Teksti suurus:

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtse programmdokumendi aastateks 2004-2006» meetme 2.4 «Turismi arendamine" osa "Keskvalitsuse turismiinvesteeringu projektid" tingimused ning toetuse kasutamise kava koostamise kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.07.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtse programmdokumendi aastateks 2004-2006» meetme 2.4 «Turismi arendamine" osa "Keskvalitsuse turismiinvesteeringu projektid" tingimused ning toetuse kasutamise kava koostamise kord

Vastu võetud 13.04.2005 nr 44
RTL 2005, 45, 623
jõustumine 29.04.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.04.2006RTL 2006, 35, 61427.04.2006
14.07.2008RTL 2008, 61, 86926.07.2008

Määrus kehtestatakse « Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse » § 17 lõike 2 alusel.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrus kehtestab «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» (edaspidi arengukava) 2. prioriteedi «Ettevõtluse konkurentsivõime» meetme number 2.4 «Turismi arendamine» osa «Keskvalitsuse turismiinvesteeringu projektid» (edaspidi alameede) toetuse taotlemise ja menetlemise, toetuse rahaliste vahendite kasutamise ning toetuse kasutamise kava (edaspidi kava) koostamise tingimused ja korra (edaspidi kord).
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

§ 2.  Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses:
  1) alameetme rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
  2) alameetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi S ihtasutus);
  3) atraktsioon on turistidele atraktiivne ja ilma eelneva broneerimiseta külastajatele avatud sihtkoht, kus on võimalused meelelahutuseks, teadmiste täiendamiseks ning kus korraldatakse temaatilisi üritusi. Atraktsioonide peamisteks liikideks on mõisahooned ja mõisapargid, kindlused, loodusparkide ja rahvusparkide külastuskeskused, muuseumid ja galeriid, käsitöökojad, vaatetornid, botaanika- ja loomaaiad;
  4) taotlus on on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse saamiseks. Taotlus jaguneb eel- ja täistaotluseks;
  5) eeltaotlus on taotlus, milles esitatakse lühikokkuvõte projekti sisust, eesmärkidest, tegevustest, juhtimisest ning hinnanguline eelarve. Eeltaotlus on kava koostamise aluseks;
  6) täistaotlus on taotlus, millega taotletakse toetust eeltaotluse alusel edasi arendatud, kavas sisalduva projekti kaasrahastamiseks;
  7) projekt on taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse.

§ 3.  Alameetme eesmärk ja objekt

  (1) Alameetme eesmärk on suurendada Eesti kui reisisihi atraktiivsust ja pikendada välisturistide ööbimiste kestust, arendades välja välisturistidele huvipakkuvad atraktsioonid.

  (2) Alameetme objektiks on järgmised atraktsioonid:
  1) ministeeriumi valitsemisel olevad riigivaraks olevad või toetuse abil loodavad või parendatavad atraktsioonid;
  2) atraktsioonid, mille loomiseks või parendamiseks vajalikule kinnisasjale on ministeeriumi kasuks seatud hoonestusõigus;
  3) sihtasutuse või mittetulundusühingu omandis olevad või toetuse abil loodavad atraktsioonid, kui sihtasutuses või mittetulundusühingus teostab ministeerium asutaja- või liikmeõigusi.

  (3) Alameetme raames toetatakse lõikes 2 toodud tingimustele vastavate ministeeriumide projekte.

§ 4.  Toetatavad tegevused

  (1) Alameetme raames toetatakse «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõike 2 alusel kinnitatud toetuse kasutamise kavas sisalduvate välisturistidele huvipakkuvate suuremahuliste turismi arendusprojektide elluviimist, mille arendamine loob eeldused ettevõtluse arengule lisateenuste väljaarendamise kaudu, motiveerib turistide liikumist Eestis ning soodustab külastusaja pikenemist.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

  (2) Projektide elluviimisel toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) olemasolevate atraktsioonide parendamine või uute atraktsioonide loomine, sealhulgas projekteerimine, ehitamine, renoveerimine ja objektiga seotud infrastruktuuri arendamine Eestis;
  2) punktis 1 nimetatud atraktsioonides ekspositsiooni loomine või olemasoleva ekspositsiooni parendamine.

§ 5.  Abikõlblikud kulutused

  (1) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste projektiga otseselt seotud kulutuste katmiseks kooskõlas §-s 7 sätestatud piirmääradega:
  1) projekteerimise, ehitamise, renoveerimise ja siseviimistlusega seotud kulud;
  2) objektiga seotud juurdepääsuteede ja parklate ehitamisele, haljastustöödele ning maastikuarhitektuurile tehtavad kulud;
  3) turismiinfo viitade ja tahvlite hanke- ja paigalduskulud;
  4) ekspositsiooni loomise või parendamisega seotud kulud;
  5) turunduskulud;
  6) kulud § 20 punktis 11 toodud kohustuse täitmiseks;
  7) käibemaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 sätestatud tingimustel.

  (2) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused:
  1) kinnisvara ost;
  2) üldkulud ning amortisatsioon;
  3) trahvid, kohtukulud, viivised;
  4) finants-, panga- ja kindlustuskulud;
  5) projektijuhtimise kulud;
  6) tehingud «Tulumaksuseaduse» mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast;
  7) kulud, mille jaoks on saadud tagastamatut toetust teiste Euroopa Ühenduse või siseriiklike programmide raames;
  8) muud toetatavate tegevustega mitte seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

  (3) Käibemaks on abikõlblik, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-des 19 ja 20 sätestatule.

  (4) Kui toetuse saaja muutub käibemaksukohustuslaseks vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-le 19 või 20, peab ta sellest teavitama Sihtasutust. Käibemaksukohustuslaseks registreerimise järgselt esitatava §-s 19 toodud nõuete kohase maksetaotlusega koos tuleb esitada maksuhalduri tõend käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta. Alates käibemaksukohustuslasena registreerimise kuupäevast on käibemaks kas abikõlbmatu või abikõlblik vastavalt §-le 3.

  (5) Käibemaksukohustuslasest toetuse saaja puhul on käibemaks abikõlblik, kui projekti raames soetatakse kaupu ja teenuseid vaid maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule. Maksuvaba käive on toodud «Käibemaksuseaduse» §-s 16.

  (6) Käibemaks ei ole alameetmest rahastatava projekti raames abikõlblik, kui:
  1) käibemaks on arvestatud või on võimalik arvestada maksukohustuslase poolt mahaarvatava sisendkäibemaksu hulka vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule;
  2) toetuse saaja kasutab proportsionaalset sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodit vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-s 33 sätestatule.

  (7) Kui toetuse saaja kustutatakse käibemaksukohustuslasena registrist vastavalt «Käibemaksuseaduse» §-le 22, peab ta sellest teavitama Sihtasutust. Käibemaksukohustuslase staatuse muutmisele registreerimise järgselt esitatava §-s 19 toodud nõuete kohase maksetaotlusega koos tuleb esitada maksuhalduri tõend käibemaksukohustuslasena registrist kustutamise kohta. Juhul kui toetuse saaja ei ole Sihtasutust käibemaksukohustuslase staatuse muutumisest teavitanud, loetakse käibemaks jätkuvalt mitteabikõlblikuks.

§ 6.  Kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev

  (1) Kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev sätestatakse täistaotluse rahuldamise otsuses.

  (2) Kulude abikõlblikkuse alguskuupäev ei või olla varasem kui kava kinnitamise aeg.

  (3) [Kehtetu – RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

  (4) Enne täistaotluse esitamise kuupäeva tehtud abikõlblikud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema täistaotluses eraldi näidatud.

§ 7.  Toetuse määr ning omafinantseerimise määr

  (1) Toetuse minimaalne summa taotluse kohta on 15 miljonit Eesti krooni.

  (2) Toetuse maksimaalne summa taotluse kohta on 30 miljonit Eesti krooni.

  (3) Vähemalt 25% projekti abikõlblikest kogukuludest peab moodustama toetuse saaja omafinantseering avaliku sektori vahenditest.

  (4) Avaliku sektori vahenditeks loetakse projekti finantseerimist:
  1) riigi;
  2) kohaliku omavalitsuse;
  3) muu avalik-õigusliku juriidilise isiku;
  4) või juriidilise isiku, kelle üle käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikud omavad «Konkurentsiseaduse» tähenduses valitsevat mõju, poolt.

  (5) Kui projekti elluviimist finantseeritakse täiendavalt muudest kui avaliku sektori vahenditest, ei loeta seda täiendavat finantseeringut omafinantseeringu hulka.

2. peatükk KAVA KOOSTAMINE 

§ 8.  Kava

  (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab koostöös Sihtasutusega arengukava perioodiks lisas 3 toodud vormi kohase kava koostamise. Kava koostatakse vastavuses arengukava meetme eesmärgiga ning Riigikogu 23. oktoobri 2002. a otsusega «Riikliku turismiarengukava aastateks 2002–2005 kinnitamine» (edaspidi riiklik turismiarengukava).

  (2) Kava ning kava alusel toetatavate projektide hinnangulised maksumused projektide lõikes kinnitab Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul.

§ 9.  Kava koostamine

  (1) Kava koostatakse ministeeriumide poolt esitatud eeltaotluste alusel. Eeltaotlus tuleb esitada lisas 1 toodud vormi kohaselt ning vormis loetletud lisadega Sihtasutusele nii paberkandjal kirjalikult kui elektroonilise koopiana. Sihtasutus teavitab ministeeriume eeltaotluste esitamise tähtpäevast kirjalikult.

  (2) Iga ministeerium võib esitada Sihtasutusele kuni kaks eeltaotlust. Paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 toodud nõuet hoonestusõiguse olemasolu kohta arvestatakse eeldusel, et sellele vastavus peab olema tagatud täistaotluse esitamisel Sihtasutusele.

  (3) Eeltaotluses sisalduva projekti kavasse lisamise tingimuseks on projekti vastavus § 12 lõike 4 punktides 2–5 toodud tingimustele. Paragrahvi 12 lõike 2 punktis 5 toodud nõuet omafinantseeringu olemasolu kohta arvestatakse eeldusel, et selle olemasolu peab olema tagatud täistaotluse esitamisel Sihtasutusele.

  (4) Kava koostamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest ja osakaaludest:
  1) projekti vastavus riiklikule turismiarengukavale ning muudele arengukavadele, kuni 10% maksimaalsest koondhindest;
  2) projekti olulisus ja mõju atraktsiooni konkurentsivõimele, sh mõju ettevõtluse ning piirkonna arengule üldiselt, kuni 35% maksimaalsest koondhindest;
  3) projekti ettevalmistuse kvaliteet, sh tegevuste loogilisus, ajakava realistlikkus ning projekti meeskonna ja ekspertide kogemus valdkonnas, kuni 15% maksimaalsest koondhindest;
  4) projekti eelarve põhjendatus ja projekti elluviimiseks vajalike täiendavate rahaliste vahendite olemasolu, kuni 10% maksimaalsest koondhindest;
  5) projekti tulemuste jätkusuutlikkus, sh planeeritud turundustegevused ja kliendile suunatud tegevused, äriplaani realistlikkus, kuni 20% maksimaalsest koondhindest;
  6) projekti kuuluvus lõikes 5 toodud eelistuse hulka, kuni 10% maksimaalsest koondhindest.

  (5) Kava koostamisel eelistatakse projekte, mis aitavad kaasa turismiteenuste geograafia laiendamisele väljapoole Tallinna linna.

§ 10.  Projektide hindamine

  (1) Sihtasutus korraldab eeltaotlustes sisalduvatele projektidele § 9 lõikes 4 toodud kriteeriumidest lähtudes eskpertiisi tegemise ning edastab ekspertiisi tulemused koos eeltaotlustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile hiljemalt 30 tööpäeva jooksul § 9 lõikes 1 nimetatud tähtpäevast arvates.

  (2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister moodustab projektide hindamiseks ja kava eelnõu koostamiseks komisjoni, mille töösse võib vajadusel kaasata eksperte. Komisjon hindab projekte pärast Sihtasutuse poolt projektidele tehtud ekspertiisi tulemustega tutvumist lõigetes 4 ja 5 sätestatud korras.

  (3) Eeltaotluses toodud andmete kontrollimiseks ja täiendamiseks võivad Sihtasutus, komisjon ja eksperdid küsida eeltaotluse esitanutelt lisainformatsiooni ja -dokumente.

  (4) Projekte hinnatakse iga § 9 lõikes 4 toodud kriteeriumi osas skaalal 0–4. Projektide hindamisel teeb komisjon konsensusliku otsuse. Hindamise tulemusel koostatakse projektidest paremusjärjestuses nimekiri.

  (5) Kava eelnõusse ei esitata projekte, mis saavad mis tahes § 9 lõike 4 punktides 1–5 toodud kriteeriumide osas hindeks 0.

  (6) Komisjon esitab 20 tööpäeva jooksul Sihtasutuselt lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates majandus- ja kommunikatsiooniministrile kava eelnõu, mis koosneb alameetme raames abikõlblike taotlejate loetelust, taotletava toetuse hinnangulisest maksumusest projektide lõikes ning projekti raames kavandatavatest tegevustest. Kava eelnõu sisaldab projektide põhinimekirja, arvestades alameetme eelarvet, ja projektide lisanimekirja.

§ 11.  Kava muutmine

  Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kava muutmiseks, kui:
  1) pärast toetuse väljamakseid kavas nimetatud projektidele jääb alameetme eelarvesse kasutamata vahendeid;
  2) kava muutmine on vajalik muudest asjaoludest tulenevalt.

3. peatükk TÄISTAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 12.  Nõuded täistaotlusele ja taotlejale

  (1) Sihtasutus teavitab täistaotluse esitamise tähtpäevast kirjalikult ministeeriume, kelle projektid on kava paremusjärjestuses sellisel järjekohal, mille toetamiseks on alameetme eelarves vabasid vahendeid.

  (2) Toetuse saamiseks esitatakse Sihtasutusele hiljemalt 120 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud teate saamisest arvates määruse lisas 2 toodud vormi kohane täistaotlus paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Täistaotluse paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt koopiad taotlusvormist ning võimaluse korral selle lisadest.

  (3) Täistaotluse võib esitada kavas nimetatud ministeerium (edaspidi taotleja).

  (4) Täistaotluses sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) projektiga teostatakse kavas nimetatud investeeringut;
  2) projekti tulemusel valminud objekti ei ole kavas võõrandada vähemalt viie aasta jooksul toetusest viimase väljamakse tegemisest arvates;
  3) projektis sisalduv ajakava peab võimaldama projekti alusel planeeritud tegevused ellu viia hiljemalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtajaks;
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]
  4) projekti lõppedes peab atraktsioon olema külastajatele avatud;
  5) projekti elluviimiseks on olemas nõutav omafinantseering avaliku sektori vahenditest.

  (5) Sõltuvalt projekti iseloomust lisatakse täistaotlusele järgmised dokumendid:
  1) projekti äriplaan, sealhulgas turundusplaan;
  2) projekti eelarve tegevuste lõikes kululiikide kaupa, mille koostamise aluseks on vähemalt kolme tarnija või tööde teostaja võrreldavad hinnapakkumised koos koopiatega hinnapakkumistest, maksumuste põhjendus või edukalt läbiviidud riigihanke tulemused;
  3) atraktsiooni haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude detailne analüüs kuni kahe aasta kohta projekti lõppemisest arvates;
  4) ehituslik projektdokumentatsioon vähemalt ulatuses, mis võimaldab hinnata projekti teostatavust ning hanke väljakuulutamist;
  5) ehitustööde hankedokumentatsioon;
  6) ekspositsiooni tutvustus (eksponeerimisplaan);
  7) ekspositsiooni hankedokumentatsioon;
  8) kasutatud asjade ostu puhul müüja tõend selle kohta, et asjadega seoses ei ole eelneva 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust;
  9) omandisuhet või hoonestusõiguse olemasolu kinnitavad dokumendid;
  10) projekti elluviimiseks sõlmitud koostöökokkulepe;
  11) projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused;
  12) taotleja kinnitus nõutavate vahendite olemasolu kohta toetuse omafinantseerimiseks.

§ 13.  Täistaotluse registreerimine ja läbivaatamine

  (1) Täistaotluse menetlemise tähtaeg Sihtasutuses on kuni 20 tööpäeva täistaotluse Sihtasutuses registreerimisest arvates.

  (2) Kui täistaotluse menetlemisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi või puudusi, teavitatakse sellest viivitamatult taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse üldjuhul kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb täistaotluse menetlemise tähtaeg Sihtasutuses.

§ 14.  Taotleja ja täistaotluse vastavaks tunnistamine

  (1) Taotleja ja täistaotluse vastavuse kontrollimiseks hinnatakse taotleja ja täistaotluse vastavust kavale ja käesoleva määruse nõuetele.

  (2) Taotleja ja täistaotluse vastavaks tunnistamise otsuse teeb Sihtasutuse juhatus. Taotleja ja täistaotluse vastavaks tunnistamise otsuse võib vormistada koos täistaotluse rahuldamise otsusega.

  (3) Kui projekti raames kavandatud tegevused või muud projekti elluviimise seisukohast olulised tingimused erinevad sisult oluliselt eeltaotluses esitatust, võib Sihtasutus küsida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangut muudatuste otstarbekuse ja vastavuse kohta kava koostamise aluseks olnud kriteeriumidega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi negatiivse hinnangu korral täistaotlust vastavaks ei tunnistata.

  (4) Lisaks lõikes 3 nimetatud juhule ei tunnistata täistaotlust vastavaks järgmistel juhtudel:
  1) täistaotlus ei vasta kavale või määruse nõuetele;
  2) täistaotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed);
  3) taotleja ei võimalda teostada täistaotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

  (5) Taotleja või täistaotluse nõuetele mittevastavusel teeb Sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 15.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) vastama taotleja ja täistaotluse kohta esitatud küsimustele;
  2) võimaldama teostada taotleja ja täistaotluse nõuetele vastavuse kontrolli ning esitatud andmete tegelikkusele vastavuse kontrolli;
  3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
  4) teavitama viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada Sihtasutuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
  5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama Sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada täistaotluse kohta otsuse tegemist.

§ 16.  Täistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Rahuldamisele kuuluvad kõik vastavaks tunnistatud täistaotlused, arvestades alameetme eelarve vabu vahendeid ning käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

  (2) Sihtasutuse juhatus teeb täistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kavas toodud eelistusjärjekorda ja toetuse hinnangulist maksumust arvestades. Projekte, mille rahastamiseks ei ole Sihtasutusele tähtpäevaks täistaotlusi esitatud, ei arvestata.

  (3) Täistaotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Täistaotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Täistaotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

  (4) Täistaotluse osaline rahuldamine on põhjendatud järgmistel juhtudel:
  1) täistaotluse rahaline maht ületab täistaotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
  2) alameetme eelarves avaneb vabasid vahendeid;
  3) kui toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised, põhjendatud või abikõlblikud.

  (5) Täistaotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse § 14 lõikes 5 nimetatud alustel või juhul, kui käesolevast paragrahvist tulnevalt ei ole võimalik täistaotlust täielikult või osaliselt rahuldada.

  (6) Kui kava põhinimekirjas olevat projekti sisaldava täistaotluse osas tehakse täistaotluse rahuldamata jätmise otsus või kui taotleja loobub toetuse taotlemisest või ei esita täistaotlust ettenähtud tähtpäevaks, läheb toetuse saamise võimalus üle lisanimekirjas prioriteetsuselt järgmisel kohal olevale projektile, arvestades alameetme eelarve vabasid vahendeid ning § 6 lõikes 3 ning § 12 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaegu.

  (7) Täistaotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi, kohustusi ning seatakse tingimusi. Muuhulgas sätestatakse otsuses:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse tegemise kuupäev;
  3) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
  4) toetuse saaja;
  5) toetatava projekti nimi;
  6) toetuse suurus summana Eesti kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest;
  7) otsus ettemakse või osalise ettemakse tegemise kohta;
  8) kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev;
  9) projekti ajakava ja riigieelarveliste väljamaksete prognoos eelarveaastate kaupa;
  10) tähtaeg projekti elluviimiseks;
  11) projekti teostamise tingimused;
  12) projekti aruandlus.

  (8) Täistaotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegija;
  2) otsuse tegemise kuupäev;
  3) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
  4) viide otsuse vaidlustamise võimaluse kohta.

  (9) Täistaotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsused vormistatakse eraldi otsustena.

  (10) Otsus täistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga 5 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

  (11) Otsuse peale võib esitada vaide «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

§ 17.  Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks ja toetusest loobumine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul täistaotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest esitama Sihtasutusele kinnituskirja toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamise ning täistaotluse rahuldamise otsuses esitatud tingimustega nõustumise kohta.

  (2) Kui toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumiseks või ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kinnituskirja, tunnistab Sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Sel juhul läheb toetuse saamise võimalus üle lisanimekirjas prioriteetsuselt järgmisel kohal olevale projektile, arvestades alameetme eelarve vabasid vahendeid.

§ 18.  Täistaotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema Sihtasutuselt täistaotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta:
  1) projekti tegevusi;
  2) projekti eelarvet, kui planeeritav muudatus on suurem kui 5% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea mahust;
  3) projekti algus- või lõppkuupäeva ja kulude abikõlblikkuse algus- või lõppkuupäeva.

  (2) Toetuse saajal ei ole õigust taotleda toetuse kogumaksumuse suurendamist ning projekti eesmärkide muutmist.

  (3) Sihtasutus kiidab kavandatud muudatused heaks või keeldub muudatuste heakskiitmisest vastavalt kavandatavate muudatuste olulisusele ja iseloomule.

  (4) Sihtasutuse juhatus teeb täistaotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või keeldub vastava otsuse tegemisest, teavitades sellest toetuse saajat kirjalikult 20 tööpäeva jooksul kavandatavatest muudatustest teadasaamisest ja põhjendades keeldumist.

  (5) Ärakiri täistaotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusest toimetatakse toetuse saajale lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga 5 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

  (6) Kui Sihtasutus ei kiida planeeritavaid muudatusi heaks, on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt täistaotluse rahuldamise otsusele.

4. peatükk TOETUSEST VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED NING SIHTASUTUSE ÕIGUSED 

§ 19.  Toetuse väljamaksmise tingimused

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt täistaotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud struktuuritoetuse väljamaksmise korrale.
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]

  (2) Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi maksetaotlus) vastavalt lõikes 1 nimetatud õigusaktile.

  (3) Alameetme raames on võimalikud ettemaksed vastavalt lõikes 1 nimetatud õigusaktile. Ettemakse andmise ja suuruse otsustab Sihtasutus.

  (4) Toetuse saajale toetuse väljamakse tegemise eelduseks on:
  1) kulude abikõlblikkus ja vastavus määruses ning täistaotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele;
  2) kulud on tehtud pärast kulude abikõlblikkuse alguskuupäeva ja enne abikõlblikkuse lõppkuupäeva.

  (4) Toetuse saaja võib maksetaotluse esitada mitte sagedamini kui üks kord kuus.

  (5) Sihtasutus teeb ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt maksetaotluse saamist.

§ 20.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise projekti täistaotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) kasutab toetust vastavuses esitatud täistaotluse ja täistaotluse rahuldamise otsusega;
  2) tagab ehitamise omanikujärelevalve kooskõlas «Ehitusseadusega»;
  3) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes;
  4) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste taotlemise ja saamise;
  5) esitab Sihtasutuse poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
  6) peab eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta ning tagab toetatava projekti kulude ja neid kajastavate kulu- ja maksedokumentide muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavuse;
  7) annab kontrollija kasutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid 3 tööpäeva jooksul arvates vastava nõude saamisest;
  8) osutab riikliku järelevalve toimingute ja auditi kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  9) esitab Sihtasutusele vajalikud andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;
  10) tagab võrdsete võimaluste, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
  11) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks etteantud sümboolikat;
  12) tagastab eraldatud toetuse eest soetatud vara (nii asjad kui õigused) võõrandamise või üleandmise korral projekti teostamise ajal ja kuni 5 aasta jooksul arvates toetuse saajale toetusest viimase makse tegemisest, võõrandatud või üleantud vara väärtusest toetusele vastava osa Sihtasutuse nõudmisel;
  13) säilitab täistaotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini;
  14) informeerib kirjalikult viivitamatult Sihtasutust kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  15) täidab muid õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 21.  Sihtasutuse õigused

  Sihtasutusel on õigus:
  1) kontrollida projekti teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides või mis tahes muul moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist;
  2) teostada riikliku järelevalve toiminguid ja/või auditit toetuse ja omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud asjade ja teostatud tööde osas;
  3) nõuda toetatava projekti tegevuste ja kulutuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
  4) vähendada toetust, kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla täistaotluse rahuldamise otsuses toodud määra;
  5) tutvuda riigihanke läbiviimiseks vajalike dokumentide ja andmetega ning koosolekute protokollidega;
  6) osaleda vaatlejana pakkumiste hindamisel ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
  7) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
  8) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus loodavate dokumentidega;
  9) algatada täistaotluse rahuldamise otsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist;
  10) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
[RTL 2008, 61, 869 - jõust. 26.07.2008]
  11) teostada muid õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lg 2, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18.04.2005. a kiri nr 12-5-2/5063 ja riigisekretäri resolutsioon nr 17-1/0503433.)

MM_44 Lisa 1

MM_44 Lisa 2

MM_44 Lisa 3

/otsingu_soovitused.json