Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus

Vastu võetud 30.06.1998 nr 19

Päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 25 lõike 2 alusel määran:

1. Käesolev määrus kehtestab nõuded esmaste tulekustutusvahendite valiku, paigutuse, tähistuse, vajaduse ning korrashoiu kohta.

2. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) tulekustuti -- seade, mis sisaldab tulekustutusainet, mida võib sisemise rõhu toimel seadmest välja paisata ja tulle suunata. Rõhk võib seadmes olla pidevalt või tekitatakse seadme survestamisel täiendava gaasikogusega;

2) kantav tulekustuti -- tulekustuti, mida on võimalik kanda ja kasutada, hoides seda käes ja mille mass tööseisundis on alla 20 kg. Kantavate tulekustutite liigitus on toodud käesoleva määruse lisas 1;

3) tulekustutusaine -- aine, mis on ette nähtud tule kustutamiseks;

4) laeng -- tulekustutis sisalduva tulekustutusaine maht või mass. Vedelas olekus laengu suurust väljendatakse liitrites, tahkes ja gaasilises olekus laengu suurust aga kilogrammides;

5) tulekustutusvaip -- ristküliku- või ruudukujuline mittesüttiv materjalitükk, millega kaetakse tulekolle õhuhapniku juurdepääsu takistamiseks;

6) esmane tulekustutusvahend -- ühe inimese poolt kasutatav tulekustutamiseks ettenähtud vahend;

7) valdaja -- füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on esmane tulekustutusvahend;

8) objekt -- krunt, maatükk, ehitis, ruum või transpordivahend, kus esmaste tulekustutusvahendite vajadus kehtestatakse käesoleva määrusega;

9) pädev isik -- isik, kellel on vajalik väljaõpe ja kvalifikatsioon ning kes omab tööks vajalikku teavet, tööriistu ja vahendeid käesolevas määruses ettenähtud toimingute teostamiseks;

10) tulekustuti kontrollimine -- pädeva isiku poolt sooritatavad toimingud veendumaks, et tulekustuti on töökorras;

11) tulekustuti hooldus -- pädeva isiku poolt sooritatavad toimingud tulekustuti töökorras hoidmiseks;

12) tulekustuti hoolduskoht -- tulekustuti kontrollimiseks ja/või hooldamiseks sisustatud koht.

3. Tulekustuti peab vastama Eesti standardi EVS-EN 3 «Kantavad tulekustutid» nõuetele ja omama vastavustunnistust.

4. Tulekustutite minimaalselt vajalik hulk objektil määratakse käesoleva määruse III peatüki tabeli «Tulekustutite vajadus» alusel.

5. Tulekustutite valikul arvestatakse objekti pindala ja kasutusotstarvet, keskkonna tingimusi ning objektil olevate põlevainete ja tulekustutusaine vastastikust sobivust. Soovitatavad tulekustutite liigid enamlevinud tulekahjude kustutamiseks on toodud käesoleva määruse lisas 2.

6. Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt kinnituskonksule, klambrisse, spetsiaalsele alusele või kappi ruumi sissepääsu juures või vahetult töökoha juures, kus tulekahju oht on kõige tõenäolisem. Kaks või enam tulekustutit paigaldatakse üldjuhul üksteisest hajutatuna.

7. Tulekustuti kinnituskonks, klamber, spetsiaalne alus või kapp paigaldatakse seinale nii, et tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 m.

8. Tulekustutit võib horisontaal- või kaldasendis hoida liiklusvahendis või mujal, kus selle hoidmine vertikaalasendis pole võimalik ja kui seda ei keela tulekustuti kasutusjuhend.

9. Tulekustuti või tulekustuti asukohta osutav tuleohutusmärk peab olema ruumi sisenemisel nähtav. Tuleohutusmärk peab vastama Eesti standardi EVS 620-2 «Tuleohutus. Ohutusmärgid» nõuetele.

10. Tulekustuti paigaldatakse vähemalt 1 meetri kaugusele kütteseadmest.

11. Tulekustutile peab olema vaba juurdepääs.

12. Evakuatsiooniteel paigaldatakse tulekustuti üldjuhul niðði või seina süvistatud kappi.

13. Tulekustuti kohale, mis asub hoonest väljas, ehitatakse varikate või paigaldatakse tulekustuti ilmastikukindlasse kappi.

14. Kappi või varjatult paigaldatud tulekustuti asukoha juurde paigutatakse Eesti standardile EVS 620-2 «Tuleohutus. Ohutusmärgid» vastav tuleohutusmärk.

15. Tulekustuti, mis asub hoonest väljas või kütmata ruumis ja ei ole ette nähtud kasutamiseks miinustemperatuuril, paigutatakse talveks köetavasse ruumi. Info tulekustuti uuest asukohast paigutatakse kohta, kus tulekustuti asus enne ümberpaigutamist.

16. Rõhu all tulekustuti paigutatakse päikesekiirguse otsese mõju eest kaitstud kohta.

17. Tulekustuti pealdis on eestikeelne, kuid võib olla dubleeritud ka mõnes muus keeles. Tulekustuti pealdis paigutatakse selliselt, et see oleks selgelt loetav ka siis, kui tulekustuti asub kinnituskonksul, klambris või spetsiaalsel alusel.

18. Tulekustutil, mille tulekustutusaine juhib elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje «Ettevaatust! Pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks mitte kasutada».

19. Tulekustutil, mille tulekustutusaine ei juhi elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje «Võib kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks». Kirje kõrvale kantakse täht «E».

20. Tulekustutite minimaalselt nõutav hulk määratakse järgmise tabeli järgi:

Märkused

1. Tulekustutite vajaduse määramisel käesoleva tabeli osade 1 kuni 4 järgi võetakse arvestuse aluseks pulberkustuti tulekustutusaine massiga 6 kg ja käesoleva tabeli 5. osas pulberkustutid tulekustutusaine massiga 1 kg, 2 kg või 6 kg.

2. Muude tulekustutusainete kasutamisel valitakse sama efektiivsusega tulekustuti käesoleva määruse lisas 4 toodud tabelite 1 või 2 alusel.

3. Tulekustutite vajadus ehitamisel, rekonstrueerimisel või remontimisel oleva hoone jaoks määratakse tööde tuleohuklassi ning ulatust arvestades käesoleva tabeli 3. osa järgi. Tulekustutid paigaldatakse ja hoitakse korras peatöövõtja poolt, kui tööettevõttelepingus pole sätestatud teisiti.

4. Tulekustutite vajadus loomakasvatushoones määratakse, arvestades kasutatava sööda ja allapanu omadusi, käesoleva tabeli 3. osa järgi.

5. Tulekustutite vajadus käesolevas tabelis loetlemata objekti kohta määratakse, lähtudes tabelis toodud normist samalaadsele objektile.

6. Koridorsüsteemiga hoones paigutatakse tulekustutid üldjuhul hajutatult koridoris.

7. Tulekustutite hulka ruumis, mis on kaitstud automaatse tulekustutusseadmega, võib 50% võrra vähendada.

8. Tulekustutite hulka hoones, kus on sisene tuletõrjeveevõrk (vooliku läbimõõduga 36 mm ja enam), võib 25% võrra vähendada.

9. Veetavate tulekustutite, mille mass on üle 20 kg, paigaldamise vajadus määratakse kokkuleppel tuleohutusjärelevalve ametnikuga.

21. Tulekustutite korrashoid tagatakse nende regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega.

22. Vaatlust teostatakse tulekustuti valdaja poolt üks kord kvartalis. Kui tulekustutile mõjub niiskus, vibratsioon või muu kahjustav mõju, teostatakse vaatlust üks kord kuus. Vaatlus sisaldab toiminguid veendumaks, et tulekustuti:

1) asetseb selleks ettenähtud kohas;

2) ei ole millegagi varjatud ja kasutamisjuhisega pealdis on loetav;

3) ei ole märgatavalt kahjustatud;

4) rõhunäituri (kui see on olemas) osuti asub rohelises tsoonis;

5) plommid, tõkised (edaspidi plomm) on vigastamata.

23. Vaatlusel ilmnenud tulekustuti rikke korral teostatakse tulekustutile kontroll ja vajadusel ka hooldus.

24. Tulekustuti kontroll ja hooldus korraldatakse tulekustuti valdaja poolt. Tulekustuti hooldust teostatakse hoolduskohas. Kontrolli võib teostada ka objektil, kus tulekustuti asub. Kontrolli ja hooldust viib läbi pädev isik.

25. Kui vaatlusel tulekustuti rikkeid ei ilmne ja tootjapoolne juhend ei näe ette lühemat perioodi, korraldab tulekustuti (sealhulgas ka müügiloleva) valdaja hiljemalt kaks aastat pärast tulekustutil märgitud valmistamise kuupäeva tulekustuti esimese kontrollimise. Kui tulekustutile mõjub niiskus, vibratsioon või muu kahjustav mõju, kontrollitakse seda ühe aasta pärast. Järgnev kontroll viiakse läbi sama sagedusega.

26. Rõhu all tulekustuti kontroll sisaldab järgmisi toiminguid:

1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine;

2) reguleerimisklapi ja plommi visuaalne kontrollimine;

3) rõhunäituri kontrollimine või rõhu mõõtmine;

4) tulekustuti kontrollkaalumine (süsihappegaas- ja haloonkustuti puhul);

5) tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine;

6) vooliku kontrollimine;

7) kere väline vaatlus;

8) tulekustuti varustamine kontrollilipikuga.

27. Survepadruniga tulekustuti kontrollimine sisaldab järgmisi toiminguid:

1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine;

2) survepadruni kaalumine;

3) tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine;

4) reguleerimisklapi puhastamine;

5) tihendite kontrollimine ja vajadusel vahetamine;

6) vooliku kontrollimine;

7) kere väline vaatlus;

8) tulekustuti varustamine plommi ja kontrollilipikuga.

28. Tulekustutit hooldatakse iga kasutamiskorra järel ja siis, kui kontrollimise tulemused seda nõuavad, kuid mitte harvem kui tootja poolt ettenähtud.

29. Tulekustuti maksimaalne hoolduste ajavahemik on:

1) vahtkustutil 3 aastat;

2) vesikustutil 5 aastat;

3) süsihappegaaskustutil 5 aastat;

4) pulberkustutil 10 aastat;

5) haloonkustutil 10 aastat.

30. Hooldus sisaldab lisaks kontrollimisel teostatavale vähemalt järgmisi toiminguid:

1) tulekustuti kere sisemine vaatlus;

2) tulekustutuspulbri sõelumine või vahetamine;

3) tulekustuti kere või survepadruni hermeetilisuse kontrollimine;

4) vajadusel, kuid mitte harvemini kui punktis 29 osundatud, tulekustuti kere ja/või survepadruni surveproovi katse;

5) vajadusel muud katsed;

6) tulekustuti kere ja/või survepadruni varustamine vastava pealdisega;

7) tulekustuti varustamine plommi, hooldus- ja kontrollilipikuga.

31. Tulekustuti kere, mille maksimaalse töörõhu (baar) ja mahu (liiter) korrutis on suurem kui 200, surveproovi teostamiseks on vajalik Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tunnustus.

32. Pädev isik peab kontrollitud ja hooldatud tulekustutite registrit. Registri andmeid säilitatakse viis aastat pärast viimati määratud kontrolli või hoolduse tähtaja möödumist. Register sisaldab järgmisi andmeid:

1) tulekustuti valdaja nimi ja aadress;

2) tulekustuti liik;

3) tulekustuti number;

4) kontrolli või hoolduse kuupäev;

5) tulekustutiga tehtud toimingud;

6) kontrolli või hoolduse teostaja nimi.

33. Kontrollitud tulekustuti varustatakse lipikuga, millel on järgmised andmed:

1) järgmise kontrollimise tähtaeg;

2) kontrollimist teostanud isiku nimi ja allkiri;

3) hoolduskoha nimetus ja aadress.

34. Hooldatud tulekustuti varustatakse lipikuga, millel on järgmised andmed:

1) järgmise hoolduse tähtaeg;

2) hooldust teostanud isiku nimi ja allkiri;

3) hoolduskoha nimetus ja aadress.

35. Kontrolli- ja hoolduslipikud peavad olema niiskus-, pleekimis- ja kulumiskindlad ning need tuleb kanda tulekustuti kerele nii, et nad ei kataks tulekustuti pealdist.

36. Objekti, kus õigusaktiga ei ole ette nähtud sisemist tuletõrjeveevõrku (vooliku läbimõõduga 36 mm ja enam), võib A-klassi tulekustutite asemel varustada Eesti standardi EVS-EN 671-1 «Paiksed tulekustutussüsteemid. Voolikusüsteemid. Osa 1: Pooljäiga voolikuga voolikupoolid» kohase voolikusüsteemiga, mis koosneb tuletõrjekraanist, kuni 35 mm voolikust ja joatorust.

37. Tuletõrjekraanide paigutus peab võimaldama anda iga ruumi igasse punkti vähemalt ühe tulekustutusjoa.

38. Lisaks tulekustutitele või voolikusüsteemidele on soovitav varustada objekt ka liivakasti, veeanuma ja tulekustutusvaibaga.

39. Liivakast peab sisaldama vähemalt 0,1 m³ liiva või mõnda muud mittepõlevat puistematerjali. Liivakasti juures peab olema labidas või kühvel.

40. Liivakasti konstruktsioon peab võimaldama liiva kergesti kätte saada ja vältima kasti sisu niiskumist.

41. Veeanum peab olema metallist, milles on vähemalt 0,15 m³ vett. Veeanuma juures peab olema ämber.

42. Veeanum peab külmal ajal asuma kohas, kus on välistatud vee külmumine.

43. Liivakast, veeanum ja nende juurde kuuluv värvitakse punaseks ja nad paigutatakse kohtadesse, kus nende kasutamise vajadus on kõige tõenäolisem.

44. Tulekustutusvaip peab vastama Eesti standardi EVS-EN 1869 «Tulekustutusvaibad» nõuetele. Tulekustutusvaipa hoitakse tootja pakendis, mille pealdisel on eesti keeles kirje «Tulekustutusvaip» ja kasutusjuhend.

45. Käesolevas peatükis käsitletud esmaseid tulekustutusvahendeid hooldatakse valdaja poolt pärast nende igakordset kasutamist või vähemalt üks kord aastas ning neid hoitakse ettenähtud kohas ja alaliselt kasutamisvalmina.

46. Käesolevas peatükis käsitletud esmaste tulekustutusvahendite asukoht tähistatakse Eesti standardile EVS 620-2 «Tuleohutus. Ohutusmärgid» vastava tuleohutusmärgiga.

47. Tunnistan kehtetuks siseministri 14. mai 1996. a määruse nr 8 ««Tuleohutuseeskirja TE 3 «Esmased tulekustutusvahendid» kinnitamine» (RTL 1996, 57, 361).

Kantavate tulekustutite liigitus

1. Tulekustutid jaotatakse Eesti standardi EVS 620-1 «Tuleohutus. Tulekahjude klassifikatsioon» järgi:

1) A-klassi tulekustuti. Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms);

2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms);

3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms);

4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms).

A ja B klassi tulekustutid jaotatakse alaliikidesse olenevalt katselõkke suurusest ja tulekustutusaine massist, mis märgitakse vastavate numbritega tähtede ees.

2. Lähtuvalt tulekustutusainest liigitatakse tulekustutid Eesti standardi EVS-EN 3 «Kantavad tulekustutid» järgi:

1) vesikustutid;

2) vahtkustutid;

3) pulberkustutid;

4) süsihappegaaskustutid;

5) halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid -- haloonkustutid.

Soovitatav tulekustuti liik enamlevinud tulekahjude kustutamiseks

1. Vahtkustuti. Sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastide, rasva, bituumeni ja kummi tulekahju kustutamiseks.

2. Vesikustuti. Sobib puidu, paberi ja tekstiili tulekahju kustutamiseks.

3. Pulberkustuti.

1) B-klassi pulberkustuti. Sobib õli, bensiini, plastide, rasva, bituumeni, kummi ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks.

2) AB-klassi pulberkustuti. Sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastide, rasva, bituumeni, kummi ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks.

4. Süsihappegaaskustuti. Sobib õli, bensiini, plastide, rasva ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks.

5. Haloonkustuti. Sobib tule kustutamiseks laeva masinaruumis, lennuki ja laeva salongis, arvutikeskuses, telefonikeskjaamas. Enamikel juhtudel on haloonkustuti asendatav vesi-, pulber- või süsihappegaaskustutiga.

Märkus. Haloonkustuteid võib Eestis kasutada õigusaktidega kehtestatud korras.

Tulekahju korral soovitatav tulekustutiga tegutsemine

1. Välistingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend.

2. Tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta. Põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks.

3. Lahtistes madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitatavalt vastu mahuti siseseina. Selliselt kustutades valgub tulekustutusaine alla ja kattes põleva vedeliku pinna, isoleerib selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutab põlemise.

4. Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta tulekustutusainega kogu põlev pind.

5. Kui vahtkustutiga tulekahju kustutades pihusti ava ummistub, on vaja tulekustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle endisesse asendisse pöörata ja tulekahju kustutamist jätkata.

6. Süsihappegaaskustutiga tulekahju kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist.

7. Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti väljalaskelehtrist, samuti ei tohi juga suunata inimese katmata kehaosale.

8. Kui süsihappegaaskustutit või haloonkustutit kasutati ruumis, tuleb pärast tulekustuti kasutamist kõigil ruumist väljuda ning ruumi tuulutada.

Tulekustutite võrdlus

Märkus. Tabelites 1 ja 2 toodud pulberkustutite asendamisel mõnda teist liiki tulekustutiga võib kriipsuga märgitud kohtades vastava tulekustutusaine massi arvutamiseks kasutada interpoleerimist.