Teksti suurus:

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.04.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2008
Avaldamismärge:

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus

Vastu võetud 05.02.2004 nr 28
RT I 2004, 7, 43
jõustumine 16.02.2004

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
31.03.2005 (RT I 2005, 19, 113) 10.04.2005

Määrus kehtestatakse «Rakenduskõrgkooli seaduse» (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207) § 4 lõike 2 ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387) § 5 lõike 2 punkti 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste staatus

(1) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (edaspidi õppeasutus) on riigikaitseline, sõjaväeliselt korraldatud rakenduskõrgkool Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

(2) Õppeasutus on administratiivselt eraldiseisev kaitseväe struktuuriüksus.

(3) Õppeasutuse nimi inglise keeles on Estonian National Defence College.

§ 2. Õppeasutuse eesmärk, tegevusvaldkonnad ja ülesanded

(1) Õppeasutuse eesmärk on ette valmistada professionaalseid, isamaaliselt kasvatatud kõrgharidusega ohvitsere kaitseväele, Kaitseliidule ning teistele sõjaväeliselt korraldatud asutustele ja üksustele.

(2) Õppeasutuse tegevusvaldkonnad on:
1) rakenduskõrghariduse andmine sõjaväeliste rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel;
2) täiendõppe ja rakendusuuringute läbiviimine oma valdkonnas;
3) arendustegevus sõjateaduse ja sõjaväelise hariduse valdkonnas.

(3) Õppeasutuse ülesanded on:
1) õppurite sõjandusalase väljaõppe ning nende isamaalise kasvatuse korraldamine;
2) rakenduskõrghariduse omandamiseks, täiendõppe läbiviimiseks ning arendustegevuseks vajalike tingimuste loomine;
3) õppekirjanduse, õppemetoodiliste materjalide ja teiste õppevahendite koostamine kaitseväele;
4) teaduslik uurimis- ja arendustöö sõjateaduse ja sõjaväelise hariduse valdkonnas;
5) koostöö arendamine teadus- ja arendusasutustega Eestis ja välisriikides.

(4) Õppeasutuses võib toimuda magistriõpe Vabariigi Valitsuse otsuse alusel ja Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud õppekavade järgi ning õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi.

§ 3. Asukoht

(1) Õppeasutus asub Tartus. Õppeasutuse struktuuriüksused võivad asuda mujal Eestis.

(2) Õppeasutuse postiaadress on Riia 12, Tartu 51013.

§ 4. Sümbolid

(1) Õppeasutusel on väikese riigivapiga ja oma nimega pitsat.

(2) Õppeasutusel on oma sümbolid, mille kinnitab kaitseväe juhataja.

2. peatükk
ÕPPEASUTUSE JUHTIMINE JA STRUKTUUR

§ 5. Õppeasutuse ülem

(1) Õppeasutuse juhiks on ülem.

(2) Õppeasutuse ülema määrab ametikohale kaitseväe juhataja kaitseministri nõusolekul.

(3) Õppeasutuse ülema ametikohale võib määrata vähemalt vanemohvitseri auastmes oleva kaadrikaitseväelase, kes omab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes on teeninud vähemalt kolm aastat vanemohvitseri auastmega ametikohal. Kui õppeasutuses toimub magistriõpe, võib õppeasutuse ülema ametikohale määrata vähemalt vanemohvitseri auastmes oleva kaadrikaitseväelase, kes omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes on teeninud vähemalt kolm aastat vanemohvitseri auastmega ametikohal.

(4) Õppeasutuse ülem:
1) vastutab õppeasutuse tegevuse korraldamise eest ning õppeasutuse käsutuses olevate vahendite, sealhulgas riigivara, õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
2) teostab oma pädevuse piires õppeasutuses kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu ning õppeasutuse koosseisu kuuluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseaduses» (RT I 1997, 95/96, 1575; 1999, 31, 425) brigaadiülemale ettenähtud distsiplinaarvõimu;
3) esindab õppeasutust;
4) käsutab õppeasutuse eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses;
5) kinnitab oma pädevuse piires õppeasutuse eelarve liigenduse ning tagab õppeasutuse eelarve täitmise;
6) tagab õppeasutuse eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
7) sõlmib õppeasutuse nimel tehinguid või volitab selleks talle alluvaid kaitseväelasi või avalikke teenistujaid;
8) otsustab õppeasutuse valdusesse antud riigivaraga seotud küsimusi;
9) kinnitab käskkirjaga õppeasutuse kodukorra, õppekorralduse eeskirja, asjaajamisjuhendi ning teised õppetööd ja õppeasutuse sisemist korraldust reguleerivad õigusaktid oma pädevuse piires;
10) kinnitab õppeasutuse struktuuriüksuste põhimäärused;
11) määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt kaadrikaitseväelasi oma pädevuse piires, nimetab ametisse ja vabastab ametist avalikke teenistujaid ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid õppeasutuse töötajatega;
12) kinnitab õppeasutuse teenistujate ja töötajate ametijuhendid;
13) on aruandekohustuslik kaitseministri ja kaitseväe juhataja ees;
14) esitab vähemalt kaks korda aastas õppeasutuse nõukogule aruande õppeasutuse tegevuse kohta;
15) moodustab vajadusel komisjone;
16) täidab teisi õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi.

(5) Õppeasutuse ülem annab oma pädevuse piires käskkirju.

(6) Õppeasutuse ülema äraolekul asendab teda õppeosakonna ülem, viimase äraolekul aga Kõrgema Sõjakooli ülem.

§ 6. Õppeasutuse nõukogu

(1) Õppeasutuse nõukogu (edaspidi nõukogu) on õppeasutuse kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu.

(2) Nõukogusse kuuluvad:
1) õppeasutuse ülem;
2) Kõrgema Sõjakooli ülem;
3) Täiendõppe Keskuse ülem;
31) Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskuse ülem;
4) Väljaõppevahendite Keskuse ülem;
41) Rakendusuuringute Keskuse ülem;
5) õppeosakonna ülem;
6) üldosakonna ülem;
7) logistikaosakonna ülem;
8) õppejõudude esindajad;
9) õppurkonna esindajad, keda peab olema vähemalt üks viiendik nõukogu koosseisust.

(3) Nõukogu liikmete arvu määrab õppeasutuse ülem.

(4) Õppurkonna esindajad valitakse õppurkonna poolt selliselt, et nende hulgas oleks vähemalt üks kadett ja üks kuulaja.

(5) Õppejõudude esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida koosseisulised õppejõud. Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida koosseisuline õppejõud.

(6) Õppejõudude esindajate ja õppurkonna esindajate volitused kestavad üks aasta, alates 21. augustist kuni järgmise aasta 20. augustini. Õppejõudude esindajate valimised korraldab ülem, õppurkonna esindajate valimised korraldab õppurkonna esindus.

(7) Õppeasutuse ülem kutsub nõukogu kokku vähemalt kaks korda õppeaastas.

(8) Nõukogul on õigus kutsuda nõukogusse isikuid väljastpoolt õppeasutust.

(9) Nõukogu esimees on õppeasutuse ülem.

(10) Nõukogu:
1) teeb kaitseministrile ettepanekuid õppeasutuse põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
2) võtab vastu õppeasutuse arengukava ja esitab selle kinnitamiseks kaitseministrile, esitades arengukava eelnevalt Kaitseministeeriumi kaudu haridus- ja teadusministrile kooskõlastamiseks;
3) vaatab läbi õppeasutuse eelarve projekti;
4) kinnitab õppeasutuse eelarve täitmise aruande;
5) kinnitab õppeasutuse tööplaanid ja nende täitmise aruanded;
6) valib korralised õppejõud;
7) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning õppurite eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
8) kehtestab täiendõppe läbiviimise korra ning täiendõppe läbimist tõendavate dokumentide väljastamise korra;
9) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat õppeasutuse lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) andmise korra;
10) otsustab õppeasutuses vähemalt 10 aastat professorina töötanud pensionile siirduva õppejõu nimetamise emeriitprofessoriks ja kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
11) kehtestab õppeasutuse poolt osutatavate tasuliste teenuste eest võetava tasu määramise alused ja korra;
12) kinnitab õppurkonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele;
13) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
14) kuulab ära ülema ja teiste struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded, samuti nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud õppeasutuse arengut ja arendamist puudutavates küsimustes;
15) lahendab teisi õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi.

(11) Nõukogu töövorm on istung. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt kaks kolmandikku nõukogu koosseisust.

(12) Nõukogu võtab vastu otsuseid lihthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1 ja 2 sätestatud küsimusi saab nõukogu otsustada kahekolmandikulise häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl.

(13) Nõukogu otsusele kirjutab alla õppeasutuse ülem, tema äraolekul nõukogu vanim kohalolev liige.

[RT I 2005, 19, 113 – jõust. 10.04.2005]

§ 7. Nõunike kogu

(1) Nõunike kogu on õppeasutust ja ühiskonda ühendav nõuandev kogu.

(2) Õppeasutuse nõunike kogusse kuuluvad:
1) Kaitseministeeriumi esindajad;
2) kaitsejõudude esindajad;
3) teised riigikaitse valdkonnas tunnustatud isikud.

(3) Nõunike kogu liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, nõunike kogu liikmed nimetab ja nõunike kogu töökorra kinnitab kaitseminister.

(4) Nõunike kogu valib oma liikmete hulgast esimehe.

(5) Nõunike kogu teeb nõukogule, kaitseministrile ning haridus- ja teadusministrile ettepanekuid ja annab hinnanguid õppeasutuse, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.

(6) Nõunike kogu liikmel on õigus osa võtta nõukogu istungitest.

§ 8. Õppeasutuse struktuuriüksused

(1) Õppeasutuse struktuuri kuuluvad:
1) Kõrgem Sõjakool;
2) Täiendõppe Keskus;
21) Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskus;
3) Väljaõppevahendite Keskus;
31) Rakendusuuringute Keskus;
4) üldosakond;
5) õppeosakond;
6) logistikaosakond;
7) rahandus- ja eelarvejaoskond.

(2) Struktuuriüksused tegutsevad struktuuriüksuste põhimääruste alusel, mille kinnitab õppeasutuse ülem.

(3) Õppeasutuse struktuuri, sõjalise auastmega ametikohtade arvu, ametikohtade nimetused, ametikohtade auastmed ja erialad kinnitab kaitseväe juhataja õppeasutuse palgalise koosseisu tabelina.

[RT I 2005, 19, 113 – jõust. 10.04.2005]

§ 9. Struktuuriüksuste ülesanded

(1) Kõrgem Sõjakool korraldab kadettide ja kuulajate teenistust õppeasutuses. Kadetid ja kuulajad on Kõrgema Sõjakooli ülema otsealluvuses. Kõrgema Sõjakooli ülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseadusega» pataljoniülemale ettenähtud distsiplinaarvõim, kohustused ja vastutus.

(2) Täiendõppe Keskus viib läbi täiendõpet ning korraldab täiendõppel viibivate kaadrikaitseväelaste teenistust õppeasutuses, välisriikide ja rahvusvahelistes riigikaitselistes õppeasutustes. Täiendõppel viibivad kaadrikaitseväelased on Täiendõppe Keskuse ülema otsealluvuses. Täiendõppe Keskuse ülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseadusega» pataljoniülemale ettenähtud distsiplinaarvõim, kohustused ja vastutus.

(21) Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskus viib ellu kaitseotstarbelisi side, infotehnoloogia ja infooperatsioonide arendusprojekte ning korraldab erialast koolitust. Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskuse ülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseadusega» pataljoniülemale ettenähtud distsiplinaarvõim, kohustused ja vastutus.

(3) Õppeosakond viib läbi õppurite õppetööd. Õppeosakonna ülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseadusega» pataljoniülemale ettenähtud distsiplinaarvõim, kohustused ja vastutus.

(4) Väljaõppevahendite Keskus korraldab väljaõppevahendite väljatöötamist kaitseväele.

(41) Rakendusuuringute Keskus korraldab Eesti kaitseväe doktriinipõhise ja kaitseplaneerimise metodoloogilise baasi arendamist ning ülevaadete ja analüüside koostamist sõjaliste operatsioonide kogemuse analüüsi ja tagasiside kaudu koostöös NATO ja Euroopa Liidu ning nende liikmesriikide asjaomaste struktuuriüksustega. Rakendusuuringute Keskuse ülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseadusega» pataljoniülemale ettenähtud distsiplinaarvõim, kohustused ja vastutus.»

(5) Üldosakond viib läbi õppeasutuse personalitööd, korraldab dokumendihaldust, side- ja infotehnoloogilist teenindamist, julgeolekualast tegevust, kaplaniteenistust ning avalike suhete alast tegevust.

(6) Logistikaosakond korraldab õppeasutuse valduses oleva riigivara haldamist ning tagab õppeasutuse tegevuseks vajaliku vara hankimise ja korrashoiu.

(7) Rahandus- ja eelarvejaoskond korraldab õppeasutuse raamatupidamist ja finantsarvestust.

[RT I 2005, 19, 113 – jõust. 10.04.2005]

3. peatükk
ÕPPEKORRALDUS

§ 10. Täiendõpe

(1) Täiendõpe toimub õppeasutuse Täiendõppe Keskuse täienduskursustel.

(2) Täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra kehtestab õppeasutuse nõukogu.

§ 11. Õppeasutusse vastuvõtmine ja õppeasutusest väljaarvamine

(1) Õppeasutusse vastuvõtmine (immatrikuleerimine) ja õppeasutusest väljaarvamine (eksmatrikuleerimine) toimub kaitseministri poolt määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Õppeasutuse ohvitseri väljaõppe õppekohtadele võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikud, kes vastavad kaitseväe lepingulisse tegevteenistusse võtmisel esitatavatele nõuetele. Mehed peavad olema läbinud ajateenistuse ning naised peavad olema omandanud ajateenistuses ettenähtud väljaõppe. Ohvitseri väljaõppe õppekohtadele õppima asumise eelduseks on kaitseväe lepingulisse tegevteenistusse astumine.

(3) Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt üheaastane töökogemus magistriõppe õppekavale vastaval õppesuunal.

§ 12. Õppekorralduse eeskiri

Õppeasutuse õppetöö täpsem korraldus sätestatakse õppekorralduse eeskirjas, mille kinnitab õppeasutuse ülem.

§ 13. Hindamine ja eelnevate õpitulemuste arvestamine

(1) Õppeasutuse õppetöös lähtutakse hindamisel «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 6 lõike 2 punkti 18 alusel antud määrusest.

(2) Õppekava täitmisel võib õppeasutus rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes kuni 50 protsendi ulatuses arvestada õppuri eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust. Õppeasutus võib arvestada õppuri eelnevaid õpitulemusi samas rakenduskõrgkoolis enam kui 50 protsendi ulatuses rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.

§ 14. Õppeasutuse kodukord

Õppeasutusel on kodukord, mille kinnitab õppeasutuse ülem ja mis sätestab õppeasutuse töökorralduse.

§ 15. Õppekavad

Õppeasutuse õppekavad kinnitab kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. Kaitseminister kooskõlastab õppekavad enne kinnitamist haridus- ja teadusministriga.

§ 16. Õppe maht ja õppevormid

(1) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (ühele õppenädalale) õppuri poolt õppeks kulutatud tööle.

(2) Õppeasutuses toimub täiskoormusega õpe.

(3) Õppeasutus viib läbi õpet õppekorralduse eeskirjas nimetatud õppevormides, mis aitavad kaasa õppe eesmärkide saavutamisele.

§ 17. Õppekeel

Õppeasutuse õppekeel on eesti keel. Õppekeelena muu keele kui eesti keele kasutamise otsustab kaitseminister.

§ 18. Õppeasutuse lõpetamine

(1) Kui õppur on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami, antakse lõpetajale diplom õppekava täitmise kohta, samuti tasuta ingliskeelne akadeemiline õiend ( diploma supplement).

(2) Lõpetajale võidakse anda diplom kiitusega (cum laude ) haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel.

(3) Õppeasutuse Täiendõppe Keskuse täienduskursuse läbinule antakse sellekohane tunnistus.

4. peatükk
LIIKMESKOND

§ 19. Liikmeskond

Õppeasutuse liikmeskonna moodustavad õppeasutuse ülem, õppeasutuse struktuuriüksuste ülemad ja juhid, õppejõud, teadustöötajad, teised õppeasutuse töötajad ning õppeasutusse vastuvõetud õppurid.

§ 20. Õppeasutuse töötajad

(1) Õppeasutuse töötajateks on õppeasutuse ülem, õppeasutuse struktuuriüksuste ülemad ja juhid, õppejõud, õppeasutuse teadustöötajad ja teised õppeasutuse töötajad. Õppeasutuse töötajad võivad olla kaadrikaitseväelased, avalikud teenistujad ning töölepingu alusel töötavad isikud.

(2) Õppejõu ametikoht võib olla sõjalise auastmega ametikoht. Sõjalise auastmega õppejõu ametikohale määratakse kaadrikaitseväelane, kes vastab õigusaktides sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Õppejõu ametikohal olev isik peab vastama õppejõu osas kehtestatud nõuetele.

(3) Õppeasutuse töötajal on:
1) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täiendõpet;
2) õigus tasuta kasutada õppe- ja teadustegevuseks õppeasutuse raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt õppeasutuses kehtestatud korrale;
3) kohustus kasutada õppeasutuse vara heaperemehelikult;
4) õigused ja kohustused, mis tulenevad teenistussuhteid või töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, õppeasutusesisestest õigusaktidest ning ametijuhendist.

§ 21. Õppurid ja kursuslased

(1) Vastavalt õppetöö astmetele jagunevad õppeasutuses õppivad õppurid kadettideks ja kuulajateks. Õppurid moodustavad õppurkonna. Õppur on üliõpilane «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses.

(2) Kadett on põhikursusel õppiv kaadriohvitserikandidaat.

(3) Kuulaja on keskastmekursusel, vanemstaabiohvitseri kursusel või kõrgematel staabiohvitseride või kindralstaabikursustel õppiv kaadriohvitser.

(4) Kursuslane on allohvitser või allohvitserikandidaat, kes õpib sõjalise kutsekeskhariduse õppekava järgi. Kursuslane ei ole õppur ega kuulu õppurkonna hulka. Kursuslasele laienevad käesolevas põhimääruses sätestatud õppuri õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd need on sätestatud käesoleva põhimäärusega.

§ 22. Vastuvõtuarv

Kadettide ja kuulajate õppeasutusse vastuvõtu arvu määrab kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.

§ 23. Õppurite õigused

(1) Õppuril on õigus:
1) saada kõrgetasemelist haridust ja sõjaväelist väljaõpet;
2) saada puhkust õigusaktidega sätestatud korras;
3) saada akadeemilist puhkust üks kord igas kõrgharidusõppeastmes kuni üheks aastaks, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
4) tasuta kasutada õppetegevuseks rakenduskõrgkooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt õppeasutuses kehtestatud korrale;
5) osaleda õppurite esinduse valimistel ning kandideerida õppurkonna esindusse;
6) saada üliõpilaspilet, kui õppur õpib rakenduskõrgharidusõppe või magistriõppe õppekavade järgi;
7) saada õppeasutuselt õppekorraldusalast teavet;
8) õppekava sulgemisel või õppeasutuse tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
9) kasutada muid õigusaktidega talle antud õigusi.

(2) Kursuslasele laienevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 sätestatud õigused.

§ 24. Õppurite kohustused

(1) Õppurid on kohustatud:
1) järgima kaitseväedistsipliini;
2) järgima õppeasutuse kodukorda;
3) täitma õppekava nõudeid ja sooritama määratud tähtajaks kõik õppekavas ettenähtud eksamid ja arvestused vastavalt õppekorralduse eeskirjale;
4) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi või kõrgemate ülemate poolt antud käske.

(2) Kursuslasele laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õppuri kohustused.

§ 25. Õppurkond

(1) Õppeasutuse kadetid ja kuulajad moodustavad õppurkonna. Õppurkond on üliõpilaskond «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses.

(2) Õppurkonnal on õigus:
1) moodustada teiste rakenduskõrgkoolide üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) valida oma esindajad õppeasutuse nõukogusse;
4) otsustada muid õppurkonna tegevust puudutavaid küsimusi kooskõlas «Kaitseväeteenistuse seaduse» ja teiste õigusaktidega, kui nende küsimuste otsustamine ei ole antud kellegi teise otsustada.

(3) Õppurkonnal on põhikiri.

(4) Õppurkonna esindusorgan on õppurkonna esindus.

(5) Õppurkonna esinduse järgmise koosseisu valimised korraldab õppurkonna senine esindus. Õppurkonna esinduse valimised toimuvad iga õppeaasta alguses.

§ 26. Õppurkonna põhikiri

(1) Õppurkonna põhikirjas sätestatakse õppurkonna esinduse moodustamise kord, tema õigused, kohustused, vastutus ja töökord, samuti õppurkonna esindajate valimise kord õppeasutuse nõukogusse.

(2) Õppurkonna põhikirja vastuvõtmise või muutmise algatab õppurkonna esindus. Igal õppuril on õigus teha õppurkonna esindusele ettepanek õppurkonna põhikirja muutmiseks.

(3) Õppurkonna põhikirja eelnõu või põhikirja muudatuste eelnõu avalikustab õppurkonna esindus vähemalt üks kuu enne selle kavandatavat hääletamist. Igal õppuril on õigus esitada oma arvamus eelnõu kohta. Vähemalt üks nädal enne hääletamist vaatab õppurkonna esindus saabunud arvamused läbi ning avalikustab hääletamisele pandava lõpliku eelnõu.

(4) Õppurkonna põhikirja või selle muudatuste vastuvõtmise otsustab õppurkond hääletamisel, eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik kohalolijate kahekolmandikuline häälteenamus. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise kord kehtestatakse õppurkonna põhikirjas.

(5) Kui eelnõu osutub vastuvõetuks, esitab õppurkonna esindus selle hiljemalt kolme päeva jooksul kinnitamiseks õppeasutuse nõukogule, lisades ettenähtud korras vormistatud hääletamistulemuse.

(6) Õppeasutuse nõukogu kinnitab õppurkonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

5. peatükk
FINANTSEERIMINE JA VARA

§ 27. Finantseerimine

(1) Õppeasutust finantseeritakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

(2) Õppeasutusel on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid järgmisi tasulisi teenuseid:
1) teenused taseme- ja tööalases koolituses;
2) teenused rakendusuuringute läbiviimisel;
3) lepinguline õppe- ja arendustöö;
4) nõustamine sõjateaduse ja sõjaväelise hariduse valdkonnas;
5) majutus- ja paljundusteenused;
6) raamatukogu teavikute laenutus;
7) kirjastamine;
8) tõlketööd;
9) sporditreeningud, lasketiiruteenus ja teised sporditeenused.

§ 28. Õppeasutuse vara

Õppeasutus valdab ja kasutab talle Kaitseministeeriumi poolt kasutada antud riigivara «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) ja selle alusel õigusaktidega kehtestatud korras.

6. peatükk
JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS

§ 29. Teenistuslik järelevalve

Teenistuslikku järelevalvet õppeasutuse tegevuse üle teostavad Kaitseministeerium ja kaitseväe juhataja õigusaktidega ettenähtud korras.

§ 30. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet õppeasutuse õppetegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga «Rakenduskõrgkooli seaduses» ettenähtud korras.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium teavitab riikliku järelevalve alaste toimingute läbiviimisest eelnevalt Kaitseministeeriumi ning võimaldab Kaitseministeeriumi esindajatel viibida nende läbiviimise juures.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium teavitab riikliku järelevalve valdkonnas kavandatavast ettekirjutusest eelnevalt Kaitseministeeriumi ja võimaldab avaldada eelnevalt selle kohta arvamust.

§ 31. Aruandlus

Õppeasutus peab õigusaktidega sätestatud korras statistilist, finants- ning raamatupidamisarvestust, annab oma tegevusest aru kaitseministrile, kaitseväe juhatajale ning esitab aruandeid kehtestatud korras.

7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 32. Esimese õppurkonna valimiste korraldamine

(1) Esimese õppurkonna esinduse valimised korraldab hiljemalt 1. oktoobril 2004. a õppeasutuse ülem.

(2) Esimestel õppurkonna esinduse valimistel on igal õppuril õigus osaleda ja õppurkonna esindusse kandideerida.

(3) Esimestel õppurkonna esinduse valimistel hääletamise korra kehtestab õppeasutuse ülem demokraatlikest põhimõtetest lähtuvalt.

§ 33. Ülema ja nõukogu õigusaktide muutmise tähtaeg

Õppeasutuse ülema ja õppeasutuse nõukogu õigusaktid viiakse kooskõlla käesoleva põhimäärusega hiljemalt 1. septembriks 2004. a.

§ 34. [käesolevast tekstist välja jäetud]

 

/otsingu_soovitused.json