Teksti suurus:

Jõgeva linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Väljaandja:Jõgeva Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2005, 124, 1260

Jõgeva linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Vastu võetud 24.03.2005 nr 5

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36 5, jäätmeseaduse § 71 lõigete 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel Jõgeva Linnavolikogu määrab:

1. Kehtestada «Jõgeva linna jäätmehoolduseeskiri» (lisatud) ning selle lisa «Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord».

2. Tunnistada kehtetuks Jõgeva Linnavolikogu 5. oktoobri 2000. a määrus nr 33 «Jõgeva linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine».

3. Määrus jõustub 1. aprillil 2005. a.

Volikogu aseesimees Meelis PAUKLIN

KEHTESTATUD
Jõgeva Linnavolikogu 24. märtsi 2005. a määrusega nr 5

JÕGEVA LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI

I. Üldsätted

1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Jõgeva linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõikidele Jõgeva linna haldusterritooriumil alaliselt või ajutiselt elavatele, viibivatele või tegutsevatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele.

2. Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga säilitada Jõgeva linnas puhas ja tervislik elukeskkond, rakendada iga tegevuse juures kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid ja ohtlikkust, soodustada jäätmete liigiti kogumist ning nende taaskasutamist.

3. Jäätmehooldust Jõgeva linnas korraldab, kontrollib ja teostab järelevalvet jäätmehoolduse üle Jõgeva Linnavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Jõgeva linna põhimäärusele.

4. Eeskirjas reguleerimata jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sätestatust.

II. Mõisted

5. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
avalikud kogumispunktid on ohtlike jäätmete äraandmiseks avalikesse kohtadesse paigutatud erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad;
biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp;
ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba;
ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas, puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata;
ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed;
jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluvad vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset;
jäätmejaam on taaskasutatavate jäätmete tsentraliseeritud kogumiskoht;
jäätmekogumisvahendid on konteinerid, mahutid jm anumad ning pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed;
jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele;
jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
jäätmeluba jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, tavajäätmete veoks teenustööna ning jäätmete tekitamiseks keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse seisukohalt olulistes valdkondades. Loa annab Jõgevamaa Keskkonnateenistus;
jäätmenimistu on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu;
jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase;
jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;
jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutusmoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud;
jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming;
jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;
jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse;
kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või komposteris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel;
korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt;
läheduse põhimõte on jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas;
mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne);
ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses, tervishoiuasutustes või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid;
pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud tegema, välja arvatud tootmisjäägid;
pakendijäätmete vastuvõtupunkt on vastava markeeringuga varustatud jäätmemahutid, mille asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon Jõgeva Linnavalitsusega. Pakendijäätmeid võib vastu võtta ka selleks kohandatud kaupluseruumides;
purgimine on tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;
prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Prügila ei ole ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta; jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates; jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates;
saastaja on jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija;
suurjäätmed on jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja alates 2005. a augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid;
taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks;
taaskasutatav papp ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda töötlemist segavaid aineid (kile, plastmass, metall);
taaskasutusorganisatsioon on seaduse alusel pakendiettevõtjate asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundus- või äriühing;
tagatisraha on pant, mis on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest;
tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
vanapaber ja papp on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp, ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia- ja masinakirjapaberid, muu kontori- ning majapidamispaber. Vanapaber käesoleva eeskirja tähenduses ei ole dokumendid. Dokumendid tuleb hävitada vastavalt arhiiviseadusele ja isikuandmete kaitse seadusele.

III. Jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus

6. Jäätmekäitlust käitlemise eri etappidel korraldab jäätmevaldaja: kinnisasjal kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik. Kui jäätmevaldaja ja loetletud isikud on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus vastavate lepingutega. Loetletud isikud, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust ettevõtjad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid eeskirja nõuetest ning on kohustatud käitlema nende valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

7. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada, tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. Võimaluse korral tuleb vähendada jäätmete mahtu enne jäätmekogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel.

8. Jäätmete liigiti kogumisel tuleb jäätmed paigutada liikide kaupa eraldi jäätmekogumisvahenditesse nende tekkekohas. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo eri etappidel teiste jäätmeliikidega kokku segada.

9. Jäätmekogumisvahendite paiknemiskohtade puhtuse ja juurdesõiduteede korrashoiu eest vastutab ehitise või kinnistu omanik. Jäätmekogumisvahendite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja.

10. Ladestatavad tavajäätmed peavad olema jäätmevaldaja poolt eelnevalt töödeldud, need kõrvaldatakse üldjuhul Torma prügilas või lähtuvalt läheduse põhimõttest.

11. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool eeskirja punktis 10 sätestatud kohti on keelatud, välja arvatud väikeelamute kinnistutel tekkinud biolagunevad ja kompostitavad jäätmed, mis kompostitakse nende tekkekohas.

IV. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

12. Jäätmevaldajad peavad omama või üürima piisavas koguses eeskirja nõuetele vastavaid jäätmekogumisvahendeid, mis peavad olema kaanega varustatud, puhtad, terved, regulaarselt pestud ja desinfitseeritud ning võimaldavad:
12.1. jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil;
12.2. jäätmete lühiajalist hoidmist haisu levikut takistaval viisil;
12.3. tuleohu vältimist;
12.4. võimaliku lekke vältimist;
12.5. terviseohu ja keskkonnareostuse vältimist.

13. Jäätmekogumisvahendid paigutatakse üldjuhul kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, naaberkinnistule mitte lähemal kui 1 m ja järgides asjaõigusseadusest tulenevaid kahjulike mõjutuste kohta käivaid norme. Väljapoole kinnistut tohib neid paigutada kooskõlastatult Jõgeva Linnavalitsusega juhul, kui jäätmed paigutatakse ühisesse jäätmekogumisvahendisse, või juhul, kui kinnistu väiksusest või konfiguratsioonist tingitult ei ole võimalik paigutada omaette jäätmemahutit.

14. Eri jäätmeliikide kogumisel peab jäätmekogumisvahenditel olema jäätmevaldajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

15. Olmejäätmete kogumiseks võib jäätmekogumisvahendina kasutada:
15.1. kaanega varustatud käsitsi teisaldatavaid, mahuga 0,08 m3 , 0,12 m3, 0,14 m3, 0,24 m3, 0,37 m3, 0,60 m3 plastmassist väikekonteinereid ja kuni 0,75 m3 metallkonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismidega tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
15.2. kaanega varustatud, mahuga 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 metallist konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
15.3. kokkusurumisseadmega varustatud, mahuga kuni 30 m3 konteinereid.

16. Jäätmevedajaga sõlmitud jäätmeveolepingu alusel võib kasutada ka teistsuguseid, eeskirja punktis 12 sätestatud nõuetele vastavaid jäätmekogumisvahendeid.

17. Kuni 0,37 m3 väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, puit jm) alusele, jäätmeveoki laadimiskohast mitte kaugemale kui 5 m.

18. Üle 0,37 m3 jäätmekonteinerid tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, puit jm) alusele, jäätmeveoki laadimiskohast mitte kaugemale kui 1,5 m.

19. Jäätmekogumisvahendite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

20. Jäätmekogumisvahendeid on lubatud paigutada ehitusloa alusel ehitatud jäätmemajadesse, -katusealustesse või -aedadesse ning tagades takistamatu juurdepääsu jäätmekogumisvahendite tühjendamiseks.

21. Juurdepääsuteed jäätmekogumisvahenditele peavad olema piisava kandevõimega, tasased, võimaldama mahutite takistusteta teisaldamist käsitsi, talvisel ajal lumest ja jääst puhastatud ning liivatatud.

22. Taaskasutatavatest jäätmetest tuleb liigiti koguda üle 10-korteriliste elamute ja mitteelamumaa sihtotstarbega maakasutustel elavatel ja tegutsevatel jäätmevaldajatel vanapaberit ja pappi ning alates 1. jaanuarist 2008. a ka kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kusjuures jäätmete liigiti kogumine toimub selleks eraldi ettenähtud jäätmekogumisvahenditesse.

23. Üldkasutatavatesse kohtadesse, kaupluste, toitlustusettevõtete, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juurde korraldab kuni 0,08 m3 mahutavusega jäätmekogumisvahendite paigutamise territooriumi haldav isik ning vastutab nende õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest. Avalike ürituste paikade varustamise jäätmemahutitega korraldab ürituse korraldaja ning likvideerib tekkinud jäätmed vastavalt Jõgeva linna heakorraeeskirjale.

24. Jäätmete asetamine kogumismahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata on lubatud ainult suurjäätmete puhul kokkuleppel jäätmevedajaga, kes korraldab nende äraveo esimesel võimalusel.

V. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

25. Pakendiettevõtja korraldab Jõgeva linnas pakendite ja pakendijäätmete kogumise, taaskasutamise ja veo vastuvõtupunktist käitluskohta ise, volitab seda tegema taaskasutusorganisatsioonil või sõlmib jäätmeveoks lepingu jäätmeveo õigust omava ettevõttega.

26. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle pakendiettevõtjale või paigutada selleks ettenähtud konteineritesse, mis on varustatud sortimisjuhistega. Pakendiettevõtja on kohustatud:
26.1. tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas kinnistu, müügikoha või selle teenindusmaa piires või vahetus naabruses Jõgeva Linnavalitsuse loal ja tingimustel. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile;
26.2. teavitama pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohtadest ja tingimustest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega.

27. Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon rakendab pakendite ja pakendijäätmete (v.a tagatisrahaga pakendid) kokkutoomissüsteemi, teostab selle süsteemi toimimise seiret ja paigutab temale kuuluvad kogumispunktid Jõgeva Linnavalitsusega kooskõlastatult alljärgneva tihedusega:
27.1. korruselamutega linnaosades vähemalt üks vastuvõtupunkt keskmiselt 450 korteri kohta;
27.2. väikeelamutega linnaosades sõltuvalt tänavavõrgustikust jms optimaalset paigaldamist ning kasutamist võimaldavatest tingimustest.

VI. Olmejäätmete kompostimine

28. Eraldi kogutud kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid ja linna haljasaladel tekkivaid pargijäätmeid on lubatud kuni 1. jaanuarini 2008. a käidelda vastavalt eeskirja punktile 10.

29. Väikeelamutes tekkivate biolagunevate, köögi- ja aiajäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides, järgides asjaõigusseadusest tulenevaid kahjulike mõjutuste kohta käivaid norme, kompostimiskoht ei tohi olla salvkaevule või puurkaevule lähemal seaduses sätestatud piirangutest ning see ei tohi asuda veekaitsevööndis. Ladestamine ja käitlemine peab toimuma viisil, mis ei põhjustaks kahjurite teket ega muudaks komposti kasutamiskõlbmatuks.

30. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada maakasutusele, vaid tuleb purgida OÜ Jõgeva Vesi loal ja tingimustel ning käidelda Jõgeva linna reoveepuhastis.

VII. Jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise ja vähendamise meetmed

31. Olmejäätmete jäätmekogumisvahendisse ei tohi panna:
31.1. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada jäätmekogumisvahendit või jäätmeveokeid või raskendavad olulisel määral jäätmete kokkupressimist;
31.2. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmevedajat;
31.3. erikäitlust vajavaid jäätmeid;
31.4. ehitus- ja lammutusjäätmeid;
31.5. kogumiskaevude setteid;
31.6. kuuma (üle 400 oC) tuhka;
31.7. käimlajäätmeid;
31.8. niiskuskindlalt pakkimata vedelaid või määrivaid ja mudalaadseid jäätmeid;
31.9. ohtlikke jäätmeid;
31.10. suuregabariidilisi jäätmeid;
31.11. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
31.12. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
31.13. tervishoiu- ja veterinaariajäätmeid.

32. Jäätmed, mille säilitamine kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada esimesel võimalusel.

33. Jäätmete käitlemine, sh põletamine, ladestamine ja matmine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

VIII. Jäätmete põletamine

34. Jäätmete põletamine on üldjuhul lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

35. Küttekolletes on lubatud väikestes kogustes põletada tugikütusena olmejäätmeid (v.a elektroonika-, installatsiooni-, plastmassi-, tekstiili-, naha-, kummi- ning ohtlikud jäätmed), immutamata ja värvimata puitu, saepuru, taaskasutamiseks kõlbmatut paberit ja -pappi. Nimetatud jäätmete, v.a immutamata ja värvimata puidu ning saepuru, avapõletamine on keelatud.

36. Lahtises tules on lubatud põletada kokkuriisutud ja kuiva kulu, oksi, lehti jms. Põletada on lubatud vaid kuiva tuulevaikse ilmaga (tuule kiirus 0–3 m/s) ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides 1. aprillist kuni 31. maini ning 1. septembrist kuni 31. oktoobrini. Autokummide, õlide, plastmasside ja muude ohtlike jäätmete põletamine Jõgeva linna haldusterritooriumil on keelatud.

IX. Ohtlike jäätmete kogumine ja üleandmise kord

37. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning neid võib käidelda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik jäätmeloa alusel. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. Ohtlike jäätmete kogumisvahendid peavad olema suletavad ja valve all.

38. Olmes tekkinud ohtlikke jäätmeid, sh elektri- ja elektroonikatoodete jäätmeid annavad jäätmevaldajad Jõgeva linna ohtlike jäätmete kogumispunkti või selleks otstarbeks avalikesse kohtadesse paigaldatud ja vastavalt tähistatud kogumisvahenditesse tasuta. Juriidilistest isikutest ohtlike jäätmete valdajad annavad oma jäätmed üle Jõgeva linna ohtlike jäätmete kogumispunkti Jõgeva Linnavalitsuse kehtestatud hinnakirja alusel või jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale nende poolt kehtestatud hinnakirja alusel.

39. Kasutamiskõlbmatud autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtetele nende kehtestatud hinnakirjade alusel.

40. Juriidilisest isikust ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni. Enne üleandmist jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale jäätmekäitlejale, jäätmekäitlusettevõttele või Jõgeva linna ohtlike jäätmete kogumispunkti peab ta need märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

41. Vältida tuleb eriliigiliste ohtlike jäätmete segamist omavahel, segunemist tavajäätmetega ning mis tahes aine või materjaliga. Segunenud jäätmed lahutatakse nende tekkekohas, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks.

X. Jäätmete vedu ja korraldatud jäätmevedu

42. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud olmejäätmeveo puhul.

43. Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, üldjuhul mitte harvem kui üks kord kuus.

44. Juhul kui olmejäätmete jäätmekogumisvahenditesse ei panda toidujäätmeid, on kuni 0,24 m3 mahuteid lubatud tühjendada vähemalt üks kord kuus. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise korral tuleb nende kogumismahuteid tühjendada vähemalt üks kord nädalas nende mahtuvusest olenemata (jõus alates 1.01.2008. a).

45. Korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõigust omav jäätmevedaja ning korraldatud jäätmeveoga tema avalduse alusel mitteliitunuks tunnistatud jäätmevaldaja, kes veab oma jäätmed ise, käitlevad jäätmeid vastavalt eeskirja punktis 10 sätestatule.

46. Korraldatud jäätmeveo tingimustes:
46.1. Jõgeva linna haldusterritoorium kuulub ühte jäätmeveopiirkonda;
46.2. korraldatud jäätmetevedu hõlmab kõikide jäätmevaldajate olmejäätmeid.

47. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele Jõgeva linnas elavatele ja tegutsevatele isikutele ning nad loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel korraldatud jäätmeveoga liitunuks Jõgeva linna jäätmeveo piirkonnas.

48. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks võib lugeda jäätmevaldaja tema poolt Jõgeva Linnavalitsusele esitatud põhjendatud avalduse alusel ainult erandkorras ja teatud tähtajaks tingimusel, et ta korraldab ise oma jäätmekäitluse. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas 31. detsembriks Jõgeva Linnavalitsusele kirjaliku aruande oma jäätmete käitlemise kohta koos prügila tasumiskviitungitega.

49. Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on Jõgeva linna veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus tähtajaga, mille kehtestab Jõgeva Linnavolikogu oma otsusega. Veoettevõtja sõlmib jäätmekäitluslepingud ning tegeleb jäätmenõustamisega.

50. Olmejäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, et jäätmed ja nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks keskkonda. Jäätmete vedu on lubatud kella 7–23.

XI. Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded

51. Käesolevate nõuetega (edaspidi nõuded) reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m 3 kogu ehitusperioodi kestel. Nõuetega reguleerimata juhtudel tuleb lähtuda eeskirjast, jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

52. Ehitusjäätmete, kaasa arvatud ohtlike ja ohtlikke aineid sisaldavate ehitusjäätmete ning saastunud pinnase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja kuni nende taaskasutamiseni või üleandmiseni jäätmevedajale. Ehitusjäätmeid, v.a ohtlikke jäätmeid võib käidelda ehitustöid tegev isik, kellel on õigus ehitusjäätmed üle anda vedamiseks teisele isikule või isikutele, kes on registreeritud ehitusjäätmete vedajana vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

53. Ehitusjäätmete jäätmevaldajad on oma tegevuses kohustatud:
53.1. täitma eeskirjas sätestatud nõudeid;
53.2. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;
53.3. valmistama ette jäätmekonteinerite ajutiseks paigutamiseks tasase, kõva kattega aluspinna;
53.4. jäätmekonteinereid paigaldama ainult oma kinnistule. Naaberkinnistule võib jäätmekonteinereid paigaldada naabritevahelisel kokkuleppel. Kooskõlastatult Jõgeva Linnavaraga on erandkorras lubatud jäätmekonteinerite ajutine paigutamine sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele; mahukad ehitusjäätmed paigutatakse kinnistu piires selleks eraldatud alale;
53.5. ehitusjäätmed, mida ei saa kohapeal materjalina või tootena taaskasutada, üle andma taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks selleks vastavale jäätmeluba omavale isikule.

54. Eraldi tuleb sortida:
54.1. puit ja kiled;
54.2. kiletamata paber ja papp;
54.3. metall (eraldi must- ja värviline metall);
54.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips jne);
54.5. raudbetoon- ja betoondetailid ning asfalt.

55. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks, ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Jõgeva Linnavalitsusega.

56. Jõgeva Linnavalitsusega kooskõlastatult on lubatud saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine territooriumide planeerimiseks. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide, telliste ning puidu ladestamine või kasutamine pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda ainult vastava projekti alusel.

57. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne. Nimetatud jäätmed tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud ning kindlalt suletavasse mahutisse.

XII. Kontroll ja vastutus

58. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale:
58.1. jäätmete kohta arvestuse pidamine ja jäätmearuandlus toimuvad jäätmeseaduses sätestatud korras;
58.2. korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud kodumajapidamistes tekkinud jäätmete valdajad säilitavad jäätmete üleandmise aluseks olevad ning jäätmekäitlejale üleandmist tõendavad dokumendid vähemalt kolm aastat.

59. Kontrolli eeskirja täitmise üle teostavad keskkonnajärelevalve seaduses määratud isikud jäätmeseaduses sätestatud korras.

60. Eeskirja rikkumise eest kohaldatakse jäätmeseaduses sätestatud vastutust.

61. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust.

62. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab saastaja eeskirja täitmist kontrolliva isiku ettekirjutuse alusel oma kulul või hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses vastavalt seaduses sätestatud korrale.

63. Kui saastaja ei täida punktis 62 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

64. Kui saastunud kinnisaja omanik või haldaja ei täida punktis 63 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisaja omaniku kulul Jõgeva Linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Volikogu aseesimees Meelis PAUKLIN

Jõgeva Linnavolikogu 24. märtsi 2005. a määrusega nr 5 kehtestatud Jõgeva linna jäätmehoolduseeskirja
lisa

TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD

I. Üldsätted

1. Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord (edaspidi kord) määrab kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed), mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu ) määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena» käitlemise korra Jõgeva linna haldusterritooriumil.

2. Käesolev kord on kohustuslik kõikidele Jõgeva linna haldusterritooriumil tegutsevatele esmatasandi (perearstid, eraarstid, hambaarstid, hooldekodu, veterinaararstid, loomakliinikud) ja teise tasandi (SA Jõgeva Haigla) tervishoiuasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).

3. Tervishoiuasutustes tekkivad olmejäätmed, taaskasutatavad jäätmed, vanapaber ja -papp ja muud jäätmed käideldakse vastavalt Jõgeva linna jäätmehoolduseeskirjas ja muudes õigusaktides sätestatule.

4. Eriolukorras, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele.

II. Mõisted

5. Käesolevas korras on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused; elavhõbedajäätmed on jäätmed, mis on tekkinud purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest, sh amalgaamijäätmed;
jäätmehoidla on tervishoiu- või veterinaariateenust osutava asutuse ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad) ning mille kohta on kehtestatud erinõuded. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla on muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused;
kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest;
kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid;
meditsiinijäätmed on termin inimese tervishoiu, ravimise ning hooldusega seotud jäätmed haiglas, hooldekodus, perearstikeskuses ja hambaravikabinettides;
mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt);
nakkusohtlikud jäätmed on vereülekandesüsteemid, verd sisaldavad meditsiinitarbed jne;
radioaktiivsed jäätmed on meditsiinis kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt);
ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud;
riskijäätmed on lõikavad, teravad, torkivad, haisvad, tolmavad, nakkusohtlikud ja bioloogilised jäätmed, mis nõuavad erikäitlust;
teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms;
tervishoiujäätmed on nii inimeste kui ka loomade tervishoiu, ravimise ja hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed. Termin hõlmab haiglates, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaraviasutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid;
tervishoiujäätmete käitlus on jäätmete registreerimine tekkimisel, sorteerimine, pakendamine, markeerimine, säilitamine, kogumine, transport ning jäätmete lõppkäitlus või kõrvaldamine vastavalt D- või R-koodile (Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud»);
tervishoiujäätmete ladustamine on tervishoiujäätmete ajutine hoidmine tekkekohal või mõnes muus selleks ette nähtud kohas nende edasiseks käitlemiseks.

III. Tervishoiujäätmete käitluse ja jäätmete hoidmise korraldus

6. Tervishoiujäätmed sorteeritakse tekkekohas ja ladustakse jäätmehoidlas (selleks eraldatud jahedasse või külma ruumi või ruumide kompleksi, milles puudub kanalisatsioon, mis on lukustatav ning kus on takistatud kõrvalistel isikutel sinna paigutatud jäätmetele juurdepääs) suletud pakendis, millele tuleb märkida jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev (edaspidi markeering), hoiab eriliigilised jäätmed üksteisest eraldi ning annab üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Jõgevamaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.

7. Riskijäätmed:
7.1. bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb sulgeda ning viia pakituna tekkekohast jäätmehoidlasse iga päev;
7.2. teravad ja torkivad jäätmed pannakse raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg;
7.3. kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb võimalusel hoida jäätmehoidlas eraldiasuvas lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada punase sildi ja kirjega «Teravad ja torkivad jäätmed» jäätmekotti või -pakendisse. Jäätmekotid või jäätmepakendid suletakse ja antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega;
7.4. nakkusohtlikud jäätmed (jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga) tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed», neid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas, vaid tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse, võimalusel selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle ühe nädala jooksul;
7.5. mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

8. Kõlbmatud ravimid:
8.1. Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed», tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed».

9. Kemikaalide jäätmed:
9.1. laborijäätmed, ilmutid, kinnitid tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga või kasutatakse vastava märgistusega originaalpakendit. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed», jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimetus ning paigutatakse jäätmehoidlasse ohtlike jäätmetena. Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loal ning vastavuses Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.

10. Muud ohtlikud jäätmed:
10.1. radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering «Radioaktiivsed jäätmed», need tuleb hoida jäätmehoidlas omaette, lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta;
10.2. radioaktiivsed jäätmed peavad läbima kiirguskontrolli ning tahked jäätmed, mille kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse prügilasse, kiirgusohutud vedelad jäätmed valatakse kanalisatsiooni;
10.3. kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad muude tunnuste järgi ohtlike jäätmete nimistusse, siis käideldakse neid ka pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena;
10.4. elavhõbedat sisaldavad jäätmed pakitakse õhukindlalt suletud plastik- või klaaspurki, metalliline elavhõbe tuleb paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed»;
10.5. kasutatud ja purunenud elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et terved lambid ei puruneks ning sinna ei tohi panna teisi jäätmeid. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimetus. Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites.

IV. Tervishoiujäätmete üleandmise ja käitlemise korraldus ning finantseerimine

11. Esmatasandi tervishoiuasutused (v.a veterinaarteenust osutajad) annavad korrale vastavalt sorteeritult tervishoiujäätmed üle teise tasandi tervishoiuasutusele (SA Jõgeva Haigla), kes rajab ja sisustab selleks vajaliku riskijäätmete kogumispunkti.

12. Jõgeva linnas tegutsevatesse apteekidesse paigaldavad nende omanikud elanikkonna jaoks kogumiskastid vananenud ravimite tasuta üleandmiseks ning annavad kogumiskastide ületäitumist ennetades nende sisu pakitult ja markeeritult üle SA Jõgeva Haiglale.

13. Esmatasandi veterinaarteenust osutajad annavad käesolevale korrale vastavalt sorteeritult tervishoiujäätmed üle Jõgevamaa Veterinaariakeskusele.

14. Teise tasandi tervishoiuasutus, ka Jõgevamaa Veterinaariakeskus ladustab ülevõetud ja enda tekitatud jäätmed ning annab need üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentse omavale jäätmekäitlejale.

15. Bioloogilised jäätmed käideldakse vastavalt nende tekke iseloomule ja kuni sellekohase riikliku õigusregulatsioonini: meditsiinis tekkivad jäätmed (ka teravad ja torkivad jäätmed) Tartu Ülikooli Kliinikumi piirkondlikus tervishoiujäätmete töötluskeskuses, kusjuures nakkusohutute kudede jäätmete kohapealne kõrvaldamine on võimalik vastavuses keskkonnanõuetega ja sellekohase loa olemasolul, kodu- ja põllumajandusloomade tervishoiul tekkivad riskijäätmed Väike-Maarja loomsete jäätmete käitluskeskuses, need enne vastavalt pakendades ja markeerides.

16. Kõlbmatud ravimid ja ohtlikud jäätmed käitleb ohtlike jäätmete käitleja.

17. Käesoleva korra punktis 3 loetletud jäätmeliigid käideldakse korraldatud jäätmeveoga.

18. Pakendijäätmed käideldakse vastavalt eeskirja 5. osale (Pakendite ja pakendijäätmete kogumine).

19. Elektri- ja elektroonikaseadmed käideldakse vastavalt eeskirja 9. osale (Ohtlike jäätmete kogumine ja üleandmise kord).

20. Nakkusohtlike jäätmete ladestamine prügilas on keelatud.

21. Käesoleva korra täitmiseks vajalik finantseerimine toimub jäätmekäitluse igas etapis lepingute alusel ja jäätmevaldajate kulul.

Volikogu aseesimees Meelis PAUKLIN