Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tuleohutuse üldnõuded

Vastu võetud 03.07.1998 nr 25

Päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 21 lõike 1 alusel määran:

1. Käesolev määrus sätestab kinnis- ja vallasasja, maatüki ning ehitise (edaspidi objekt) tuleohutuse üldnõuded.

2. Objekt tuleb varustada õigusaktides ettenähtud tuletõrje- ja päästevahenditega. Nõuded tuletõrje- ja päästevahenditele on tuleohutusnõuded.

3. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) evakuatsioon -- inimeste sunnitud väljumine ruumist või ehitisest ohutusse kohta tulekahju või muu õnnetuse või ohu puhul;

2) evakuatsioonitee -- ehitise põranda mistahes punktist algav ja välisõhus maapinnal ohutus kohas lõppev, vabalt ja ohutult läbitav ehitisesisene liikumistee;

3) evakuatsioonipääs -- evakuatsioonialast otse välja viiv uks või ehitise sees- või väljaspool paiknev ruum, mille kaudu on tulekahju puhul võimalik ohutult evakueeruda maapinnale;

4) hädaväljapääs -- võimalus pääseda ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral nõuetele mittevastava lisaväljapääsu kaudu maapinnale, sh ka väljastpoolt antavat abi kasutades;

5) varuväljapääs -- üldiselt evakuatsioonipääsu nõuetele vastav teine lahkumisvõimalus ohustatud ehitisest või ruumist, mis siiski kogu ulatuses ei vasta evakuatsiooniteele esitatavatele nõuetele;

6) massiüritus -- ehitises või vabas õhus inimeste massilise kogunemisega seotud üritus;

7) plahvatusohtlik protsess -- protsess, milles toimuva tegevuse või tehnoloogilise protsessi juures kasutatakse, töödeldakse, valmistatakse või säilitatakse põlevainet või -materjali, mis on võimeline plahvatama;

8) tulekahju -- väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline või muu kahju;

9) tuleohtlik protsess -- protsess, milles toimuva tegevuse või säilitatavate materjalide või toodete omaduste tõttu on tulekahju teke ja levik võimalik;

10) tuleohutuskuja -- tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus.

4. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasub selle omanikul ja valdajal (edaspidi objekti valdaja).

5. Objekti valdaja peab kehtestama objekti üldise tuleohutusjuhendi.

6. Üldise tuleohutusjuhendi väljatöötamisel tuleb lähtuda iga konkreetse ehitise, selles toimuva protsessi ja kasutatava seadmestiku tule- ja plahvatusohtlikkuse eripärast.

7. Üldine tuleohutusjuhend, mis määrab kindlaks tuleohutuse tagamise nõuded objekti kohta tervikuna, peab sisaldama:

1) objekti tule- ja plahvatusohtlikkuse üldiseloomustust;

2) nõudeid territooriumi, tuleohutuskuja, ehitise ja tuletõrjeveevõtukohale juurdesõidutee korrashoiu kohta;

3) nõudeid tule- ja plahvatusohtliku protsessi tegemisel, aine ja materjali ning toote hoidmisel;

4) nõudeid mootorsõidukite territooriumile lubamise, seal liiklemise ja parkimise kohta;

5) suitsetamiskohale esitatavaid nõudeid ja suitsetamiskohti;

6) nõudeid side-, tuletõrje- ja päästevahendi ning tuletõrjeveevarustuse süsteemi korrashoiu kohta;

7) töötajate kohustusi tulekahju tekkimisel, tulekustutus- ja päästemeeskonna väljakutsumisel, inimeste evakueerimisel, tuletõrje- ja päästevahendi kasutamisel ning sündmuskohal tulekustutus- ja päästemeeskonna juhiga tehtava koostöö korda.

8. Tule- ja plahvatusohtliku protsessiga allüksuse tuleohutusjuhendi väljatöötamise korraldab selle juht. Juhend kooskõlastatakse objekti töökaitsespetsialisti või -volinikuga ja selle kinnitab objekti valdaja või tema volitatud isik.

9. Objekti plahvatus- ja tuleohtliku protsessiga allüksuse tuleohutusjuhend peab sisaldama:

1) protsessi tule- ja plahvatusohtlikkuse iseloomustust ning tulekahju korral inimese elule ja tervisele ohtlike mõjurite iseärasusi ja nende vähendamise meetmeid;

2) nõudeid tule- ja plahvatusohtliku protsessi ja ruumi kohta;

3) nõudeid tule- ja plahvatusohtliku materjali hoidmise ja kasutamise kohta;

4) nõudeid tehnoloogilise seadmestiku remondiks ettevalmistamisel ja selle remondijärgsel käikulaskmisel.

10. Objekti tuleohutusjuhend kuulub läbivaatamisele ja vajadusel korrigeerimisele:

1) protsessi reglemendi ja töötingimuste muutumisel;

2) tulekahju või õnnetuse toimumisel objektil või allüksuses;

3) juhendi koostamisel aluseks olnud õigusakti muutumisel.

11. Tule- ja plahvatusohtlike protsessidega objektil on soovitav:

1) määrata allüksuses või teenistuses tuleohutuse eest vastutav isik, kelle ametikohustustes kindlaks määrata tema ülesanded tuleohutuse tagamise alal;

2) moodustada perioodiliselt tuleohutusnõuete ja -juhendite täitmist kontrolliv tuleohutuskomisjon;

3) moodustada tulekustutus- ja päästeformeering.

12. Objekti valdaja tuleohutuse tagamiseks objektil lisaks käesoleva määruse punktile 5:

1) korraldab töötajate tuleohutusalase õppe (lisa 1), milleks määrab tuleohutusalase juhendamise ja täiendõppe läbiviimise korra ja perioodilisuse ning töötajad, kes kuuluvad õpetamisele tuleohutusalase täiendõppe programmi alusel;

2) töötab välja ja rakendab tulekahju ennetamist, tule leviku tõkestamist ja kustutamist tagavad meetmed;

3) koostab tegevusplaani inimeste evakueerimiseks ja keskkonna kaitsmiseks tulekahju, samuti muu õnnetuse (edaspidi õnnetus) korral (lisad 3, 4 ja 5);

4) tagab objektil nõutava arvu tuletõrje- ja päästevahendite paigaldamise ja hooldamise vastavalt nendele esitatud nõuetele ning nende vahendite töökorras oleku ja sihtotstarbelise kasutamise.

13. Füüsiline isik peab tuleohutuse tagamiseks:

1) järgima objektil kehtestatud tuleohutusnõudeid;

2) tundma kasutatava, töödeldava, valmistatava ja säilitatava aine ja materjali tule- ja plahvatusohtlikke omadusi ning tuleohutusnõudeid nendega töötamisel;

3) kasutama tule- ja plahvatusohtlikus protsessis töökorras töövahendit, aparaati, seadmestikku jms, täitma selle kasutamisjuhendit ja tuleohutuse eest vastutava isiku juhiseid;

4) rakendama lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju või plahvatuse;

5) hoidma tuletikke ja muud süütevahendit alaealisele kättesaamatus kohas, vältima alaealise viibimist käitatud tule- või plahvatusohtliku seadme, aine, materjali või tegevuse (elektririist, küdev kolle, lõke, illumineeritud jõulukuusk jms) juures ilma täiskasvanu järelevalveta;

6) teadma oma kohustusi tulekahju või õnnetuse korral, oskama kasutada objektil olevat side-, tuletõrje- ja päästevahendit;

7) tulekahju või muu õnnetuse avastamisel viivitamatult teatama sellest päästeasutuse häirekeskusele (edaspidi häirekeskus) ja objekti administratsioonile.

III. NÕUDED KRUNDI, EHITISE JA NEIS PAIKNEVA SEADMESTIKU, TEHTAVA TÖÖ JA LÄBIVIIDAVA ÜRITUSE KOHTA

Krunt

14. Krundi juurdesõidutee, läbisõidukoht ja juurdepääs ehitisele ning tuletõrjeveevõtukohale peab olema vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

15. Krundi hoonestamata maa-ala (edaspidi territoorium) peab olema puhas põlevaine ja -materjali (edaspidi põlevmaterjal) jäätmetest. Tootmis- ja olmejäätmeid tuleb koguda ja hoida selleks määratud kohas või taaras. Põlevjäätmete taaras hoidmisel peab selle kaas olema suletud. Jäätmete konteiner peab paiknema põlevmaterjalist ehitisest või põlevmaterjalist viimistlusega ehitise välisseinast või mistahes muu tulepüsivusega ehitise ukse- või aknaavast vähemalt 2 m kaugusel.

16. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see takistab tuletõrje- ja päästetehnika läbisõitu, tuleb viivitamatult rajada muu läbipääs suletavasse lõiku või üles seada ümbersõiduvõimalust näitav viit. Linna või muu tiheasustusega kohas tänava läbisõiduks sulgemisel rohkem kui üheks ööpäevaks peab tänava sulgemisloa saanud isik sellest viivitamatult informeerima häirekeskust.

17. Põlevmaterjal tuleb territooriumil paigutada vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele (lisa 2).

18. Territooriumi osa, kus on võimalik põlevgaasi, -auru või -tolmu kogunemine, tuleb tähistada tuleohutusmärgiga.

19. Suitsetamine tule- või plahvatusohtliku protsessiga territooriumi osal on lubatud ainult selleks eraldatud, sisustatud ja tähistatud kohas.

20. Tahkkütust, põlevmaterjali või -taarat tohib hoida ehitisest mitte lähemal kui 4 m ja koresööta mitte lähemal kui 15 m. Sõiduk tuleb parkida selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest.

21. Pimedal ajal peavad linnas või muus tiheasustusega paigas paikneva hoone number ja tuletõrjehüdrandi tähis olema valgustatud.

22. Linnast või muu tiheasustusega paigast eemal paikneva objekti (suvila- ja aiandusühistu, töö-, spordi- või puhkelaager vms) territooriumil tuleb:

1) paigaldada sissesõidu juurde territooriumi skemaatiline plaan, millel on teede ja tuletõrjeveevõtukohtade tähistus;

2) paigaldada teatis lähima üldkasutatava hädaabitelefoni asukoha ning häirekeskuse telefoninumbriga;

3) seada üles elektriline või käsihelialarmseade teadustamiseks tulekahju või muu õnnetuse tekkimisest.

23. Territooriumil ei tohi:

1) ladustada ehitiste vahelisse tuleohutuskuja alasse mistahes põlevmaterjali, põlevpakendis seadet või -taarat ning parkida mootorsõidukit või muud tehnikat;

2) rajada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud projektita;

3) sõita sädemepüüdjata mootorsõidukiga põlevvedeliku või -gaasi või muu kergestisüttiva materjali kasutamis- ja hoiukohta või -ruumi;

4) teostada tule- ja plahvatusohtlikku protsessi väljaspool selleks otstarbeks seadistatud kohta;

5) remontida põlevvedeliku või -gaasiga täidetud torustikku või seadet;

6) ladustada põlevmaterjali elektriõhuliini alla või lähemale kui 2 m objekti välispiirdest;

7) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku;

8) tankida mootorsõidukit vahetult selle hoiu-, hooldus- või remondikohas;

9) põletada kulu.

Ehitis

24. Põlevmaterjal tuleb ehitises paigutada vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele (lisa 2).

25. Ehitises peab olema nähtavale kohale üles pandud:

1) teatis häirekeskuse telefoninumbriga ning hädaabitelefoni asukohta tähistav tuleohutusmärk;

2) tule- ja plahvatusohtliku protsessiga ruumi kohta kehtiv tuleohutusjuhend ja tuleohutusmärk ruumi ukse välisküljel.

26. Vaip või muu põrandakate peab evakuatsiooniteel ja inimeste massilise kogunemisega seotud ruumis vastama süttivustundlikkuse ja tuleleviku suhtes ehitiste projekteerimisnormidele ja olema põrandale kinnitatud selliselt, et see ei tekitaks takistust inimeste evakueerimisel. Põrandakate evakuatsiooniteel ei tohi süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tuletikk, kustutamata sigaret vms) toimest.

27. Inimeste massilise kogunemisega seotud ehitises tuleb mistahes evakuatsiooni-, häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuatsioonitee tähistada vastava tuleohutusmärgiga.

28. Tulekahju tekkimisel tuleb lift ja tõstuk (peale erilifti) võimalusel suunata kohe alumisele korrusele ja välja lülitada.

29. Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mistahes kommunikatsiooni läbiviigukoht tuleb täita kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga.

30. Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine tuleb viivitamatult koristada.

31. Kelder ja pööning tuleb hoida korras ja puhas põlevjäätmetest. Uksed peavad olema lukustatud ning aknad klaasitud ja suletud.

32. Tootmis- ja laohoones peavad läbikäigu piir ja materjali põrandale ladustamise koht olema märgitud hästinähtava piirjoonega. Läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,9 m ja väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse või värava laiune.

33. Põlevmaterjali tohib tootmisruumis hoida koguses, mis ei ületa ühe töövahetuse või ööpäeva vajadust.

34. Ehitises on keelatud:

1) muuta ehitise või ruumi kasutusotstarvet, seda rekonstrueerida, ümber planeerida, kapitaalselt remontida ja tehniliselt ümber seadistada ilma kehtestatud korras heakskiidetud projektita;

2) tõkestada evakuatsiooniteed või -pääsu seadme, pakendi, taara, eseme, mööbli ega muu sisustusega;

3) sulgeda jäigalt evakuatsioonipääsu või kasutada sellel raskesti avatavat sulgurit. Lukustatud uks evakuatsiooniteel peab olema seestpoolt võtmeta avatav;

4) paigaldada evakuatsiooniteele pöördristi, lükand- või pöördust või muud inimeste evakueerimist takistavaid seadeldisi või katta evakuatsioonitee seina lauspeegliga, kui see ei ole ette nähtud projektiga;

5) avamatult trellitada hädaväljapääsuks ettenähtud akent või muud ava;

6) kasutada evakuatsiooniteel põlevat viimistlusmaterjali (välja arvatud põlevmaterjalist või süttimise eest kaitsmata tarinditega ehitis), samuti mürgist põlemisjääki eraldavat viimistlusmaterjali, vaipa või muud katet;

7) klaasida suitsuvaba trepikoja õhutsooni;

8) hoida ja kasutada ehitise keldris või pööningul põlevvedelikku või -gaasi või muud plahvatusvõimelist põlevainet, kui nende hoidmine või kasutamine loetletud kohtades ei ole ehitise projektiga ette nähtud;

9) hoida ventilatsioonikambris selle teenindamiseks mitteettenähtud seadet või materjali;

10) ummistada juurdepääsu elektrilahutusseadmele, tuletõrje- ja päästevahendile ning tuletõrjeveevõtukohale või -hüdrandile või muul viisil takistada nende kasutamist tulekahju või õnnetuse korral.

Seadmestik

35. Tehnoloogilise ja muu seadmestiku kasutamine ning tehnohooldus peab tuleohutuse tagamise seisukohalt vastama selle valmistaja tehnilise dokumentatsiooni ja tehnoloogilise reglemendi nõuetele. Seadmestiku tehnohooldus peab olema tehtud valdaja kehtestatud tähtaegadel.

36. Tehnoloogilises protsessis kasutatava, töödeldava, valmistatava või säilitatava aine ja materjali kohta peab objekti valdajal olema nende tule- või plahvatusohtlikkust iseloomustav teave (sertifikaat, ohukaart vms), nende taaral ja pakendil vastav markeering ning hoiukoht (sektsioon) tähistatud vastava tuleohutusmärgiga.

37. Tule- või plahvatusohtlik toode peab olema varustatud eestikeelse kasutamisjuhendiga, mis peab sisaldama tuleohutusnõudeid nende kasutamisel ja muud teavet toote tule- ja plahvatusohtlike omaduste kohta, samuti kandma võimalusel rahvusvaheliselt kasutatavat tingmärki.

38. Ventilatsioonikambrit, -tsüklonit, -filtrit ja -õhukanalit tuleb puhastada süttivast tolmust ja neisse ladestunud põlevjäägist. Puhastamise tähtajad kehtestab objekti valdaja.

39. Seadmestiku kasutamisel ei tohi jätta töötavat tehnoloogilist või muud seadet või mehhanismi järelevalveta, välja arvatud automaatjuhtimisel töötav seadmestik. Rikkis tule- või avariikaitsesüsteemiga või muu rikkega seadmestikku ei tohi kasutada.

Tööd

40. Määrdunud detaili pesemine ja rasvaärastamine peab üldjuhul toimuma mittepõleva pesemisvahendiga. Põlevvedelikuga tohib detaili pesta või rasva ärastada selleks seadistatud ruumis või kohandatud töökohas.

41. Põlevvedelikku peab hoidma tihedalt suletud taaras ja selleks ettenähtud kohas. Põlevvedelikku tohib villida, segada ja vedeldada selleks määratud ruumis või väljaspool ehitist paikneval platsil.

42. Küünalt tohib kasutada ruumi valgustamiseks, kui see on asetatud püsivasse mittepõlevast materjalist küünlaalusesse. Põlevat küünalt ei tohi jätta järelevalveta.

43. Töö või muu tegevuse lõpetamisel peab füüsiline isik oma asukoharuumi tuleohutuse seisukohast üle vaatama ja võtma meetmed tulekahju põhjustada võivate tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks või informeerima neist viivitamatult objekti valdajat.

44. Töö tegemisel ei tohi:

1) kasutada lahtist tuld (välja arvatud tuletöö), suitsetada väljaspool selleks ettenähtud ja sisustatud kohta ning tuleohutusnõudeid järgimata sulatada külmunud veetorustikku lahtise tulega;

2) kasutada põlevvedelikku ruumi koristamisel ning riietus- või muu eseme pesemisel või puhastamisel;

3) avada põlevaine pakendit või taarat ning villida või pakendada põlevainet selle hoiuruumis.

Massiüritus

45. Enne massiürituse korraldamist peab objekti, kus toimub massiüritus, valdaja või ürituse tuleohutuse eest vastutav isik kontrollima üritusega seotud ruumi või muu paiga üldist tuleohutusseisundit, evakuatsioonitee ja -pääsu kasutamisvalmidust, veenduma ettenähtud tuletõrje- ja päästevahendi olemasolus ja töökorras olekus. Avastatud tuleohutusnõuete rikkumised tuleb kõrvaldada enne massiürituse algust.

46. Massiürituse ruumis tuleb istmed ridades omavahel ühendada ja kinnitada põranda külge. Kuni 200 istekohaga ruumis tohib istmed jätta põranda külge kinnitamata.

47. Massiüritust tohib korraldada ainult ehitiste projekteerimisnormides ettenähtud arvu evakuatsiooniteede ja -pääsudega ehitises.

48. Laste ürituse ajal peab alaliselt laste juures viibima õpetaja, kasvataja või muu täiskasvanu, keda on juhendatud tuleohutusnõuetes ja tegutsemises tulekahju korral.

49. Tulepüsivuse suhtes normeerimata tarinditega ehitises tohib massiürituseks kasutada ainult esimese korruse ruumi.

50. Jõulukuusk tuleb ruumis asetada kindlale alusele ja paigutada nii, et see ei takistaks ruumist väljapääsu.

51. Elamus, suvilas, aiamajas, palvelas ja kirikus asuval jõulukuusel võib kasutada küünlaid. Küünal tuleb kuuse külge kinnitada nii, et oleks välditud kuuse ja põlevmaterjalist ehete süttimine.

52. Ehitises toimuva massiürituse ajal ei tohi:

1) vähendada vaatesaalis ridadevahelise läbikäigu laiust, paigutada läbikäiguteele lisaistet või ületada ehitise projektiga ettenähtud kohalviibijate arvu;

2) teha tuletööd;

3) kasutada ilutulestikku kohaliku päästeasutuse kooskõlastuseta.

53. Objektil tohib kasutada standardset elektriseadet, mille paigaldamisel ja hooldamisel tuleb juhinduda tootja kasutamisjuhendist ning nende paigaldamist ja hooldamist käsitlevast õigusaktist.

54. Töö lõpetamisel tuleb elektriseade vooluvõrgust lahutada, välja arvatud tehnoloogilise juhendi või objektil kehtestatud korra järgi ööpäevaringselt töötav elektriseade.

55. Elektriseadme kasutamisel ei tohi:

1) paigaldada ajutist elektrijuhet (välja arvatud ehitus-, remondi- või ajutise töökoha toitejuhe);

2) kasutada vigastatud või riknenud isolatsiooni või muu tulekahju või plahvatust põhjustada võiva defektiga elektriseadet, -kaablit või -juhet;

3) kasutada kalibreerimata või elektrijuhtmestiku lubatavale voolutugevusele mittevastava sulavelemendiga kaitset;

4) kasutada töökeskkonna tingimustele mittevastavat elektriseadet ja -juhet;

5) hoida elektrijaotuskilbis või sellel mistahes põlevmaterjali või -eset;

6) kasutada mittestandardset elektrisoojendusriista või -valgustit;

7) jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet.

56. Paikne kütteseade peab vastama ehitiste projekteerimisnormidele.

57. Roo-, õle-, sindli-, pilpa- või muu kergestisüttiva katusekattega ehitise suitsukorsten peab olema varustatud sädemepüüdjaga. Võrksädemepüüdja kasutamisel ei tohi metallvõrgu ava külje pikkus olla üle 5 mm. Sädemepüüdja konstruktsioon peab võimaldama korstnalõõride takistamatut puhastamist.

58. Ühekorruselise põlevmaterjalist katusekattega elamu juures peab olema katuseni ulatuv najatusredel ja kütteseadmega elamu katusel ka selle harjani ulatuv redel.

59. Põlevmaterjalist põrandakattega ruumis tuleb küttekolde ees olev põrand kaitsta süttimise eest tihedalt põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või põlevmaterjalist põrandakate asendada mittepõlevaga. Uksega küttekolde ees peab kaitstava ala ulatus olema vähemalt 400 mm selle ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Lahtise küttekolde puhul peab kaitstud ala ulatuma vähemalt 150 mm koldeava külgedele ja 750 mm selle ette kolde esiservast mõõdetuna.

60. Kütust tuleb hoida selleks ettenähtud ruumis või väljaspool ehitist vähemalt 4 m kaugusel asuval platsil.

61. Ahju, pliidi või kamina kütmine ruumis tuleb lõpetada vähemalt kaks tundi enne töö lõppu või magamaminekut.

62. Kütteseadme kasutamisel ei tohi:

1) paigaldada suitsulõõri ventilatsiooniresti või kasutada ventilatsioonilõõri suitsu juhtimiseks;

2) kinnitada kütteseadme suitsukorstna külge raadio- või televisiooniantenni või muud samalaadset seadet, kui see ei ole kütteseadme projektiga ette nähtud;

3) kütta pragunenud seina, mittekorras koldeukse või muu tulekahju põhjustada võiva defektiga kütteseadet;

4) süüdata kütteseadme koldes tuld põlevvedeliku abil;

5) kütta katelt, ahju või pliiti koldeust sulgemata;

6) kütta kivisöe, koksi, põlevkivi, gaasi või sünteetilise materjaliga küttekollet, mis pole vastava kütuseliigi jaoks ette nähtud või kohandatud;

7) paigutada kütust, põlevmaterjali või -eset kütteseadme välispinnale lähemale kui 0,5 m ja selle kütteava ette lähemale kui 1,5 m kolde tagaseinast;

8) kuivatada küttepuud, riietus- või muud põlevat eset kütteseadmel;

9) jätta küdevat küttekollet järelevalveta, välja arvatud automaatjuhtimisega kütteseade;

10) paigutada kustutamata sütt või tuhka põlevjäätmete hoiukohta või põlevmaterjalist taarasse.

63. Tuletõrjeveevõrgu veeandmisvõime tõhusust tuleb kontrollida vähemalt üks kord aastas.

64. Mitteköetava ehitise tuletõrjeveevõrk tuleb külmaks aastaajaks veest tühjendada või soojustada. Tuletõrjeveekraani juures peab olema siibri asukohta ja avamiskorda ning pumba käivituskorda käsitlev selgitus.

65. Tuletõrje pumbaruumi tuleb välja panna objekti tuletõrjeveevarustuse üldskeem ja kasutamisjuhend. Iga siibri ja tuletõrjepumba juures peab olema nende otstarbe selgitus.

66. Kinnise tuletõrjeveehoidla kasutamisel tuleb:

1) jälgida vee tasapinda veehoidlas ning lekke korral võtta meetmed selle kõrvaldamiseks ja veehoidla veega täitmiseks;

2) taastada pärast tulekahju kustutamist või tulekustutusõppust projektiga ettenähtud veevaru veehoidlas;

3) keelata tuletõrjeveehoidlas oleva vee kasutamine muuks otstarbeks, välja arvatud tulekahju kustutamine või tulekustutusõppuse läbiviimine;

4) tagada veehoidla aastaringse kasutamise võimalus.

67. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.

68. Tulekahju avastanud isik on kohustatud:

1) teatama viivitamatult häirekeskusele, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama valvetöötaja esitatud küsimustele;

2) hoiatama ohtu sattunud inimesi;

3) sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni tõkestamaks tule levikut;

4) võimaluse piires asuma tuld kustutama.

69. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel peab tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja informeerima selle juhti:

1) tulekahju tekkekohast ja ulatusest;

2) võimalikust ohust inimestele;

3) muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid vms).

70. Tunnistan kehtetuks siseministri 22. juuni 1995. a määruse nr 11 «Tuleohutuseeskirjade üldeeskirja TE-1 kinnitamine» (RTL 1995, 48, lk 1619).

Tuleohutusalane juhendamine ja tuleohutusalase täiendõppe tüüpprogramm

I. ÜLDALUSED

1. Töötaja peab tööandja juures läbima tuleohutusalase õppe, mis koosneb sissejuhatavast, esmasest ja täiendavast tuleohutusalasest juhendamisest ning täiendõppest.

2. Objekti tule- ja plahvatusohtlikkuse ning tuleohutusnõuete ja -juhendite tundmaõppimiseks ning tulekahju korral tegutsemise korra õpetamiseks tuleb töötajatele korraldada tuleohutusalane juhendamine.

3. Objekti tule- ja plahvatusohtliku protsessiga allüksuste töötajatele ja tuletöö tegijatele korraldatakse tuleohutusalane täiendõpe.

4. Õpilastele korraldatakse vestlusi ja õppusi õppeasutuses ja olmes kehtivate tuleohutusnõuete ja tulekustutusvõtete tundmaõppimiseks.

5. Töötajat, kes ei ole objekti valdaja kehtestatud tuleohutusalast õpet läbinud, ei tohi tööle lubada.

6. Tööle või teenistusse vormistamisel peab töötaja läbima sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja seejärel esmase juhendamise töökohal.

7. Sissejuhatava juhendamise käigus peavad juhendatavad tutvuma:

1) objekti üldise tuleohutusjuhendiga;

2) võimalike tulekahjupõhjustega ning nende vältimise meetmetega;

3) tegutsemise korraga tulekahju või muu õnnetuse korral (tulekustutus- ja päästemeeskonna väljakutsumine, inimeste evakueerimine, esmaste tulekustutusvahendite kasutamine jms).

8. Esmasel juhendamisel töökohal tuleb juhendatavale tutvustada:

1) objekti ja allüksuse tule- ja plahvatusohtlikkust;

2) objektil teostatava protsessi iseärasust;

3) tuleohutusnõudeid;

4) olemasolevaid side-, tuletõrje- ja päästevahendeid ning nende kasutamisvõtteid;

5) inimestele tulekahjust teavitamise süsteemi ja viisi;

6) tulekahju või õnnetuse korral tegutsemise korda.

9. Täiendav juhendamine viiakse läbi:

1) tuleohutusnõuete või -juhendite muutumise või süstemaatilise eiramise korral;

2) protsessis kasutatavate, töödeldavate, valmistatavate või säilitatavate ainete ja materjalide tule- või plahvatusohtlikkuse suurenemise korral;

3) tulekahju või õnnetuse järgselt;

4) töös pikaajalise vaheaja korral.

10. Täiendava juhendamise läbiviimise aja, selle sisu ja mahu ning juhendamisele kuuluvad isikud määrab objekti valdaja või allüksuse juht.

11. Tuleohutusalast täiendõpet korraldatakse eesmärgil süvendada tule- ja plahvatusohtliku protsessi teostamisega seotud allüksuste töötajate ja tuletöö tegijate tuleohutusalaseid teadmisi, õpetada tundma nende tööde ja protsesside tuleohutusnõudeid ning tulekahju puhkemise või õnnetuse korral tegutsemise korda.

12. Tuleohutusalast täiendõpet käesoleva programmi järgi tuleb korraldada 6--10 tunni ulatuses. Tuleohutusalane täiendõpe tuleb läbi viia objekti valdaja kinnitatud programmi alusel.

13. Objektil, kus tule- või plahvatusohtliku protsessiga allüksus puudub, võib moodustada üleobjektilise tuletöö tegijate ja vajadusel ka muude töötajate grupi tuleohutusalase täiendõppe läbimiseks.

14. Tuleohutusalase täiendõppe korraldamisse tuleks kaasata peale objekti spetsialistide ka tuletõrje- ja päästeala spetsialiste.

15. Tuleohutusalase täiendõppe korraldamisel on otstarbekas käsitleda järgmisi teemasid:

Teema 1. Objekti tuleohutusnõuded

Objektil tehtava tule- ja plahvatusohtliku protsessi lühiiseloomustus ning meetmed tulekahju ennetamiseks. Võimalike tulekahjude, plahvatuste ja avariide põhjused.

Nõuded tule- ja plahvatusohtliku protsessiga ehitise, ruumi, evakuatsioonipääsu ja -tee kohta.

Objektil säilitatava aine ja materjali tule- ja plahvatusohtlikkuse üldhinnang ning meetmed tulekahjude ennetamiseks.

Nõuded objekti territooriumi ja tuletõrjeveevarustuse süsteemi kohta.

Nõuded elektri- ja kütteseadmetele ning ventilatsioonisüsteemile.

Tuleohutusjuhendid ja nende täitmise korraldus.

Teema 2. Tuleohutusnõuded allüksuses ja töökohal

Seadmestiku, materjali ja toote tule- ja plahvatusohtlikkuse iseloomustus.

Tuleohutusnõuded allüksuses ja töökohal, töötajate kohustused tuleohutuse tagamisel.

Töötaja tegevus seadmestiku, aparaadi või agregaadi tööreþiimi häire korral.

Teema 3. Tuletõrje- ja päästevahendid

Objektil kasutuses olevad tuletõrje- ja päästevahendid (esmane tulekustutusvahend, tuleohutusmärk, tuletõrjeveevarustuse ning tulekahjusignalisatsiooni-, automaatne tulekustutus-, suitsutõrje-, turvavalgustus- ja piksekaitsesüsteem), nende otstarve, hooldamise ja kasutamise kord ning asukohad.

Teema 4. Tegutsemine tulekahju korral

Objektil tekkida võiva tulekahju arengu iseloomustus ja iseärasused. Inimeste teavitamine tulekahjust või õnnetusest.

Töötaja tegutsemine objekti allüksuses või selle territooriumil tulekahju või selle tunnuste avastamisel.

Tulekustutus- ja päästemeeskonna ning lisajõudude vastuvõtmine. Inimeste evakueerimine ohustatud alast. Tulekahju kustutamine objektil olevate tuletõrje- ja päästevahenditega.

Märkus. Ühest tule- või plahvatusohtliku protsessiga allüksusest teise üleminekul peab töötaja tuleohutusalase täiendõppe teemad 2, 3 ja 4 uuesti läbima.

Ohtlike ainete eraldamise tabel

Tingmärgid:

-- ei ole vaja eraldada;

+ on vaja eraldada.

Märkus. Ohtlike ainete klassifikatsioon on antud rahvusvahelise klassifitseerimissüsteemi alusel.

Evakueerimise skemaatilise plaani koostamise juhend

1. Korruse plaanil peavad olema näidatud koridor, trepikoda, numbrituba, rõdu, lodþa, ehitiseväline redel, samuti trepikoja ja evakuatsiooniteel olevad uksed (joonis 1).

2. Ruum, millele individuaalse evakueerimise plaan on koostatud, tähistatakse kirjega «Teie asukoht».

3. Põhievakuatsioonitee tähistatakse plaanil pideva joonega, teised evakuatsiooniteed katkendjoonega. Need jooned peavad olema rohelist värvi ja kaks korda jämedamad korruse plaani piirjoonest.

4. Korruse põhievakuatsioonitee tuleb näidata välisülekäiguga ja suitsuvaba trepikoja või vastavalt korruselt esimesele korrusele viiva trepikoja suunas. Kui kaks trepikoda on suitsu ja tule eest kaitstud võrdväärselt, siis näidatakse põhievakuatsioonitee lähima trepini.

5. Evakuatsiooniteed tähistav joon tuleb plaanil tõmmata konkreetsest ruumist (käesoleva juhendi punkt 2) kuni ohutu kohani või vahetult välja.

6. Korruse plaanil näidatakse Eesti standardile EVS 620-2 «Tuleohutus. Ohutusmärgid» vastava tuleohutusmärgi abil, kus asuvad:

1) tulekahju teatenupp;

2) hädaabitelefon;

3) tulekustuti ja tuletõrjevoolik.

7. Plaanil kasutatud tingmärgid ja nende tähendused tuleb anda plaani all, vajaduse korral ka võõrkeeltes.

SID

SID

SID