Teksti suurus:

Rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja kehtestamine

Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 1998, 214, 845

Rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja kehtestamine

Vastu võetud 05.06.1998 nr 36

Liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459) paragrahvi 18 ja Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1996. a määruse nr 99 «Volituste andmine liiklusseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 1996, 26, 531) punkti 3 alapunkti 6 alusel ning võttes arvesse Euroopa Liidu Direktiivi 96/26/EC, määran:

1. Kinnitada «Rahvusvahelise autokaubaveo eeskiri» ja kehtestada see alates 1. juulist 1998. a.

2. Kehtestada, et:

1) «Rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja» punktis 9 toodud õppekava ja kvalifikatsiooninõuded rakenduvad rahvusvahelist autovedu teostavate ettevõtjate ja autoveo korraldamise eest vastutavate isikute väljaõppel hiljemalt 1. juulil 1999. a;

2) alates 1. jaanuarist 2002. a peavad kõik rahvusvahelist autovedu teostavad ettevõtjad ja autoveo korraldamise eest vastutavad isikud vastama «Rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja» punktis 9 toodud nõuetele;

3) «Rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja»:

-- punktis 26 toodud sõiduki litsentsikaardi nõue rakendub alates 15. veebruarist 1999. a ja esmakordne litsentsikaart väljastatakse kestusega üks aasta.

Rahvusvahelist autovedu teostavad ettevõtjad peavad litsentsikaardi taotlemiseks ettenähtud dokumendid esitama litsentsikaardi väljaandjale hiljemalt 15. jaanuaril 1999. a;

-- punkti 11 esimeses lõikes toodud ettevõtja varalise seisukorra kohta nõutav usaldusväärse asutuse poolt antava kinnituse või garantii nõue ei rakendu litsentsikaardi väljaandmisel kuni 1. jaanuarini 2000. a, välja arvatud ettevõtjad, kes pärast 15. jaanuari 1999. a saavad esmakordselt õiguse (tegevusloa või litsentsi) teostada rahvusvahelist autovedu.

3. Tunnistada kehtetuks Transpordi- ja Sideministeeriumi 24. jaanuari 1992. a määruse nr 7 «Rahvusvaheliste autovedude litsentside ja veolubade väljaandmise juhendite kinnitamise kohta» punktid 2, 3, 4, 5 ja 6 ning teede- ja sideministri 30. aprilli 1993. a määrus nr 12 «CEMT lubade väljaandmise juhendi ja lubade piirmäära kohta».

Minister Raivo VARE

Kantsler Ruth MARTIN

Kinnitatud
teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrusega nr 36

Rahvusvahelise autokaubaveo eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Rahvusvaheline autokaubavedu (edaspidi autovedu) toimub rahvusvaheliste kokkulepete ja konventsioonide, õigusaktide ja käesoleva eeskirja nõuete kohaselt. Eeskirja koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu direktiivi 96/26/EC.

2. Eeskiri on kohustuslik kõigile Eestis kehtestatud korras registreeritud autovedu teostavatele ettevõtjatele ning ei sõltu sellest, kas vedu teostatakse tasu eest või omal kulul.

3. Välisriigis registreeritud ettevõtjad teostavad Eestis vedusid rahvusvaheliste kokkulepete, konventsioonide ja käesoleva eeskirja punktide 33 ja 34 tingimuste kohaselt.

4. Mõisteid tuleb käsitada alljärgnevalt:

-- autovedu on mis tahes veoste vedu vähemalt ühekordse riigipiiri ületamisega sõltumata sellest, kas sõiduk on koormatud või mitte ja kas vedu toimub tasu eest või omal kulul;

-- litsents või tegevusluba (edaspidi tegevusluba) on dokument, mis annab selle omanikule õiguse teostada autovedu litsentsikaarti omava sõidukiga;

-- litsentsikaart on tegevusloa omanikule antav dokument, mis annab õiguse kasutada litsentsikaardile kantud sõidukit rahvusvahelisel autoveol, ja see tõendab, et kaardi omanikul on kehtiv rahvusvahelise autoveo tegevusluba;

-- sõiduk on veoauto või autorong, mille kandejõud, haagised kaasa arvatud, on suurem kui 3,5 tonni või täismass suurem kui 6,0 tonni;

-- veoluba on dokument, mis annab õiguse teostada autovedu veoloal märgitud riiki, läbi selle riigi territooriumi või selle riigi ja mis tahes kolmanda riigi vahel;

-- CEMT veoluba on Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (CEMT) dokument, mis annab õiguse teostada autovedu CEMT liikmesriikide vahel;

-- «roheline veoauto» ehk U-auto on sõiduk, mis vastab CEMT-i poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavat tunnistust;

-- «ohutu veoauto» ehk S-auto on sõiduk, mis vastab CEMT-i poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavat tunnistust.

5. Käesoleva eeskirja nõudeid ei rakendata, kui ettevõtja ületab riigipiiri sihtotstarbelise sõidukiga, mille täismass on suurem kui 6,0 tonni ja mis ei ole ette nähtud veoste vedamiseks. Nimetatud sõidukid peavad olema läbinud sõiduki rahvusvahelise tehnoülevaatuse ja omama rahvusvahelise tehnoülevaatuse tunnistust.

II. NÕUDED ETTEVÕTJALE

6. Autoveo teostamist peab ettevõtja juures vahetult juhtima kas ettevõtja ise või ettevõtja määratud vastutav isik või isikud.

7. Autovedu teostav ettevõtja peab olema hea mainega, ametialaselt pädev ja kohase varalise seisuga.

8. Ettevõtja on hea mainega, kui ettevõtja ise, kui ta vahetult korraldab autovedu, või tema poolt määratud rahvusvahelise autoveo korraldamise eest vastutav isik või isikud on hea mainega. Nimetatud isikuid tuleb lugeda hea maine nõuetele vastavaks:

-- kui neid ei ole kriminaalkorras karistatud või karistatus on kustunud;

-- kui neid ei ole korduvalt karistatud halduskorras õigusrikkumiste eest, mis puudutavad veolubade kasutamist, sõiduki tehnonõudeid, liiklusohutust, sõidukijuhi töö- ja puhkeaega, töölepingu tingimusi, tollialast seadusandlust, keskkonnakaitset, või karistatus on kustunud.

Nimetatud isikute vastavust hea maine nõuetele kontrollib tegevusloa väljaandja pädevate ametiasutuste kaudu.

9. Ettevõtja on ametialaselt pädev, kui punktis 8 nimetatud isikud vastavad ametialase pädevuse nõudele. Ametialane pädevus tähendab, et nimetatud isikud on läbi teinud Teede- ja Sideministeeriumi poolt tunnustatud õppeasutuses lisas 1 toodud õppekavale vastava koolituskursuse, sooritanud edukalt eksamid ja vastavad lisas 1 toodud kvalifikatsiooninõuetele. Ametialast pädevust tõendab tunnistus koolituse läbimise ja eksamite sooritamise kohta.

10. Ettevõtja on kohase varalise seisuga, kui ta omab ressursse rahalises või varalises vormis, mis on piisavad autoveo alustamiseks ja vedude nõuetekohaseks tegemiseks. Kohane varaline seis sõltub ettevõtja poolt autoveol kasutatavate sõidukite arvust.

11. Iga sõiduki kohta peab ettevõtjal olema kapitali ja reserve rahalises või varalises vormis suuruses vähemalt 3000 ECU-d, mida tõendatakse panga või mõne teise vastava kvalifikatsiooniga usaldusväärse asutuse (näiteks kindlustuse) poolt antud kinnituse või garantiiga.

Varalise seisu hindamisel arvestatakse ettevõtja aastaaruandeid, olemasolevaid fonde, kaasa arvatud sularaha pangas; ülekulu ja laenu võimalusi; mis tahes vara, mis on olemas ettevõtja töötamise tagamiseks; kulusid, kaasa arvatud sõidukite, maa-ala, hoonete ja seadmete ostukulud või esimesed sissemaksed, ja käibekapitali.

12. Kui tegutseva ettevõtja kontrollimisel selgub, et ettevõtja ei vasta punkti 7 nõuetele, siis rakendatakse ettevõtja suhtes punkti 36 alapunktides 6 ja 7 nimetatud meetmeid.

13. Ettevõtja võib ajutiselt, kuid mitte üle ühe aasta, mitte täita punktide 8 ja 9 nõudeid, kui põhjuseks on nimetatud punktides toodud nõuetele vastanud isiku surm.

14. Rahvusvahelist autovedu teostaval ettevõtjal peab olema õigusaktidega kehtestatud korras välja antud vastav tegevusluba.

III. NÕUDED VEOLE

15. Autovedu alustaval ettevõtjal peab olema vähemalt üks sõiduk, mis vastab punkti 25 nõuetele.

16. Ettevõtja peab autoveol täitma rahvusvaheliste kokkulepete ja konventsioonide nõudeid, millega Eesti on ühinenud.

17. Autovedu peab toimuma «Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkuleppe (AETR)» (RT II 1996, 30/31, 109) nõuete kohaselt. Sõidukijuht peab ettenähtud korras kasutama sõidumeeriku salvestuslehti.

18. Autovedu peab toimuma «Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR)» (RT II 1995, 3, 12) nõuete kohaselt. Tasu eest veo korral on CMR saatedokumendi koostamine kohustuslik. Veo korral omal kulul võib kasutada muid saatedokumendi vorme.

19. Ohtlike veoste autovedu peab toimuma «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR)» (RT II, 1996, 29, 104) nõuete kohaselt.

20. Kiirestiriknevate veoste autovedu peab toimuma «Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate eriveovahendite kokkuleppe (ATP)» (RT 1997, 99, 1607) nõuete kohaselt.

21. Piiriületamisel on valdavalt soovitatav kasutada «TIR-vihikuga rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (TIR konventsioon)» (RT II 1993, 27/28, 85) kohast dokumentatsiooni.

Eestis registreeritud ettevõtjale on TIR konventsiooni tagatisorganisatsiooniks ja dokumentide väljastajaks Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA).

22. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose autovedu peab toimuma teede- ja sideministri kehtestatud eeskirja (RTL 1994, 55, 1859; 1996, 8, 51; 1997, 3, 15; 83, 484) nõuete kohaselt ja ettevõtja peab omama suur- ja/või raskeveose veoluba, millega määratakse veotee riigi sees. Veo teostamiseks teise riigi teedel peab ettevõtja enne veo algust saama analoogse eriveoloa selle riigi pädevalt asutuselt.

23. Autovedu võib toimuda kas veoloaga või ilma veoloata. Veoloa kasutamise vajaduse määrab konkreetse välisriigiga sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe.

Autovedu riiki, kus veoluba on kohustuslik, ilma veoluba omamata on keelatud.

Veolubade vajaduse selgitab riikide ja veolubade liikide lõikes veolubade väljaandja Teede- ja Sideministeeriumi määratud tähtajaks.

Veolubade väljaandmine, kasutamine, kasutamise peatamine ja tagastamine toimub lisas 2 toodud korra kohaselt.

24. Täiendavalt käesoleva eeskirja punktis 23 nimetatud autoveo veoloale võib valitsustevahelise organisatsiooni Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (CEMT) liikmesriikide vahel teostada autovedu CEMT veolubade alusel.

CEMT veolubade taotlemine, jaotamine, väljastamine ja kasutamise kontroll toimub lisa 3 toodud korra kohaselt.

IV. NÕUDED SÕIDUKILE

25. Autovedu tasu eest või omal kulul võib teostada Eestis registreeritud sõidukiga, mis vastab rahvusvahelises liikluses osalevale sõidukile kehtestatud tehnonõuetele ja omab rahvusvahelise tehnoülevaatuse tunnistust.

26. Iga autovedu tegev Eestis registreeritud sõiduk peab omama lisas 4 toodud korra kohaselt välja antud kehtivat litsentsikaarti.

Poolhaagisel ja haagisel litsentsikaarti ei ole vaja.

27. Igal sõidukil peab olema selle sõiduki registreerimismärgiga litsentsikaart. Litsentsikaardi kasutamine teise sõidukiga on keelatud.

28. Litsentsikaardi originaal peab olema sõidukiga kaasas ning see tuleb esitada volitatud kontrollija nõudmisel. Litsentsikaart on tõenduseks, et litsentsikaardi omanikul on kehtiv rahvusvahelise autoveo tegevusluba ning renditud sõiduki puhul rendileping (liisingleping).

29. Litsentsikaardil peab olema näidatud:

-- litsentsikaardi väljaandja (nimetus ja rekvisiidid);

-- tegevusloa number;

-- litsentsikaardi number;

-- ettevõtja ärinimi ja aadress;

-- sõiduki mark, mudel ja registreerimismärk;

-- sõiduki omanik;

-- väljaandmise kuupäev;

-- kehtivusaeg;

-- litsentsikaardi välja andnud töötaja amet, ees- ja perekonnanimi, allkiri ja väljaandja pitsat.

Litsentsikaart peab olema trükitud paksule heledavärvilisele turvaelementidega paberile formaadis A5 (210x148 mm) või A4 (210x297 mm).

Litsentsikaardi näidis on toodud lisas 5.

V. NÕUDED AUTOJUHILE

30. Ettevõtja võib rahvusvahelisel autoveol kasutada ainult autojuhte, kes omavad tunnistust rahvusvahelise autoveo kursuste lõpetamise kohta.

31. Autojuht on kohustatud veo ajal omama ning volitatud kontrollija nõudel esitama, olenevalt veose liigist, alljärgnevad sõidukit ja vedu puudutavad dokumendid:

-- juhiluba;

-- isikut tõendav dokument;

-- litsentsikaart;

-- sõiduki registreerimistunnistus;

-- volikiri, kui sõidukijuht ei ole omanik või kasutaja;

-- rahvusvahelise tehnoülevaatuse tunnistus;

-- veoluba või CEMT veoluba, kui seda näeb ette riikidevaheline leping;

-- sõiduki U või S sertifikaat, kui kasutatakse vastavalt CEMT U või S veoluba ja kui veoloa kasutamist näeb ette riikidevaheline leping;

-- sõiduki kindlustuspoliis;

-- sõidumeeriku salvestuslehed AETR kokkuleppes määratud koguses ja juhtudel;

-- ADR kokkuleppe kohased dokumendid;

-- suur- ja/või raskeveose veoluba;

-- ATP kokkuleppe kohane sõiduki tunnistus;

-- CMR konventsiooni kohane saatedokument;

-- kaubadokumendid;

-- TIR konventsiooni kohased dokumendid;

-- tollidokumendid.

VI. NÕUDED LAADIMISELE

32. Veosed peavad olema laaditud ja kinnitatud vastavalt «Autokaubaveol veose laadimise ja kinnitamise eeskirjale» (RTL 1994, 56, 1899).

VII. NÕUDED VÄLISETTEVÕTJALE JA TEMA TEGEVUSELE

33. Välisriigis registreeritud sõiduki juht on kohustatud omama ning volitatud kontrollija nõudel esitama, olenevalt veoliigist, alljärgnevad dokumendid:

-- juhiluba;

-- isikut tõendav dokument;

-- sõiduki registreerimistunnistus;

-- sõiduki tehnoülevaatuse tunnistus;

-- veoluba või CEMT veoluba, kui seda näeb ette riikidevaheline leping;

-- sõiduki U või S sertifikaat, kui kasutatakse vastavalt CEMT U või S veoluba ja kui veoloa kasutamist näeb ette riikidevaheline leping;

-- sõiduki kindlustuspoliis;

-- sõidumeeriku salvestuslehed AETR kokkuleppes määratud koguses ja juhtudel;

-- ADR kokkuleppe kohased dokumendid;

-- suur- ja/või raskeveose veoluba;

-- ATP kokkuleppe kohane sõiduki tunnistus;

-- CMR konventsiooni kohane saatedokument;

-- kaubadokumendid;

-- TIR konventsiooni kohased dokumendid;

-- tollidokumendid.

34. Välisettevõtja ei või vedada veoseid Eesti territooriumil paikneva kahe punkti vahel, kui selleks pole vastava pädeva valitsusasutuse eriluba.

VIII. KONTROLL EESKIRJA TÄITMISE ÜLE

35. Käesoleva eeskirja rakendamisel esilekerkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse Teede- ja Sideministeeriumis autokaubaveo komisjon.

36. Käesoleva eeskirja mis tahes sätete rikkumise korral teeb punktis 35 nimetatud komisjon ettepaneku rakendada rikkumise toime pannud ettevõtja suhtes ühte järgmistest sanktsioonidest:

1) hoiatus;

2) hoiatus koos teatega, et korduva rikkumise korral rakendatakse käesoleva punkti alapunktides 3, 4, 5, 6 või 7 sätestatud meetmeid;

3) veolubade väljaandmise ajutine peatamine riiki, kus rikkumine toimus;

4) veolubade väljaandmise keelustamine riiki, kus rikkumine toimus;

5) kõigi veolubade väljaandmise keelustamine;

6) tegevusloa peatamine;

7) tegevusloa tühistamine.

37. Eeskirja nõuete täitmist kontrollivad vastavalt oma pädevusele politseiametnikud, abipolitseinikud, tolliametnikud, piirivalve töötajad, maanteeameti töötajad.

38. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest võetakse vastutusele seaduses ettenähtud korras.

Lisa 1
rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja juurde

Rahvusvahelist autovedu teostava ettevõtja ja autoveo korraldamise eest vastutava isiku koolituse õppekava ja kvalifikatsiooninõuded

I. KOOLITUSE ÕPPEKAVA

Rahvusvahelist kauba- ja sõitjatevedu teostava ettevõtja ja autoveo korraldamise eest vastutava isiku koolitus peab sisaldama vähemalt järgmisi õppeaineid:

1. Tsiviilõigus

1) Võlaõigus, lepinguõigus, lepingulised kohustused, erinevad lepinguliigid, lepingute sõlmimine, läbirääkimiste objektid, veotingimuste kajastamine, riskid.

2) CMR konventsioon, veoleping, kohustused, vastutus, kaupade kahjustumise ja kadumise kompenseerimine, pretensioonid, hagid.

3) Sõitjate pretensioonid ja võimalikud kompensatsioonid.

2. Majandusõigus

1) Äriettevõtete erinevad vormid, ettevõtte asutamine, registreerimine, tegevusalade muutmine, tegevuse lõpetamine.

2) Ettevõtja vastutus, kohustused ja õigused.

3. Tööõigus

1) Kollektiivleping, ametiühingud, usaldusisikud, palk, sotsiaalsed toetused.

2) Tööleping, selle, sõlmimine, muutmine, lõppemine.

3) Töökaitse.

4) AETR kokkulepe, töö- ja puhkeaeg, arvestustehnika.

4. Finantsõigus

1) Käibemaks, sõidukimaks, tulumaks.

2) Aktsiisimaksud.

3) Tollimaksud.

5. Finantstegevuse juhtimine

1) Maksevahendid ja -meetodid.

2) Krediidi võimalused.

3) Eelarve, bilansiaruanne, kasumi ja kahjumi konto, finantsseisukorra hindamine.

4) Ettevõtja kuluelemendid.

5) Turustus, avalike suhete põhimõtted, teenuste müügi edendamine.

6) Kindlustus.

7) Transporditeenuste arvete koostamine, tarnetingimused, lisateenused.

8) Sõitjateveo tariifid, arvete koostamine.

6. Pääs turule

1) Veondusettevõtte asutamine, veoalane seadusandlus, veoturule pääsemise võimalused.

2) Ettevõtjal ja veol vajalikud dokumendid.

3) Veoste käitlemine ja logistika.

4) Piiriületusformaalsused, tollidokumendid, TIR konventsioon.

5) Sõitjateveo turgu reguleerivad eeskirjad, uued teenused, sõiduplaanid.

7. Tehnilised standardid

1) Sõidukite lubatavad mõõtmed ja massid, suuremõõtmelised ja rasked veosed.

2) Sõidukite valik, sõidukite tüübikinnitus, registreerimine, tehnoülevaatus.

3) Sõidukite poolt tekitatud müra ja selle vähendamine, heitgaasid.

4) Koormakäitlus- ja laadimisseadmed, veoste paigutamine ja kinnitamine, kombineeritud veod.

5) ADR veosed, ohtlike veoste ja jäätmete vedu, ohutuskonsultandid.

6) ATP veosed, elusloomade vedu.

8. Liiklusohutus

1) Autojuhi kvalifikatsioon, välisriikide võimalikud liikluspiirangud või -keelud.

2) Instruktsioonid autojuhile vältimaks avariisid ja veoste riknemist või purunemist, samuti tegutsemiseks avarii ja kriminaalsete rünnete korral.

II. KVALIFIKATSIOONINÕUDED RAHVUSVAHELIST AUTOVEDU TEOSTAVALE ETTEVÕTJALE JA RAHVUSVAHELISE AUTOVEO KORRALDAMISE EEST VASTUTAVALE ISIKULE

Rahvusvahelist autovedu teostav ettevõtja ja rahvusvahelise autoveo korraldamise eest vastutava isiku teadmiste ja praktilise võimekuse tase peab vastama alltoodud nõuetele:

1. Tsiviilõiguse küsimustes

1) tundma autovedu reguleerivaid erinevaid lepingutüüpe ja nendest tulenevaid õigusi ja kohustusi;

2) oskama pidada läbirääkimisi seaduslikult kehtiva lepingu sõlmimiseks;

3) oskama arvestada pretensioonidega, mis on seotud veoste kadumise, kahjustumise või hilinemisega, ja mõistma taoliste pretensioonide mõju lepingulistele kohustustele;

4) oskama kasutada CMR konventsioonist tulenevaid juhiseid ja kohustusi;

5) oskama arvestada pretensioonidega, mis on seotud sõitjate veol sõitjate vigastuste, nende pagasi kadumise või hilinemise kompenseerimisega, ja mõistma taoliste pretensioonide mõju lepingulistele kohustustele.

2. Majandusõiguse küsimustes

1) tundma äriettevõtete erinevaid vorme, ettevõtte asutamise, registreerimise, tegevusalade muutmise ja tegevuse lõpetamise korda;

2) tundma veondusalal kehtivaid nõudeid ja rakenduvaid kohustusi (litsentseerimine, registreerimine, arvepidamine, pankroti tagajärjed).

3. Tööõiguse küsimustes

1) tundma veoga seotud sotsiaalsete organisatsioonide rolle ja võimalusi (ametiühing, usaldusisik, tööinspektor jne);

2) tundma riigi ja tööandja sotsiaalseid kohustusi (vanaduspension, töötu abiraha, haigusraha jne);

3) tundma töölepingu sisu, poolte kohustusi, töölepingu sõlmimist, muutmist, lõpetamist;

4) tundma sõidukijuhtide töö- ja puhkeaega ning sõidumeeriku kasutamist puudutavaid rahvusvahelisi (AETR) ja riiklikke õigusakte.

4. Finantsõiguse küsimustes

1) tundma käibemaksu ja tulumaksu alast seadusandlust;

2) tundma sõiduki-, tee- jne maksude alast seadusandlust;

3) tundma aktsiisimaksude alast seadusandlust;

4) tundma tollimaksude alast seadusandlust.

5. Finantstegevuse juhtimise küsimustes

1) tundma tðekkide, käskvekslite, võlakirjade, krediitkaartide ja teiste maksevahendite kasutamist sätestavaid õigusakte ja praktikat;

2) tundma krediidi võimalusi (pangakrediit, krediitkiri, hüpoteek, liising, rentimine, faktooring jne) ja nendest tulenevaid kohustusi;

3) teadma, kuidas esitada ja tõlgendada bilansiaruannet ning kasumi ja kahjumi kontot;

4) oskama hinnata ettevõtte tasuvust ja finantsseisukorda;

5) olema võimeline koostama eelarvet;

6) tundma oma ettevõtte püsiv- ja muutuvkulusid kuluelementide lõikes;

7) oskama kalkuleerida ühe kilomeetri, ühe reisi või ühe tonni kohta tehtavaid kulutusi;

8) oskama koostada ettevõtte juhtimisskeeme ja töökavasid;

9) tundma turustuse, klienditeenindamise, avalike suhete, reklaami jne põhimõtteid;

10) tundma kindlustuse võimalusi, kohustusi, tagatisi;

11) tundma autoveol kasutatavat elektroonilist andmeedastust;

12) tundma transporditeenuste arvete koostamist ja tarnetingimusi;

13) tundma transpordi lisateenuseid ja nende funktsioone;

14) oskama kasutata sõitjateveo tariife ja rakendada hinna kehtestamise eeskirju;

15) oskama koostada sõitjateveo arveid.

6. Turulepääsu küsimustes

1) tundma veondusettevõtte asutamise korda;

2) tundma veondusalast seadusandlust, rahvusvahelise autoveo korraldamise eest vastutava isiku töölevõtmise tingimusi, sõidukite rentimise korda, veolubade süsteemi, sanktsioone;

3) tundma ja oskama kontrollida autojuhti, sõidukit ja veost puudutavaid dokumente;

4) tundma veoste käitlemist ja logistikat;

5) tundma piiriületusformaalsusi, tollidokumente, TIR vihikut, tolliga seotud kohustusi ja vastutust;

6) tundma sõitjateveo turgu reguleerivaid eeskirju;

7) tundma sõitjateveol uute teenuste kehtestamise eeskirju ja oskama koostada sõiduplaane.

7. Tehniliste standardite küsimustes

1) tundma kehtivaid eeskirju sõidukite lubatud mõõtmete ja masside osas ja suuremõõtmeliste ja raskete veoste osas;

2) oskama valida sõidukeid ja nende koostisosi (mootor, veermik, pidurid jne);

3) tundma sõidukite tüübikinnituse, registreerimise ja tehnoülevaatuse korda;

4) tundma meetmeid vähendamaks müra ja saasteaineid heitgaasides;

5) oskama koostada sõidukite ja nende lisavarustuse perioodilise hoolduse plaane;

6) tundma koormakäitlus- ja laadimisseadmeid, veoste paigutamise ja kinnitamise korda;

7) tundma kombineeritud veo võimalusi;

8) oskama täita ohtlike veoste (ADR) ja jäätmete veo eeskirju;

9) teadma nõudeid ohutuskonsultantide ametisse nimetamise ja kvalifikatsiooni kohta;

10) oskama täita kergestiriknevate toidukaupade (ATP) ja elusloomade veo eeskirju.

8. Liiklusohutusküsimustes

1) teadma liiklusseaduse nõudeid ja nõudeid, millele peab vastama autojuht;

2) oskama instrueerida autojuhte välisriikide võimalikest liikluspiirangutest või -keeldudest;

3) oskama instrueerida autojuhte vältimaks veoste riknemist või purunemist ja avariisid;

4) tundma protseduure, mida täita avarii ja kriminaalse ründe korral;

5) tundma meetmeid, mida rakendada vältimaks avariide või liikluseeskirja tõsiste rikkumiste kordumist;

6) tundma Euroopa maanteevõrku.

Lisa 2
rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja juurde

Rahvusvahelise autokaubaveo loa väljaandmise ja kasutamise kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Rahvusvahelise autokaubaveo luba (edaspidi veoluba) on dokument, mis annab Eestis registreeritud ettevõtjale riikidevaheliste kokkulepete alusel õiguse teostada rahvusvahelist autokaubavedu Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel või läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja mis tahes kolmanda riigi vahel.

2. Veoloa nõue kehtib ettevõtjatele, kes teostavad vedusid Eestis registreeritud sõidukitega, mille kandejõud koos haagis(t)ega ületab 3,5 tonni või täismass koos haagis(t)ega ületab 6 tonni, kui teisiti ei ole sätestatud rahvusvahelistes autoveo kokkulepetes. Erandina kehtib veoloa nõue Eesti ja Soome vahelisel autoveol ka juhul, kui sõiduki täismass koos haagis(t)ega ületab 3,5 tonni.

3. Veolubade liigid:

1) kahepoolne veoluba -- annab õiguse vedada kaupa Eestist veoloal märgitud riiki ja vastupidi;

2) transiitveoluba -- annab õiguse vedada kaupa transiidina läbi veoloal märgitud riigi territooriumi;

3) kahepoolne ja transiitveoluba -- annab õiguse vedada kaupa Eestist veoloal märgitud riiki ja vastupidi, või transiidina läbi veoloal märgitud riigi territooriumi;

4) kolmanda maa veoluba -- annab õiguse vedada kaupa veoloal märgitud riigist Eesti ja veoloal märgitud riigi suhtes mis tahes kolmandasse riiki või vastupidi;

5) universaalne veoluba -- annab õiguse vedada kaupa Eestist veoloal märgitud riiki ja vastupidi, või transiidina läbi veoloal märgitud riigi territooriumi, või veoloal märgitud riigist Eesti ja veoloal märgitud riigi suhtes mis tahes kolmandasse riiki või vastupidi.

4. Riikidevaheliste kokkulepete alusel kehtivad Eesti ja mitmete riikide vahel järgmised eriveoload:

1) kahepoolne ja transiitveoluba «rohelistele või ohututele veoautodele» annab õiguse vedada kaupa Eestist veoloal märgitud riiki ja vastupidi, või transiidina läbi veoloal märgitud riigi territooriumi ainult «roheliste või ohutute veoautodega» (Saksamaa, Austria, Poola);

2) Saksamaa kahepoolne ja transiitveoluba vedudeks RO-RO-tüüpi laevadega -- annab õiguse vedada kaupa Eestist Saksamaale ja vastupidi, või transiidina läbi Saksamaa tingimusel, et Eesti ja Saksamaa sadamate vahel veetakse sõidukit koos haagis(t)ega parvlaeval;

3) Prantsusmaa veoluba määramata arvuks reisideks -- annab ettevõtjale õiguse aasta jooksul vedada kaupa Eestist Prantsusmaale ja vastupidi, või transiidina läbi Prantsusmaa erinevate sõidukitega piiramatu arv kordi;

4) Rootsi kahepoolne ja transiitveoluba -- annab õiguse vedada kaupa Eestist Rootsi ja vastupidi, või transiidina läbi Rootsi sõidukiga, mis on toodetud enne 1. jaanuari 1993. a.

II. VEOLOA TAOTLEMINE

5. Veoluba on õigus taotleda ettevõtjal:

1) kellel on kehtiv rahvusvahelise autoveo tegevusluba ja vähemalt üks litsentsikaarti omav käesoleva korra punktis 2 toodud nõuetele vastav sõiduk;

2) kelle rahvusvahelist autovedu teostavad sõidukite juhid on läbinud rahvusvahelise autoveo koolituse;

3) kes on veolubade väljaandjale tähtajaliselt tagastanud temale varem väljastatud veoload.

6. Veoloa saamiseks esitab ettevõtja veoloa väljaandjale kirjaliku avalduse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) ettevõtja nimetus ja aadress;

2) rahvusvahelise autoveo tegevusloa number ja kehtivusaeg;

3) ettevõtja valduses või omanduses olevate litsentsikaarti omavate sõidukite arv;

4) riik, mille veoluba taotletakse;

5) taotletavate veolubade arv ja liik;

6) autoveo teostamise aeg.

7. Erandina Soome veoloa taotlemisel sõidukile, mille täismass ületab 3,5 tonni aga ei ületa 6 tonni, ei pea ettevõtja esitama punkti 6 alapunktides 2 ja 3 nõutavaid andmeid, vaid peab esitama veoloa väljaandjale sõiduki rahvusvahelise tehnoülevaatuse tunnistuse.

III. VEOLUBADE JAOTAMINE

8. Ettevõtjate poolt esitatud taotluste alusel veolubade jaotamisel peab veolubade väljaandja järgima järgmisi põhimõtteid:

1) ettevõtjale ei väljastata rohkem ühe riigi ühte liiki veolubasid kui mitu litsentsikaarti omavat sõidukit selle ettevõtja valduses või omanduses on;

2) veolubade korduva taotluse korral väljastatakse ettevõtjale nii mitu ühe riigi ühte liiki veoluba kui mitu sama riigi sama liiki kasutatud veoluba ettevõtja on tagastanud;

3) veoloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta vastavalt punktile 20 teeb veolubade väljaandja otsuse ja annab taotlejale välja veoloa või keeldumise otsuse viie päeva jooksul päevast, millal veoloa taotlus on esitatud.

9. Kui taotletud veolubade arv ületab olemasolevate veolubade arvu, on veolubade väljaandjal õigus Teede- ja Sideministeeriumi ettepanekul või pärast temaga kooskõlastamist rakendada ka rangemaid piiranguid veolubade jaotamisel.

10. Veolubade väljaandja on kohustatud vastavalt nõudmisele informeerima Teede- ja Sideministeeriumi väljaantud, kasutatud ja tagastatud veolubade seisust.

IV. VEOLOA VÄLJAANDMINE

11. Nõuetekohaselt vormistatud veoloa annab välja ja peab veolubade väljaandmise, kasutamise ja tagastamise kohta arvestust Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon.

12. Veoloa väljaandmisel kannab väljaandja veoloale järgmised andmed:

1) väljaandmise kuupäev ja koht;

2) väljaandva isiku allkiri;

3) väljaandva asutuse pitser.

13. Veoloa hankimise, registreerimise, väljastamise ja kasutamise kontrolliga seotud kulutused kaetakse veolubade väljastamise arvelt.

V. VEOLOA KASUTAMINE JA TAGASTAMINE

14. Veoluba kehtib veoloal märgitud tähtaja jooksul ning veoloal märgitud arvu reiside kohta, kui riikide pädevate valitsusasutuste vahel ei ole kokku lepitud teisiti.

15. Nõuetekohaselt täidetud veoluba peab olema sõidukiga kaasas ja see tuleb esitada volitatud kontrollija nõudmisel.

16. Ettevõtjale väljastatud veoluba on keelatud anda teisele ettevõtjale.

17. Kasutatud veoluba peab olema tagastatud väljaandjale 15 päeva jooksul pärast reisi sooritamist.

18. Kui veoluba, alates selle väljaandmise kuupäevast, kahe kuu jooksul ei ole kasutatud, on ettevõtja kohustatud selle väljaandjale tagastama.

19. Veoloa kadumise või varguse korral peab ettevõtja esitama 15 päeva jooksul väljaandjale vastava seletuskirja.

VI. VEOLUBADE VÄLJAANDMISE PEATAMINE VÕI LÕPETAMINE

20. Veolubade väljaandja võib peatada või keelduda veoluba välja andmast autovedude teostamiseks konkreetsesse riiki või riikide gruppi, kui:

1) ettevõtja on veolubade taotlemisel esitanud ebaõigeid andmeid;

2) ettevõtja ei ole ettenähtud tähtajaks veolubasid tagastanud;

3) ettevõtja on selles riigis korduvalt rikkunud rahvusvahelise autoveo reegleid või liikluseeskirja nõudeid.

Lisa 3
rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja juurde

CEMT veoloa väljaandmise ja kasutamise kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Valitsustevahelise organisatsiooni Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (CEMT) autoveo veoluba (edaspidi veoluba) annab sellel märgitud vedajale õiguse vedada kaupu veoloal märgitud perioodil Euroopa Transpordiministrite Konverentsi erinevates liikmesriikides asuvate peale- ja mahalaadimiskohtade vahel sõidukiga või autorongiga ja sõita nende sõidukitega ilma koormata kõikjal liikmesriikide territooriumil.

2. Veoluba ei kehti kaupade veol liikmesriigi ja mitteliikmesriigi vahel.

3. Veoluba tuleb esitada volitatud kontrollija nõudmisel.

II. VEOLOA TAOTLEMINE

4. Veoluba võivad taotleda kõik rahvusvahelist autovedu teostavad ettevõtjad, kes:

1) on omanud veoloa kasutusperioodi alguseks rahvusvaheliste autovedude tegevusluba (litsentsi) ja teostanud rahvusvahelist autovedu vähemalt üks aasta;

2) omab või valdab vähemalt kahte rahvusvahelisele autoveole lubatud S-kategooria veoautot. Juhul kui üks veoauto on mitme ettevõtja valduses võib ühele konkreetsele veoautole veoluba taotleda ainult üks ettevõtja;

3) teostab rahvusvahelist kaubavedu tasu eest;

4) omab õigust kasutada TIR tollivihikut;

5) ei ole eelmisel aastal rahvusvahelisel autoveol toime pannud tõsiseid või korduvaid rikkumisi.

5. Veoloa taotlemiseks peab ettevõtja esitama veoloa väljaandjale avalduse 1. novembriks või veolubade ümberjaotamisel vastavalt veolubade väljaandja teatele.

6. Avaldus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) rahvusvahelise autoveo tegevusloa (litsentsi) kehtivuse periood;

2) rahvusvahelisele autoveole lubatud S-kategooria sõidukite arv, mis on ettevõtja omandis või valduses;

3) andmed veoloa avalduse esitamisele eelnenud kolme kvartali jooksul teostatud rahvusvahelise autoveo kohta järgmiselt:

-- CEMT veoloa esmakordsel taotlejad lisanduse 2 kohaselt;

-- CEMT veoluba omavad ettevõtjad lisanduste 1 ja 3 kohaselt;

4) taotletavate S-kategooria veolubade arv, eraldi ära näidatuna veolubade vajadus Austriasse, Itaaliasse ja Kreekasse.

III. VEOLUBADE JAOTAMINE

7. Veolubade jaotamisel võetakse arvesse veolubade taotlused, mille esitajad vastasid punktis 4 toodud nõuetele ja täitsid CEMT veolubade kasutamisel jooksval aastal punktis 23 toodud tingimused.

Veolubade jaotamisel ei võeta arvesse CEMT veolubade esmakordset taotlejat, kui tema rahvusvahelistel vedudel töötamise õigust omavate autode keskmine läbisõit rahvusvahelistel vedudel on taotluse esitamisele eelnenud kolme kvartali jooksul kokku alla 60 000 km. Austrias ja Itaalias kehtivate veolubade jaotamisel ei võeta arvesse esmakordset taotlejat, kui taotluse esitamisele eelnenud kolme kvartali jooksul nimetatud riiki ühekordsete veolubade alusel teostatud vedudel on autode üldläbisõit väiksem kui kõigi sellesse riiki vastavate ühekordsete veolubade alusel teostatud ettevõtjate autode keskmine üldläbisõit.

8. Nõuetele vastavust kontrollib veolubade väljaandja.

9. Veoload jaotatakse punktis 7 toodud korras määratud taotlejate vahel järgmise valemi alusel:

Lf = L x Af/Ak,

kus:

1) Lf on ettevõtjale eraldatavate veolubade arv;

2) Lk on Eesti Vabariigile eraldatud S-kategooria veolubade arv;

3) Af on ettevõtja omanduses või valduses olevate S-kategooria veoautode arv;

4) Ak on kõigi taotluse esitanud ettevõtjate, kes vastavad ülalloetletud kriteeriumidele, S-kategooria veoautode arv.

10. Kui Lf tulemuseks on murdarv, on ettevõtjale eraldatavate veolubade arv võrdne täisosaga saadud tulemusest. Ülejäänud veoload jagatakse ühekaupa kõigi arvutuses osalenud ettevõtjate vahel murdosa suuruse järjekorras.

11. Analoogiliselt jaotatakse ka Austrias ja Itaalias kehtivad veoload.

12. Tagastatud või äravõetud veolubade jaotamisel võetakse aluseks punktide 9 ja 10 kohaselt määratud pingerida ja veolubade kasutamine ettevõtja poolt.

13. Veolubade jaotuskava valmistab ette veolubade väljaandja ja jaotuskava kinnitab Teede- ja Sideministeerium.

14. Veoloa väljaandja teeb ettevõtjatele 1. detsembriks või veolubade ümberjaotamisel kuu aega enne veoloa kasutusperioodi algust teatavaks otsuse veolubade eraldamise kohta.

IV. VEOLUBADE VÄLJAANDMINE, KEHTIVUS JA KASUTAMINE

15. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) annab välja nõuetekohaselt vormistatud veoload koos logiraamatuga.

16. Väljaandja peab veoloale kandma:

1) ettevõtja nime või ärinime ja täieliku aadressi;

2) veoloa väljaandja allkirja ja templi;

3) veoloa kehtivuse alguse ja lõpu kuupäeva;

4) veoloa väljastamise kuupäeva.

17. Veoluba kehtib koos logiraamatuga ja neid tuleb hoida sõidukis.

18. Logiraamat peab olema täidetud logiraamatus toodud nõuete kohaselt.

19. Veoluba võib korraga kasutada ainult ühe sõiduki jaoks.

20. Veoloa kehtivusaeg on kas üks kalendriaasta (rohelist värvi aastaveoluba) või 30 päeva (kollast värvi lühiajaline veoluba) ja see on näidatud veoloal.

21. Lühiajaline veoluba ei kehti Austria territooriumil.

22. Ettevõtjale välja antud veoluba ei kuulu edasiandmisele teisele ettevõtjale.

23. Ettevõtja peab kindlustama ühe veoloaga autode kvartaalseks üldläbisõiduks vähemalt 25 000 km ja aastaseks üldläbisõiduks vähemalt 100 000 km.

Ettevõtja peab veolubasid kasutama sihipäraselt. Veolubasid ei või olulisel määral kasutada kahepoolseteks vedudeks, s.t vedudeks Eesti ja mõne muu CEMT-i liikmesriigi vahel.

Austrias ja Itaalias kehtivaid veolubasid peab üldjuhul kasutama ainult vedudeks Austriasse või Itaaliasse või transiidiks läbi nende riikide territooriumide.

24. Veolubade hankimise, registreerimise, väljastamise ja kasutamise kontrolliga seotud kulutused kaetakse veolubade väljastamisest saadud vahendite arvelt.

V. VEOLUBADE KASUTAMISE KONTROLL, TAGASTAMINE JA ÄRAVÕTMINE

25. Veolubade kasutamise kontrolli teostab veolubade väljaandja.

26. Veolubade kasutamise kohta peavad ettevõtjad esitama veoloa väljaandjale kahe nädala jooksul pärast iga kuu lõppu andmed üldläbisõidu ja veomahtude kohta (lisandus 3) ning teostatud reiside arvu kohta (lisandus 1) koos logiraamatust eraldatud täidetud aruandelehtedega.

27. Veoloa paremaks kasutamiseks on ettevõtjal võimalik veoluba ajutiselt tagastada väljaandjale. Ettevõtja poolt avaldatud tähtajal peab ettevõtja selle veoloa uuesti oma valdusesse saama.

28. Ettevõtja omanduses või valduses olevate ja veoluba kasutavate autode arvu muutumisel on ettevõte kohustatud sellest kohe teatama veoloa väljaandjale.

29. Veoloa väljaandja teeb Teede- ja Sideministeeriumile ettepaneku veoloa äravõtmiseks, kui:

1) veoluba kasutatakse mitteküllaldasel määral või mittesihipäraselt (punktis 23 määratud);

2) veolubade taotlemisel ja aruandlusel nende kasutamise kohta on esitatud ebatõeseid andmeid;

3) veoloa kasutamisel on tõsiselt või korduvalt rikutud riikidevaheliste kokkulepete ja rahvusvaheliste konventsioonide, käesoleva eeskirja ning liikluseeskirja nõudeid.

30. Veolubade väljastaja peab edastama informatsiooni veolubade kasutamisest Teede- ja Sideministeeriumi maanteeliikluse osakonnale 15. augustiks ja 15. jaanuariks vastavalt perioodide 1. jaanuar--30. juuni ja 1. juuli--31. detsember kohta (lisandus 3) ning lähtudes punktide 26 ja 27 kohaselt saadud informatsioonist tegema ettepanekud veolubade parema kasutamise või ümberjaotamise kohta ning ettevõtjate suhtes vajalike abinõude rakendamiseks.

31. Veolubade ümberjaotamise jaotuskava kinnitab Teede- ja Sideministeerium.

32. Veoluba tuleb tagastada loa väljaandjale kahe nädala jooksul pärast selle kehtivusaja lõppemist.

Lisandus 1
rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja juurde
Vorm 1

Lisandus 2
rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja juurde
Vorm 2

Lisandus 3
rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja juurde
Vorm 3

Lisa 4
rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja juurde

Litsentsikaardi väljaandmise ja kasutamise kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Litsentsikaart on rahvusvahelise autoveo tegevusluba omavale ettevõtjale antav dokument, mis annab õiguse sellele kantud sõidukit kasutada rahvusvahelisel autoveol ja tõendab ettevõtjale väljaantud rahvusvahelise autoveo tegevusloa ning renditud sõiduki puhul rendilepingu (liisinglepingu) kehtivust konkreetse veo teostamise ajal.

2. Litsentsikaart kehtib ainult sellele märgitud sõiduki kohta ja seda on keelatud kasutada teise sõidukiga.

3. Litsentsikaardi originaal peab olema sõidukiga kaasas ja see tuleb esitada kontrollija nõudmisel.

II. LITSENTSIKAARDI TAOTLEMINE

4. Litsentsikaarti on õigus taotleda ettevõtjal, kellel on kehtiv rahvusvahelise autoveo tegevusluba.

5. Litsentsikaardi taotlemiseks peab ettevõtja esitama litsentsikaardi väljaandjale:

1) asjakohase kirjaliku avalduse;

2) rahvusvahelise autoveo tegevusloa (originaal);

3) äriregistri kaardi koopia (litsentsikaartide esmakordsel taotlemisel);

4) vedude korraldamise eest vastutava töötaja tunnistus vastava koolituse lõpetamise kohta (originaal);

5) kohast varalist seisu tõendava dokumendi (originaal);

6) sõiduki registreerimistunnistuse koopia;

7) rendilepingu (liisinglepingu), kui sõiduk on renditud (originaal);

8) sõiduki rahvusvahelise tehnoülevaatuse kehtiva tunnistuse koopia.

6. Kui litsentsikaardile kantud andmed muutuvad, tuleb taotleda uus litsentsikaart.

III. LITSENTSIKAARDI VÄLJAANDMINE

7. Litsentsikaardi võib välja anda tegevusluba omava ettevõtja valduses või omandis olevale Eestis registreeritud sõidukile ning ühele sõidukile antakse välja ainult üks litsentsikaart.

8. Litsentsikaarte ei anta taotlejale välja rohkem kui seda võimaldab tema poolt esitatud tagatis.

9. Litsentsikaardi väljaandmise või sellest keeldumise kohta tehakse otsus ja antakse taotlejale välja litsentsikaart või keeldumise otsus kümne päeva jooksul pärast kõigi punktis 5 toodud dokumentide esitamist.

10. Kui litsentsikaardi kehtivus on lõppenud või litsentsikaart on tagastatud enne tema kehtivuse lõppu, antakse uus litsentsikaart välja üldises korras.

11. Litsentsikaardi kadumise korral antakse uus litsentsikaart välja üldises korras pärast kadumise asjaolude selgitamist.

12. Litsentsikaarti ei anta välja, kui:

1) ei esitata kõiki nõutud dokumente;

2) esitatakse ebaõigeid andmeid;

3) sõidukile on välja antud litsentsikaart ja seda ei ole tagastatud;

4) kui litsentsikaardid, mis pidid olema tagastatud, on tagastamata;

5) on ilmnenud asjaolud, mis võivad olla põhjuseks tegevusloa tühistamiseks või kehtivuse peatamiseks;

6) on rikutud käesoleva eeskirja nõudeid.

13. Litsentsikaarte annab välja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, kes peab väljaantud ja tagastatud litsentsikaartide kohta arvestust.

14. Litsentsikaardi väljaandmisega seotud kulutused kaetakse veolubade väljastamisest saadavate vahendite arvelt.

IV. LITSENTSIKAARDI KEHTIVUSAEG

15. Litsentsikaardi kehtivusaeg on kuni viis aastat, esmakordselt rahvusvahelist autovedu alustava ettevõtja puhul kuni üks aasta.

16. Litsentsikaardi kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui:

1) tegevusloa kehtivusaeg;

2) tagatise kehtivusaeg;

3) aeg, millal sõiduki vanus ületab 15 aastat;

4) rendilepingu kehtivusaeg.

V. LITSENTSIKAARDI TAGASTAMINE

17. Litsentsikaart tuleb kümne päeva jooksul väljaandjale tagastada, kui:

1) lõpetatakse autovedu;

2) litsentsikaardi kehtivus on lõppenud;

3) tegevusluba on peatatud;

4) litsentsikaart on tühistatud;

5) litsentsikaardi kehtivus on peatatud;

6) sõiduk ei ole ühe kuu jooksul arvates ettenähtud rahvusvahelise tehnoülevaatuse tähtajast läbinud rahvusvahelist tehnoülevaatust;

7) sõiduki omanik vahetub;

8) rendileping on lõpetatud.

VI. LITSENTSIKAARDI TÜHISTAMINE VÕI KEHTIVUSE PEATAMINE

18. Litsentsikaardi väljaandja võib litsentsikaardi tühistada või kehtivuse peatada, kui:

1) litsentsikaardi taotlemisel on esitatud ebaõigeid andmeid;

2) kui on ilmnenud, et sõiduk ei vasta veoste vedamise nõuetele;

3) sõiduk ei ole ühe kuu jooksul arvates ettenähtud rahvusvahelise tehnoülevaatuse tähtajast läbinud rahvusvahelist tehnoülevaatust;

4) on rikutud käesoleva eeskirja nõudeid.

19. Litsentsikaardi tühistamise aluste ilmnemisel tehakse ettevõtjale hoiatus ja ettekirjutus rikkumiste kõrvaldamiseks või peatatakse litsentsikaardi kehtivus või tühistatakse litsentsikaart.

20. Kui ettevõtja ei kõrvalda litsentsikaardi tühistamise aluseks olevat rikkumist 30 päeva jooksul pärast ettekirjutuse saamist, tühistatakse litsentsikaart.

21. Litsentsikaardi tühistamise või kehtivuse peatamise otsuse ärakiri saadetakse ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

Lisa 5
rahvusvahelise autokaubaveo eeskirja juurde

Lisa 5
Tagakülg

SID

SID

SID

SID

SID

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json