Teksti suurus:

Väärismetallist toodete märgistamine

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 1998, 161, 604

Väärismetallist toodete märgistamine

Vastu võetud 07.04.1993 nr 50

Väärismetallist toodete märgistamisest

Määran:

1. Kinnitada juurdelisatud «Väärismetallidest toodete märgistamise eeskirjad».

2. Kehtestada käesolev määrus alates 7. aprillist 1993. a.

Minister Madis ÜÜRIKE

Kinnitatud
Rahandusministreeriumi 7. aprilli 1993. a määrusega nr 50

Väärismetallist toodete märgistamise eeskirjad

I. ÜLDSÄTTED

1. Vastavalt väärismetalltoodete proovi seadusele (RT 1992, 55, 676) peavad kõik tellitud ja müügiks valmistatud väärismetallidest tooted (sõrmused, kõrvarõngad, prossid, kulonid, käevõrud, kellakorpused jne) ja majapidamisvahendid (lauanõud, serveerimisvahendid, pokaalid, portsigarid, karikad jne) vastama Eesti Vabariigis kehtestatud proovidele ning olema märgistatud vastavalt käesolevatele eeskirjadele.

2. Sulami, millest on valmistatud kuld-, hõbe- või plaatinatoode, puhtus määratakse prooviga, mis näitab mitu kaaluosa väärismetalli sisaldub ligatuursulami tuhandes kaaluosas. Eesti Vabariigis on kehtivad alljärgnevad proovid:

1) kullale 375, 585, 750;

2) hõbedale 800, 830, 925;

3) plaatinale 950.

3. Väärismetallidest toode loetakse proovile vastavaks, kui kõikides tema väärismetallosades puhta kulla, hõbeda või plaatina sisaldus ei ole väiksem näidatud proovist.

4. Väärismetalltooteks loetakse ühest või mitmest väärismetallist eset, millel on küljes kõik koostisosad.

5. Märgistamisele ei kuulu:

1) Eesti ja teiste riikide mündid;

2) töövahendid, aparaadid, nende osad ja pooltooted;

3) proteesid;

4) mälestus- ja aumärgid ning medalid, võidetud spordiauhinnad;

5) inkrustatsioonid;

6) kuld- ja hõbefoolium;

7) esemed, millel on ajaloolis-kultuuriline või arheoloogiline väärtus;

8) tooted, mis on väikesemõõdulised ja õrnad märgistamiseks.

II. MÄRGISED

1. Toodete märgistamiseks Eesti Proovikojas on kasutusel:

kontrollmärgis «A», ühitatud kontrollmärgised «B», tootele kinnitatud plommi kontroll- ja proovimärgised «C» ning proovimärgised «D».

2. Märgiste «A», «B», «C» ja «D» kuju on määratud Rahandusministeeriumi 16. oktoobri 1992. a määrusega nr 74.

3. Kontrollmärgis (tähis «A»). Lõvi kujutis ovaalses süvendis. Kantakse kullast, hõbedast ja plaatinast toodetele koos proovimärgisega «D», aga ka kaubastamiseks imporditud väärismetalltoodetele, mis omavad välisriikide märgiseid.

4. Ühitatud kontrollmärgis (tähis «B»). Ühitatud märgised sisaldavad ühtses raamis kontrollmärgisest «A» lõvi kujutist ja proovimärgisest «D» proovi näitavat kolmekohalist arvu. Raamide kujud sõltuvad märgistatavast metallist:


täisnurkne astmeline süvend -- kullast toodete märgistamiseks proovidega 375, 585, 750;


lõigatud otstega ovaalne süvend -- hõbedast toodete märgistamiseks proovidega 800, 830, 925;


lõigatud nurkadega ristkülikukujuline süvend -- plaatinast toodete märgistamiseks prooviga 950;

5. Plommi kontrollmärgis (tähis «C»). Kahepoolne, ümmargune, ühelt poolt lõvi kontuur ja teiselt poolt proovi näitav kolmekohaline arv. Kui toodet ei ole võimalik mehaanilisel märgistamisel kaitsta deformatsiooni eest, siis on lubatud siseturul kaubastatavate toodete märgistus kanda tootele kinnitatud plommile.

Märgistega «A», «B» ja «C» märgistab väärismetalltooteid ainult Eesti Proovikoda.

6. Proovimärgis (tähis «D»). Proovimärgis näitab väärismetalli sisaldust tootes ja peab olema kõigil väärismetallist toodetel, mis kuuluvad märgistamisele. Märgis on kehtiv ainult koos kontrollmärgisega «A».

Märkus. Väärismetalltoodete proovi seadus lubab valmistada Eesti Vabariigi siseturu jaoks kuldtooteid massiga kuni 1 g ja hõbetooteid massiga kuni 5 g, millele on kantud proovimärgis «D» ilma kontrollmärgiseta «A».

Märgise süvendi kuju näitab, millist väärismetalli on märgistatud:

ristkülikukujuline süvend -- kullast toodete märgistamiseks proovidega 375, 585, 750;

lõigatud otstega ovaalne süvend -- hõbedast toodete märgistamiseks proovidega 800, 830, 925;

lõigatud nurkadega ristkülikukujuline süvend -- plaatinast toodete märgistamiseks prooviga 950.

Proovimärgisega märgistab väärismetallidest tooteid valmistaja või tema soovil Eesti Proovikoda.

7. Kõik kasutusel olevad märgitsad «A», «B», «C» ja «D» peavad vastama etalonidele, mis asuvad Eesti Proovikojas.

8. Märgitsate «A», «B», «C» ja «D» valmistamine toimub Eesti Proovikoja tellimise alusel spetsialiseeritud ettevõttes. Väärismetallist toodete valmistajad hangivad märgitsa «D» Eesti Proovikojalt.

III. PÕHINÕUDED MÄRGISTAMISELE KUULUVATELE VÄÄRISMETALLIST TOODETELE JA MÄRGISTAMISE PÕHIREEGLID

1. Väärismetallist tooted, mis saabuvad valmistajatelt proovi määramiseks ja märgistamiseks Eesti Proovikotta, peavad omama alljärgnevas järjestuses märgised:

1) aastamärgis;

2) valmistaja nimemärgis;

3) märgis «D» (proovimärgis).

Nimemärgis võib olla ühendatud aastamärgisega.

Eesti Proovikoda kehtestab igaks aastaks aastamärgise kuju ja teatab sellest valmistajatele vähemalt kolm kuud enne aastavahetust. Metallplaadile kantud valmistaja nimemärgis ja aastamärgis kuuluvad iga-aastasele ümberregistreerimisele Eesti Proovikojas hiljemalt üks kuu enne aastavahetust.

2. Kui valmistaja esitab tooted Eesti Proovikotta ilma märgiseta «D», otsustab Eesti Proovikoda koos valmistajaga märgise «B» või «A» + «D» kasutamise.

3. Valmistajad on kohustatud kooskõlastama Eesti Proovikojaga märgiste asukoha esemetel.

Seeriatoodangu korral kooskõlastatakse märgiste paiknemine joonistel või eskiisidel.

Lihtsamate üksikesemete korral juhindub valmistaja käesoleva määruse lisas 1 toodud üldtunnustatud märgiste paiknemisest toodetel.

Keeruliste, mitmest erinevast metallist ja mitme erineva prooviga metallidest esemete korral kooskõlastatakse märgiste paiknemine eskiisidel ja detailidel nende valmimise käigus.

4. Valmistaja on kohustatud hoolikalt ette valmistama, rasvatustama ja võimalikult lõplikult viimistlema nii põhitootel kui toote lisaosadel (kui nad on lahtivõetavad, kergesti eraldatavad) märgiste aluspinna, et saada puhas ja reljeefne jäljend. Eesti Proovikoda ei võta vastu toodete märgistamisele esitatud pretensioone, kui valmistaja on eiranud punktides 3 ja 4 esitatud nõudeid.

5. Valmistaja peab esitama väärismetallist tooted Eesti Proovikotta märgistamiseks lõplikult kokkumonteerituna, erandkorras on lubatud esitada tooted kokkumonteerimata kujul, kui selles on eelnevalt kokku lepitud Eesti Proovikojaga.

6. Tooted peavad üldjuhul olema valmistatud ühest liigist ja ühe prooviga väärismetallist. Kui toote valmistamisel on vaja kasutada erinevatest väärismetallidest või erinevate proovidega detaile, märgistatakse kõik koostisosad vastava proovimärgisega.

7. Märgistamisele esitatavad väärismetallist tooted ei tohi omada elemente, mis on halvasti eristatavad kullast, hõbedast ja plaatinast, v.a juhul, kui see on vajalik toote kasutusomaduste parandamiseks. Tootele ei ole lubatud jootmisega ühendada mitteväärismetalldetaile, milliseid värvi tõttu võiks pidada selleks väärismetalliks, millest tooted on valmistatud.

8. Toodetel, mis sisaldavad väärismetallidest ja mitteväärismetallidest osi, peavad viimased omama märgist «Met», mis kantakse nendele osadele (v.a terasvedrud, panused, tihvtid) valmistaja poolt. Tooted, mille mitteväärismetallist osadel puudub märgis «Met», ei märgistata.

9. Mingi osa külgejootmine, eraldamine või asendamine märgistatud tootele loetakse selle toote ennistamiseks.

Ennistatud tootele peab olema kantud valmistaja nimemärgis ja kõik need tooted esitab valmistaja Eesti Proovikojale kontrollimiseks ja märgistamiseks märgisega «A».

10. Kui ennistatud toodete teisejärgulised ja lisaosad ei vasta põhiosa proovile ja ei oma vastavat märgistust, või juhul, kui nendel toodetel on mitteväärismetallist külgejoodetud osi, millel puudub märgis «Met», siis neid ei märgistata.

11. Toodete valmistajad peavad kaitsma märgiseid toodete lõplikul viimistlemisel rikkumise ja deformeerimise eest. Kui valmistaja tootel olevad märgised lihvib maha või deformeerib, siis toimub uuesti märgistamine üldistel alustel.

12. Kui valmistaja poolt Eesti Proovikotta esitatud tooted ei vasta avaldatud proovile, siis:

1) proovimärgise olemasolul sellised tooted deformeeritakse Eesti Proovikojas;

2) ilma proovimärgiseta tooted märgistab Eesti Proovikoda valmistaja nõusolekul lähima madalama prooviga. Kui toote valmistaja ei anna nõusolekut lähima madalama proovimärgistuse kasutamiseks või toote proov on madalam seaduses ettenähtud madalaimast proovist, deformeeritakse sellised tooted Eesti Proovikojas;

3) Eesti Proovikoda informeerib alaproovilistest toodetest enne nende deformeerimist valmistajat, kellel on õigus kordusanalüüsile Eesti Proovikojas oma kulul seitsme päeva jooksul teatise saamisest. Kui valmistaja ei kasuta oma õigusi või kordusanalüüsid kinnitavad toote alaproovilisust, siis tagastatakse valmistajale tema tooted lähtudes punktides 13.1 ja 13.2 sätestatust;

4) kahju, mis tekitatakse analüüside ja alaprooviliste toodete deformeerimisel, Eesti Proovikoda ei hüvita.

13. Müügiks Eestisse imporditud toodetel peavad olema järgmised märgised:

1) valmistaja nimemärgis;

2) valmistaja proovimärgis;

3) valmistajamaa kontrollmärgis, kui tema seadustes pole sätestatud teisiti.

Imporditud tooted märgistatakse Eesti Proovikojas märgisega «A» või kui tehnilistel põhjustel on see võimatu, märgisega «C».

14. Kui importija poolt Eesti Proovikojale esitatud tooted ei vasta avaldatud proovile, siis märgistab Eesti Proovikoda need esitaja nõusoleku korral vastava prooviga. Esitaja keeldumise korral või kui toote proov on madalam Eesti Vabariigis kehtestatud madalaimast proovist, kuuluvad need tooted Eesti Vabariigist väljaviimisele.

15. Elanikkonna esitatud tooted märgistatakse märgisega «A» või «B» kooskõlastatult omanikuga ja vastavalt tegelikule proovile. Omaniku keeldumisel märgistamisest tegeliku prooviga või juhul, kui proov osutub madalamaks Eesti Vabariigis kehtestatud madalaimast proovist, tagastatakse tooted omanikule märgistamata.

16. Väärismetallist toodete märgistamine toimub Eesti Proovikojas pärast proovi määramist proovikivil ja vajalike kontrollanalüüside tegemist.

17. Väärismetallist toodetele kantakse märgised selliselt, et see ei vähendaks toote kaubanduslikku, kunstilist ja tarbimisväärtust. Märgise kohal on lubatud mõningane deformatsioon, mis on seotud märgistamise tehnoloogiaga.

18. Teostatud tööde eest tasumine toimub hinnakirja alusel.

19. Käesolevates eeskirjades käsitlemata küsimused lahendab Eesti Proovikoda.

20. Kontroll- ja ühitatud kontrollmärgis kantakse üldjuhul valmistaja poolt tootele kantud märgistest paremale poole.

Märgiste näidispaigutus toodetel:

Lisa 1
Rahandusministreeriumi 7. aprilli 1993. a määrusele nr 50

VÄÄRISMETALLIDEST TOODETE PÕHILOETELU JA MÄRGISTE PAIKNEMINE NENDEL

Albumid -- igale kaanele -- B.

Alused (mitmesugused) -- B.

Diadeemid -- võrule -- B.

Flakoonid (lõhnaõlidele):

põhjale, korpusele või kaelale -- B; korgile -- D.

Habemeajamiskarp:

korpusele -- B; kaanele -- D.

Hambakulla kettad -- A, ketta serval.

Hoiukarbid: korpusele -- B, kaanele -- D.

Kabarett (viina jaoks) alusele -- B.

Kaelaehe põhiosale või lukule -- B.

Kahvlid (laua-, dessert-, sidruni- jne) -- B.

Kalamarja karp (ümmargune kaanega karp): korpusele -- B, kaanele -- D.

Kandikud -- B.

Kannud: korpusele või põhjale -- B, kaanele -- D.

Kapad (kaanega kann, mida kasutatakse jookide ja vee jaoks):

korpusele -- B, kaanele -- D.

Karabiin (sissepoole vetruva sulguriga haak, kasutatakse kelladel ja ripatsitel), kui esitatakse iseseisvalt -- B.

Karbid -- korpusele või põhjale -- B, kaanele -- D.

Karikad -- korpusele või põhjale -- B, kaanele -- D.

Kastrulid -- korpusele või põhjale -- B, kaanele -- D.

Kausid -- korpusele või põhjale -- B, kaanele -- D.

Kellad:

a) käekellad -- korpuse välispinnale -- B, korpuse ülemisele osale:

 -- ühele poole (teljele) -- D;

 -- teisele poole (teljele) -- ettevõtte nimemärgis,

b) taskukellad -- kaanele -- B, kui ei ole võimalust, kellakorpused markeeritakse märgisega C.

Kellukesed -- kellukesele -- B, käepidemele -- D.

Ketid (mitmesugused mudelid):

a) ühele lõpulülidest -- B;

b) teisele -- ettevõtte nimemärgis.

Markeerimiseks ligipääsetavate lülidega ketid markeeritakse keti pikkuses lülidele märgisega D teatud vahemaade järel, nimelt: ketid pikkusega 1 m ja enam -- iga 19 cm pärast. Lühikesed medaljoni-, revääri-, naistekottide ja rahataskuketid -- D iga 7,5 cm tagant. Kui keti lõpuni jääb 4 cm või rohkem, siis keti viimasele või eelviimasele lülile lüüakse veel üks D jäljend.

Kirjutuslauamapid (kirjutuslaua tarbed paberite ja ümbrikute mapina) kaanele -- B.

Kiviga sõrmused -- vt. Sõrmused.

Klaasid -- korpusele -- B.

Kohvikannud -- korpusele -- B, kaanele -- D.

Koorekannud -- korpusele või põhjale -- B.

Kopsikud -- korpusele või põhjale -- B.

Korgid -- B.

Korvid -- korpusele -- B, joodetud käepidemele -- D.

Kraekinnitus:

a) traadist, otstesse joodetud kuulidega -- B;

b) keti kujul, nööpidega otstes -- ühele nööpidest -- B.

Kruusid -- korpusele või põhjale -- B, kaanele -- D.

Kulonid -- markeerimiseks ligipääsetavale osale -- B.

Kurinad -- joodetud kõrvale -- B.

Kõrvarõngad (erinevad mudelid) -- kaarlukule -- B, kastikule ja ripatsile -- D, kui nad on massiivsed.

Kõrvarõngad kruviga ja ilma svenzata -- markeerimiseks ligipääsetavale kohale -- B, kastikule ja ripatsile -- D, kui nad on massiivsed.

Käepidemed toodetele -- käepidemele -- B.

Käepidemed (mitmesugustele tooteliikidele), kui käepidemed on lahtikäivad ja ei ole joodetud toote külge -- D. Käepidemed, mis on joodetud toote külge, markeerimisele ei kuulu.

Käevõrud. Kullast, hõbedast ja plaatinast (mitmesugused mudelid) -- B, markeerimiseks enam sobivale osale; kahest identsest osast, igale poolele -- B;

kelladele -- ühele poolele -- B, teisele poolele -- D, osale, mis markeerimiseks enam ligipääsetav; kombineeritud (erinevatest metallidest).

Käärid -- käepidemele -- B.

Kübaranõelad, lipsunõelad -- B.

Kühvlid -- kühvlile või varrele -- B.

Küpsistekorv -- korpusele või põhjale -- B, sangale -- D.

Labidad -- B.

Lauanõude komplekt (väikesed kõrvadega tassid kastmetele, maitseainetele). Põhjale -- B, kõrvadele -- D.

Lauanõude komplekt (mittesuurte nõudega äädika, pipra, sinepi, soola jne. jaoks).

Igale nõule -- B, kaanele ja sangale -- D.

Lauanõude komplekt (mitu omavahel ühendatud kaussi, mida kasutatakse toidukandeks). Igale nõule -- B, kaantele ja sangadele -- D.

Lillekimbud (lill või lillekimp, pistetav nööpauku või kleidile kinnitatav):

a) suured -- korpusele -- B;

b) väikesed nõelaga -- korpusele -- B.

Lipsuhoidjad. Põhiplaadile -- B.

Lornjetid. Varrele -- B.

Lukud:

a) tavalised. Luku ühele poolele -- B;

b) medaljoniketile. Ühe poole aasale -- B.

Lusikad. Erinevad, ühest tükist (kulbid, supi-, tee-, kohvilusikad jne) -- varrele, kui sinna pole võimalik -- kahale -- B.

Maiustuste karbid. Karbi põhjale -- B, kaanele -- D.

Mansetinööbid (erinevad mudelid). Mõlemale nööbile -- B.

Medaljonid. Mõlemale osale -- B, aga kui ei ole võimalik, siis tagumisele poolele või joodetud kõrvale -- B.

Monogrammid -- B.

Mõõdunõud (gaasiliste, vedelate ja puistematerjalide ja ainete mõõteseade).

Põhjale -- B, kaanele -- D.

Märkmikud. Kaantele -- B, paberilehti hoidvale raamile -- D.

Napsuklaas. Korpusele või põhjale -- B.

Noad:

a) ühest tükist, mitmesugused -- terale -- B;

b) hõbedast teraga ja joodetud hõbedast peaga -- terale -- B;

c) metallist või muu teraga ja hõbedast peaga -- peale -- B, kui aga ei ole võimalik -- C külge riputatud plommile.

Nõelakarbid. Ühele poole -- B, teisele -- D.

Nööbid -- kõrvale -- B.

Pandlad. Mõlemale osale -- B.

Pealised mitmesugustele toodetele -- D.

Peeglid. Raamile -- B, mittejoodetud käepidemele -- D.

Pildiraamid. Raamile -- B, toele -- D.

Pipratoosid. Korpusele või põhjale -- B.

Pealkirjade plaadid (albumitele, portfellidele, karpidele jne.) -- B.

Pokaalid. Korpusele või põhjale -- B.

Portsigarid. Mõlemale poolele -- B.

Prossid. Korpusele või konksule -- B.

Pudelid. Korpusele -- B, korgile -- D.

Puudritoosid. Korpusele -- B, kaanele -- D.

Raamatu viit. Viidale -- B.

Raamid (mitmesugused klaasnõudele, harjadele, peeglitele, kammidele) -- B.

Rahakotid. Mõlemale poolele -- B.

Ripatsid:

a) esitatud iseseisvalt -- korpusele või joodetud kõrvale -- B;

b) esitatud koos teiste toodetega -- D.

Salvrätirõngad (võtmerõngad, kardinarõngad) -- B.

Salatikausid. Korpusele või põhjale -- B.

Samovarid. Korpusele -- B, kaanele ja teistele eraldi osadele -- D.

Seebikarbid. Seebikarbile -- B, kaanele -- D.

Sigaretipitsid (mitmesugused) -- B.

Soolatoosid:

a) tavalised: korpusele või põhjale -- B;

b) vene: korpusele või põhjale -- B, kaanele -- D.

Soustikannud. Korpusele -- B.

Suhkrutangid:

a) tavalised -- B;

b) kahest poolest -- mõlemale poolele -- B.

Suhkrutoosid. Korpusele või põhjale -- B, kaanele -- D.

Suitsetamiskomplekt. Alusele -- B, tikukarbihoidjale ja tuhatoosile -- D.

Suled -- B.

Sõelad (mitmesugused). Sõelale või käepidemele -- B.

Sõrmkübarad -- B.

Sõrmused:

a) siledad -- B (sisepinnale);

b) siledad (tühjad), eraldi (mittekokkujoodetud) esitatud võrudega -- B, mõlemale võrule; kui ei ole võimalik peale panna jäljendit -- B ovaalsele (ülemisele) võrule, viimane markeeritakse -- D;

c) mitmesugused mudelid ilma kastikuta -- B;

d) mitmesugused mudelid kastikutega võrul -- B (võimaluse korral sisepinnale), kui kastik on teisest metallist või teise prooviga, kastikule -- D.

Þetoonid. Þetoonile või kõrvale -- B, ehetena -- D.

Taldrikud -- B.

Tassid -- mitmesugused. Põhjale või korpusele -- B.

Teekannud. Põhjale või korpusele -- B, kaanele -- D.

Teeklaasihoidjad. Korpusele või alusele -- B.

Tikukarbihoidjad. Seinale -- B.

Tindipotialus jne. Alusele -- B.

Toosid. Korpusele või põhjale -- B, kaanele -- D.

Tualettkarbid jne -- B.

Tubakatoos. Korpusele -- B, kaanele -- D.

Tulemasinad. Korpusele -- B.

Vaagnad. Vaagnale (põhjale) või vaagna pinnale -- B.

Vaasid. Korpusele või põhjale -- B, kaanele -- D.

Veinisarv. Ülemistele ja alumistele raamidele -- B, ülejäänud osadele -- D.

Võitoosid. Korpusele -- B, kaanele -- D.

Välipudelid. Põhjale või korpusele, aga ka joogitopsikule -- B.

Vööd. Igale pandla poolele -- B. Meeste kaukaasia vööd -- pandlale -- B, naastudele ja otsikule -- D.

Ämbrid. Korpusele või põhjale -- B.

Märkused:

1. Väärismetallist toodete markeerimine, mis ei ole ette nähtud käesolevate reeglitega, teostatakse analoogiliselt toodetega, mis on loetletud eespool ning sobivad konstruktsioonilt ja konfiguratsioonilt.

2. Vajaduse korral võib märgise «B» asendada kombinatsiooniga «A» + «D».

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID

SID