik kohtub kahtlustatava, süüdistatava või kohtualusega, tema lähedastega ja teiste isikutega kohtueelse ettekande koostamiseks vajaliku teabe kogumise eesmärgil, tutvub riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste andmetega kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kohta, nõuab kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse seaduslikult esindajalt, õppeasutuse juhilt ja tööandjalt andmeid kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse käitumise ja õppimise kohta.

 (4) Kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse eluloolised faktid peavad põhinema tõendatud andmetel ja sisaldama viiteid allikatele, mis kinnitavad kohtueelses ettekandes esitatud andmeid.

 (5) Kohtueelse ettekande kinnitab kriminaalhooldusosakonna juhataja.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

7. peatükk KRIMINAALHOOLDUSE TEOSTAMINE 

§ 25. Kriminaalhooldaja nimetamine

  Kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi või prokuröri määruse alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja, lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest. Võimaluse korral teostab kriminaalhooldust kriminaalhooldusametnik, kes koostas kohtueelse ettekande.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 26. Kriminaalhoolduse teostamine

 (1) Kriminaalhoolduse teostamise käigus valvab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi.

 (2) Kriminaalhooldusalusele osutatakse katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel.

 (3) Kriminaalhooldaja peab soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevases elus iseseisvalt toime tulla.

 (4) Kriminaalhoolduse teostamisel peab kriminaalhooldaja austama kriminaalhooldusaluse väärikust.

 (5) Kriminaalhoolduse teostamiseks vajalike andmete töötlemiseks asutatakse riigiasutuse andmekogu .
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 27. Hoolduskava

 (1) Pärast kohtuotsuse jõustumist koostab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse läbiviimise kava.

 (2) Hoolduskava koostamise juures osaleb ka kriminaalhooldusalune.

 (3) Kriminaalhooldaja võib hoolduskava vastavalt vajadusele kriminaalhoolduse teostuse käigus muuta.

 (4) Kriminaalhooldaja esitab hoolduskava ja selle muudatused kriminaalhooldusosakonna juhatajale tutvumiseks.

 (5) Kriminaalhooldusalusele, kellele on määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemine, koostatakse üldkasuliku töö tegemise ajakava.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 28. Sotsiaalne rühmatöö

  Kriminaalhooldust võib teostada ka sotsiaalse rühmatöö vormis.

§ 29. [Kehtetu - RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 30. Korraline ettekanne

 (1) Kriminaalhooldaja koostab katseaja jooksul kriminaalhooldusaluse kohta korralisi ettekandeid, mis sisaldavad hinnangut senisele katseajale, ülevaadet kohtuotsuse ja hoolduskava täitmisest ning hoolduskava muutmisest.

 (2) Korraline ettekanne koostatakse vähemalt iga kuue kuu järel.

 (3) Korraline ettekanne esitatakse kriminaalhooldusosakonna juhatajale, kes võib teha ettekande koostajale ettepaneku seda täiendada. Kui ettekanne ei vaja täiendamist, kinnitab juhataja ettekande.

 (4) Korraline ettekanne esitatakse kohtule kohtu nõudmisel.

 (5) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemine, koostatakse ning esitatakse korraline ettekanne kohtu või prokuratuuri nõudmisel.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 301. Ettekanne kriminaalhoolduse lõppemise kohta

 (1) Kriminaalhoolduse lõppemisel koostab kriminaalhooldusametnik ettekande, mis sisaldab ülevaate kogu katseajast.

 (2) Kui kriminaalhooldusalusele mõistetud või määratud üldkasuliku töö tunnid on tehtud, koostab kriminaalhooldusametnik kohtule või prokurörile ettekande, millega teavitab nende mõistetud või määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmisest ning kontrollnõuete ja kohustuste järgimisest katseajal.

 (3) Ettekanne esitatakse ja kinnitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikele 3. Kriminaalhooldusosakonna juhataja esitab ettekande kriminaalhooldusaluse elukohajärgsele kohtule või prokuratuurile kinnitamiseks.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 31. Erakorraline ettekanne

 (1) Kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) sätestatud juhtudel.

 (2) Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

 (3) Kui kriminaalhooldusalune hoidub kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmisest, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik prokurörile ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest.

 (4) Kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste kergendamiseks või tühistamiseks esitatavas erakorralises ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab põhjendatud ettepaneku.

 (5) Kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on mõistetud või määratud üldkasulik töö, esitatakse kohtule või prokuratuurile erakorraline ettekanne tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil kriminaalhooldusalune on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist käsitlev ettekanne sisaldab andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 32. Kriminaalhooldaja asendamine

 (1) Kriminaalhooldaja asendatakse, kui:
 1) kriminaalhooldusametnik vabastatakse ametist või viiakse üle teise kriminaalhooldusosakonna koosseisu;
 2) kriminaalhooldusametniku teenistussuhe on peatatud;
 3) kriminaalhoolduse eesmärk ja huvid nõuavad senise kriminaalhooldaja asendamist;
 4) kriminaalhooldusalune muudab elukohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul võib jätta kriminaalhooldaja asendamata, kui asendamine pole vajalik kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamise seisukohalt ega ole majanduslikult põhjendatud.

 (3) Uue kriminaalhooldaja nimetamisel rakendatakse käesoleva seaduse paragrahvis 25 sätestatut.

 (4) Kriminaalhooldusaluse elukoha muutuse korral esitab kriminaalhooldaja viivitamatult kriminaalhooldusaluse senise elukoha järgsele kohtule või prokuratuurile taotluse saata kohtulahend või prokuröri määrus täitmiseks kriminaalhooldusaluse uue elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§-d 33--35.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 36. Kriminaalhooldusametniku ametisse nimetamise erisused

 (1) Kuni 1999. aasta 31. detsembrini nimetab justiitsminister kriminaalhooldusametnikuks isiku, kes on läbinud justiitsministri kinnitatud koolituse, sooritanud eksami ning kellel on kriminaalhooldustööks vajalikud kõlbelised omadused.

 (2) Koolitusse valitakse konkursi alusel isikud, kellel on vähemalt keskharidus.

 (3) Koolitusse võetud isik asub teenistusse kohtu tehnilise sekretäri ametikohale kolmekuulise katseajaga.

 (4) Koolituse läbinud isik sooritab kriminaalhooldusametniku eksami justiitsministri kinnitatud komisjoni ees.

 (5) Justiitsminister kinnitab konkursi korras kriminaalhoolduseksami sooritanud isiku kriminaalhooldusametniku ametikohale.

 (6) Kriminaalhooldusametniku konkursi korra kinnitab justiitsminister.

 (7) Konkursi läbinud isiku nimetab justiitsminister vastava kohtu kriminaalhooldusametnikuks.

 (8) Kriminaalhooldusametnik osaleb kutsetöö kõrval Justiitsministeeriumi poolt korraldatavas täiendõppes ning läbib pärast üheaastast koolitust atesteerimise, mille korraldab justiitsministri kinnitatud atesteerimiskomisjon.

 (9) Kuni kriminaalhooldusametnike ametisse nimetamiseni täidavad kriminaalhooldusametniku ülesandeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikud.

 (10) Enne 2004. aasta 1. maid ametisse nimetatud kriminaalhooldusametnikele ei laiene käesoleva seaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatavad täiendavad kvalifikatsiooninõuded.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 361. Kriminaalhooldusnõuniku kohustustest vabastamine

  Kriminaalhooldusametnikud vabastatakse neile pandud täiendavatest kriminaalhooldusnõuniku kohustustest vastava kohtu haldusdirektori käskkirjaga alates 2004. aasta 1. maist.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 37. Kriminaalhooldusosakonna ja selle talituse juhataja

 (1) Kuni 2002. aasta 1. jaanuarini nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja ja kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ametisse justiitsminister.

 (2) Kuni 2002. aasta 1. jaanuarini kohaldatakse kriminaalhooldusosakondade talituste juhatajate ametisse nimetamisel käesoleva seaduse § 36 lõigete 2-6 sätteid.

 (3) Enne 2006. aasta 1. jaanuarit ametisse nimetatud kriminaalhooldusosakonna juhatajad vormistatakse nende nõusolekul määratud tähtajaks ametisse alates 2006. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 38. Seaduse jõustumise hetkel tingimisi karistust kandvate ja tingimisi enne tähtaega vabastatute suhtes kriminaalhoolduse kohaldamine

  Isikud, kelle suhtes on enne käesoleva seaduse jõustumist kohaldatud tingimisi karistamist või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastamist ning kelle katseaeg seaduse jõustumise hetkeks ei ole lõppenud, võetakse arvele isikute elukohajärgsetes kriminaalhooldusosakondades ühe aasta jooksul pärast seaduse jõustumist.

§ 39. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. mail.