Teksti suurus:

Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 1998, 153, 575

Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine

Vastu võetud 09.04.1998 nr 29

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; RT I 1993, 10, 150; 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32) paragrahvi 30 lõike 1 punkti 4, meresõiduohutuse seaduse (RT I 1998, 2, 47) paragrahvide 1 ja 21 ja rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569) paragrahvi 8 lõike 2 punktide 2 ja 3 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1992. a määruse nr 214 «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta» (RT 1992, 34, 454; RT I 1993, 67, 961) punktist 5, Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määruse nr 61 «Volituse andmine meresõiduohutuse seadusest tuleneva õigusakti kehtestamiseks» (RT I 1998, 29, 390) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 17. augusti 1955. a konventsioonist nr 73 «Medical Examination (Seafarers)» (paragrahvid 3, 4, 5) ja 1987. a konventsioonist nr 164 «Health Protection and Medical Care (Seafarers) Convention»; Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioonist 1978. a koos 1995. a parandustega «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse alused» STCW (RT II 1995, 28, 126) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 3. juuni 1956. a konventsioonist nr 113 «Kalurite tervisekontrollist» määran:

1. Kehtestada kord, et Eesti Vabariigi riigilippu kandvatel laevadel on tööle lubatud isikuid, kes on läbinud eelneva ja perioodilise tervisekontrolli käesoleva määrusega kinnitatud juhendi alusel ja kellele on vormistatud meremehe tervisetõend (juhendi lisa 2) ning meremehe tervisekontrolli kaart (juhendi lisa 3).

2. Kinnitada juurdelisatud «Laevapere liikmete ning tuukrite eelneva ja perioodilise tervisekontrolli juhend» koos lisadega.

3. Võtta teadmiseks, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon on kehtestanud nakkushaigusi ennetavate kaitsesüstimiste registreerimise rahvusvahelise vormi «International Certificate of Vaccination», kuhu kantakse arsti otsusel tehtud kaitsesüstimise kohta teave, mis väljastatakse meremehele.

4. Käesoleva määrusega kehtestatud korra rakendamiseks võib Sotsiaalministeerium anda tervishoiuasutustele käskkirju.

5. Tunnistada Eesti Vabariigis kehtivuse kaotanuks NSVL tervishoiuministri 6. septembri 1989. a käskkiri nr 511 «Mere-, jõe- ja kalalaevastiku töötajate meditsiinilis-sanitaarse teenindamise parandamisest» ja NSVL tervishoiuministri I asetäitja poolt 19 juunil 1986. a kinnitatud «Tuukrite meditsiinilise valiku ja läbivaatuste juhend».

6. Juhendi punktis 3.2 märgitud volitatud arsti tunnistusi väljastatakse alates 1. jaanuarist 1999. a.

Minister Tiiu ARO

Kantsler Jaan RÜÜTMANN

Kinnitatud
sotsiaalministri 9. aprilli 1998. a määrusega nr 29

Laevapere liikmete ning tuukrite eelneva ja perioodilise tervisekontrolli juhend

1. Üldsätted

1.1. Eesti Vabariigi töölepingu seadust, rahvatervise seadust ja meresõiduohutuse seadust aluseks võttes ning lähtudes Eesti Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1992. a määrusest nr 214 «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise otsuse täitmise kohta», on töötajate eelnev ja perioodiline tervisekontroll ette nähtud kõigi tööde puhul reise tegevatel laevadel ja teistel ujuvvahenditel ning laevastiku ja hüdrorajatiste tehnilisel teenindamisel väljumisega sadamast.

1.2. Lähtudes Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 17. augusti 1955. a konventsioonist nr 73 «Meremeeste meditsiinilisest tervisekontrollist» ja 3. juuni 1956. a konventsioonist nr 113 «Kalurite tervisekontrollist», ei tohi ühtegi isikut laevale tööle võtta ilma tervisetõendita tema erialal või ametikohal tööks sobivuse kohta.

1.3. Isik, kellele käesolevast määrusest lähtudes on tervisekontroll kohustuslik, võib minna eelnevale tervisekontrollile omaalgatuslikult või taotleda tööandja või õppeasutuse suunamist. Töötaja perioodilisele tervisekontrollile õigeaegse suunamise eest vastutab tööandja.

1.4. Kapten või tööandja poolt volitatud esindaja kontrollib isiku tööle asumisel ja edaspidi perioodiliselt tervisetõendi olemasolu ning kehtivust. Riiklikku järelevalvet tervisekontrolli ja seda tõendavate asjakohaste dokumentide üle teostavad Tervisekaitseinspektsiooni ametnikud ja Veeteede Ameti laevakontrolli inspektorid.

1.5. Enne käesoleva juhendi jõustumist väljastatud meremehe meditsiiniraamat või tervisetõend kehtib kuni üks aasta tööks sobivuse otsuse tegemise kuupäevast.

2. Tervisekontrolli liigid

2.1. Eelnev tervisekontroll peab toimuma mitte varem kui kolm kuud enne tööle vormistamist või õppima või teisele erialale asumist või üleminekut uue tööandja juurde viimase nõudel isikutel:

2.1.1. kes asuvad tööle tuukrina või õppima tuukriks (käesoleva juhendi lisas 1 toodud tuukrite tervisekontrolli juhendi alusel);

2.1.2. kes asuvad tööle laevadele ja teistele ujuvvahenditele;

2.1.3. kes asuvad tööle laevastiku ja hüdrorajatiste tehnilisele teenindamisele väljumisega sadamast;

2.1.4. kes asuvad õppima mereõppeasutusse.

2.2. Perioodiline tervisekontroll toimub:

2.2.1. laevapere liikmetel ning töötajatel, kes töötavad laevastiku ja hüdrorajatiste tehnilisel teenindamisel väljumisega sadamast -- vähemalt iga kahe aasta möödumisel juhul, kui ei ole avastatud tervisehäireid.

Kui töötajal on tervisekontrollil avastatud tervisehäire, mis ei takista erialal või ametikohal töötamist, siis toimub tervisekontroll vähemalt üks kord aastas (ekspertiisikomisjoni otsusel sagedamini);

2.2.2. alla 21-aastaste ja üle 50-aastaste töötajate perioodiline tervisekontroll toimub vähemalt üks kord aastas;

2.2.3. tuukrite perioodiline tervisekontroll toimub vähemalt üks kord aastas (käesoleva juhendi lisas 1 toodud tuukrite tervisekontrolli juhendi alusel);

2.2.4. mereõppeasutustes õppijate perioodiline tervisekontroll toimub vähemalt üks kord aastas.

2.3. Täiendav perioodiline tervisekontroll toimub laevapere liikmel, kes on olnud rohkem kui 30 päeva järjest töövõimetu või ta on saadetud tervislikel põhjustel kaldale.

3. Tervisekontrolli tegijad

3.1. Eesti Vabariigi riigilippu kandvate Eesti territoriaalvetest väljuvate kaug- ja lähisõidulaevade meeskonnaliikmete, samuti tuukrite ning mereõppeasutustes õppijate eelnev ja perioodiline tervisekontroll toimub Eesti Meremeeste Haigla arstlikus ekspertiisikomisjonis.

3.1.1. Arstliku ekspertiisikomisjoni (edaspidi komisjon) tööd juhib komisjoni juhataja. Komisjoni koosseisu kuuluvad erikoolituse saanud ekspertarstid, kes lisaks arsti põhierialale tunnevad meremeeste töö eripära, meremeeste kutsehaigusi, maailma eri piirkondades esinevaid nakkushaigusi ja troopikahaigusi, mõistavad meresõidu sotsiaal-psühholoogilise teguri mõju meremeeste psüühikale ja tervisele.

3.1.2. Haiguste ennetamise kaitsesüstimiste plaani koostab Eesti Meremeeste Haigla komisjoni vaktsinatsioonikabineti arst. Kaitsesüstimisi tehakse vastavalt Eestis kehtestatud korrale. Kollapalaviku vastast kaitsesüstimist võib teha Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (edaspidi MTO) peakorteris (WHO, Weekly Epidemiological Record, Nr 38, 19.09.1997) registreeritud vaktsinatsioonikeskustes Eesti Meremeeste Haiglas ja Tartu Maarjamõisa Polikliinikus. Kaitsesüstimise kohta tehakse kanne MTO poolt kehtestatud «International Certificate of Vaccination»-is.

3.2. Kohaliku rannasõidu (vt Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993. a määrusega nr 389 kinnitatud «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustiku» (RT I 1994, 5, 51; 1996, 25, 520) punkt 6 ja siseveekogudel sõitvate laevade laevapere liikmete ning töötajate, kes töötavad laevastiku ja hüdrorajatiste tehnilisel teenindamisel väljumisega sadamast, eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli võib teha volitatud perearst, üldarst või töötervishoiuarst (edaspidi volitatud arst) või töötaja soovil või tööandja taotlusel Eesti Meremeeste Haigla komisjon.

Volitatud arsti pädevuse tunnistuse väljaandmise korra ja tingimused kehtestab sotsiaalminister.

4. Tervisekontrolli kohustuslik maht

4.1. Enne tervisekontrolli täidab kontrollitav meremehe tervisekontrolli kaardil (lisa 3) isikliku deklaratsiooni (sisaldab küsimustikku anamneesis esineda võinud tervisehäirete kohta) ja kinnitab selle oma allkirjaga arsti juuresolekul. Kui kontrollitav on alla kirjutanud isikliku deklaratsiooni, on tervisekontrolli tegijal õigus nõuda andmeid kontrollitava terviseseisundi kohta teistest tervishoiuasutustest.

4.2. Tervisekontrolli tegija hindab kontrollitava terviseseisundit ning annab hinnangu sise- ja liikumis-, nägemis- ja kuulmiselundite, närvisüsteemi, naha ning psüühilisele seisundile.

Suuõõne ja hammaste ning naiste günekoloogilise seisundi hindamisel arvestab tervisekontrolli tegija ka teiste tervishoiuasutuste poolt väljastatud vormikohaseid tõendeid.

4.3. Laboratoorsed uuringud: kliiniline vere analüüs, uriini analüüs, süüfilise ekspressanalüüs verest, eelneval tervisekontrollil veresuhkru analüüs.

Nõutav on vererühma ja reesusfaktori määramine, kui see pole varem määratud ja kantud ravidokumenti.

4.4. Röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud

4.4.1. kopsude röntgenuuring eelneval tervisekontrollil ja tervisehäirete või tervisekontrolli käigus ilmnenud näidustuste esinemisel;

4.4.2. EKG (eelneval tervisekontrollil ja üle 40-aastastel, alla 40-aastastel tervisehäirete või tervisekontrolli käigus ilmnenud näidustuste esinemisel);

4.4.3. audiomeetria (vähemalt iga nelja aasta, mehhaanikutel vähemalt iga kahe aasta möödumisel);

4.4.4. nägemiskontroll;

4.4.5. värvusnägemiskontroll ning vaatevälja uuring (vähemalt iga kuue aasta möödumisel).

4.5. Laevapere liikmetel, kelle töö iseloom võib tekitada ohu nakkushaiguste levikuks, tehakse tervisekontroll lähtudes sotsiaalministri poolt kehtestatud nakkushaiguste leviku tõkestamise korrast.

4.6. Vajaduse korral võib tervisekontrolli tegija kontrollitava suunata täiendavatele uuringutele, mis käesoleva juhendiga ei ole otseselt ette nähtud, kuid mis on põhjendatud terviseseisundi kindlaksmääramise vajadusega.

4.7. Kontrollitav on kohustatud läbima uuringud ühe kuu jooksul arvates tervisekontrolli alustamise päevast.

4.8. Kui viimasest tervisekontrollist on möödas üle kolme aasta või tervisekontrolli tegijal puuduvad eelneva tervisekontrolli andmed, on nõutav eelneva tervisekontrolli kohustuslik maht.

4.9. Punktis 4 nimetatud uuringute maht on kohustuslik nii Eesti Meremeeste Haigla komisjonile kui ka volitatud arstile.

Volitatud arstil on keelatud väljastada meremehe tervisetõendit, kui kontrollitava kuulmist ei ole uuritud audiomeetriliselt ja värvitaju Ishihara või Boström-Kugelbergi testi alusel.

5. Tervisekontrolli tulemuste registreerimine

5.1. Tervisekontrolli tulemused kantakse meremehe tervisekontrolli kaardile (juhendi lisa 3), mis säilitatakse tervishoiuasutuses.

5.2. Arvestades meremehe terviseseisundit, vanust, tööstaaþi, ametikohta, töötingimusi, reisi kestust ja kaugust ning klimaatilisi tingimusi, otsustab tervisekontrolli tegija tööks sobivuse, kusjuures on võimalikud järgmised piirangud:

A. Tervisetõendi kehtivusaja piirangud

B. Töökohal või ametikohal töötamise piirangud

C. Reisipiirkonna piirangud:

1) kohalik rannasõit ja siseveekogud

2) Balti mere piirkond

3) Balti mere ja Põhjamere piirkond

4) Euroopa piirkond

D. Lubatud merele piiranguteta.

Otsuse tööks sobivuse ja piirangute olemasolu või puudumise kohta kannab komisjoni juhataja või vastutav ekspertarst või volitatud arst tervisekontrolli kaardile (lisa 3) ja kontrollitavale väljastatakse meremehe tervisetõend (lisa 2). Lubatav on tervisetõendi väljastamine teise riigi pädeva asutuse kehtestatud vormil laeva tööle suunduva meremehe või tööandja taotlusel. Kohaliku rannasõidu ja siseveelaevade meremeestele väljastatakse tervisetõend eesti keeles.

6. Vaidluste lahendamine

6.1. Tervisekontrolli keerukad või vaieldavad juhtumid lahendatakse kontrollitava või teise asjast huvitatud isiku taotlusel Eesti Meremeeste Haigla laiendatud arstlikus ekspertiisikomisjonis, mida juhib Eesti Meremeeste Haigla ülemarst.

Laiendatud arstliku ekspertiisikomisjoni töösse kaasatakse erialade juhtivaid spetsialiste erialaseltside ettepanekul.

6.2. Vaidlus lahendatakse laiendatud arstlikus ekspertiisikomisjonis ravidokumentide alusel nelja nädala jooksul. Vajaduse korral kutsutakse kontrollitav laiendatud arstlikku ekspertiisikomisjoni täiendavateks uuringuteks.

6.3. Vaidluse lahendamise kohta tehakse kirjalik otsus, mis kantakse meremehe tervisekontrolli kaardile ja väljastatakse vaidlustajale.

6.4. Laiendatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse võib asjast huvitatud isik vaidlustada kohtu korras.

7. Meditsiinilised vastunäidustused

7.1. Punktis 7.3 loetletud tervisehäired ja muud terviseseisundid on vastunäidustuseks töötamisel laevadel ja teistel ujuvvahenditel ning laevastiku ja hüdrorajatiste tehnilisel teenindamisel väljasõiduga sadamast ning õppima asumisel mereõppeasutuste erialadele, kus valmistatakse ette meremehi.

7.2. Loetelus on kasutatud tähised:

A -- absoluutne vastunäidustus

B -- suhteline vastunäidustus (meremehe sobivus otsustatakse terviseseisundist lähtudes pärast asjakohaseid uuringuid ja eriarsti konsultatsiooni). Juhul kui lubatakse merele, on võimalikud piirangud reisi kestuses, reisi piirkonnas, lubatud ametikohal ning tööpiirkonnas laeval.

7.3. Tervisehäire ja muu terviseseisundi nimetus Eelnev tervisekontroll Perioodiline tervisekontroll
I. ALLERGILISED HAIGUSED A B
A juhul, kui on allergia materjalidele, mida kasutatakse harilikult laevades, teistel juhtudel B
II. VERE JA HEMOPOEETILISTE ELUNDITE HAIGUSED A B
Tõsisemad kroonilised verehaigused (sh B12-defitsiitne aneemia, polütsüteemia, hemofiilia)
III. ONKOLOOGILISED HAIGUSED
Healoomulised kasvajad B B
Pahaloomulised kasvajad, v.a lümfogranulomatoos ja leukeemia pärast paranemist B B
Lümfogranulomatoos ja leukeemia A A
IV. NAKKUSHAIGUSED
AIDS B B
HIV-kandjad B B
Tuberkuloos:
aktiivsed vormid sõltumata lokalisatsioonist A A
alates mitteaktiivsesse rühma arvamisest on võimalik töö piirangutega B B
Soolenakkuste pisikukandlus A A
Nakkushaigused nakkavas faasis A A
Süüfilis ja teised suguhaigused nakkavas faasis (pärast paranemist piiranguteta) A A
V. NAHAHAIGUSED
Nakkavad nahahaigused ja naha seenhaigused kuni paranemiseni A A
Ägedad ja kroonilised nahahaigused ägedas faasis A A
Kroonilised ja sageli retsidiveeruvad nahahaigused (sh psoriaas, neurodermiit, ekseem) B B
VI. HINGAMISTEEDE HAIGUSED
Bronhiaalastma (astmahoogudega viimaste aastate jooksul) A A
Ülemiste hingamisteede anatoomilised defektid A B
Hingamisteede kroonilised haigused, millega kaasneb südame- või kopsupuudulikkus A B
Kroonilised hingamisteede haigused (sh krooniline bronhiit, bronhoektaasiatõbi) B B
VII. SEEDEELUNDITE HAIGUSED
Hammaste ja nende tugikudede haigused B B
Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand:

ägenemine

A A
remissioon B B
Haavandiline koliit (väljendunud juhtudel) A B
Seedeelundite kroonilised haigused (sh pankreatiit, hepatiit)

Song (pärast operatiivset ravi piiranguteta)

Sapikivitõbi:

sümptomitega

B

A

A

B

A

A

sümptomiteta B B
VIII. VERERINGEELUNDITE HAIGUSED
Südame- (endo-, müo- ja perikardi) haigused A A
ägedas faasis või funktsiooni halvenemisega (sh müokardiit, perikardiit, endokardiit, kardiomüopaatia)
Südamereuma:

ägenemisfaasis

A A
pärast kaheaastast remissiooni B B
Orgaanilise geneesiga südamehaigused (sh reumaatiline klapirike), mis põhjustavad sümptome või funktsiooni halvenemist A B
Isikud, keda on opereeritud omandatud või kaasasündinud südamerikke või südame isheemiatõve tõttu B B
Hüpertooniatõbi B B
Diastoolne vererõhk üle 100 mmHg, mereõppeasutusse õppima asujatel üle 90 mmHg A B
Südame rütmihäired:
absoluutne arütmia normosüstoolne vorm A B
paroksüsmaalne tahhükardia A A
sagedased ja grupilised ekstrasüstolid A A
Atrioventrikulaarne blokaad II--III staadiumis A A
Hisi kimbu vasaku sääre täielik blokaad B B
Südame isheemiatõbi:
sagedane stenokardia või stenokardia hemodünaamika häiretega A A
stenokardia I--II funktsionaalne klass ilma hemodünaamika häireteta A B
pärast ägeda südameinfarkti põdemist ilma stenokardia ja hemodünaamika häireteta A B
valutu südame isheemiatõbi A B
Perifeersete arterite, veenide ja lümfisoonte haigused A B
IX. KUSEELUNDITE HAIGUSED
Neeru ja põiekivid (radikaalse ravita) A B
Kroonilised ja subkroonilised nefriidid ja nefroosid A B
Kuseelundite kroonilised haigused ja arenguanomaaliad (sh prostata hüperplaasia) B B
X. GÜNEKOLOOGILISED HAIGUSED
Emaka ja emakamanuste kroonilised põletikulised protsessid sagedaste ägenemistega B B
Rohke, sage ja korrapäratu menstruatsioon B B
XI. RASEDUS

Üle kuue kuu

A A
Alla kuue kuu komplikatsioonideta (arsti otsusel kohe üle viia kaldatööle) B B
XII. ENDOKRINOLOOGILISED HAIGUSED
Suurte mõõtmetega eutüreoidne struuma, mis avaldab survet hingamiselundeile A A
Hüper- ja hüpotüreoos:
dekompenseeritud A A
kompenseeritud B B
Suhkurtõbi:
insuliinisõltuv A A
insuliinisõltumatu B B
Suhkruta diabeet A A
Neerupealiste patoloogilised muutused (väljendunud hüper- või hüpofunktsioon) A A
Rasvtõbi (kaal ületab 30% ideaalkaalust) B B
Teised endokrinoloogilised haigused funktsioonihäiretega B B
XIII. VAIMUHAIGUSED (PSÜÜHILISED HAIGUSED)
Orgaanilised -- kaasa arvatud sümptomaatilised psüühikahäired A A
Kergekujulised orgaanilised ajukahjustused A B
Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired A B
Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired A A
Meeleoluhäired B B
Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired B B
Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste e somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid B B
Täiskasvanute isiksus- ja käitumishäired B B
Vaimne alaareng, v.a kerge alaareng A A
Kerge vaimne alaareng ilma käitumishäireteta B B
Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired B B
Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired B B
XIV. NÄRVISÜSTEEMI HAIGUSED
Sclerosis multiplex A A
Epilepsia A A
Paralysis agitans A A
Peaaju, seljaaju ja perifeerse närvisüsteemi orgaanilised või traumaatilised kahjustused liikumise, koordinatsiooni ja tundlikkuse häiretega A A
Neuriidid, paralüüsid, pareesid, spastilised seisundid A B
Neuralgia B B
Migreen B B
Teadvusekaotuse hoog (sõltumata etioloogiast) B B
XV. LUUSÜSTEEMI, LIIKUMISELUNDITE JA SIDEKOE KAASASÜNDINUD VÕI OMANDATUD HAIGUSED JA TRAUMAJÄRGSED KAHJUSTUSED
Kaasasündinud liikumistugiaparaadi arengudefektid või omandatud luude ja liigeste deformatsioonid, mis takistavad liikumist A A
Üla- või alajäseme amputatsiooni või lühenemisega (üle 10 cm) deformatsioonid, mis takistavad liikumist ja jalatsite kandmist A A
Krooniline osteomüeliit A A
Reumatoidartriit A A
Anküloseeriv spondüliit (aktiivne faas) A A
Kroonilised lihaskonna haigused, liigeste haigused, kõhrehaigused, lülisamba ja luude haigused koos liikumisfunktsiooni piiratusega A B
Süsteemsed sidekoehaigused (sh reuma, süsteemne sõlmjas periarteriit, süsteemne erütematoosluupus, dermatomüosiit) A B*
*Vastunäidustatud laeva mehaanikateenistus, tekimeeskond; võimalik neil, kes põevad reumat mitteaktiivses faasis ning kellel pole esinenud ägenemisi kahe aasta jooksul ning kellel puuduvad südameklappide rikked
XVI. SILMA- JA SILMAMANUSTE HAIGUSED JA NÄGEMISHÄIRED
Nägemisteravuse vähenemine alla nõutud normi (vt nõuded nägemisele ja selle uurimisele punktis 7.5) A A
Väljakujunenud ravile mittealluvad, tihti retsidiveeruvad (kaks korda aastas) silmalau ja pisarelundite haigused (laugude ptoos, ektroopion, entroopion, blefariit, püsiv pisaravool) koos nägemisfunktsiooni halvenemisega A B*
Silmakestade kroonilised, tihti (kaks korda aastas) retsidiveeruvad haigused (sh konjunktiviit, iridotsükliit, keratiit, korioretiniit), mis häirivad nägemisfunktsiooni (nägemisteravust ja vaatevälja) A B
Võrkkestairre:
traumajärgne ühel silmal A B
mitte traumajärgne A A
Nägemisnärvi atroofia, millega kaasneb nägemisteravuse halvenemine A B
Glaukoom A A**
Värvitaju patoloogilisus laevajuhtidel, tekiohvitseridel, roolimadrustel ja vaatlejatel A A
Paralüüsstrabism diplopiaga A A
Silmaoperatsioonide järgne seisund: A A
keratotoomia ja strabism B*** B
katarakt mõlemal silmal

katarakt ühel silmal

A

A

B

B

Traumad B B
* abilaevad sadama piirkonnas

** algstaadiumis võimalikud piirangud

*** võimalikud piirangud merekooli õppima asumisel
XVII. MUUD TERVISEHÄIRED
Kõnehäired, mis on takistuseks inimestevahelises suhtlemises A A
Ulatuslike operatsioonide (koos elundi kõrvaldamisega) tagajärjed, mis tingivad funktsioonihäire organsüsteemis A A
XVIII. KÕRVA- JA NIBUJÄTKEHAIGUSED, KUULMISHÄIRED
Kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi (vt nõuded kuulmisele ja selle uurimisele punktis 7.4) A A
Vestibulaarelundite haigused koos tasakaaluhäiretega A A
Meniere'i tõbi A A
Krooniline keskkõrvapõletik B B

7.4. Nõuded kuulmisele ja selle uurimisele:

Kuulmise uuring põhineb audiomeetrial, mis tehakse vähemalt iga nelja aasta järel, mehhaanikutel iga kahe aasta järel.

Mõlemad kõrvad uuritakse eraldi.

7.4.1. Laevajuhi, tekiteenistuse, masinaruumi personali, raadiomehaaniku: eelneval tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine ei tohi ületada 20 dB sagedustel 500--2000 Hz ning 40 dB sagedustel 3000--4000 Hz (hea kuulmine).

Perioodilisel tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine ei tohi ületada parema kuulmisega kõrvas 30 dB sagedustel 500--2000 Hz ning 40 dB sagedustel 3000--4000 Hz.

Halvema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedustel 500--2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000--4000 Hz (keskmine kuulmine).

7.4.2. Ülejäänud meeskonnaliikmete kuulmise nõrgenemine ei tohi ületada parema kuulmisega kõrvas 40 dB sagedustel 500--2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000--4000 Hz (nõrk kuulmine).

Erandjuhtudel on staaþikatel meremeestel masinaruumis ja toiduplokis lubatud kuulmise nõrgenemine sotsiaalse suhtluse tasandini (s.o normaalse kõne kuulmine 2,5 meetri kauguselt).

7.5. Nõuded nägemisele ja selle uurimisele:

Absoluutseks vastunäidustuseks kõigil erialadel on nägemisteravus (kas korrigeeritult või korrigeerimata) alla 5/15 (0,3) binokulaarselt.

Korrektsiooni korral on nõutud tagavaraprillide või -kontaktläätsede kaasaskandmine laevas.

7.5.1. Laevajuhi (merekooli laevajuhtimise erialale õppima asuja ja esmakordselt tööleasuja) ja vaatleja nägemisteravus vähemalt:

korrigeerimata 5/7,5 parema nägemisega silmas ja 5/20 halvema nägemisega silmas, korrigeeritult binokulaarselt 5/5 (1,0).

7.5.2. Juhul kui laevajuht ja vaatleja on töötanud:

-- üle ühe aasta ja on nooremad kui 40 aastat, peab nägemisteravus korrigeerimata, parema nägemisega silmas olema vähemalt 5/15 ja halvema nägemisega silmas vähemalt 5/20. Korrigeeritult peab nägemisteravus olema 5/5 (1,0) binokulaarselt.

-- üle viie aasta ja on üle 40 aasta vanad, peab nägemisteravus olema korrigeerimata 5/30 binokulaarselt ja korrigeeritult 5/6,6 binokulaarselt.

Nõutav on normaalsed vaateväljad, pimedas nägemine ja normaalne värvusnägemine.

7.5.3. Ülejäänud tekiteenistusel, mehhaanikateenistusel ja raadionavigatsiooniteenistusel on nõutav nägemisteravus 5/10 (0,5) binokulaarselt, kas korrektsiooniga või ilma.

7.5.4. Ülejäänud meeskonnnaliikmetel peab nägemisteravus olema 5/15 (0,3) binokulaarselt korrektsiooniga või ilma.

Lisa 1
laevapere liikmete ning tuukrite eelneva ja perioodilise tervisekontrolli juhendile

Tuukrite tervisekontrolli juhend

1. Eelnevale ja perioodilisele tervisekontrollile kuuluvad kõigi Eestis registreeritud allveetöid tegevate tööandjate juures ja füüsilisest isikust ettevõtjatena töötavad tuukrid ning tuukriala õppima asujad, kes töötavad sügavuses kuni 60 meetrit.

2. Tuukriks õppima asujate eelnev tervisekontroll toimub enne õppima asumist ja pärast õpingute lõppu enne tööle asumist.

3. Tuukrite perioodiline tervisekontroll toimub vähemalt üks kord aastas (allveemeditsiini ekspertiisikomisjoni otsusel sagedamini).

4. Tervisekontrollile suunab allveetööde tööandja oma vabas vormis suunamiskirjaga. Tuukritel peab kaasas olema tuukri teenistusraamat.

5. Füsioloogiliselt sobivam vanus tuukritööks on 18--50 aastat, tuukriala õppima asumiseks kuni 35 aastat.

6. Tuukrite eelnev ja perioodiline tervisekontroll toimub ainult Eesti Meremeeste Haigla allveemeditsiini ekspertiisikomisjonis (edaspidi AMEK).

7. AMEK-i tööd juhib allveemeditsiini arst, kes on ühtlasi komisjoni esimees. AMEK-i kuuluvad arstid, kes on saanud erikoolituse ja tunnevad ning on kohustatud kontrollitavale selgitama hüperbaarilise veekeskkonna tegurite mõju tuukri organismile ja tuukri töö eripära.

8. Tervisekontrolli kohustuslikud uuringud

8.1. Laboratoorsed uuringud:

Kliiniline vere analüüs (sirptest vajalik), uriini analüüs, veresuhkru analüüs, proteinogramm.

Nõutav on vererühma ja reesusfaktori määramine, kui see pole varem määratud ja kantud ravidokumenti.

8.2. Röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud

Rindkere piirkonna ülevaatlik röntgenogramm (vähemalt iga kahe aasta tagant); EKG; audiomeetria; tonomeetria; nägemiskontroll; värvusnägemiskontroll ning vaateväljad; spirograafia.

8.3. Vajaduse korral võib AMEK suunata kontrollitava täiendavatele uuringutele, mis käesoleva juhendiga ei ole otseselt ette nähtud, kuid mis on põhjendatud terviseseisundi kindlaksmääramiseks.

9. Kontrollitav on kohustatud läbima uuringud vähemalt ühe kuu jooksul.

10. Tervisekontrolli käigus arvestatakse tuukri terviseseisundit, vanust, tööstaaþi ja töötingimusi.

11. Tervisekontrolliks on AMEK-il õigus nõuda teistest tervishoiuasutustest andmeid kontrollitava terviseseisundi kohta. AMEK-i võimalikud otsused kontrollitava sobivuse kohta on järgmised:

a) sobiv tuukriks (tuukri eriala õppima);

b) sobiv tuukriks piirangutega;

c) ei sobi meditsiiniliste vastunäidustuste tõttu.

AMEK-i otsuses märgitakse ära lubatav sukeldumissügavus. Otsus kantakse tuukri teenistusraamatusse ja ravidokumenti.

12. Tervisekontrolli keerukad või vaieldavad juhtumid lahendatakse kontrollitava või teise asjast huvitatud isiku taotlusel Eesti Meremeeste Haigla laiendatud arstlikus ekspertiisikomisjonis, mida juhib Eesti Meremeeste Haigla ülemarst.

Laiendatud arstliku ekspertiisikomisjoni töösse kaasatakse erialade juhtivaid spetsialiste erialaseltside ettepanekul.

13. Meditsiinilised vastunäidustused tuukrina töötamiseks ja tuukrikutse taotlemiseks:

Haiguse, füüsilise puude, funktsionaalse häire nimetus Vastunäidustus (A - absoluutne, B - suhteline, C - ajutine)
Tuukrikutse taotleja Tuuker
I. PSÜÜHILISED JA NEUROLOOGILISED HAIGUSED
1. Orgaanilised -- kaasa arvatud sümptomaatilised psüühikahäired A A
2. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired A B
3. Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired A A
4. Meeleoluhäired B B
5. Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired B B
6. Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid B B
7. Täiskasvanute isiksus- ja käitumishäired B B
8. Vaimne alaareng, v.a kerge alaareng

Kerge vaimne alaareng ilma käitumishäireteta

A

B

A

B

9. Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired B B
10. Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired B B
11. Kesknärvisüsteemi orgaanilised haigused

a) ilmsed, progresseeruvad haigusnähud

b) minimaalsed jääknähud, funktsioon kompenseeritud

A

A

A

B

12. Peaaju ja seljaaju traumaatilised kahjustused püsiva neuroloogilise defitsiidiga A A
13. Intrakraniaalsed kirurgilised operatsioonid anamneesis A A
14. Perifeerse närvisüsteemi haigused ja vigastused

a) fikseerunud motoorika-, tunde- ja troofikahäired, sageli ägenev krooniline valusündroom

b) harvade ägenemistega, minimaalsete motoorika- ja tundehäiretega kroonilised perifeerse närvisüsteemi haigused

c) retsidiveeruv kolmiknärvi neuralgia

A

A

A

A

A

A

15. Närvisüsteemi ägedad vaskulaarsed, funktsionaalset laadi, mistahes etiloogiaga haigused; teadvusekaotuse hoog; migreen A A
II. SISEHAIGUSED
16. Ägedate või ägenenud krooniliste, ajutist töövõimetust põhjustanud haiguste järgne seisund C C
17. Kroonilised nakkushaigused A A
18. Endokriinsed haigused (sh nii insuliinisõltuv kui ka tablettraviga ravitav hüpoglükeemiliste episoodidega suhkurdiabeet) A A
19. Vereloomehaigused. Hemorraagiline diatees. Aneemiad, sh drepanotsütoos. Leukeemia. Kõik kiiritusest põhjustatud haigusseisundid A A
20. Kollagenoosid. Allergiahaigused. Bronhiaalastma, ka hüpotermiast provotseeritav astma A A
21. Kopsutuberkuloosi kõik vormid A A
22. Kroonilised kopsude, hingamisteede ja pleura mittetuberkuloossed haigused, traumad ja kirurgilised operatsioonid. Kopsude obstruktiivsed või restriktiivsed haigused. Anamneesis spontaanne pneumotooraks A A
23. Neurotsirkulatoorne düstoonia, nii hüper- kui hüpotoonilist tüüpi A B
24. Kõrgvererõhutõbi

a) I staadium

b) II staadium

A

A

B

A

25. Orgaanilised südamelihase, pärgarterite, aordi haigused; südamerikked

Anamneesis müokardi infarkt

Täielik südame blokaad, pingutustahhürütmia

A A
26. Seedeelundite kroonilised haigused

a) sapikivitõbi, haavanduv koliit

b) tugev maksa rasvväärastus

c) mao striktuur ja dumping-sündroom

d) söögitoru divertiikul gastroösofageaalrefluksiga

e) mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavand

A

A

A

A

A

A

A

A

B

B

27. Kroonilised neeruhaigused (püelonefriit, kivitõbi) sõltumata funktsioonihäire astmest A A
28. Liigeste haigused, olenemata etioloogiast

a) progresseeruvad ja ägenemistele kalduvad, oluliste valude ja funktsiooni häiretega

b) mitteprogresseeruvad, harvade kergete ägenemistega

A

A

A

B

29. Haigused, mille remissioonis või kompensatsioonis hoidmiseks peab haige pidevalt ravimeid tarvitama A A
III. KIRURGILISED HAIGUSED
30. Spetsiifilised luude, liigeste, lümfisõlmede ja muude elundite haigused (sh tuberkuloos, aktinomükoos) A A
31. Pahaloomulised kasvajad, mistahes lokalisatsiooniga, samuti nende kirurgilise ravi järgsed deformeerivad armid A A
32. Healoomulised kasvajad

a) suuremõõtmelised, mis komprimeerivad naaberkudesid või elundeid või takistavad tuukrivarustuse kandmist

b) väikesed, mis ei komprimeeri naaberkudesid ega takista tuukrivarustuse kandmist

A

A

A

B

33. Põletuste ja külmumiste tagajärjed: troofilised häired, mis kalduvad haavanduma, või armid, mis piiravad liigeste liikuvust või takistavad tuukrivarustuse kandmist A A
34. Kehalised defektid ja puuded

a) olulised anatoomilised muutused

b) mõõdukad anatoomilised muutused ja funktsionaalsed häired

A

A

A

B

35. Kahe sõrme puudumine või liikumatus ühel käel. I või II sõrme puudumine paremal käel A B
36. Jalapöia deformatsioon

a) pöia liikumatus, III astme lamppöid

b) I--II astme lamppöid; ühe II--V varba puudumine; varvaste deformatsioonid, mis ei takista käimist

A

A

A

B

37. Perifeersete veresoonte haigused või vigastuste tagajärjed

a) troofika ja tsirkulatsiooni häiretega

b) troofika ja tsirkulatsiooni häireteta

A

A

A

B

38. Igasuguse lokalisatsiooniga songad, sh paraösofageaalsed ja hiataalsongad) A A
39. Pärasoole haigused: striktuur, prolaps, tüsistunud hemorroidid A A
40. Seemnekanali veenilaiendid

a) krooniliselt retsidiveeruv, operatsioonijärgne; esineb valusündroom, konglomeraat, testise atroofia

b) valuta, konglomeraatideta, testis normis

A

A

A

B

41. Munandi vesisong, munandi või manuse tsüst, krüptorhism C C
42. Kuseteede kroonilised põletikulised ja mittepõletikulised haigused A B
43. Neerude ja kuseteede arenguanomaaliad valusündroomita ja kuseerituse häireteta A B
IV. KÕRVA-, KURGU- JA NINAHAIGUSED
44. Välis- ja keskkõrva kroonilised haigused, põetud keskkõrvapõletiku püsivad jääknähud:
a) keskkõrva kroonilised mädased haigused A A
b) keskkõrva eksudatiivsed põletikud, trummikile armistused, sünehhiad kuulmise mõõduka nõrgenemisega, barofunktsiooni häireteta A B
c) väliskõrva kroonilised haigused: ekseem, dermatiit, mükoos A A
d) välise kuulmekäigu eksostoos, mis takistab otoskopeerimist või barofunktsiooni A B
45. Kuulmise nõrgenemine

a) püsiv kuulmisteravuse nõrgenemine alla 1,5 m sosinkõne ühes kõrvas või alla 2--4 m kahepoolselt

b) püsiv kuulmisteravuse nõrgemine (uuritud audiomeetriliselt)

c) otoskleroos, (pseudo-) kolesteatoom

A

A

A

A

B

A

46. Kõrvade ja nina kõrvalkoobaste barofunktsiooni häire

a) oluline barofunktsiooni nõrgenemine ­ barofunktsiooni III--IV aste

b) mõõdukas barofunktsiooni nõrgenemine ­ barofunktsiooni II aste

A

A

A

B

47. Püsivad vestibulaarfunktsiooni häired

a) olulised vestibulaarfunktsiooni häired, mis ei allu treeningule

b) mõõdukad või vähesed vestibulaarfunktsiooni häired, mis alluvad treeningule

c) ajutised sümptomaatilised vestibulaarfunktsiooni häired

d) Meniere'i tõbi

A

B

C

A

A

B

C

A

48. Haistmisfunktsiooni häired

a) anosmia

b) hüposmia

A

A

A

B

49. Krooniline riniit

a) oluliste ninahingamise ning kõrvade ja ninakõrvalkoobaste barofunktsiooni häiretega

b) hingamise ning kõrvade ja ninakõrvalkoobaste barofunktsiooni häireteta

A

A

A

A

50. Nina kõrvalkoobaste kroonilised haigused

a) mädased ja polüpoossed, ägenemistele kalduvad protsessid; rinosinusopaatia

b) mädased ja mittemädased stabiilses remissioonis püsivad protsessid

c) ninakõrvalkoobaste tsüstid

A

A

A

A

B

B

51. Krooniline tonsilliit A C
52. Krooniline larüngiit

a) sageli retsidiveeruv või hääletekitamisfunktsiooni püsiva häirega

b) stabiilses remissioonis, hääletekitamisfunktsioon normis

A

A

A

B

53. Kõnehäired:

tugevasti kogelev, kidakeelne, raskesti arusaadav kõne

A A
54. Kõrva-nina-kurgu piirkonna traumade ja haiguste tagajärjed,

a) millega kaasnevad hingamise, kõne-, neelamisfunktsiooni häired või mis takistavad tuukrivarustuse kandmist

b) mis ei põhjusta eelmärgitud häireid ja takistusi

c) chorda perforatsioon

d) stapedektoomia; keskkõrva protees

A

A

A

A

A

B

A

A

55. Krooniline mastoidiit, nibujätke uuris A A
V. SILMAHAIGUSED
56. Laugude haigused, mis ei võimalda silma sulgeda või häirivad silma funktsioone A A
57. Laugude kroonilised haigused ja konjunktiviidid

a) sagedaste ägenemistega, raskesti ravile alluvad

b) stabiilses remissioonis

A

A

A

B

58. Pisarteede haigustest tingitud pisaravool A C
59. Silmakestade kroonilised põletikulised või degeneratiivsed haigused. Võrkkesta irdumine. Glaukoom. Nägemisnärvi atroofia. Püsiv pimedusadaptatsiooni nõrgenemine A B
60. Okulomotoorse aparaadi häired: motoorsete närvide paralüüs või püsiv parees; konvergeeriv strabism üle 100; binokulaarse nägemise ebaefektiivsus A A
61. Nägemisteravuse nõrgenemine

visus o.u.

A

alla 0,8

A

alla 0,6

62. Refraktsioonihäired

a) anomaalia üle 1,0 D o.u.

b) anomaalia üle 2,0 D ja astigmatism üle 1,5 D o.u.

A

A

B

A

63. Akommodatsioonihäired

a) ravile allumatu akommodatsiooni spasm või paralüüs

b) presbüoopia üle 1,0 D

c) presbüoopia 1,0 D

A

A

A

A

A

B

64. Värvustaju häired: dikromaasia ja anomaalne dikromaasia A või B A A
65. Vaateväljade ahenemine üle 10% normist A B
66. Silmamuna kirurgilised operatsioonid (sh keratoplastika) A A
VI NAHA- JA SUGUHAIGUSED
67. Generaliseerunud, raskestiravitavad nahahaigused (sh tuberkuloos, leepra, pemfigus, psoriaas) A A
68. Naha seenhaigus C C
69. Gonorröa (äge, krooniline), pehme ðanker C C
70. Süüfilis A A
VII STOMATOLOOGIA
71. Hammaste puudumine; puuduvad nii äravõetavad kui püsiproteesid

a) üksikud karioossed hambad

b) rohkesti karioosseid hambaid

A

C

C

B

C

C

72. Parodontoos

a) alveolaarjätke atroofia III aste

b) alveolaarjätke atroofia II aste

A

A

A

C

73. Suu limaskesta püsivad või sageli retsidiveeruvad haigused A A
74. Süljenäärmete kroonilised haigused

a) sagedaste ägenemiste ja funktsioonihäiretega

b) harvade ägenemistega, funktsioon normis

A

A

A

B

75. Näo, suuõõne, keele, lõualuu vigastused ja kaasasündinud anomaaliad, mis

a) moonutavad tugevasti nägu, häirivad kõnet, mälumist, neelamist, ei võimalda tuukrivarustuse kasutamist

b) funktsiooni oluliselt ei häiri, võimaldavad tuukrivarustuse kasutamist

A

A

A

B

76. Alalõualiigese põletik A B

Lisa 2
laevapere liikmete ning tuukrite eelneva ja perioodilise tervisekontrolli juhendile

Lisa 3
laevapere liikmete ning tuukrite eelneva ja perioodilise tervisekontrolli juhendile


SID

SID

SID