HALDUSÕIGUSSümbolid, riiklikud autasud, pühad ja tähtpäevad

Teksti suurus:

Eesti lipu seadus (lühend - ELS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2008
Avaldamismärge:RT I 2005, 20, 126

Välja kuulutanud
Vabariigi President
05.04.2005 otsus nr 807

Eesti lipu seadus

Vastu võetud 23.03.2005

§ 1.  Eesti lipp

  (1) Eesti lipp on sinimustvalge.

  (2) Eesti lippu kasutatakse rahvus- ja riigilipuna.

§ 2.  Eesti lipu kirjeldus

  (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11.

  (2) Eesti lipu kujutis on lisatud käesolevale seadusele.

§ 3.  Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni

  (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul.

  (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel laulu «Mu isamaa armas» algusfraase.

§ 4.  Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus

  (1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides käesoleva seaduse sätteid ja head tava.

  (2) Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.

§ 5.  Eesti lipu heiskamine alaliselt

  (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ja piiripunktis.

  (2) Eesti lipp heisatakse Eesti välisesinduse hoonel, arvestades asukohamaa seadusi ja tavasid.

  (3) Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp.

  (4) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt.

  (5) Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal.

§ 6.  Lipupäevad

  (1) Lipupäevad on:
  1) 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
  2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
  3) 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
  4) 14. märts – emakeelepäev;
  5) maikuu teine pühapäev – emadepäev;
  6) 9. mai – Euroopa päev;
  7) 4. juuni – Eesti lipu päev;
  8) 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
  9) 23. juuni – võidupüha;
  10) 24. juuni – jaanipäev;
  11) 20. august – taasiseseisvumispäev;
  12) 1. september – teadmistepäev;
  13) novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
  14) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.

  (2) Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

  (3) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval, rahvahääletuse toimumise päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval heisatakse Eesti lipp ka valimisjaoskonna hoonele.

  (4) Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse hoonele heisatakse koos Eesti lipuga 16. veebruaril, Leedu iseseisvuspäeval, Leedu riigilipp ja 18. novembril, Läti Vabariigi väljakuulutamise päeval, Läti riigilipp.

  (5) Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ka muul ajal, et tähistada Eesti riigi ja rahva jaoks olulise tähtsusega sündmust.

§ 7.  Lipu heiskamise ja langetamise aeg

  (1) Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.

  (2) Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja.

  (3) Eesti lippu ei langetata jaaniööl.

§ 8.  Lipu heiskamise koht

  Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti.

§ 9.  Nõuded heisatavale lipule

  (1) Heisatav lipp peab olema puhas ja terve.

  (2) Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit.

  (3) Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul.

  (4) Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest.

§ 10.  Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega

  (1) Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal.

  (2) Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule.

  (3) Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Prantsuskeelsete ja Euroopa Liidu omakeelsete riiginimede tähestikuline järjekord avaldatakse riigisekretäri teadaandena Riigi Teataja Lisas.

  (4) Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti maakonna, linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.

  (5) Sõltuvalt lipurivi asukohast ja lippude arvust võib lõigetes 2–4 ettenähtud lippude järjestust heiskamisel muuta, arvestades, et Eesti lipp oleks auväärsemal kohal.

  (6) Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega.

§ 11.  Eesti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine

  (1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.

  (2) Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp .

  (3) Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga.

§ 12.  Lipu heiskamine leinalipuna

  (1) Üleriigilise leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna.

  (2) Kui Eesti lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

§ 13.  Eesti lipu paigutamine ametiisiku liiklusvahendile

  Eesti lippu võib paigutada diplomaatilise protokolli nõuete kohaselt Eesti välisesinduse juhi ja välisriigi esindaja Eesti-visiidil kasutatavale liiklusvahendile ning liiklusvahendile, mida kasutavad Riigikogu esimees, peaminister või Eesti Vabariigi muu ametlik esindaja oma teenistusülesandeid täites.

§ 14.  Eesti lipu heiskamine ja kasutamine laeval

  Eesti lipu heiskamist ja kasutamist laeval reguleerivad laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 66; 88, 594; 2004, 30, 208) ning head rahvusvahelised meretavad ja -kombed.

§ 15.  Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamine

  (1) Eesti lippu või selle värvikombinatsiooni kasutatakse head tava järgides.

  (2) Kaitseväe väeosa lipu üks külg võib olla Eesti lipu värvikombinatsioonis.

  (3) Igaühel on õigus kasutada Eesti lipu värvikombinatsioonis vimplit. Vimpel ei asenda Eesti lippu.

  (4) Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- või teenindusmärgina.

  (5) Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.

  (6) Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi Riigikantselei.

  (7) Riigikantseleil on õigus juhtida tähelepanu Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava järgimise vajadusele.

§ 16.  Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamine

  Kasutamiskõlbmatuks muutunud lippu hävitatakse sündsal viisil.

§ 17.  Vabariigi Presidendi lipp

  (1) Vabariigi Presidendi lipp on Eesti lipp, mille mõlemal küljel on keskel suur riigivapp. Vapilõvid lipu mõlemal küljel on suunatud lipuvarda poole. Vabariigi Presidendi lipu kujutis on lisatud käesolevale seadusele.

  (2) Vabariigi Presidendi lipp heisatakse tema residentsile ja liiklusvahendile ning vajaduse korral tseremoonia toimumise kohas Vabariigi Presidendi osavõtu ajaks.

§ 18.  Erimärgiga Eesti lipp

  (1) Erimärgiga Eesti lippu on õigus kasutada kaitseministril, piirivalve-, tolli- ja postiasutusel.

  (2) Erimärgiga Eesti lipu kirjeldus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega .

§ 19.  Eesti mereväe lipp

  (1) Eesti mereväe lipp on Eesti lipu värvikombinatsioonis ja selle mõlemal küljel on väike riigivapp. Vapilõvid lipu mõlemal küljel on suunatud lipuvarda poole.

  (2) Eesti mereväe lipu kirjeldus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega .

§ 20.  Riigivapi seaduse muutmine

  Riigivapi seaduses (RT I 2001, 65, 376; 2002, 34, 206; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Käesolev seadus kinnitab:
  1) Eesti Vabariigi suure riigivapi etalonkujutise koos sinise värvitooni määratlusega rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi (Lisa 1);
  2) Eesti Vabariigi väikese riigivapi etalonkujutise koos sinise värvitooni määratlusega rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi (Lisa 2);
  3) Eesti Vabariigi suure riigivapi mustvalge graafilise etalonkujutise (Lisa 3 ja 5);
  4) Eesti Vabariigi väikese riigivapi mustvalge graafilise etalonkujutise (Lisa 4 ja 6).»;
  2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:«(4) Riigivapid, mis on kasutusele võetud Eesti Vabariigi seaduse Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta (RT 1992, 43, 566) alusel, kehtivad nende kasutusaja lõpuni.»

§ 21.  Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmine

  Pühade ja tähtpäevade seadust (RT I 1998, 13, 162; 1999, 18, 299; 2004, 29, 193) täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

  «§31. Üleriigiline lein

  (1) Vabariigi Valitsus võib välja kuulutada üleriigilise leina.

  (2) Leinapäeval, 14. juunil, ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi.»

§ 22.  Reklaamiseaduse muutmine

  Reklaamiseaduse (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415; 2001, 23, 127; 50, 284; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2004, 27, 177; 45, 315; 75, 520; 2005, 2, 4) § 4 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

  «(31) Reklaamis on keelatud kasutada riiklikke ja riigiasutuste sümboleid ning Eesti lipu värvikombinatsiooni sellisel viisil, mis eksitavad üldsust reklaami eseme suhtes. Reklaam ei tohi jätta muljet, et esitatav teade sisaldab riigi soovitust või garantiid, kui see tegelikult puudub.»

§ 23.  Karistusseadustiku muutmine

  Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2002; 82, 480; 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahv 245 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§245. Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamine

Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.»;
  2) paragrahvi 271 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§271. Eesti lipu kasutamise korra rikkumine

  (1) Eesti lipu heiskamisele või Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamisele esitatud nõuete rikkumise, samuti Eesti lipu kaubamärgina kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.»

§ 24.  Eesti Vabariigi seaduse Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta kehtetuks tunnistamine

  Eesti Vabariigi seadus Eesti Vabariigi riigilipu ja riigivapi etalonkujutiste kinnitamise kohta (RT 1992, 43, 566) tunnistatakse kehtetuks.

§ 25.  Riigilipu seaduse kehtetuks tunnistamine

  Riigilipu seadus (RT I 1993, 17, 273) tunnistatakse kehtetuks.

§ 26.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõige 3 jõustub 2005. aasta 1. septembril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA


Lisa 1
Eesti lipu seaduse juurde




Eesti lipp

Sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285 C

Triaadi värvides: C 91% CYAN (sinine)
  M 43% MAGENTA (purpur)
  Y 0% YELLOW (kollane)
  B 0% BLACK (must)


Lisa 2
Eesti lipu seaduse juurde




Vabariigi Presidendi lipp

Sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285 C

Triaadi värvides: C 91% CYAN (sinine)
  M 43% MAGENTA (purpur)
  Y 0% YELLOW (kollane)
  B 0% BLACK (must)


Lisa 1
riigivapi seaduse juurde




Suur riigivapp

Sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285 C

Triaadi värvides: C 91% CYAN (sinine)
  M 43% MAGENTA (purpur)
  Y 0% YELLOW (kollane)
  B 0% BLACK (must)


Lisa 2
riigivapi seaduse juurde




Väike riigivapp

Sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285 C

Triaadi värvides: C 91% CYAN (sinine)
  M 43% MAGENTA (purpur)
  Y 0% YELLOW (kollane)
  B 0% BLACK (must)


Lisa 3
riigivapi seaduse juurde




Suur riigivapp

Lisa 4
riigivapi seaduse juurde




Väike riigivapp

Lisa 5
riigivapi seaduse juurde




Suur riigivapp

Lisa 6
riigivapi seaduse juurde




Väike riigivapp

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json