Teksti suurus:

Palupera valla ehitusmääruse kinnitamine

Väljaandja:Palupera Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2005, 127, 1290

Palupera valla ehitusmääruse kinnitamine

Palupera Vallavolikogu 23. veebruari 2005. a määrus nr 1-1/05/3

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390, 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399; 81, 542; 89, 610) § 22 lõike 1 punkti 39, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258) § 19 lõike 4 sätted, Palupera Vallavolikogu määrab:

1. Kinnitada Palupera valla ehitusmäärus vastavalt lisale.

2. Tunnistada kehtetuks vallavolikogu 8. veebruari 2000. a määrus nr 11 «Palupera valla ehitusmäärus» (KO 2000, 18, 297).

3. Käesolev määrus jõustub avalikustamisel.

Volikogu esimees Vambola SIPELGAS

Palupera Vallavolikogu 23. veebruari 2005. a määruse nr 1-1/05/3
lisa

PALUPERA VALLA EHITUSMÄÄRUS

I. ÜLDSÄTTED

§ 1. Valla ehitusmääruse sisu

Palupera valla ehitusmäärus (edaspidi ehitusmäärus ) sätestab valla ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise, ehitamise, kasutamise ja korrashoiu põhimõtted ning reguleerib omavalitsusorganite pädevuse sellealaste ülesannete jaotuse ja täitmise tähtaegade määramisel.

1.1. Kinnisomandile võib seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi seada planeeringu alusel:
– detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel;
– detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel.

1.2. Ehitusmääruses kinnisasja omaniku õigused planeeringu koostamisel laienevad ka enne 1991. a 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse omanikule.

§ 2. Planeerimisalase tegevuse avalikkus

2.1. Planeerimisalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikutele juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja projekteerimistingimustega seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest.

2.2. Vallavalitsus avaldab õigusaktides sätestatud juhtudel planeerimis- ja ehitusalaseid teateid ajalehes Valgamaalane, Otepää Teataja (edaspidi vastav ajaleht) ja Palupera valla veebilehel (edaspidi kodulehekülg ).

§ 3. Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel

3.1. Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus vastavalt käesolevale ehitusmäärusele.

3.2. Vallavalitsus võib valla sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, vallalise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab vallavalitsus.

II. VALLAOMAVALITSUSE ORGANITE PÄDEVUS PLANEERIMIS- JA EHITUSALAL

§ 4.  Vallavolikogu pädevus

Vallavolikogu pädevuses on:
4.1. valla üldise ehituspoliitika vastuvõtmine, suunamine ja kujundamine lähtudes valla üldplaneeringust ning arengukavast;
4.2. maakonnaplaneeringu kooskõlastamine ja seisukoha võtmine maakonnaplaneeringu muutmiseks;
4.3. kehtestatud üldplaneeringu ülevaatamine pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi;
4.4. üldplaneeringu ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine, muutmine, kehtestamine ja finantseerimise otsustamine;
4.5. üldplaneeringu ning detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine;
4.6. üldplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine;
4.7. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
4.8. detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, detailplaneeringu projekti vastuvõtmine ning kehtestamine muinsuskaitse või looduskaitse all oleval alal ning ranna- ja kaldaalal (sh osaliselt);
4.9. detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, detailplaneeringu projekti vastuvõtmine ja kehtestamine planeerimisseaduse § 9 lõikes 11 sätestatud juhul;
4.10. detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud planeerimisseaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 sätestatud detailplaneeringud (lihtsustatud korras koostatud detailplaneering);
4.11. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks;
4.12. riiklikult tähtsa ehitise asukohaga seotud küsimuste otsustamine;
4.13. munitsipaalehitiste projekteerimise algatamine;
4.14. munitsipaalehitiste rajamiseks ehitusloa andmise otsustamine;
4.15. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude ja korrashoiu kavandamine;
4.16. ajutise ehituskeelu kehtestamine;
4.17. valla ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
4.18. muude planeerimis- või ehitusseaduses või käesolevas määruses vallavolikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamine.

§ 5. Vallavalitsuse pädevus

Vallavalitsuse pädevuses on:
5.1. vallavalitsuse pädevuses on planeerimisseadusest ja ehitusseadusest tulenevate küsimuste otsustamine, mis ei ole käesoleva ehitusmäärusega vallavolikogu pädevuses;
5.2. üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine;
5.3. detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmine kinnisasja omanikule või teisele asjasthuvitatud isikule;
5.4. detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine;
5.5. detailplaneeringu avalikustamise otsustamine;
5.6. planeeringualaste avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine;
5.7. planeeringu avalikustamise tulemuste analüüs;
5.8. avalikkuse planeeringutest informeerimine;
5.9. kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine;
5.10. ehitise projekteerimistingimuste määramine;
5.11. ühekordse projekteerimisloa andmine;
5.12. erandkorras oma ehitusprojektide koostamise õiguse andmine isikule, kes ei oma arhitekti kutset;
5.13. ehitusloa andmine ja kehtetuks tunnistamine;
5.14. ehitise kasutusloa andmine ja kehtetuks tunnistamine;
5.15. reklaami paigaldamise loa andmine ja kehtetuks tunnistamine;
5.16. ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete-, võistupakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks;
5.17. ehitusjärelevalve tagamine valla territooriumil;
5.18. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni hankimine ja säilitamine ning selle kättesaadavuse tagamine vallas;
5.19. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni edastamine riiklikele järelevalveorganitele;
5.20. muinsuskaitsealase tegevuse koordineerimine vallas;
5.21. infrastruktuuri, sh teede ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu tagamine;
5.22. ettepanekute tegemine vallavolikogule valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks;
5.23. ettepanekute tegemine vallavolikogule planeerimis- ja ehitusala korraldavate valla ametite moodustamiseks ning nende põhimääruste kinnitamine;
5.24. planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste läbivaatamiseks ning vallavalitsuse sellealaste määruste ja korralduste eelnõude ettevalmistamiseks ja seisukohtade kujundamiseks komisjonide moodustamine ning nende töökorra kinnitamine;
5.25. muud vallavolikogu poolt vallavalitsusele pandud ülesanded.

§ 6.  Vallavalitsuse ametiisikute kohustused ja õigused

Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusala spetsialistide (edaspidi vastav ametnik) kohustused ja õigused määratakse nende ametijuhenditega.

III. RUUMILINE PLANEERIMINE

§ 7. Planeeringud

Planeerimis- ja ehitustegevus vallas tugineb §-s 9 toodud põhimõtetele ning toimub ainult vallavolikogu või vallavalitsuse kehtestatud planeeringute alusel. Planeeringud põhinevad ühiskondlikul kokkuleppel, mille aluseks on planeeringute ning nende tegemise avalikkus. Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale põhinev valla kestev ja säästev areng.

7.1. Kavatsetavatest planeeringutest teavitatakse avalikkust üks kord aastas pärast valla aastaeelarve kinnitamist vallavolikogus.

§ 8. Planeeringu koostamise algatamine

8.1. Planeeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele.

8.2. Vallavalitsus koostab lähteseisukohad ja planeeringu algatamise või keeldumise põhjenduse.

8.3. Vallavolikogu pädevuses olevate planeeringute algatamise korral koostab vallavalitsus haldusakti eelnõu ja esitab vallavolikogule otsustamiseks kahe kuu jooksul arvates ettepaneku tegemise päevast.

8.4. Vallavalitsuse pädevuses olevate planeeringute algatamiseks koostab vastav ametnik haldusakti eelnõu ja esitab vallavalitsusele ühe kuu jooksul arvates ettepaneku tegemise päevast arvates.

8.5. Algatatud planeeringust informeeritakse avalikkust ühe kuu jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemisest vastavate ajalehtede ja kodulehekülje kaudu. Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab sisaldama teavet planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta ning tutvustama algatatud planeeringu lähteseisukohti.

8.6. Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vastav ametnik tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest.

8.7. Vallavalitsus teavitab Valga maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastavasisulised materjalid valmistab ette vastav ametnik.

§ 9. Ruumilise planeerimise põhimõtted

Ruumiline planeerimine Palupera valla haldusterritooriumil tagatakse:
9.1. valla arengukavadega;
9.2. valla ja selle osade üldplaneeringutega;
9.3. valla üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega (edaspidi teemaplaneering);
9.4. detailplaneeringutega;
9.5. valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ühiselt koostatavate üldplaneeringute ja teemaplaneeringutega;
9.6. osalemisega valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatavate üldplaneeringute koostamisel ja nende kooskõlastamisel;
9.7. osalemisega maakonnaplaneeringu koostamisel;
9.8. osalemisega riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamisel.

§ 10. Üldplaneering

Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või vallaosa kohta, tuginedes valla arengukavale. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus. Üldplaneering algatatakse vallavolikogu määrusega. Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. Üldplaneeringut võivad koostada või koostamist juhtida vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid, kellele planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.

10.1. Üldplaneeringu põhiseisukohaks on valla territooriumi funktsionaalne tsoneerimine eesmärgiga varuda piisaval hulgal ja valikus maad elanikkonna tarvete rahuldamiseks ning valla üldise arengu tagamiseks.

10.2. Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja valla naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu lähteseisukohtades sätestatakse:
10.2.1. valla arengukavadest ja planeeringu algatamise ettepanekust tulenevad seisukohad pikaajalise ruumilise arengu kavandamiseks;
10.2.2. planeeritava ala piirid ja suurus;
10.2.3. nõuded olemasoleva olukorra analüüsiks;
10.2.4. planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud;
10.2.5. planeeringu seisukohtadest tulenevad täpsustused üldplaneeringu seisukohtade lahendamiseks;
10.2.6. planeeringu vormistamise nõuded;
10.2.7. planeeringu kooskõlastajad.

10.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad koostab ja kooskõlastab nõutavate asutustega vallavalitsus koostöös planeeringukonsultandiga.

10.4. Üldplaneeringu lähteseisukohtade avalikustamise kuulutab välja ja korraldab vallavalitsus.

10.5. Üldplaneeringu lähteseisukohtade avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ning selle toimumisest teatab vallavalitsus vastavate ajalehtede ja kodulehekülje kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Üldplaneeringu lähteseisukohtade avalikule väljapanekule järgneb avalik arutelu. Üldplaneeringu lähteseisukohtade avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse Hellenurme vallamajas ja/või Nõunis (kultuurimajas või raamatukogus).

10.6. Üldplaneeringu lähteseisukohtade avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ning teeb lähteseisukohtades vajadusel parandused ja täiendused vallavalitsus. Vallavalitsus esitab lähteseisukohad vallavolikogule heakskiitmiseks.

10.7. Vallavolikogu poolt heakskiidetud lähteseisukohtade alusel koostatud ning nõutavate asutustega kooskõlastatud üldplaneeringu avalikustamise otsustab vallavolikogu.

10.8. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldab vallavalitsus. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat ning selle toimumisest teatab vallavalitsus vastavate ajalehtede ja kodulehekülje kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Üldplaneeringu avalikule väljapanekule järgneb üldplaneeringu avalik arutelu. Üldplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas ja/või Nõunis (kultuurimajas või raamatukogus).

10.9. Üldplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ning planeeringus paranduste tegemise korraldab vallavalitsus, kes juhul, kui:
10.9.1. paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks;
10.9.2. paranduste tõttu planeeringu põhilahendus ei muutu, esitab selle vallavolikogule kehtestamiseks.

10.10. Valla või vallaosa üldplaneeringu kehtestab pärast kooskõlastamist naaberomavalitsuste ja Valga Maavalitsusega vallavolikogu oma määrusega.

§ 11. Detailplaneeringud

11.1. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta lähiaastate maakasutus- ja ehitustegevuse tarvis. Detailplaneeringus näidatakse majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks.

11.2. Detailplaneeringu koostamise algatab kohalik omavalitsus. Ettepaneku planeeringu koostamise algatamiseks võib teha igaüks. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga.

11.3. Detailplaneering algatatakse:
11.3.1. juhul, kui kavandatav detailplaneering on vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga – vallavalitsuse korraldusega;
11.3.2. juhul, kui kavandatav detailplaneering pole vastavuses kehtiva üldplaneeringuga – vallavolikogu otsusega. Kooskõlastamise vajaduse määrab sel juhul maavanem.

11.4. Vallavalitsus teavitab maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Vastavasisulised materjalid valmistab ette vastav ametnik.

11.5. Detailplaneeringu põhiülesanne on uute kinnistute piiritlemine, nende ehitusõiguse määratlemine ning juurdesõiduteede ja tehniliste kommunikatsioonide lahendamine.

11.6. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel.

11.7. Detailplaneeringu koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

11.8. Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või planeeringu koostamisest huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.

11.9. Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise, korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule , teisele kinnisasja omaniku volitatud isikule või hoonestusõiguse omanikule nende poolt ja nende vahendite arvel.

11.10. Detailplaneeringu koostamise eel on otstarbekas kokku leppida detailplaneeringu lähteseisukohtades. Detailplaneeringu lähteseisukohad koostab vallavalitsuse vastav ametnik ja kinnitab vallavalitsus. Keerukamate detailplaneeringute puhul võib vallavalitsus nimetatud ametniku ettepanekul nõuda detailplaneeringu koostamist kahes etapis: I – detailplaneeringu lähteseisukohad, II – detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad kinnitab vallavalitsus.

11.11. Detailplaneeringu lähteseisukohtades sätestatakse:
11.11.1. üldplaneeringu(te)st tulenevad nõuded;
11.11.2. planeeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded;
11.11.3. planeeritava ala piirid ja suurus;
11.11.4. kehtivad kitsendused;
11.11.5. planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajadus. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse muinsuskaitse või looduskaitse all olevale maa-alale või alale, mille muinsuskaitse või looduskaitse alla võtmiseks on planeeringu menetlemisel tehtud vastav ettepanek;
11.11.6. täiendavate uuringute või muinsuskaitse eritingimuste koostamise vajadus muinsuskaitsealal;
11.11.7. planeeringu kooskõlastajad (vastavad riigiasutused, kaitseala valitsejad – Otepää Looduspark ja Valga Maavalitsus).

11.12. Vastaval vallavalitsuse ametnikul on põhjendatud vajaduse korral planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigus taotleda planeeringu koostamisest huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud materjale. Kui detailplaneeringuga taotletakse valla või selle osa üldplaneeringu muutmist, tuleb planeeringust huvitatud isikul kirjalikult esitada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus.

11.13. Planeeringu koostamise aluskaardiks on maa-ala geodeetiline alusplaan, mis on registreeritud vastava ametniku poolt.

11.14. Vastav vallavalitsuse ametnik esitab detailplaneeringu koostamise algatamise, geodeetilise alusplaani nõuete ja lähteseisukohtade kinnitamise või planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsuse haldusakti eelnõuna vallavalitsusele.

11.15. Lähteseisukohtadele vastavalt koostatud detailplaneeringu avalikustamise otsustab tulenevalt pädevusest kas vallavolikogu või vallavalitsus. Avalike arutelude vajaduse üle otsustamisel peab kohalik omavalitsus rakendama kaalutlusõigust.

11.16. Vallavalitsus või vallavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui:
11.16.1. algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud vallaehitusliku miljööga;
11.16.2. maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering;
11.16.3. algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga;
11.16.4. detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju;
11.16.5. muudel juhtudel, lähtudes avalikest huvidest.

11.17. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ja selle toimumisest teatab vallavalitsus vastavate ajalehtede ja kodulehekülje kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates tuleb anda informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta; tutvustada lühidalt planeeringu sisu ning anda informatsiooni kavandatava hoonestuse iseloomu ning olulisemate maakasutus- ja ehitustingimuste kohta. Detailplaneeringu avalikule väljapanekule järgneb vajadusel detailplaneeringu avalik arutelu. Avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse Hellenurme vallamajas ja/või Nõunis (kultuurimajas või raamatukogus). Vastav ametnik koostab aruande kohta protokolli.

11.18. Valla üldplaneeringu, teemaplaneeringu, valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või muudel planeeringu lähteseisukohtadega määratud juhtudel, korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga vähemalt ühe planeeringu seisukohti ja eskiislahendusi tutvustava avaliku arutelu.

11.19. Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.

11.20. Detailplaneeringu avalikustamise käigus tehtud kirjalike ettepanekute ja märkuste (sh elektronposti teel edastatud) analüüsi teostab ja paranduste tegemise planeeringus korraldab vallavalitsus. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui sellel on esitaja nimi, kontaktandmed ja ettepaneku tegemise kuupäev. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid.

11.21. Kehtestatud üldplaneeringuga vastavuses koostatud ning vajadusel vallavalitsuse ettepanekul parandatud detailplaneeringu kehtestab vallavalitsus.

11.22. Kehtestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja sellest tulenevad üldplaneeringu muudatused kehtestab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu.

11.23. Kui detailplaneering koostatakse üldplaneeringu alusel, võib vallavalitsus kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja detailplaneerimisel loobuda detailplaneeringu avalikustamise nõudest, asendades selle planeeringuala kinnisasjade omanike kirjalike kooskõlastustega. Kooskõlastuste tulemused tehakse teatavaks vastavas ajalehes.

§ 12. Seisukoha võtmine avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine

12.1. Vastav ametnik esitab avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited ning ettepaneku avaliku arutelu aja ja koha määramiseks vallavalitsusele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui planeeringu avalikul väljapanekul ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avalikku arutelu ei korraldata. Kirjalike ettepanekute ja vastuväidete laekumisel peab kohalik omavalitsus korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

12.2. Vallavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ja koha.

12.3. Vallavalitsus teatab arutelu toimumise aja ja koha vastavas ajalehes ning oma koduleheküljel. Teade peab ilmuma ajalehes hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.

12.4. Vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab vallavalitsuse ettepanekute osas seisukoha vallavolikogu vastav komisjon.

12.5. Vallavalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

12.6. Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu korraldab vallavalitsus. Vastav ametnik koostab arutelu kohta protokolli.

12.7. Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib vallavalitsus vastava ametniku ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta.

12.8. Avaliku arutelu tulemuste alusel otsustab vallavalitsus vastava ametniku ettepanekul lahendamata jäänud vastuväidete arvestamise.

12.9. Vallavalitsus korraldab teabe avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes ja koduleheküljel hiljemalt kahe nädala jooksul.

12.10. Vastav ametnik edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.

§ 13. Ajutine ehituskeeld planeeringualal

13.1. Kohalik omavalitsus võib kehtestada planeeringualal planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu (kuni kaheks aastaks), kui on algatamisel teada, et planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust.

13.2. Ajutise ehituskeelu kavatsusest ja põhjustest annab vallavalitsus tähitud kirjaga teada kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, vähemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist.

13.3. Ajutine ehituskeeld tehakse kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, teatavaks tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul ehituskeelu kehtestamise päevast arvates. Samuti ka detailplaneeringu kehtestamise otsus.

§ 14. Koostöö planeeringute koostamisel. Planeeringu kehtestamine

14.1. Planeeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud, planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud, riigiasutused või kaitsealade valitsejad, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks ja teised asjasthuvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud. Vallavalitsus korraldab vajadusel avalikke arutelusid ka planeeringute lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks.

14.2. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja üldplaneering koostatakse koostöös planeeringuala naabrusse jäävate kohalike omavalitsuste ja Valga Maavalitsusega.

14.3. Vallavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta.

14.4. Planeeringute lähteseisukohad ning üldplaneeringud ja detailplaneeringud kooskõlastatakse enne avalikustamist vajalike maakondlike ametite ja inspektsioonidega. Nõutavate kooskõlastuste vajadus määratakse lähteseisukohtades.

14.5. Lepinguga määratud detailplaneeringu koostajal tuleb kooskõlastatud detailplaneering esitada vallavalitsusele 18 kuu jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotavad lähteseisukohad kehtivuse. Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu koostab ja esitab vallavalitsusele vastav ametnik. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib vallavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise tähtaja pikendamise. Kirjalik taotlus tuleb esitada 30 päeva enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist vastavale ametnikule.

14.6. Enne planeeringu avalikustamise otsustamist esitab vallavalitsus üldplaneeringu või üldplaneeringut muutva detailplaneeringu Valga Maavalitsusele, kes määrab järelevalve korras täiendavate kooskõlastuste vajaduse ning annab nõusoleku planeeringu avalikustamiseks.

14.7. Enne planeeringu kehtestamise otsustamist esitab vallavalitsus üldplaneeringu või üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koos informatsiooniga avalikustamise käigus tekkinud planeeringuvaidluste kohta Valga maavanemale, kes pärast vaidluste lahendamist annab oma heakskiidu planeeringule ning nõusoleku planeeringust tulenevate muudatuste tegemiseks kehtivas üldisemas planeeringus. Palupera valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema ja keskkonnaministri juures määrab vallavalitsus.

14.8. Planeeringu kehtestab kohalik omavalitsus. Planeeringu kehtestamise teate avaldab kohalik omavalitsus vastavas ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Kõik kehtestatud detailplaneeringud tuleb saata Valga maavanemale.

14.9. Kui detailplaneering muudab maaregistrisse kantud katastriüksuse kasutamise sihtotstarvet või piire, informeerib vallavalitsus sellest ühe kuu jooksul pärast kehtestamist Riiklikku Maakatastrit.

14.10. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud ja kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse, saadab vallavalitsus tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühe nädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist.

§ 15. Riiklikult tähtsa ehitise asukoha määrava planeeringu koostamine

15.1. Vallavolikogu võtab vastu otsuse:
– riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta;
– riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu kooskõlastamise kohta;
– kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu.

15.2. Vallavalitsus:
– määrab vastava ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse;
– teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel.

15.3. Materjalid käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud otsuste kohta valmistab ette vastav ametnik.

§ 16. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras

16.1. Vallavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda planeeringu avalikustamise nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega.

16.2. Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja.

16.3. Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele.

§ 17. Planeeringu kehtestamisel jõustunud kitsendustest tuleneva kahju hüvitamine, kinnisasja võõrandamine ja sundvõõrandamine

17.1. Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, on kinnisasja omanikul õigus nõuda kitsendustest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist.

17.2. Üldplaneeringust ja detailplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju vallavolikogu otsuse alusel vallavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik.

17.3. Hüvitise suurus määratakse poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvitise suuruse kohus asjasthuvitatud isiku nõudel.

17.4. Vallavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel korraldama kinnisasja võõrandamise kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud planeeringuga:
17.4.1. nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel;
17.4.2. piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

17.5. Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 18. Planeeringute ülevaatamise kohustus

18.1. Kehtestatud üldplaneeringud ja detailplaneeringud kuuluvad ülevaatamisele pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi.

18.2. Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu kehtetuks tunnistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused.

18.3. Kehtestatud üldplaneeringud ja detailplaneeringud vaatab üle vallavalitsus ning esitab vallavolikogule ülevaatuse tulemused, tehes ettepaneku:
18.3.1. planeeringu kehtima jätmiseks olemasoleval kujul;
18.3.2. planeeringu korrigeerimiseks;
18.3.3. planeeringu kehtetuks tunnistamiseks.

18.4. Vallavolikogu kinnitatud ülevaatuse tulemused teeb vallavalitsus Valga Maavalitsusele teatavaks hiljemalt kuue kuu jooksul pärast vallavolikogu korralisi valimisi. Ülevaatuse tulemused avaldab vallavalitsus vastavas ajalehes ja koduleheküljel.

§ 19. Planeeringualaste vaidluste lahendamine

19.1. Planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke ettepanekuid esitanud isikute ning vallavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vaidluse kohta, juhul kui ettepanekuid ei arvestatud, kuulub Valga maavanema pädevusse. Maavanem annab oma kirjaliku seisukoha vaidluse kohta kahe nädala jooksul pärast vaidluspoolte ärakuulamist.

19.2. Järelevalve teostaja pädevusse kuuluvates küsimustes tekkinud vaidlused vallavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema vahel lahendab keskkonnaminister, vaidlused vallavalitsuste vahel lahendab maavanem.

19.3. Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid planeeringu avalikustamise käigus ei arvestatud, on õigus planeeringut vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Samuti ka neil isikutel, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi ja piiratud tema vabadusi.

19.4. Kehtestatud planeeringu vastuolu korral seaduse või maakonnaplaneeringuga teeb maavanem vallavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub maavanem kohtusse planeeringu kehtetuks tunnistamiseks.

19.5. Kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva valla üldplaneeringuga või riivab valla omavalitsuse seaduslikke õigusi, teeb vallavalitsus maavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub vallavalitsus kohtusse maakonnaplaneeringu vaidlustamiseks.

19.6. Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, teeb otsuse ettepaneku kohta planeeringu kehtestaja. Vastav ametnik teavitab ettepaneku tegijat vallavolikogu või vallavalitsuse seisukohast ja ettepanekute vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest.

§ 20. Kehtestatud planeeringu kehtetuks tunnistamine

20.1. Üld- või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kavatsusest teatab vallavalitsus vastavas ajalehes ja koduleheküljel.

20.2. Üld- ja detailplaneeringu tunnistab kehtetuks vallavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel kehtetuks tunnistamise kavatsusest teatamisest. Vallavalitsus teavitab planeeringu kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest vastavas ajalehes ja koduleheküljel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast.

20.3. Planeeringu kehtetuks tunnistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu kehtetuks tunnistamist.

§ 21. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ja säilitamine

21.1. Kehtestatud planeeringute ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse käsutuses olevate materjalidega saavad huvitatud isikud tutvuda vastava ametniku vastuvõtu ajal.

21.2. Vastav ametnik tagab planeeringute ja planeeringutega seotud materjalide säilitamise ning korraldab planeeringu paljundamise teabenõude esitamisel.

IV.  PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE

§ 22. Mõisted, üldsätted ja nõuded

22.1. Ehitis on hoone või rajatis, mis on inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud asi.
22.1.1. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiiretega ja siseruumiga ehitis.
22.1.2. Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist, samuti olemasolevaid ehitisi teenindavaid muid tehnovõrkude haruliine ning laste mänguväljakuid võib ehitada kirjalikul nõusolekul. Selleks esitatakse vormikohane taotlus vastavale ametnikule. Taotlusele lisatakse ehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet.
22.1.2.1. Vastaval ametnikul on õigus nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitusprojekti esitamist. Kirjaliku nõusoleku väljastab vallavalitsus vastava ametniku ettepanekul.
22.1.2.2. Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Väikeehitise ehitamisel teede, liinirajatiste ja tehnovõrkude kaitsetsoonis, peab olema omanike või valdajate kirjalik nõusolek. Selline väikeehitis ei tohi paikneda väljaspool ehitusjoont. Ehitamiseks naaberkinnistu (krundi) piirile lähemale kui 5 meetrit (kui detailplaneeringuga ei ole ette nähtud teisiti) on vajalik naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek.
22.1.2.3. Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.
22.1.3. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
22.1.4. Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Ajutise ehitise kasutamise tähtaja ning ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva määrab vallavalitsus ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus. Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud määratud tähtajaks, korraldab vallavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
22.1.5. Teisaldatav hoone on hoone, mis pole maapinnaga püsivalt ühendatud ning mis paigaldatakse ilma ehitusloata vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul vallavalitsuse määratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.
22.1.6. Omavoliline ehitis on ehitis, mis on püstitatud ilma ehitusloata, välja arvatud käesoleva määruse punktides 22.1.2 ja 22.1.5 nimetatud juhul.

22.2. Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse:
– ehitise püstitamist maa peale ja maapõue;
–  ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel;
–  ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist;
–  tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid;
–  ehitise lammutamist.
22.2.1. Ehitamine toimub ehitusprojekti alusel, v.a punktis 22.1.2 nimetatud juhul.
22.2.2. Ehitamine on lubatud ainult ehitusloa olemasolul, v.a punktis 22.1.2 nimetatud juhul.
22.2.3. Ehitamise üle Palupera valla territooriumil teostab järelevalvet vallavalitsus. Ehitamisel Palupera vallas tuleb arvestada loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb suuremaid pinnavormide muutmisi juurdepääsuteede või hoonete paigutamiseks nõlvadele. Maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu vaateväljaga.
Olemasolevate puithoonete rekonstrueerimise puhul Palupera vallas ei ole soovitatav kasutada plastikaknaid, plastikuksi ja plastikvoodreid. Samuti pole soovitatav neid kasutada maakivist hoonete puhul. Hoonete puhul, mis on ehitatud enne 1945. a, ei soovitata muuta aknaraamide laiust ja impostide jaotust.
Hajaasustusse ehitamisel tuleb maaomanikul arvestada piiranguid, mis tulenevad muinsus- ning looduskaitsealustest objektidest ja nende kaitsetsoonidest ( muinsuskaitseseadus, Otepää Looduspargi kaitse-eeskiri, Elva-Vitipalu maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Samuti piiranguid, mis on kehtestatud teiste Eesti Vabariigi seadustega (näiteks veekaitsevööndid, ehituskeelualad vastavalt ranna ja kalda kaitse seadusele jne).

22.3. Nõuded ehitisele
22.3.1. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud vallaehituslike põhimõtete järgi, kusjuures arvestada tuleb ka kehtestatud üldplaneeringutest tulenevaid erisusi hajaasustuses ja detailplaneeringu kohustusega aladel projekteerimisele, ehitamisele. Ehitis peab:
– sobima ümbritseva keskkonna ja väljakujunenud arhitektuurse olukorraga;
– olema ohutu inimeste elule, tervisele, varale ja keskkonnale.
22.3.2. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega, muinsuskaitsealuste ehitiste rekonstrueerimisel muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega.
22.3.3. Hoone põhimaht paigutatakse planeeringu või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lod ña, ärkel või katuseräästas.
22.3.4. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.
22.3.5. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt viis meetrit, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalveasutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti.
22.3.6. Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut.
22.3.7. Ühele krundile võib üldjuhul ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti.
22.3.8. Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades.
22.3.9. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Omanik on kohustatud taotlema vastavalt ametnikult kirjaliku kooskõlastuse:
– ehitise välisviimistluse muutmiseks;
– hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks;
– krundi teepoolse piirde ehitamiseks või muutmiseks.
22.3.10. Kruntide vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel.

§ 23. Projekteerimine

23.1. Ehitusprojekti koostamise aluseks hajaasustuses on vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused, detailplaneeringu kohustusega aladel (määratletud kehtestatud üldplaneeringuga) aga kehtestatud detailplaneering või detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused, muinsuskaitse eritingimused, projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused, ehitusmäärus.

23.2. Kui ehitusprojekt koostatakse detailplaneeringu alusel, informeerib ehitusprojekti tellija vallavalitsust kirjalikult projekteerimise alustamisest, täpsustades projekteerimistingimuste vajaduse.

23.3. Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema:
23.3.1. koostatud või kontrollitud ehitusseaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt või
23.3.2. kontrollitud ehitusseaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt.

§ 24. Projekteerimistingimused

Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse alusel, kui sellega ei rikuta maareformi õigustatud subjekti õigusi, tema sellekohase taotluse alusel hiljemalt 15 päeva jooksul arvates taotluse esitamise päevast. Projekteerimistingimused määratakse vallavalitsuse korraldusega. Nimetatud korraldus kuulub avalikustamisele vastavas ajalehes ja koduleheküljel.

Otepää maastikukaitseala, Elva-Vitipalu maastikukaitseala ja Natura 2000 võrgustiku alade piiridesse jäävates sihtkaitsevööndites ja piiranguvööndites (Päidla, Palu ja Allika sihtkaitsevöönd) on keelatud väljastada projekteerimistingimusi sihtkaitsevööndi valitseja nõusolekuta. Otepää maastikukaitseala valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus – Otepää Looduspark ja Elva-Vitipalu maastikukaitseala valitsejaks on Palupera vallas Valga Maavalitsus.

24.1. Koos projekteerimistingimuste väljastamise taotlusega esitab taotleja kinnistusameti tõendi kinnistu kuuluvuse kohta või enne 1. novembrit 1991. a välja antud maakasutusõiguse dokumendid, hoone omandiõigust tõendavad dokumendid, kehtiva krundiplaani mõõdus M 1:500 ning vallavalitsuse nõudel projekteerimiseks vajalikud tehnilised tingimused.

24.2. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimiseks vajalikud lähteandmed nagu:
– ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;
– lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala;
– katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp;
– hoone suurim lubatud kõrgus;
– ehitise kasutamise otstarve;
– rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad;
– fassaadi- ja katusematerjalid;
– piirete iseloom, materjal ja kõrgus;
– isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada;
– muud vajalikud nõuded.

24.3. Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat arvates nende väljastamise päevast, kuid mitte kauem kui neis sisalduvad tehnilised tingimused. Pärast kehtivusaja möödumist kuuluvad projekteerimistingimused läbivaatamisele vallavalitsuse poolt hoonestaja sellekohase taotluse alusel ning võimalusel koos tehniliste tingimuste uuendamisega pikendamisele kuni üheks aastaks.

§ 25. Ehitusprojekt

Vastavalt projekteerimistingimustele eesti keeles koostatud ning nõuetekohaselt kooskõlastatud ehitusprojekti originaaleksemplari esitab hoonestaja vallavalitsusele ehitusloa taotlemiseks koos vastavasisulise taotlusega.

25.1. Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt ehitusseaduse §-s 18 kehtestatud nõuetele.

25.2. Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele:
– arhiveerimise nõuetele vastav köide formaadis A4;
– põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200;
– uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan geodeetilisel alusplaanil täpsusastmega M 1:500, mis on koostatud Palupera vallas geodeetiliste, kartograafiliste ja maakorralduslike tööde korra nõuetele vastavalt ning registreeritud vastava ametniku poolt. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda;
– olemasoleva hoone mahus toimuvate ehitustööde puhul võib asendiplaani vormistada olemasoleval geodeetilisel alusel (krundiplaanil);
– lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, ülemõõtmisjoonised nende olemasolul).

25.3. Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seadustes ettenähtud ametiasutuste ja isikutega:
– kohaliku päästeteenistusega;
– rahvatervise seaduse §-s 12 nimetatud objektide puhul tervisekaitse järelevalveasutusetega;
– riikliku muinsuskaitse all olevate või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuvate ehitiste puhul Muinsuskaitseametiga;
– looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paiknevate ehitiste puhul kaitseala valitsejaga;
– teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatavate ehitiste puhul objektide omanikega;
– asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendavate ehitiste puhul naabriga.

25.4. Ehitusprojektile võib vallavalitsus vajadusel esitada keskkonna- ja (või) ehitusekspertiisi nõude. Ekspertiisi ehitusprojektile ei või teha sama ehitusprojekti koostanud või seda kontrollinud isik.
25.4.1. Ekspertiis on kohustuslik:
– keskkonnaohtlike ehitiste projektidele;
– riigieelarvest või selle vahendite kaasamisega finantseeritavatele projektidele;
– suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele.

25.5. Ehitise projekteerimiseks teostatud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste ning muude uurimistööde materjalid on ehitusprojekti tellija kohustatud vallavalitsusele üle andma hiljemalt koos taotlusega ehitusloa taotlemiseks.

25.6. Vallavalitsus säilitab kogu ehitusprojekti ja kogu ehitisega seotud dokumentatsiooni (projekteerimistingimuste väljastamisest kasutusloa väljastamiseni) vähemalt ehitise olemasolu jooksul vallavalitsuse arhiivis või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. Ehitusuuringute tulemusi peab säilitama kohalik omavalitsus vähemalt 99 aastat ehitusuuringute tulemuste esitamise päevast arvates.

§ 26. Ehitamine

Ehitamine on lubatud ehitusprojekti alusel vallavalitsuse poolt hoonestajale väljastatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku olemasolul, kui see on nõutav. Ehitada võib isik, kellel on vastav pädevus ja õigus.

26.1. Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduse §-s 41 sätestatud nõuetele.

26.2. Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral ei pea järgima punktis 26.1 sätestatut.

§ 27. Ehitusluba

Ehitusluba on kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1991. a 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse alusel, antud vallavalitsuse luba ehitamiseks käesoleva määruse punkti 22.2 tähenduses. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada.

27.1. Ehitusloa saamiseks peab hoonestaja esitama vallavalitsusele vormikohase taotluse, millele tuleb lisada vajadusel ehitusprojekt.

27.2. Ehitusloa vormistab ametnik, kellele on ametijuhendiga antud planeerimis- ja ehitusala spetsialisti kohustused ja õigused (edasipidi vastav ametnik) vallavalitsuse korralduse alusel 20 päeva jooksul taotluse esitamise päevast. Juhul kui vallavalitsus esitab projektile täiendavate kooskõlastuste või ekspertiisi nõude, 20 päeva jooksul pärast kooskõlastuste või ekspertiisi tulemuste esitamist vallavalitsusele.

27.3. Ehitusloaga määratakse:
– ehitise asukoha aadress ja koordinaadid;
– ehitusloa väljastaja nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
– ehitusloa väljastamise kuupäev;
– ehitusloa number;
– ehitise olulised tehnilised andmed;
– ehitise kasutamise otstarve;
– ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood;
– ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise aeg.

27.4. Ehitusluba hakkab kehtima pärast ehitusloa andmete kandmist ehitusregistrisse. Ehitusluba on tähtajatu. Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.

27.5. Ehitusloa kannab vallavalitsuses peetavasse riiklikku ehitusregistrisse valla vastav ametnik.

27.6. Vallavalitsus ei anna ehitusluba, kui:
– ehitusprojekt ei vasta kehtestatud üld- või detailplaneeringule või projekteerimistingimustele;
– ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt või vastava ehituseriala insener või kui enda tarbeks projekti koostanud isikul ei ole ühekordset projekteerimisluba;
– projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse §-des 143–154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet;
– ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele, ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele;
– omanik pole vastavalt vallavalitsuse esitatud nõudele sõlminud lepingut omanikujärelevalve teostajaga;
– ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid;
– ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele;
– oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav;
– on tasumata riigilõiv.

Puuduliku ehitusloa taotlemisdokumentide esitamisel võimaldab vastav ametnik taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamiseks keeldumise aluse selgumise päevast arvates.

27.7. Ehitusloa andmisest keeldumisel teatab vallavalitsus sellest loa taotlejale kirjalikult ühe nädala jooksul arvates keeldumise otsustamise päevast.

27.8. Vallavalitsus võib ehitusloa tunnistada kehtetuks, kui:
– ehitatav ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale;
– ehitise omanik või ehitist omavoliliselt ehitav isik ei täida ehitusseaduse § 61 lõikes 1 või § 64 lõikes 2 nimetatud ettekirjutust;
– ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid;
– ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist;
– muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed;
– ehitamise käigus muudetakse ehitise kasutamise otstarvet;
– ajutise ehitise ehitamise käigus soovitakse muuta ehitise kasutamise aega.

Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või eelnevalt käesolevas punktis nimetatud kohalikule omavalitsusele teadasaamise päevast arvates.

27.9. Ehitise omanik on kohustatud teatama vallavalitsusele ehituse alustamisest kolm tööpäeva enne ehitustööde algust. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. Samas määrab ehitise omanik ka pideva omanikujärelevalve teostaja antud objektil vastavalt ehitusseaduse § 30-le. Lisaks sellele peab ehitamise alustamise teatis sisaldama ehitamist teostava isiku andmeid.

27.10. Omanikujärelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitisel on ehitise omaniku kohustus.

27.11. Ehitise omanik määrab enne ehitamise alustamist omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku.

27.12. Omanikujärelevalve teostaja võtab endale omanikujärelevalve ülesanded vastava kohustuse allakirjutamisega. Allakirjutatud kohustus esitatakse vallavalitsusele ehitusloa vormistamise ajaks. Omanikujärelevalve teostaja ei või katkestada järelevalvet ehitisel sellest vallavalitsusele teatamata.

27.13. Omanikujärelevalve teostaja on kohustatud:
– mitte lubama ehitusettevõtjal teha omavolilisi muudatusi projektdokumentatsioonis, mille alusel on vallavalitsus väljastanud ehitusloa;
– mitte lubama ehitusprojektile ja standarditele mittevastavate ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide ning tehniliste seadmete ja süsteemide kasutamist ehitusel;
– mitte lubama ehitise omavolilist kasutuselevõtmist.

27.14. Kontrolli omanikujärelevalve üle teostab valla vastav ametnik.

27.15. Omanikujärelevalvet munitsipaalehitustel teostab valla vastav ametnik või tööettevõtulepinguga selleks valitud spetsialist, firma.

27.16. Ehitise omanik võib ise omanikujärelevalvet teostada, kui ehitatakse:
– väikeehitist;
– üksikelamut;
– suvilat;
– aiamaja;
– taluhoonet;
– ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist;
– riigisaladusega seotud ehitist;
– riigikaitselist ehitist.
Nende ehitiste ehitamise üle teostab kontrolli valla vastav ametnik.

27.17. Reklaami ning õhuliinide paigaldamine ehitisele või krundi piirdele võib toimuda kinnisasja omaniku loal ja vallavalitsuse nõusolekul.

§ 28. Kirjalik nõusolek

28.1. Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
– ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m 2;
– muudetakse ehitise tehnosüsteeme.

28.2. Kirjalikus nõusolekus sisalduvad:
– ehitise asukoha aadress ja koordinaadid;
– kohaliku omavalitsuse nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
– kirjaliku nõusoleku andmise aeg;
– ehitise kasutamise otstarve;
– ehitise olulised tehnilised andmed;
– ehitisele antud riikliku ehitusregistri kood;
– ajutise ehitise korral selle kasutamise aeg.

28.3. Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse, kui:
– ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele või
– ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
– ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
– ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele või
– ehitis ei vasta ehitise arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele või
– ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele.

28.4. Kohalik omavalitsus annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates.

28.5. Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. Kirjalik nõusolek avalikustatakse riikliku ehitusregistri veebilehel.

28.6. Kirjaliku nõusoleku taotluses sisalduvad:
– taotleja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
– väikeehitise asukoha aadress ning väikeehitise asendiplaan või koordinaadid ja olemasolu korral nimetus;
– väikeehitise kasutamise otstarve;
– väikeehitise kavandatav kasutuselevõtmise aeg;
– ehitusprojekti olemasolu korral ehitusprojekti koostaja nimi ja ehitusprojekti kontrollija olemasolu korral tema nimi ning nende kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
– omanikujärelevalve tegija nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg, kui omanikujärelevalve tegija on teada;
– ehitamist teostava isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg, kui ehitamist teostav isik on teada;
– väikeehitise olulised tehnilised andmed;
– ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg.

28.7. Kirjaliku nõusoleku taotluses võib esitada taotluse mitme väikeehitise ehitamise kohta.

28.8. Kui kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab kohalik omavalitsus võimaldama taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.

§ 29. Ehitusjärelevalve

Ehitusjärelevalve teostamine ehitusseaduse § 59 mõistes kuulub valla territooriumil vallavalitsuse pädevusse ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute (vastav ametnik) või tööettevõtulepinguga selleks valitud spetsialisti, firma kaudu. Muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade järelevalve teostaja peab informeerima kohalikku omavalitsust ehitisel teostatud riikliku järelevalve tulemustest.

29.1. Ehitusjärelevalve käesoleva määruse mõistes on:
– ehitusprojekti või ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks kehtestatud seadustele ja normidele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine;
– ehitusprojekti ekspertiisi korraldamine vastavalt vajadusele;
– ehituslubade väljaandmine;
– ehitustööde kontrollimine;
– ehitustööde tegija vastavuse kontrollimine seaduses esitatud nõuetele;
– ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine;
– ehitise kasutuslubade väljaandmine;
– ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks;
– esitada riiklikule ehitusregistrile andmeid;
– ehitisega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine.

29.2. Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga vastava ametniku poole. Vastav ametnik otsustab, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas:
– ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikide eksemplaridega, või
– tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba.

29.3. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik.

§ 30. Ohtliku, ajutise või omavolilise ehitise likvideerimine

Omavoliline ehitamine on ehitamine, mis toimub ilma ehitusloata või kirjaliku nõusolekuta, kui see on nõutud. Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

30.1. Kui vastav ametnik on tuvastanud, et ehitatakse õigusliku aluseta, teeb kohaliku omavalitsuse vastav ametnik ehitise omanikule ettekirjutuse:
– juhul kui ehitamist on võimalik viia vastavusse seadusega, ehitise seadustamiseks;
– juhul kui ehitamist ei ole võimalik viia vastavusse seadusega, ehitise likvideerimiseks, määrates sealjuures ettekirjutuse täitmise tähtaja.

30.2. Juhul kui ehitise omanik ei täida tähtajaks vastava ametniku tehtud ettekirjutust, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

30.3. Omavolilisele ehitisele, mis on püstitatud enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist 13. juulil 1995. a, võib vallavalitsus anda kasutusloa pärast ehitise ülesmõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatamisel leitud puuduste kõrvaldamist.

30.4. Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitis ei pea vastama ehitusseaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas.

§ 31. Ehitise kasutusluba

31.1. Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, mis antakse:
– projektikohaselt valminud ehitisele;
– ehitise või tema osa kasutusotstarbe muutmiseks, kui nimetatud otstarbe muutmine ei toonud kaasa ehitustöid;
– ehitise osale, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada.

31.2. Ehitise kasutusluba antakse ehituseeskirjadele ja normidele, keskkonna-, tervise- ja töökaitse ning tuleohutuse nõuetele vastavale ehitisele. Kasutusloa taotleja esitab taotluse vastavalt ehitusseaduse §-s 33 toodud lisade ja §-s 36 toodud andmetega. Kasutusloa taotluse peab(peavad) esitama ehitise omanik(ud).

31.3. Ehitise kasutusluba antakse ehitise ülevaatuse positiivse akti alusel vastava ametniku ettepanekul vallavalitsuse korraldusega. Vastav ametnik korraldab ka vastava kande tegemise ehitiste kohta peetavasse registrisse. Kasutusloale kantakse andmed vastavalt ehitusseaduse §-s 37 toodule.

31.4. Ehitise ülevaatuse teostamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kirjaliku taotluse ning ehitise dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele ehitamise dokumenteerimise nõuetele (ehitusseaduse § 31).

31.5. Ehitise ülevaatuse korraldab valla vastav ametnik.

31.6. Ehitise ülevaatus viiakse läbi, kui:
– ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud ning vastab ehitusloa nõuetele;
– ehitise on eelnevalt üle vaadanud riikliku järelevalveorgani ametnikud, kes teevad järelevalvet tervisekaitse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse jm nõuete täitmise üle ja kes oma õienditega on tunnistanud ehitise kehtivatele nõuetele vastavaks.

Kui riiklikud järelevalveorganid ei ole ehitist eelnevalt üle vaadanud, osalevad nad valla vastava ametniku poolt korraldataval ehitise ülevaatusel ja tunnistavad oma allkirjaga ehitise ülevaatuse aktil ehitise vastavust kehtivatele nõuetele.

31.7. Ehitise ülevaatusel tekkinud lahkhelide puhul on kasutusloa väljastajal õigus nõuda erapooletut ekspertiisi.

31.8. Kohalik omavalitsus väljastab  ehitise kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. Kasutusloa väljastamisest keeldub kohalik omavalitsus ehitusseaduse §-s 34 loetletud juhtudel.

31.9. Ehitise või mõne selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb ehitise omanikul taotleda uus kasutusluba.

31.9.1. Seejuures esitab ehitise omanik vallavalitsusele:
– kirjaliku taotluse ehitise ülevaatuse teostamiseks;
– ehitise eskiisid ehitise või selle osade kasutusotstarbe määratlusega ning vajadusel tehnoloogilise skeemi.

31.9.2. Ehitise ülevaatus viiakse läbi käesoleva määruse punktide 31.5 kuni 31.7 alusel.

31.9.3. Uus kasutusluba väljastatakse vastavalt käesoleva määruse punktidele 31.3 ja 31.8.

31.10. Ehitist võib kasutama hakata alles pärast kasutusloa saamist. Kasutusluba on tähtajatu, v.a ajutisele ehitisele väljastatud kasutusluba, mis väljastatakse tähtajaliselt kuni viieks aastaks.

31.11. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel.

31.12. Juhul kui ehitise omanik ei taga ehitise kasutusloakohast kasutamist, on vallavalitsusel õigus kasutusluba tunnistada kehtetuks. Kehtetuks tunnistatakse ehitise kasutusluba ka siis, kui ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale; kui ehitise omanik ei täida kohaliku omavalitsuse või Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ettekirjutust; kui kasutusloa taotlemisel esitati teadvalt valeandmeid või kui ehitis on lammutatud.

31.13. Kohalik omavalitsus tunnistab kasutusloa kehtetuks 10 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või punktis 31.12 kohalikule omavalitsusele teadasaamise päevast arvates.

31.14. Vastav ametnik säilitab kasutusloa väljastamisega seotud dokumendid ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.

§ 32. Luba ehitise lammutamiseks

Lammutamist loetakse ehitamiseks ning ehitise lammutamiseks kehtivad samad nõuded, mis on seadusega kehtestatud ehitise rajamiseks. Lammutusluba on üks ehitusloa liike.

32.1. Ehitise lammutamiseks väljastab loa vastav ametnik vallavalitsuse korralduse alusel. Lammutusluba väljastatakse püsiehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks ehituskrundi vabastamise, ehitise rekonstrueerimise, amortiseerunud ja avariiohtlike või omavoliliste ehitiste likvideerimise eesmärgil.

32.2. Ehitise lammutamiseks esitab (esitavad) ehitise omanik(ud) vastavale ametnikule taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene alusplaan või krundi plaan, kus on näidatud lammutatav ehitis.

32.3. Vastaval ametnikul on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine.

32.4. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab vallavalitsus ehitise  ohutusnõuetega vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

32.5. Vallavalitsus võib anda kirjaliku nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata.

§ 33. Luba kaevamistöödeks ning teede sulgemiseks

33.1. Kaevamistööde tegemiseks vajalikud kooskõlastused määratleb ja kaevamistööde loa väljastab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud «Palupera valla kaevetööde eeskirja» alusel. Kaeveluba tuleb taotleda teede ja tehnovõrkude ehitamiseks ja remondiks, puurimistöödeks ja muudeks mullatöödeks Palupera valla territooriumil. Kaeveluba ei ole nõutav ehituskrundil vundamendisüvendi ja muude projektikohaste süvendite kaevamiseks, kui antud objektile on väljastatud ehitusluba.

33.2. Teede sulgemiseks annab loa vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud «Palupera valla teede sulgemise eeskirja» alusel.

V. VASTUTUS

§ 34. Valeandmete esitamine

34.1. Füüsilise isiku poolt ehitusregistrile valeandmete esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku poolt sama eest rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Samad trahvimäärad kehtivad füüsilisele ja juriidilisele isikule, kui:
– turustatakse nõuetele mittevastavat ehitustoodet või paigaldatakse see püsivalt ehitisse;
– kui eiratakse ehitusseaduse § 29-s toodud ehitise omaniku kohustusi;
– kui ehitis ehitatakse omavoliliselt.

34.2. 150 trahviühikuga trahvitakse füüsilist isikut ja kuni 25 000 krooni suuruse rahatrahviga juriidilist isikut, kui jäetakse kohalikule omavalitsusele teatamata ehitusuuringute tulemused.

34.3. Punktides 34.1 ja 34.2 toodud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele vallavalitsus ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

34.4. Punktides 34.1 ja 34.2 määratav rahatrahv laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kui:
– väärteoprotokolli on koostanud või kiirmenetluse otsuse teinud vallavalitsuse ametnik;
– rahatrahvi on kohaldanud vallavolikogu ehitusseaduse alusel antud õigusakti rikkumise eest sõltumata sellest, kas väärteoprotokolli on koostanud või kiirmenetluse otsuse on teinud vallavalitsuse või täidesaatvat riigivõimu teostava asutuse ametiisik.
Teistel juhtudel punktis 34.1 ja 34.2 määratav rahatrahv laekub riigieelarvesse.

VI. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID

§ 35. Krundi ja ehitise korrashoid

35.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja lammutamisel.

35.2. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks vastava ametniku ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja esitama nõudmisel ehitisega seotud dokumentatsiooni. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja avariiohu kõrvaldama kohe.

35.3. Territooriumi korrashoidu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või valdaja valla heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras.

35.4. Ehituskrundi tänava- või teepiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele.

35.5. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt viimistletud.

35.6. Olemasolevate hoonete fassaadide viimistlemine erinevalt ehitusloa aluseks olevast projektlahendusest tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.

VII. LÕPPSÄTTED

§ 36. Valla ehitusmääruse kehtivus

36.1. Käesoleva määruse planeerimisseadust ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, kuid ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale.

36.2. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

36.3. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.

§ 37. Vallavalitsuse volitamine

37.1. Vallavalitsust volitatakse otsustama maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 579; 2003, 51, 355) § 18 lõigetes 4 ja 5 nimetatud küsimusi.

Volikogu esimees Vambola SIPELGAS