Teksti suurus:

Eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.04.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:02.12.2006
Avaldamismärge:

Eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine

Vastu võetud 29.12.1999 nr 436
RT I 2000, 2, 6
jõustumine 13.01.2000

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.02.2002RT I 2002, 18, 10116.02.2002
17.12.2002RT I 2003, 1, 409.01.2003
15.03.2004RT I 2004, 15, 10627.03.2004
11.04.2005RT I 2005, 21, 13722.04.2005

Määrus kehtestatakse «Toiduseaduse» § 14 lõike 5 ja § 38 lõike 5 alusel.
[RT I 2005, 21, 137 – jõust. 22.04.2005]

1. Kinnitada «Eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» (juurde lisatud).

[ RT I 2003, 1, 4 - jõust. 9. 01. 2003]

2. Kinnitada «Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostis- ja kvaliteedinõuded ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» (juurde lisatud).

3. Kinnitada «Imiku- ja väikelapsetoitude koostis- ja kvaliteedinõuded ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» (juurde lisatud).

4. Kinnitada «Kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toidu koostis- ja kvaliteedinõuded ning selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» (juurde lisatud).

5. Kehtestada, et:
1) kuni 1. jaanuarini 2001. a võib jätkata käesoleva määrusega kinnitatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavatele nõuetele ning märgistamise erinõuetele mittevastava eritoidu valmistamist, märgistamist ja turustamist, kuid kooskõlas teiste kehtivate toidu käitlemist reguleerivate õigusaktidega;
2) enne 1. jaanuari 2001. a valmistatud ja märgistatud eritoitu võib müüa kuni kauba lõppemiseni, kuid mitte pärast minimaalse säilimisaja lõppemist;
3) punktiga 1 kinnitatud «Eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra» punktides 9–18 toodud nõuetele mittevastavat eritoitu võib valmistada ja turustada kuni 1. aprillini 2004. a;
31) punktiga 1 kinnitatud «Eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra» punktis 9 toodud ühendit D -α-tokoferüülpolüetüleen-glükool-1000-suktsinaati ja punktis 10 toodud ühendeid aminohappekelaati, pidolaati, raud(II)hüdroksiidi, raud(II)pidolaati, rikastatud pärmi, boorhapet ja naatriumboraati sisaldavate eritoitudega on lubatud kaubelda kuni 31. detsembrini 2006. a juhul, kui Euroopa Toiduohutusamet ei ole andnud arvamust, mis ei kiida heaks selle ühendi kasutamist eritoidus, ning kui see ühend oli 11. veebruaril 2004. a Euroopa Ühenduse turul olnud eritoidu koostises;
32) käesoleva punkti alapunktis 31 nimetatud ühendeid sisaldava eritoidu teise Euroopa Liidu liikmesriigi turule viimise korral lähtutakse sihtriigis kehtivatest nõuetest.
4) punktiga 2 kinnitatud «Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra» punktis 21 toodud nõue jõustub Eesti liitumisel Euroopa Liiduga;
5) punktiga 2 kinnitatud «Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra» punktides 281 ja 282 ning 481 ja 482 toodud nõuetele mittevastavat imiku- ja jätkupiimasegu võib valmistada ja turustada kuni 6. märtsini 2005. a;
6) punktiga 3 kinnitatud «Imiku- ja väikelapsetoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra» punktides 181 ja 182 ning 351 ja 35 2 toodud nõuetele mittevastavat imiku- ja väikelapsetoitu võib valmistada ja turustada kuni 6. märtsini 2005. a.

[RT I 2005, 21, 137 – jõust. 22.04.2005]

1 89/398/EMÜ (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 27), 96/84/EÜ (EÜT L 48, 19.02.1997, lk 20), 1999/41/EÜ (EÜT L 172, 8.07.1999, lk 38), 91/321/EMÜ (EÜT L 175, 4.07.1991, lk 35), 96/4/EÜ (EÜT L 49, 28.02.1996, lk 12), 1999/50/EÜ (EÜT L 139, 2.06.1999, lk 29), 2003/14/EÜ (EÜT L 41, 14.02.2003, lk 37), 96/5/EÜ (EÜT L 049, 28.02.1996, lk 17), 98/36/EÜ (EÜT L 167, 12.06.1998, lk 23), 1999/39/EÜ (EÜT L 124, 18.05.1999, lk 8), 2003/13/EÜ (EÜT L 41, 14.02.2003, lk 33), 96/8/EÜ (EÜT L 055, 6.03.1996, lk 22), 92/52/EMÜ (EÜT L 179, 1.07.1992, lk 129), 2001/15/EÜ (EÜT L 52, 22.02.2001, lk 19), 2004/5/EÜ (EÜT L 14, 21.01.2004, lk 19) , 2004/6/EÜ (EÜT L 15, 22.01.2004, lk 31)

[RT I 2005, 21, 137 – jõust. 22.04.2005]

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
29. detsembri 1999. a
määrusega nr 436

Eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord

[ RT I 2003, 1, 4 - jõust. 9. 01. 2003]

1. Käesolevate erinõuete ja korraga (edaspidi erinõuded) kehtestatakse nõuded toitudele, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis.

2. Eritoit on ette nähtud:
1) teatud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele, kes seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu vajavad toitu, milles on ühe või mitme koostisaine sisaldus kindlaks määratud;
2) tervele imikule (kuni kaheteist kuu vanune laps) ja tervele väikelapsele (ühe kuni kolme aasta vanune laps).

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

3. Jaemüügis võib eritoitu turustada üksnes müügipakendisse pakendatult ja märgistatult vastavalt toidu märgistamise nõuetele ning käesoleva määrusega kinnitatud eritoidu märgistamise erinõuetele.

4. Eritoidu nimetuses peab olema toodud viide eritoidu eriomadustele või imiku- ja väikelapsetoidu puhul selle kasutamise eesmärgile.

5. Eritoidu märgistusel ja selle kohta muul viisil teabe edastamisel on keelatud viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele. Sellekohast teavet on lubatud anda meditsiinitöötajatele, farmatseutidele või toitumisspetsialistidele.

6. Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 1 nimetatud eritoitu võib iseloomustada sõnaga «dieet». Sõna «dieet» võib kasutada üksikult või kombineeritult teiste sõnadega üksnes eritoidu märgistusel ja selle kohta muul viisil teabe edastamisel. Samuti võib viidata käesolevate erinõuete punktides 1 ja 2 nimetatud omadustele üksnes eritoitude puhul.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

7. Eritoidu, mille kohta käesoleva määrusega ei ole kehtestatud eraldi nõudeid, märgistus peab sisaldama järgmist teavet:
1) koostise või eritehnoloogia, mis annab toidule eritoidu omadused, kirjeldust;
2) energiasisaldust numbritega väljendatuna kJ-des ja kcal-tes ning valkude, süsivesikute ja rasvade sisaldust numbritega 100 g või 100 ml kohta ning vajaduse korral tarvitada soovitatud toidu koguse kohta.

8. Eritoidu, mille energiasisaldus on väiksem kui 50 kJ (12 kcal) 100 g või 100 ml kohta, võib käesolevate erinõuete punkti 7 alapunktis 2 nimetatud teabe energiasisalduse kohta asendada sõnadega «energiasisaldus on väiksem kui 50 kJ (12 kcal) / 100 g» või sõnadega «energiasisaldus on väiksem kui 50 kJ (12 kcal) / 100 ml».

9. Eritoidu (välja arvatud imiku piimasegu, jätkupiimasegu ning imiku- ja väikelapsetoit) valmistamisel võib kasutada vitamiine järgmiste ühenditena:

1) vitamiin A

– 

retinüülatsetaat, retinüülpalmitaat, β-karoteen, retinool;

2) vitamiin D

– 

vitamiin D2 (ergokaltsiferool), vitamiin D 3 (kolekaltsiferool);

3) vitamiin B1

– 

tiamiinhüdrokloriid, tiamiinmononitraat;

4) vitamiin B2

– 

riboflaviin, naatriumriboflaviin-5'-fosfaat;

5) niatsiin ehk nikotiinhape

– 

nikotiinamiid, nikotiinhape;

6) vitamiin B6

– 

püridoksiinhüdrokloriid, püridoksiin-5'-fosfaat, püridoksiindipalmitaat;

7) foolhape

– 

pteroüülmonoglutamiinhape;

8) pantoteenhape

– 

kaltsium-D-pantotenaat, naatrium-D- pantotenaat, dekspantenool;

9) vitamiin B12

– 

tsüanokobalamiin, hüdroksükobalamiin;

10) biotiin

– 

D -biotiin;

11) vitamiin C

– 

L -askorbiinhape, naatrium-L -askorbaat, kaltsium-L -askorbaat, L -askorbüül-6-palmitaat, kaalium-L -askorbaat;

12) vitamiin E

– 

D- α-tokoferool, D,L- α-tokoferool, D- α-tokoferüülatsetaat, D,L- α-tokoferüülatsetaat, D- α-tokoferüülhappesuktsinaat , D-α-tokoferüülpolüetüleen-glükool-1000-suktsinaat; 

13) vitamiin K

– 

füllokinoon (fütomenadioon).

[RT I 2005, 21, 137 – jõust. 22.04.2005]

10. Eritoidu, välja arvatud imiku piimasegu, jätkupiimasegu ning imiku- ja väikelapsetoidu valmistamisel võib kasutada mineraaltoitaineid järgmiste sooladena:

1) kaltsium

– 

kaltsiumkarbonaat, kaltsiumkloriid, kaltsiumtsitraadid, kaltsiumglükonaat, kaltsiumglütserofosfaat, kaltsiumlaktaat, ortofosforhappe kaltsiumisoolad, kaltsiumhüdroksiid, kaltsiumoksiid, aminohappekelaat, pidolaat;

2) magneesium

– 

magneesiumatsetaat, magneesiumkarbonaat, magneesiumkloriid, magneesiumoksiid, magneesiumtsitraadid, magneesiumsulfaat, magneesiumglükonaat, magneesiumglütserofosfaat, magneesiumhüdroksiid, magneesiumlaktaat, ortofosforhappe magneesiumisoolad, aminohappekelaat, pidolaat;

3) raud

– 

raud(II)karbonaat, raud(II)tsitraat, raud(II)glükonaat, raud(II)laktaat, raud(II)sulfaat, raud(III)ammooniumtsitraat, raud(II)fumaraat, raud(III)difosfaat, raud(III)naatriumdifosfaat, raud(III)sahharaat, raud elemendina (saadud kas elektrolüütiliselt, vesinikuga redutseerimisel või raudkarbonüüli lagundamisel), raud(II)hüdroksiid, raud(II)pidolaat, aminohappekelaat;

4) vask

– 

vask(II)tsitraat, vask(II)glükonaat, vask(II)sulfaat, vase-lüsiini kompleks, vask(II)karbonaat, aminohappekelaat;

5) jood

– 

kaaliumjodiid, naatriumjodiid, kaaliumjodaat, naatriumjodaat;

6) tsink

– 

tsinkatsetaat, tsinkkloriid, tsinklaktaat, tsinksulfaat, tsinktsitraat, tsinkglükonaat, tsinkoksiid, tsinkkarbonaat, aminohappekelaat;

7) mangaan

– 

mangaankarbonaat, mangaankloriid, mangaantsitraat, mangaansulfaat, mangaanglükonaat, mangaanglütserofosfaat, aminohappekelaat;

8) naatrium

– 

naatriumvesinikkarbonaat, naatriumkloriid, naatriumtsitraat, naatriumglükonaat, naatriumkarbonaat, naatriumlaktaat, ortofosforhappe naatriumisoolad, naatriumhüdroksiid;

9) kaalium

– 

kaaliumvesinikkarbonaat, kaaliumkarbonaat, kaaliumkloriid, kaaliumtsitraat, kaaliumglükonaat, kaaliumglütserofosfaat, kaaliumlaktaat, ortofosforhappe kaaliumisoolad, kaaliumhüdroksiid;

10) seleen

– 

naatriumselenaat, naatriumvesinikselenit, naatriumselenit, rikastatud pärm;

11) kroom(III) ja tema heksahüdraadid

– 

kroomkloriid, kroomsulfaat, aminohappekelaat;

12) molübdeen(VI)

– 

ammooniummolübdaat, naatriummolübdaat;

13) fluor

– 

kaaliumfluoriid, naatriumfluoriid;

14) boor

– 

boorhape, naatriumboraat. 

[RT I 2005, 21, 137 – jõust. 22.04.2005]

11. Eritoidu (välja arvatud imiku piimasegu, jätkupiimasegu ning imiku- ja väikelapsetoit) valmistamisel võib kasutada järgmisi aminohappeid:
1) L-alaniin;
2) L-arginiin;
3) L-tsüsteiin;
4) L-tsüstiin;
5) L-histidiin;
6) L-glutamiinhape;
7) L-glutamiin;
8) L-isoleutsiin;
9) L-leutsiin;
10) L-lüsiin;
11) L-lüsiinatsetaat;
12) L-metioniin;
13) L-ornitiin;
14) L-fenüülalaniin;
15) L-treoniin;
16) L-trüptofaan;
17) L-türosiin;
18) L-valiin.

[ RT I 2003, 1, 4 - jõust. 9. 01. 2003]

12. Käesolevate erinõuete punktis 11 nimetatud aminohappeid võib kasutada ka nende naatriumi-, kaaliumi-, kaltsiumi- ja magneesiumisooladena ning hüdrokloriididena.

[ RT I 2003, 1, 4 - jõust. 9. 01. 2003]

13. Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud eritoidu puhul võib lisaks käesolevate erinõuete punktis 11 nimetatud aminohapetele kasutada ka järgmisi aminohappeid:
1) L-asparagiinhape;
2) L-tsitrulliin;
3) glütsiin;
4) L-proliin;
5) L-seriin;
6) L-arginiin-L-aspartaat;
7) L-lüsiin-L-aspartaat;
8) L-lüsiin-L-glutamaat;
9) N-atsetüül-L-tsüsteiin;
10) N-atsetüül-L-metioniin (lubatud kasutada eritoidus, mis on ette nähtud üle ühe aasta vanustele inimestele).

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

14. Eritoidu (välja arvatud imiku piimasegu, jätkupiimasegu ning imiku- ja väikelapsetoit) valmistamisel võib kasutada karnitiini ja tauriini järgmiste ühenditena:
1) L-karnitiin;
2) L-karnitiini hüdrokloriid;
3) tauriin;
4) L-karnitiin-L-tartraat.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

15. Eritoidu (välja arvatud imiku piimasegu, jätkupiimasegu ning imiku- ja väikelapsetoit) valmistamisel võib kasutada koliini ja inositooli järgmiste ühenditena:
1) koliin;
2) koliinhüdrokloriid;
3) koliintsitraat;
4) koliinvesiniktartraat;
5) inositool.

[ RT I 2003, 1, 4 - jõust. 9. 01. 2003]

16. Eritoidu (välja arvatud imiku piimasegu, jätkupiimasegu ning imiku- ja väikelapsetoit) valmistamisel võib kasutada järgmisi nukleotiide ja nende naatriumisoolasid:
1) adenosiin-5'-monofosfaat;
2) tsütidiin-5'-monofosfaat;
3) guanosiin-5'-monofosfaat;
4) inosiin-5'-monofosfaat;
5) uridiin-5'-monofosfaat.

[ RT I 2003, 1, 4 - jõust. 9. 01. 2003]

17. Eritoidu valmistamisel võib selle toiteväärtuse suurendamiseks kasutada ka teisi aineid, mis ei kuulu vitamiinide, mineraaltoitainete, aminohapete, nukleotiidide, karnitiini, tauriini, koliini ja inositooli hulka, arvestades sealjuures «Toiduseaduse» §-s 13 uuendtoidu kohta sätestatut.

[ RT I 2003, 1, 4 - jõust. 9. 01. 2003]

18. Käesolevate erinõuete punktides 9–16 nimetatud eritoitude valmistamisel kasutatavad ained peavad vastama Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1999. a määrusega nr 192 «Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavate nõuete ning nõuetekohasuse kontrollimiseks analüüsimise meetodite kinnitamine» (RT I 1999, 63, 639; 2001, 30, 167; 2002, 65, 394) kinnitatud nõuetele

 [ RT I 2003, 1, 4 - jõust. 9. 01. 2003]

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
29. detsembri 1999. a
määrusega nr 436

IMIKU PIIMASEGU JA JÄTKUPIIMASEGU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING NENDE VALMISTAMISEKS KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED NING MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolevates erinõuetes ja korras (edaspidi erinõuded) lähtutakse järgmisest liigitusest:
1) imiku piimasegu on ette nähtud imikule toiduks kuni nelja või kuue kuu vanuseni ning rahuldab täielikult selles vanuses imiku toitumisvajadusi;
2) jätkupiimasegu on ette nähtud imikule vanuses alates neljast kuust ja on sellises vanuses imikule peamiseks vedelikuallikaks nende mitmekülgsemaks muutuvas toiduvalikus.

2. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostisosad ning nende kogused peavad olema imiku (kuni kaheteist kuu vanused lapsed) ja väikelapse (ühe kuni kolme aasta vanused lapsed) tervisele ohutud.

21. Väljaveo korral riiki, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, peab imiku piimasegu ja jätkupiimasegu vastama käesolevatele erinõuetele, kui sihtriik ei ole sätestanud teisiti, ning märgistatakse keeles ja viisil, mis võimaldab vältida imiku piimasegu segiajamist jätkupiimaseguga.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

3. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostis- ja kvaliteedinõudeid kohaldatakse tarvitamiseks valmis toidu suhtes. Imikule tarvitamiseks valmis imiku piimasegu ja jätkupiimasegu saamiseks tuleb segule lisada üksnes vett.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

31. Esimese nelja kuni kuue kuu vanuste tervete imikute toitumisvajaduste rahuldamiseks sobiva tootena tohib turustada või muul viisil esitleda üksnes käesolevatele erinõuetele vastavat imiku piimasegu.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

32. Taimekaitsevahendi jäägina käsitatakse käesolevates erinõuetes «Taimekaitseseaduse» (RT I 2000, 29, 169; 2001, 88, 531; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591) tähenduses käsitatava taimekaitsevahendi jääki, selle derivaati ning reaktsiooni- ja laguprodukti.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

33. Imiku piimasegu valmistamisel peab kasutama käesolevate erinõuete II peatükis nimetatud valguallikaid ning vajadusel muid toidu koostisosi, mis üldtunnustatud meetodil teostatud teadusuuringute andmetel sobivad imikutele alates nende sünnist.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

II. IMIKU PIIMASEGU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED

4. Imiku piimasegu energiasisaldus peab olema vahemikus 250 kJ / 100 ml (60 kcal / 100 ml) kuni 315 kJ / 100 ml (75 kcal / 100 ml).

5. Lehmapiimavalgul põhineva imiku piimasegu valgusisaldus (valgusisaldust arvutatakse järgmiselt: valk = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,38) peab olema vahemikus 0,45 g / 100 kJ (1,8 g / 100 kcal) kuni 0,7 g / 100 kJ (3 g / 100 kcal).

6. Valgu hüdrolüsaatidel põhineva imiku piimasegu valgusisaldus (valgusisaldust arvutatakse järgmiselt: valk = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,25) peab olema vahemikus 0,56 g / 100 kJ (2,25 g / 100 kcal) kuni 0,7 g / 100 kJ (3 g / 100 kcal). Samuti peab nimetatud imiku piimasegu vastama järgmistele nõuetele:
1) valgu efektiivsuse koefitsient ja puhta valgu omastatavus peavad olema vähemalt võrdsed kaseiini efektiivsuse koefitsiendiga ja omastatavusega;
2) tauriinisisaldus peab olema vähemalt 10 µmol / 100 kJ (42 µmol / 100 kcal) ja L -karnitiinisisaldus vähemalt 1,8 µmol / 100 kJ (7,5 µmol / 100 kcal).

7. Käesolevate erinõuete punktides 5 ja 6 nimetatud imiku piimasegud peavad sisaldama kõiki asendamatuid ja osaliselt asendamatuid aminohappeid vähemalt võrdlusvalgus sisalduvas koguses. Võrdlusvalguks on rinnapiim, mille koostis on toodud käesolevate nõuete lisas 1. Arvutuslikel eesmärkidel võib metioniinisisalduse ja tsüstiinisisalduse liita.

8. Sojavalgu isolaatidel või nende segul lehmapiima valguga põhineva imiku piimasegu valgusisaldus (valgusisaldust arvutatakse järgmiselt: valk = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,25) peab olema vahemikus 0,56 g / 100 kJ (2,25 g / 100 kcal) kuni 0,7 g / 100 kJ (3 g / 100 kcal). Samuti peab nimetatud imiku piimasegu vastama järgmistele nõuetele:
1) valgu keemiline indeks (keemiline indeks on uuritava valgu asendamatute aminohapete ja võrdlusvalgu vastavate asendamatute aminohapete sisalduste jagamisel saadavatest suhtarvudest väikseim suhtarv) peab olema vähemalt 80% võrdlusvalgust. Võrdlusvalguks on rinnapiim, mille koostis on toodud käesolevate nõuete lisas 2;
2) imiku piimasegu peab sisaldama metioniini vähemalt sellises koguses, mis sisaldub võrdlusvalgus sama energiakoguse kohta. Võrdlusvalguks on rinnapiim, mille koostis on toodud käesolevate nõuete lisas 1;
3) L -karnitiinisisaldus peab olema vähemalt 1,8 µmol / 100 kJ (7,5 µmol / 100 kcal);
4) valmistamisel võib kasutada ainult sojavalgu isolaate.

9. Aminohappeid on lubatud imiku piimasegule lisada ainult valkude toiteväärtuse tõstmise eesmärgil selleks vajalikus koguses.

10. Imiku piimasegu rasvasisaldus peab olema vahemikus 1,05 g / 100 kJ (4,4 g / 100 kcal) kuni 1,5 g / 100 kJ (6,5 g / 100 kcal).

11. Imiku piimasegu koostises ei kasutata seesamiseemne- ja puuvillaseemneõli.

12. Nii laur(iin)happe kui ka mürist(iin)happe sisaldus võib olla kuni 15% rasva üldkogusest.

13. Linoolhappesisaldus (glütserüültrilinolaadina) peab olema vahemikus 70 mg / 100 kJ (300 mg / 100 kcal) kuni 285 mg / 100 kJ (1200 mg / 100 kcal).

14. α-linoleenhappesisaldus peab olema vδhemalt 12 mg / 100 kJ (50 mg / 100 kcal) ning linoolhappe ja α-linoleenhappe suhtarv peab olema vahemikus 5 kuni 15.

15. Rasvhapete transisomeeride sisaldus võib olla kuni 4% rasva üldkogusest.

16. Eruukhappesisaldus võib olla kuni 1% rasva üldkogusest.

17. Imiku piimasegusse on lubatud lisada pikaahelalisi (C 20–22) polüküllastumata rasvhappeid ning nende sisaldus peab olema järgmine:
1) ω3-rasvhappeid vυib olla kuni 1% rasva üldkogusest;
2) ω6-rasvhappeid võib olla kuni 2% rasva üldkogusest, sealhulgas arahhidoonhapet võib olla kuni 1% rasva üldkogusest;
3) dokosaheksaeenhappe (22:6 ω3) sisaldus peab olema väiksem kui eikosapentaeenhappe (20:5 ω3) sisaldus.

18. Imiku piimasegu süsivesikutesisaldus peab olema vahemikus 1,7 g / 100 kJ (7 g / 100 kcal) kuni 3,4 g / 100 kJ (14 g / 100 kcal).

19. Imiku piimasegus võib kasutada ainult järgmisi suhkruid ja suhkrutooteid:
1) laktoos;
2) maltoos;
3) sahharoos;
4) maltodekstriinid;
5) glükoosisiirup või kuivatatud glükoosisiirup;
6) eelkuumutatud tärklis (gluteenivaba);
7) tarretatud (˛eleeriv) tärklis (gluteenivaba).

20. Laktoosisisaldus peab olema vähemalt 0,85 g / 100 kJ (3,5 g / 100 kcal). Nimetatud nõue ei laiene imiku piimasegule, mille sojavalgu isolaatide sisaldus on suurem kui 50% valgu üldkogusest.

21. Sahharoosisisaldus võib olla kuni 20% süsivesikute üldkogusest.

22. Eelkuumutatud tärklise ja ˛eleeriva tärklise sisaldus võib olla kuni 2 g / 100 ml ja sealjuures võib moodustada kuni 30% süsivesikute üldkogusest.

23. Lehmapiimast valmistatud imiku piimasegus olevate allnimetatud mineraaltoiteainete sisaldus peab olema järgmine:

1) naatrium

– 

5 mg / 100 kJ (20 mg / 100 kcal) kuni 14 mg / 100 kJ (60 mg / 100 kcal);

2) kaalium

– 

15 mg / 100 kJ (60 mg / 100 kcal) kuni 35 mg / 100 kJ (145 mg / 100 kcal);

3) kloriidid

– 

12 mg / 100 kJ (50 mg / 100 kcal) kuni 29 mg / 100 kJ (125 mg / 100 kcal);

4) kaltsium

– 

vähemalt 12 mg / 100 kJ (50 mg / 100 kcal);

5) fosfor

– 

6 mg / 100 kJ (25 mg / 100 kcal) kuni 22 mg / 100 kJ (90 mg / 100 kcal);

6) magneesium

– 

1,2 mg / 100 kJ (5 mg / 100 kcal) kuni 3,6 mg / 100 kJ (15 mg / 100 kcal);

7) raud

– 

0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal) kuni 0,36 mg / 100 kJ (1,5 mg / 100 kcal);

8) tsink

– 

0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal) kuni 0,36 mg / 100 kJ (1,5 mg / 100 kcal);

9) vask

– 

4,8 µg / 100 kJ (20 µg / 100 kcal) kuni 19 µg / 100 kJ (80 µg / 100 kcal);

10) jood

– 

vähemalt 1,2 µg / 100 kJ (5 µg / 100 kcal);

11) seleen

– 

kuni 0,7 µg / 100 kJ (3 µg / 100 kcal).

24. Kaltsiumi ja fosfori suhtarv peab olema vahemikus 1,2 kuni 2.

25. Sojavalgu isolaatidel või nende segul lehmapiima valkudega põhinevale imiku piimasegule kohaldatakse käesolevate nõuete punktides 23 ja 24 nimetatud nõudeid, välja arvatud raua ja tsingi kohta kehtestatuid. Nimetatud imiku piimasegu raua- ja tsingisisaldus peab olema järgmine:

1) raud

– 

0,25 mg / 100 kJ (1 mg / 100 kcal) kuni 0,5 mg / 100 kJ (2 mg / 100 kcal);

2) tsink

– 

0,18 mg / 100 kJ (0,75 mg / 100 kcal) kuni 0,6 mg / 100 kJ (2,4 mg / 100 kcal).

26. Imiku piimasegus olevate allnimetatud vitamiinide sisaldus peab olema järgmine:

1) vitamiin A

– 

14 µg-RE / 100 kJ (60 µg-RE / 100 kcal) kuni 43 µg-RE / 100 kJ (180 µg-RE / 100 kcal). RE = trans -retinooli ekvivalent = 3,33 IU = 1 µ g retinooli = 6 µ g b -karoteeni;

(VV m 05.02.2002 Nr.69 jõust.16.02.2002 - RT I 2002, 18,
101)

2) vitamiin D kolekaltsiferoolina (10 µg kolekaltsiferooli = 400 rahvusvahelist ühikut vitamiini D)

– 

0,25 µg / 100 kJ (1 µg / 100 kcal) kuni 0,65 µg / 100 kJ
(2,5 µg / 100 kcal);

3) tiamiin

– 

vähemalt 10 µg / 100 kJ (40 µg / 100 kcal);

4) riboflaviin

– 

vähemalt 14 µg / 100 kJ (60 µg / 100 kcal);

5) niatsiin

– 

vähemalt 0,2 mg-NE/ 100 kJ (0,8 µg-NE / 100 kcal). NE = niatsiini ekvivalent = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani;

(VV m 05.02.2002 Nr.69 jõust.16.02.2002 - RT I 2002, 18,
101)

6) pantoteenhape

– 

vähemalt 70 µg / 100 kJ (300 µg / 100 kcal);

7) vitamiin B6

– 

vähemalt 9 µg / 100 kJ (35 µg / 100 kcal);

8) biotiin

– 

vähemalt 0,4 µg / 100 kJ (1,5 µg / 100 kcal);

9) foolhape

– 

vähemalt 1 µg / 100 kJ (4 µg / 100 kcal);

10) vitamiin B12

– 

vähemalt 0,025 µg / 100 kJ (0,1 µg / 100 kcal);

11) vitamiin C

– 

vähemalt 1,9 mg / 100 kJ (8 mg / 100 kcal);

12) vitamiin K

– 

vähemalt 1 µg / 100 kJ (4 µg / 100 kcal);

13) vitamiin E

– 

vähemalt 0,1 mg a-TE / 100 kJ (0,5 mg α-TE / 100 kcal),
sealjuures 0,5 α-TE/1 grammi polόküllastumata rasvhapete (väljendatuna linoolhappena) kohta. a -TE = tokoferooli ekvivalent (rahvusvaheline ühik) = 0,67 mg d-a -tokoferooli.

(VV m 05.02.2002 Nr.69 jõust.16.02.2002 - RT I 2002, 18,
101)

27. Imiku piimasegu nukleotiididesisaldus võib olla kuni 1,2 mg / 100 kJ (5 mg / 100 kcal), kusjuures nende sisaldus ühenditena peab olema järgmine:

1) tsüstidiin-5´ - monofosfaat

– 

kuni 0,6 mg / 100 kJ (2,5 mg / 100 kcal);

2) uridiin-5´ - monofosfaat

– 

kuni 0,42 mg / 100 kJ (1,75 mg / 100 kcal);

3) adenosiin-5´ -monofosfaat

– 

kuni 0,36 mg / 100 kJ (1,5 mg / 100 kcal);

4) guanosiin-5´ -monofosfaat

– 

kuni 0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal);

5) inosiin-5´ - monofosfaat

– 

kuni 0,24 mg / 100 kJ (1 mg / 100 kcal).

28. Imikule tarvitamiseks valmis või vastavalt valmistaja antud tarvitamisjuhisele valmistatud imiku piimasegu ei või sisaldada ühegi taimekaitsevahendi jääki üle 0,01 mg/kg.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

281. Käesolevate nõuete lisas 4 nimetatud taimekaitsevahendi jäägi sisaldus imiku piimasegus ei või ületada nimetatud lisas toodud piirnormi.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

282. Imiku piimasegu valmistamiseks ei ole lubatud kasutada põllumajandussaadusi, mis sisaldavad käesolevate nõuete lisas 5 nimetatud taimekaitsevahendi jääki. Põllumajandussaadus loetakse käesolevate nõuete lisas 5 nimetatud taimekaitsevahendi jääki mittesisaldavaks, kui taimekaitsevahendi jäägi sisaldus on imiku piimasegus, mis on tarvitamiseks valmis või valmistatud vastavalt valmistaja antud tarvitamisjuhisele, alla 0,003 mg/kg.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

III. JÄTKUPIIMASEGU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED

29. Jätkupiimasegu energiasisaldus peab olema vahemikus 250 kJ / 100 ml (60 kcal / 100 ml) kuni 335 kJ / 100 ml (80 kcal / 100 ml).

291. Jätkupiimasegu valmistamisel peab kasutama käesolevate erinõuete III peatükis nimetatud valguallikaid ning vajadusel teisi toidu koostisosi, mis üldtunnustatud meetodil teostatud teadusuuringute andmetel sobivad üle nelja kuu vanustele imikutele.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

30. Jätkupiimasegu valgusisaldus (valgusisaldust arvutatakse järgmiselt: lehmapiima valgusisaldus = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,38; sojavalgu isolaatide valgusisaldus = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,25) peab olema vahemikus 0,5 g / 100 kJ (2,25 g / 100 kcal) kuni 1 g / 100 kJ (4,55 g / 100 kcal). Samuti peab jätkupiimasegu vastama järgmistele nõuetele:
1) keemiline indeks (keemiline indeks on uuritava valgu asendamatute aminohapete ja võrdlusvalgu vastavate asendamatute aminohapete sisalduste jagamisel saadavatest suhtarvudest väikseim suhtarv) peab olema vähemalt 80% võrdlusvalgust. Võrdlusvalguks on rinnapiim või kaseiin, mille koostis on toodud käesolevate nõuete lisas 2;
2) valmistamisel võib kasutada ainult sojavalgu isolaate;
3) aminohappeid on lubatud lisada ainult valkude toiteväärtuse tõstmise eesmärgil selleks vajalikus koguses;
4) jätkupiimasegu peab sisaldama metioniini vähemalt sellises koguses, mis sisaldub võrdlusvalgus sama energiakoguse kohta. Võrdlusvalguks on rinnapiim, mille koostis on toodud käesolevate nõuete lisas 1.

31. Jätkupiimasegu rasvasisaldus peab olema vahemikus 0,8 g / 100 kJ (3,3 g / 100 kcal) kuni 1,5 g / 100 kJ (6,5 g / 100 kcal).

32. Jätkupiimasegu koostises ei kasutata seesamiseemne- ja puuvillaseemneõli.

33. Nii laur(iin)happe kui ka mürist(iin)happe sisaldus võib olla kuni 15% rasva üldkogusest.

34. Taimeõli sisaldava jätkupiimasegu linoolhappesisaldus peab olema vähemalt 70 mg / 100 kJ (300 mg / 100 kcal).

35. Rasvhapete transisomeeride sisaldus võib olla kuni 4% rasva üldkogusest.

36. Eruukhappesisaldus võib olla kuni 1% rasva üldkogusest.

37. Jätkupiimasegu süsivesikutesisaldus peab olema vahemikus 1,7 g / 100 kJ (7 g / 100 kcal) kuni 3,4 g / 100 kJ (14 g / 100 kcal).

38. Jätkupiimasegus ei või kasutada gluteeni sisaldavaid koostisosi.

39. Jätkupiimasegu laktoosisisaldus peab olema vähemalt 0,45 g / 100 kJ (1,8 g / 100 kcal). Nimetatud nõue ei laiene jätkupiimasegule, milles sojavalgu isolaatide sisaldus on suurem kui 50% valgu üldkogusest.

40. Jätkupiimasegu sahharoosi-, fruktoosi- ja meesisaldus võib olla kokku kuni 20% süsivesikute üldkogusest.

41. Jätkupiimasegu raua- ja joodisisaldus peab olema järgmine:

1) raud

– 

0,25 mg / 100 kJ (1 mg / 100 kcal) kuni  0,5 mg / 100 kJ (2 mg / 100 kcal);

2) jood

– 

vähemalt 0,2 µg / 100 kJ (5 µg / 100 kcal).

42. Lehmapiimast valmistatud jätkupiimasegu tsingisisaldus peab olema vähemalt 0,12 g / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal).

43. Sojavalgu isolaatidel või nende segul lehmapiima valkudega põhineva jätkupiimasegu tsingisisaldus peab olema vähemalt 0,18 g / 100 kJ (0,75 mg / 100 kcal).

44. Käesolevate nõuete punktides 41–43 nimetamata mineraaltoitainete sisaldus jätkupiimasegus peab olema vähemalt võrdne lehmapiima mineraaltoitainete sisaldusega. Jätkupiimasegu mineraaltoitainete sisaldust võib vajadusel alandada vastavalt jätkupiimasegu valgu ja lehmapiimavalgu suhtele. Tüüpiline lehmapiima mineraaltoitainete sisaldus on toodud käesolevate nõuete lisas 3.

[RT I 2002, 18, 101 - jõust. 16. 02. 2002]

45. Kaltsiumi ja fosfori suhtarv võib olla kuni 2.

46. Jätkupiimasegu vitamiinide A, D, C ja E sisaldus peab olema järgmine:

1) vitamiin A

– 

14 µg-RE / 100 kJ (60 µg-RE / 100 kcal) kuni 43 µg-RE /
100 kJ (180 µg-RE / 100 kcal). RE = trans-retinooli ekvivalent = 3,33 IU = 1 µ g retinooli = 6 µ g b -karoteeni;

(VV m 05.02.2002 Nr.69 jõust.16.02.2002 - RT I 2002, 18,
101)

2) vitamiin D kolekaltsiferoolina (10 µg kolekaltsiferooli = 400 rahvusvahelist ühikut vitamiini D)

– 

0,25 µg / 100 kJ (1 µg / 100 kcal) kuni 0,75 µg / 100 kJ (3 µg / 100 kcal);

3) vitamiin C

– 

vähemalt 1,9 mg / 100 kJ (8 mg / 100 kcal);

4) vitamiin E

– 

vähemalt 0,1 mg α-TE / 100 kJ (0,5 mg α-TE / 100 kcal),
sealjuures 0,5 α-TE/1 grammi polüküllastumata rasvhapete
(väljendatuna linoolhappena) kohta. α -TE = tokoferooli ekvivalent (rahvusvaheline ühik) = 0,67 mg d-α -tokoferooli.

(VV m 05.02.2002 Nr.69 jõust.16.02.2002 - RT I 2002, 18,
101)

47. Jätkupiimasegu nukleotiididesisaldus võib olla kuni 1,2 mg / 100 kJ kohta (5 mg / 100 kcal), kusjuures loetletud nukleotiide võib lisada järgmiselt:

1) tsüstidiin-5´ -monofosfaat

– 

kuni 0,6 mg / 100 kJ (2,5 mg / 100 kcal);

2) uridiin-5´ -monofosfaat

– 

kuni 0,42 mg / 100 kJ (1,75 mg / 100 kcal);

3) adenosiin-5´ -monofosfaat

– 

kuni 0,36 mg / 100 kJ (1,50 mg / 100 kcal);

4) guanosiin-5´ -monofosfaat

– 

kuni 0,12 mg / 100 kJ (0,50 mg / 100 kcal);

5) inosiin-5´ -monofosfaat

– 

kuni 0,24 mg / 100 kJ (1 mg / 100 kcal).

48. Imikule tarvitamiseks valmis või vastavalt valmistaja antud tarvitamisjuhisele valmistatud jätkupiimasegu ei või sisaldada ühegi taimekaitsevahendi jääki üle 0,01 mg/kg.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

481. Käesolevate nõuete lisas 4 nimetatud taimekaitsevahendi jäägi sisaldus jätkupiimasegus ei või ületada nimetatud lisas toodud piirnormi.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

482. Jätkupiimasegu valmistamiseks ei ole lubatud kasutada põllumajandussaadusi, mis sisaldavad käesolevate nõuete lisas 5 nimetatud taimekaitsevahendite jääke. Põllumajandussaadus loetakse käesolevate nõuete lisas 5 nimetatud taimekaitsevahendi jääki mittesisaldavaks, kui taimekaitsevahendi jäägi sisaldus on tarvitamiseks valmis või vastavalt valmistaja antud tarvitamisjuhisele valmistatud jätkupiimasegus alla 0,003 mg/kg.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

IV. IMIKU PIIMASEGU JA JÄTKUPIIMASEGU VALMISTAMISEL KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED

49. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu valmistamisel võib kasutada vitamiine järgmiste ühenditena:

1) vitamiin A

–retinüülatsetaat, retinüülpalmitaat, ß-karoteen, retinool;

2) vitamiin D

–vitamiin D2 (ergokaltsiferool), vitamiin D3 (kolekaltsiferool);

3) vitamiin B1

–tiamiinhüdrokloriid, tiamiinmononitraat;

4) vitamiin B2

–riboflaviin, naatriumriboflaviin-5'-fosfaat;

5) niatsiin ehk nikotiinhape

–nikotiinamiid, nikotiinhape;

6) vitamiin B6

–püridoksiinhüdrokloriid, püridoksiin-5'-fosfaat;

7) folaat

–foolhape;

8) pantoteenhape

–D-kaltsiumpantotenaat, D-naatriumpantotenaat, dekspantenool;

9) vitamiin B12

–tsüanokobalamiin, hüdroksükobalamiin;

10) biotiin

–D-biotiin;

11) vitamiin C

–L-askorbiinhape, naatrium-L-askorbaat, kaltsium-L-askorbaat, L-askorbüül 6-palmitaat, kaaliumaskorbaat;

12) vitamiin E

–D-α-tokoferool, D,L-α-tokoferool, D-α-tokoferüülatsetaat, D,L-α-tokoferüülatsetaat;

13) vitamiin K

–füllokinoon (fütomenadioon).

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

50. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu valmistamisel võib lisada ainult järgmisi mineraalaineid jgmiste sooladena:

1) kaltsium

– 

kaltsiumkarbonaat, kaltsiumkloriid, kaltsiumtsitraadid, kaltsiumglükonaat, kaltsiumglütserofosfaat, kaltsiumlaktaat, ortofosforhappe kaltsiumisoolad, kaltsiumhüdroksiid;

2) magneesium

– 

magneesiumkarbonaat, magneesiumkloriid, magneesiumoksiid, magneesiumtsitraadid, magneesiumsulfaat, magneesiumglükonaat, magneesiumhüdroksiid, ortofosforhappe magneesiumisoolad;

3) raud

– 

raud(II)tsitraat, raud(II)glükonaat, raud(II)laktaat, raud(II)sulfaat, raud(III)ammooniumtsitraat, raud(II)fumaraat, raud(III)difosfaat;

4) vask

– 

vasktsitraat, vaskglükonaat, vasksulfaat, vase-lüsiini kompleks, vaskkarbonaat;

5) jood

– 

kaaliumjodiid, naatriumjodiid, kaaliumjodaat;

6) tsink

– 

tsinkatsetaat, tsinkkloriid, tsinklaktaat, tsinksulfaat, tsinktsitraat, tsinkglükonaat, tsinkoksiid;

7) mangaan

– 

mangaankarbonaat, mangaankloriid, mangaantsitraat, mangaansulfaat, mangaanglükonaat;

8) naatrium

– 

naatriumvesinikkarbonaat, naatriumkloriid, naatriumtsitraat, naatriumglükonaat, naatriumkarbonaat, naatriumlaktaat, ortofosforhappe naatriumisoolad, naatriumhüdroksiid;

9) kaalium

– 

kaaliumvesinikkarbonaat, kaaliumkarbonaat, kaaliumkloriid, kaaliumtsitraadid,
kaaliumglükonaat, kaaliumlaktaat, ortofosforhappe kaaliumisoolad, kaaliumhüdroksiid;

10) seleen

– 

naatriumselenaat, naatriumseleniit.

51. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu valmistamisel võib kasutada aminohappeid ja teisi lämmastikuühendeid järgmiselt:
1) L-arginiin ja tema hüdrokloriidsool;
2) [kehtetu - RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]
3) L-tsüstiin ja tema hüdrokloriid;
4) L-histitiin ja tema hüdrokloriid;
5) L-isoleutsiin ja tema hüdrokloriid;
6) L-leutsiin ja tema hüdrokloriid;
7) L-lüsiin ja tema hüdrokloriid;
8) L-tsüsteiin ja tema hüdrokloriid;
9) L-metioniin;
10) L-fenüülalaniin;
11) L-treoniin;
12) L -trüptofaan;
13) L-türosiin;
14) L -valiin;
15) L-karnitiin ja tema hüdrokloriid;
16) tauriin;
17) tsütidiin -5´ -monofosfaat ja tema naatriumisoolad;
18) uridiin-5´ -monofosfaat ja tema naatriumisoolad;
19) adenosiin-5´ -monofosfaat ja tema naatriumisoolad;
20) guanosiin-5´ -monofosfaat ja tema naatriumisoolad;
21) inosiin-5´ -monofosfaat ja tema naatriumisoolad.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

52. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu valmistamisel võib samuti lisada koliini, koliinhüdrokloriidi, koliintsitraati, koliinvesiniktartraati ja inositooli.

521. Käesolevate erinõuete IV peatükis nimetatud imiku piimasegu ja jätkupiimasegu valmistamisel kasutatavad ained peavad vastama Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1999. a määrusega nr 192 «Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavate nõuete ning nõuetekohasuse kontrollimiseks analüüsimise meetodite kinnitamine» kinnitatud nõuetele.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

V. IMIKU PIIMASEGU JA JÄTKUPIIMASEGU MÄRGISTAMISE ERINÕUDED

53. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu märgistamisel tuleb lisaks toidu märgistamise nõuetele täiendavalt järgida käesolevaid märgistamise erinõudeid.

54. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistus peab andma vajalikku teavet toote sihipäraseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta rinnaga toitmist.

55. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu nimetus peab olema järgmine:
1) käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud toidu puhul «Imiku piimasegu» või kui see on valmistatud täielikult lehmapiima valgust siis «Piimal põhinev imiku piimasegu»;
2) käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud toidu puhul «Jätkupiimasegu» või kui see on valmistatud täielikult lehmapiima valgust, siis «Piimal põhinev jätkupiimasegu».

56. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistus peab sisaldama järgmist teavet:
1) millises vanuses imikule või väikelapsele on toode ette nähtud;
2) täpne tarvitamisjuhis ning hoiatus ebatäpse valmistamise puhul tekkivast ohust tervisele;
3) energiasisaldus numbritega kJ-des ja kcal-tes ning valgu-, süsivesikute- ja rasvasisaldus numbritega 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta;
4) käesolevate erinõuete II ja III peatükis nimetatud mineraaltoitainete ja vitamiinide ning kus võimalik, ka koliini, inositooli, karnitiini ja tauriini keskmine sisaldus numbritega 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta;
5) juhul kui imiku piimasegule ei ole lisatud rauda, peab märgistus sisaldama teavet selle kohta, et vanemad kui neljakuused imikud vajavad lisaks imikupiimasegule rauda muudest allikatest;
51 ) imiku piimasegu puhul märge, et toode on sobiv alates sünnist imikutele, kes ei ole rinnapiimatoidul;
6) jätkupiimasegu puhul märge, et antud toode on ette nähtud üle neljakuustele imikutele ning see katab ainult osa sellises vanuses imiku toitumisvajadusest ega sobi kasutamiseks esimese nelja elukuu jooksul;
7) [kehtetu - RT I 2002, 18, 101 - jõust. 16. 02. 2002]

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

57. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistusel ei ole lubatud kasutada sõnu «rinnapiimasarnane», «emapiimasarnane» või teisi samatähenduslikke sõnu. Sõna «adapteeritud» võib kasutada üksnes vastavalt käesolevate nõuete punkti 60 alapunktile 1.

[RT I 2002, 18, 101 - jõust. 16. 02. 2002]

58. Imiku piimasegu müügipakendil peavad olema sõnad «pane tähele» või mõni teine samatähenduslik viide ja selle all järgmised väited:
1) väide rinnaga toitmise eelistest;
2) väide toote kasutamise kohta üksnes sõltumatu meditsiinilise, toitumis- või farmaatsiaalase haridusega inimese või mõne teise spetsialisti soovitusel, kes on seotud ema ja lapse hooldamisega.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

59. Imiku piimasegu müügipakendil võib kasutada valmistusviisi kujutavaid jooniseid. Ei ole lubatud kasutada imiku piimasegu kasutamist idealiseerivaid pilte või tekste ega lapsi kujutavaid pilte.

[RT I 2002, 18, 101 - jõust. 16. 02. 2002]

60. Imiku piimasegu müügipakendi märgistus võib sisaldada üksnes järgmisi sisulisi väiteid piimasegu erilise koostise kohta, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:

1) adapteeritud valgu kohta – valgusisaldus peab olema väiksem kui 0,6 g/100 kJ (2,5 g/100 kcal) ning vadaku valgu ja kaseiini suhtarv peab olema suurem kui 1;

2) madala naatriumisisalduse kohta – naatriumisisaldus peab olema väiksem kui 9 mg / 100 kJ (39 mg / 100 kcal);
3) sahharoosi puudumise kohta – ei sisalda sahharoosi;
4) sisaldab ainult laktoosi – süsivesikutest sisaldab ainult laktoosi;
5) laktoosi puudumise kohta – ei sisalda laktoosi;
6) rauaga rikastatuse kohta – lisatud rauda;
7) piimavalkudest tingitud allergiaohu vähendamise kohta (väide võib sisaldada väljendeid, mis viitavad allergeeni vähenemisele) – imiku piimasegu peab vastama käesolevate erinõuete punktides 6 ja 7 kehtestatud nõuetele. Immunoreaktiivse valgu kogus peab olema väiksem kui 1% imiku piimasegu koostisainete lämmastikusisaldusest. Märgistusel peab olema toodud hoiatus, et imiku piimasegu ei või tarvitada imikud, kellel on allergia segu valmistamisel kasutatud natiivse valgu suhtes, välja arvatud juhul, kui rahvusvaheliselt tunnustatud kliinilised testid kinnitavad, et rohkem kui 90% imikutest (tõenäosus 95%), kes on tundlikud valkude suhtes, millest hüdrolüsaat on valmistatud, taluvad neid piimasegusid. Suu kaudu manustatav imiku piimasegu ei tohi loomadel põhjustada tundlikkust segu valmistamisel kasutatud natiivse valgu suhtes. Objektiivsed ja teaduslikud andmed märgistusel esitatud omaduste tõestamiseks peavad olema kättesaadavad.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

61. Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistusel võib esitada käesolevate nõuete IV peatükis nimetatud nende toitainete, mille esitamine ei ole kohustuslik käesolevate nõuete punkti 56 alapunkti 4 kohaselt, keskmise sisalduse numbritega 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta. Jätkupiimasegu müügipakendi märgistusel võib esitada järgmiste vitamiinide ja mineraaltoitainete sisalduse protsendina järgmisest võrdluskogusest 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta:

1) vitamiin A

– 

400 µ g;

2) vitamiin D

– 

10 µ g;

3) vitamiin C

– 

25 mg;

4) tiamiin

– 

0,5 mg;

5) riboflaviin

– 

0,8 mg;

6) niatsiin

– 

9 mg;

7) vitamiin B6

– 

0,7 mg;

8) foolhape

– 

100 µ g;

9) vitamiin B12

– 

0,7 µ g;

10) kaltsium

– 

400 mg;

11) raud

– 

6 mg;

12) tsink

– 

4 mg;

13) jood

– 

70 µ g;

14) seleen

– 

10 µ g;

15) vask

– 

0,4 mg

[RT I 2002, 18, 101 - jõust. 16. 02. 2002]

62. Jätkupiimasegu märgistusel esitatakse ainult nende käesolevate erinõuete punktis 61 nimetatud vitamiinide ja mineraaltoitainete kogused, mille sisaldus on vähemalt 15% nimetatud võrdluskogusest.

VI. IMIKU PIIMASEGU JA JÄTKUPIIMASEGU KOHTA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD

63. Rasedatele, imikute ja väikelaste emadele ning teistele imikute ja väikelaste toitumisega seotud inimestele mõeldud asjakohased teabematerjalid, sealhulgas õppematerjalid, peavad sisaldama objektiivset teavet, sealhulgas järgmist:
1) imetamise kasulikkus ja eelised;
2) ema toitumine ja imetamiseks ettevalmistumine ning rinnapiimaga toitmine;
3) osalise pudelist toitmise liiga varajase alustamise võimalik kahjulik mõju imetamisele ning sellega seotud raskused rinnapiimaga toitmise juurde tagasipöördumisel;
4) imiku piimasegu õige kasutamine, kui see on toitmiseks vajalik.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

64. Teabematerjalides, mis sisaldavad teavet imiku piimasegu kohta, tuleb ära näidata imiku piimasegu kasutamise ohud imiku tervisele juhtudel, kui nende kasutamiseks ei ole otsest vajadust või neid kasutatakse valesti. Samuti tuleb ära näidata piimasegu kasutamise ligikaudne maksumus kindla ajaühiku kohta.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

65. Teabematerjalides tuleb hoiduda imiku piimasegu idealiseerivate piltide või tekstide kasutamisest.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

66. Imiku piimasegu tasuta või soodushinnaga levitamine, samuti segu näidiste (nimetatud toodete tasuta levitamiseks ettenähtud üksikeksemplarid või väikesed kogused) ning imiku piimasegu kasutamisega seotud tarbeesemete levitamine emade, imikute ja rasedate tervishoiuga seotud asutuste ning nende töötajate kaudu on keelatud.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

67. Imiku piimasegu kohta pole lubatud kasutada reklaami, soodusostukaarte, ostupreemiaid ega korraldada muid selliseid sooduspakkumisi, sidusmüüki, kasutamisõpetuse reklaamklippide pakkumist või näitamist, samuti muid nende toodete levikut soodustavaid tegevusi.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

671. Teabematerjale, sealhulgas õppematerjale ning nendega seotud esemeid, võib imiku piimasegu valmistaja või turustaja tasuta levitada tervishoiuasutuse kaudu ning seda üksnes Tervisekaitseinspektsiooni ettepaneku ja kirjaliku nõusoleku korral või järgides Tervisekaitseinspektsiooni juhendeid. Sellistel materjalidel ja esemetel võib olla valmistaja või turustaja nimi või logo, kuid ei tohi olla viidet kindlale piimasegule.

[RT I 2005, 21, 137 – jõust. 22.04.2005]

68. Tervishoiuasutuste töötajatele on lubatud anda teavet imiku piimasegu kohta. Imiku piimasegu kohta käitlejate poolt tervishoiuasutuste töötajatele edastatav teave peab olema teaduslikult ja faktiliselt põhjendatud ning ei või tekitada arvamust, et kunstlik toitmine on samaväärne või parem kui rinnaga toitmine ja see peab sisaldama käesolevate erinõuete punktides 63–65 kirjeldatud teavet. Samuti on lubatud tervishoiuasutuste töötajatel vastu võtta imiku piimasegu näidiseid ning nende valmistamiseks ja tarbimiseks kasutatavate nõude näidiseid juhul, kui see on vajalik asutuse teadustöö raames tehtava erialase hinnangu saamiseks.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

69. Imiku piimasegu kasutamist imikute toitmiseks võivad õpetada vaid tervishoiuasutuses töötavad meditsiinitöötajad ning see peab olema suunatud nende imikute emadele ja pereliikmetele, kellel on vajadus imiku piimasegu järele. Seejuures tuleb anda teavet imiku piimasegu kasutamise ohtude ja ettevaatusabinõude kohta.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

70. Asutustele ja organisatsioonidele tasuta antud või soodushinnaga müüdud imiku piimasegu, mida kasutatakse asutuse sees või jagatakse sellest väljaspool, on lubatud anda üksnes seda vajavate imikute tarbeks ning nii kaua, kui imik seda vajab.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

 

«Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu
koostis- ja kvaliteedinõuete ning
nende valmistamiseks kasutatavate
ainete ja käitlemise suhtes esitatavate
nõuete ning märgistamise ja muul viisil
teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 1

ASENDAMATUTE JA OSALISELT ASENDAMATUTE AMINOHAPETE SISALDUS RINNAPIIMAS

Aminohapped

mg / 100 kJ (1 kJ = 0,239 kcal)

mg / 100 kcal

Arginiin

16

69

Tsüstiin

6

24

Histidiin

11

45

Isoleutsiin

17

72

Leutsiin

37

156

Lüsiin

29

122

Metioniin

7

29

Fenüülalaniin

15

62

Treoniin

19

80

Trüptofaan

7

30

Türosiin

14

59

Valiin

19

80

 

«Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu
koostis- ja kvaliteedinõuete ning
nende valmistamiseks kasutatavate
ainete ja käitlemise suhtes esitatavate
nõuete ning märgistamise ja muul viisil
teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 2

AMINOHAPETE JA OSALISELT ASENDAMATUTE AMINOHAPETE SISALDUS KASEIINIS JA RINNAPIIMA VALGUS

Aminohapped

Aminohapete sisaldus
kaseiinis (g / 100 g)

Aminohapete sisaldus rinnapiima
valgus (g / 100 g)

Arginiin

3,7

3,8

Tsüstiin

0,3

1,3

Histidiin

2,9

2,5

Isoleutsiin

5,4

4,0

Leutsiin

9,5

8,5

Lüsiin

8,1

6,7

Metioniin

2,8

1,6

Fenüülalaniin

5,2

3,4

Treoniin

4,7

4,4

Trüptofaan

1,6

1,7

Türosiin

5,8

3,2

Valiin

6,7

4,5

 

«Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu
koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende
valmistamiseks kasutatavate ainete ja
käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning
märgistamise ja muul viisil teabe
edastamise erinõuete ja korra»
lisa 3

[RT I 2002, 18, 101 - jõust. 16. 02. 2002]

MINERAALTOITAINETE SISALDUS LEHMAPIIMAS

Minaraaltoitained

Mineraaltoitainete sisaldus 100 g rasvavaba kuivaine kohta

Mineraaltoitainete sisaldus valgu 1 grammi kohta

Naatrium (mg)

550

15

Kaalium (mg)

1680

43

Kloor (mg)

1050

28

Kaltsium (mg)

1350

35

Fosfor (mg)

1070

28

Magneesium (mg)

135

3,5

Vask (µ g)

225

6

Jood

Määratlemata

Määratlemata

 

Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määruse nr 436 punktiga 2 kinnitatud «Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 4
(kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2004. a määrusega nr 68)
[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

IMIKU PIIMASEGUS JA JÄTKUPIIMASEGUS LUBATUD TAIMEKAITSEVAHENDITE JÄÄKIDE PIIRNORMID

Taimekaitsevahendi toimeaine

Piirnorm (mg/kg)

Kadusafoss

0,006

Demetoon-S-metüül/demetoon-S-metüül sulfoon/oksüdemetoon-metüül (üksikult või kombineeritult, väljendatud demetoon-S-metüülina)

0,006

Etoprofoss

0,008

Fiproniil(fiproniili ja fiproniildesulfinüüli summa, väljendatud fiproniilina)

0,004

Propineeb/propüleentiourea (propineebi ja propüleentiourea summa)

0,006

 

Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määruse nr 436 punktiga 2 kinnitatud «Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 5
(kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2004. a määrusega nr 68)
[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

TAIMEKAITSEVAHENDITE JÄÄGID, MIDA SISALDAVAID PÕLLUMAJANDUSSAADUSI EI OLE LUBATUD KASUTADA IMIKU PIIMASEGU EGA JÄTKUPIIMASEGU VALMISTAMISEKS

Taimekaitsevahendi toimeaine

– 

Disulfotoon (disulfotooni, disulfotoonsulfoksiidi ja disulfotoonsulfooni summa, väljendatud disulfotoonina)

– 

Fensulfotioon (fensulfotiooni, tema hapnikuanaloogi ja nende sulfoonide summa, väljendatud fensulfotioonina)

– 

Fentiin (väljendatud trifültiinikatioonina)

– 

Haloksüfop (haloksüfopi, tema soolade ja estrite, sh konjugaatide summa, väljendatud haloksüfopina)

– 

Heptakloor ja trans-heptakloorepoksiid (väljendatud heptakloorina);

– 

Heksaklorobenseen

– 

Nitrofeen

– 

Ometoaat

– 

Terbufoss (terbufossi, tema sulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud terbufossina)

– 

Aldriin and dieldriin (väljendatud dieldriinina)

– 

Endriin

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
29. detsembri 1999. a
määrusega nr 436

IMIKU- JA VÄIKELAPSETOITUDE KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING NENDE VALMISTAMISEKS KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED NING MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolevaid erinõudeid ja korda (edaspidi erinõuded ) kohaldatakse terve imiku ja terve väikelapse toitumisvajadusi rahuldavate eritoitude kohta, mis on mõeldud imikule rinnapiimast võõrutamise ajaks ning väikelapsele lisatoiduks või kohanemiseks tavatoiduga. Käesolevates erinõuetes lähtutakse järgmisest imiku- ja väikelapsetoitude liigitusest:
1) imikule ja väikelapsele mõeldud teraviljasaadused ning teraviljatooted (edaspidi teraviljatooted);
2) muu imiku- ja väikelapsetoit, välja arvatud teraviljatoit.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

2. Käesolevates erinõuetes lähtutakse järgmisest teraviljatoidu liigitusest:
1) lihtne teraviljatoit, millele tuleb tarvitamiseks lisada piima või muid toiduks sobivaid vedelikke või on juba selliselt tarvitatavaks muudetud;
2) teraviljatoit, mis sisaldab kõrge valgusisaldusega toiduaineid ning mille tarvitamiseks tuleb lisada vett või muud valguvaba vedelikku või mis on juba selliselt tarvitatavaks muudetud;

3) makaronitooted, mida tarvitatakse pärast sobivas vedelikus keetmist;
4) kuivikud ja küpsised, mida võib kasutada tervelt või peenestatuna, millele on lisatud vett, piima või teisi sobivaid vedelikke.

[RT I 2002, 18, 101 - jõust. 16. 02. 2002]

3. Käesolevaid erinõudeid ei kohaldata väikelapse piimatoodete ja imiku piimasegu ning jätkupiimasegu suhtes.

4. Imiku- ja väikelapsetoidu koostisosad ja nende kogused peavad olema imiku ja väikelapse tervisele ohutud.

5. Imiku- ja väikelapsetoidu koostises võib kasutada ainult selliseid koostisosi, mille sobivus imikule ja väikelapsele on kindlaks tehtud üldtunnustatud meetodil teostatud teadusuuringutega.

6. Imiku- ja väikelapsetoidu koostis- ning kvaliteedinõuded kehtivad tarvitamiseks valmis toidu suhtes.

61. Taimekaitsevahendi jäägina käsitatakse käesolevates erinõuetes «Taimekaitseseaduse» (RT I 2000, 29, 169; 2001, 88, 531; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591) tähenduses käsitatava taimekaitsevahendi jääki, derivaati ning reaktsiooni- ja laguprodukti.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

II. IMIKU JA VÄIKELAPSE TERAVILJATOIDU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED

7. Teraviljatoidu peamiseks koostisosaks on üks või mitu teraviljaliiki või tärkliserikast juurt. Teravilja või tärkliserikka juure sisaldus peab olema vähemalt 25% teraviljatoidu kuivmassi kogusest.

[RT I 2002, 18, 101 - jõust. 16. 02. 2002]

8. Teraviljatoidu valgusisaldus peab olema järgmine:
1) käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktides 2 ja 4 nimetatud teraviljatoidu valgusisaldus võib olla kuni 1,3 g / 100 kJ (5,5 g / 100 kcal);
2) käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetatud teraviljatoidu lisatud toiduainete valgusisaldus peab olema vähemalt 0,48 g / 100 kJ (2 g / 100 kcal);
3) käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 4 nimetatud küpsiste, millele on lisatud kõrge valgusisaldusega toiduaineid, kusjuures sellele on viidatud märgistusel, lisatud toiduainete valgusisaldus peab olema vähemalt 0,36 g / 100 kJ (1,5 g / 100 kcal);
4) lisatud valgu keemiline indeks peab olema vähemalt 80% võrdlusvalgust või efektiivsuse koefitsient vähemalt 70% võrdlusvalgu efektiivsuse koefitsiendist. Võrdlusvalk on kaseiin, mille koostis on toodud käesolevate erinõuete lisas 1. Aminohappeid on lubatud teraviljatoidule lisada ainult valkude toiteväärtuse tõstmise eesmärgil selleks vajalikus koguses.

9. Teraviljatoidule lisatud sahharoosi, fruktoosi, glükoosisiirupi või mee sisaldus peab olema järgmine:
1) käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktides 1 ja 4 nimetatud teraviljatoidule lisatud toiduainete süsivesikutesisaldus võib olla kuni 1,8 g / 100 kJ (7,5 g / 100 kcal), sealjuures võib lisatud fruktoosi sisaldus olla kuni 0,9 g / 100 kJ (3,75 g / 100 kcal);
2) käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetatud teraviljatoidule lisatud toiduainete süsivesikutesisaldus võib olla kuni 1,2 g / 100 kJ (5 g / 100 kcal), sealjuures võib lisatud fruktoosi sisaldus olla kuni 0,6 g / 100 kJ (2,5 g / 100 kcal).

10. Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktides 1 ja 4 nimetatud teraviljatoidu rasvasisaldus võib olla kuni 0,8 g / 100 kJ (3,3 g / 100 kcal).

11. Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetatud teraviljatoidu rasvasisaldus võib olla kuni 1,1 g / 100 kJ (4,5 g / 100 kcal). Teraviljatoidus, mille rasvasisaldus ületab 0,8 g / 100 kJ (3,3 g / 100 kcal), võib nii lauriinhappe- kui ka müristiinhappesisaldus olla kuni 15% rasva üldkogusest ning linoolhappesisaldus (gütserüültrilinolaadina) peab olema vahemikus 70 mg / 100 kJ (300 mg / 100 kcal) kuni 285 mg / 100 kJ (1200 mg / 100 kcal).

12. Teraviljatoidule võib naatriumisooli lisada üksnes tehnoloogilistel eesmärkidel. Teraviljatoidu naatriumisisaldus võib olla kuni 25 mg / 100 kJ (100 mg / 100 kcal).

13. Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetatud teraviljatoidu kaltsiumisisaldus peab olema vähemalt 20 mg / 100 kJ (80 mg / 100 kcal) ja käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 4 nimetatud teraviljatoidu, mille valmistamisel on kasutatud piima (piimaküpsised), kusjuures sellele on viidatud märgistusel, kaltsiumisisaldus peab olema vähemalt 12 mg / 100 kJ (50 mg / 100 kcal).

14. Teraviljatoidu tiamiinisisaldus peab olema vähemalt 0,025 mg/100 kJ (0,1 mg/100 kcal).

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

15. Käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 2 nimetatud teraviljatoidu vitamiinide A ja D sisaldus peab olema järgmine:

1) vitamiin A

– 

14 µg-RE / 100 kJ (60 µg-RE / 100 kcal) kuni 43 µg-RE / 100 kJ (180 µg-RE / 100 kcal). RE = trans -retinooli ekvivalent = 3,33 IU = 1 µ g retinooli = 6 µ g b -karoteeni

(VV m 05.02.2002 Nr.69 jõust.16.02.2002 - RT I 2002, 18, 101)

2) vitamiin D kolekaltsiferoolina (10 µg kolekaltsiferooli = 400 rahvusvahelist ühikut vitamiini D)

– 

0,25 µg / 100 kJ (1 µg / 100 kcal) kuni 0,75 µg / 100 kJ
(3 µg / 100 kcal).

16. Käesolevate erinõuete punktis 15 toodud vitamiinisisaldused laienevad ka teistele käesolevate nõuete punktis 2 nimetatud teraviljatoitudele, kui neile lisatakse vitamiine A või D.

17. Teraviljatoidu vitamiinide ja mineraaltoitainete, kui neid on lisatud, maksimaalne lubatud sisaldus on toodud käesolevate nõuete lisas 2.

18. Tarvitamiseks valmis või vastavalt valmistaja antud tarvitamisjuhisele valmistatud teraviljatoit ei või sisaldada ühegi taimekaitsevahendi jääki üle 0,01 mg/kg.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

181. Käesolevate erinõuete lisas 4 nimetatud taimekaitsevahendi jäägi sisaldus teraviljatoidus ei või ületada nimetatud lisas toodud piirnormi.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

182. Teraviljatoidu valmistamiseks ei ole lubatud kasutada põllumajandussaadusi, mis sisaldavad käesolevate erinõuete lisas 5 nimetatud taimekaitsevahendite jääke. Põllumajandussaadus loetakse käesolevate erinõuete lisas 5 nimetatud taimekaitsevahendi jääki mittesisaldavaks, kui taimekaitsevahendi jäägi sisaldus on tarvitamiseks valmis või vastavalt valmistaja antud tarvitamisjuhisele valmistatud teraviljatoidus alla 0,003 mg/kg.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

III. MUU IMIKU- JA VÄIKELAPSETOIDU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED

19. Imiku- ja väikelapsetoit, mille nimetuses on koostisosadest mainitud ainult liha, linnuliha, kala , tapasaadust või muud tavapäraselt valguallikaks olevat toiduainet, peab vastama järgmistele nõuetele:
1) nimetuses mainitud liha, linnuliha, kala , tapasaadus või muu toiduaine kogused peavad kokku moodustama vähemalt 40% imiku- ja väikelapsetoidu kogusest;
2) iga nimetuses mainitud liha, linnuliha, kala , tapasaadus või muu toiduaine peab moodustama vähemalt 25% nimetuses mainitud valguallikate üldkogusest;
3) nimetuses mainitud valguallikatest pärinevaid valke peab olema vähemalt 1,7 g / 100 kJ (7 g / 100 kcal).

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

20. Imiku- ja väikelapsetoit, mille nimetuses on kas üksikult või kombineeritult esimesel kohal mainitud liha, linnuliha, kala või muud tavapäraselt valguallikaks olevat toiduainet, peab vastama järgmistele nõuetele:
1) nimetuses mainitud liha, linnuliha, kala või muu toiduaine kogused peavad kokku moodustama vähemalt 10% imiku- ja väikelapsetoidu kogusest;
2) iga nimetuses mainitud liha, linnuliha, kala või muu toiduaine peab moodustama vähemalt 25% nimetuses mainitud valguallikate üldkogusest;
3) nimetuses mainitud valguallikatest pärinevaid valke peab olema vähemalt 1 g / 100 kJ (4 g / 100 kcal).

21. Imiku- ja väikelapsetoit, mille nimetuses on kas üksikuna või kombineeritult, kuid mitte esimesel kohal mainitud liha, linnuliha, kala , tapasaadust või muud tavapäraselt valguallikaks olevat toiduainet, peab vastama järgmistele nõuetele:
1) nimetuses mainitud liha, linnuliha, kala , tapasaadus või muu toiduaine kogused peavad moodustama vähemalt 8% imiku- ja väikelapsetoidu kogusest;
2) iga nimetuses mainitud liha, linnuliha, kala , tapasaadus või muu toiduaine peab moodustama vähemalt 25% nimetuses mainitud valguallikate üldkogusest;
3) nimetuses mainitud valguallikatest pärinevaid valke peab olema vähemalt 0,5 g / 100 kJ (2,2 g / 100 kcal);
4) valgusisaldus peab olema vähemalt 0,7 g / 100 kJ (3 g / 100 kcal).

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

22. Kui juust on mainitud koos teiste koostisosadega imikule ja väikelapsele ettenähtud näkside nimes, peab piimast pärinevat valku olema vähemalt 0,5 g / 100 kJ (2,2 g / 100 kcal), sealjuures valkude üldkogus peab olema vähemalt 0,7 g / 100 kJ (3 g / 100 kcal).

23. Imiku- ja väikelapsetoidu, mida esitatakse märgistusel kui toidukorda, kuid mille nimetuses ei ole liha, linnuliha, kala , tapasaadust või muud tavapäraselt valguallikaks olevat toiduainet mainitud, valgusisaldus peab olema vähemalt 0,7 g / 100 kJ (3 g / 100 kcal).

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

24. Käesolevate erinõuete punktides 19–23 nimetatud nõudeid ei kohaldata imiku- ja väikelapse kastmete suhtes, mida on esitatud kui toidukorra ühte komponenti.

25. Imiku ja väikelapse magustoidus, mille nimetuses on ainsa või olulisima koostisosana märgitud piimatoode, peab olema piimavalku vähemalt 2,2 g / 100 kcal. Kõikide teiste magustoitude suhtes ei kohaldata käesolevate erinõuete punktides 19–23 nimetatud nõudeid.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

26. Aminohappeid on lubatud imiku- ja väikelapsetoidule lisada ainult valkude toiteväärtuse tõstmise eesmärgil selleks vajalikus koguses.

27. Käesolevate erinõuete punktis 19 nimetatud imiku- ja väikelapsetoidu, mille nimetuses on liha või juustu mainitud ainsa koostisosana või esimesel kohal, rasvasisaldus võib olla kokku kuni 1,4 g / 100 kJ (6 g / 100 kcal). Kõikide teiste imiku- ja väikelapsetoitude rasvasisaldus võib olla kuni 1,1 g / 100 kJ (4,5 g / 100 kcal).

28. Imiku- ja väikelapsetoidu naatriumisisaldus võib olla kuni 48 mg / 100 kJ (200 mg / 100 kcal) või kuni 200 mg / 100 g. Imiku- ja väikelapsetoidu, mille nimetuses on mainitud ainsa koostisosana juustu, naatriumisisaldus võib olla kuni 70 mg / 100 kJ (300 mg / 100 kcal).

29. Naatriumisooli võib imiku ja väikelapse magustoidule, pudingile ning puuviljadest, kaasa arvatud marjad, valmistatud imiku- ja väikelapsetoidule lisada üksnes tehnoloogilisel eesmärgil.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

30. Imiku ja väikelapse puuvilja-, kaasa arvatud marja-, ja köögiviljamahlade ning -nektarite, puuviljatoitude, kaasa arvatud marjatoitude, ning magustoitude ja pudingite süsivesikutesisaldus tohib olla järgmine:
1) köögiviljamahlades ning nendest valmistatud jookides kuni 10 g / 100 ml;
2) puuviljamahlades, kaasa arvatud marjamahlad, ja nektarites ning nendest valmistatud jookides kuni 15 g / 100 ml;
3) puuviljatoitudes, kaasa arvatud marjatoitudes, kuni 20 g / 100 g;
4) magustoitudes ja pudingites kuni 25 g / 100 g;
5) muudes piimal mittepõhinevates jookides kuni 5 g / 100 g.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

31. Imiku ja väikelapse puuviljamahlades, kaasa arvatud marjamahlad, ning -nektarites ja köögiviljamahlades peab vitamiini C sisaldus olema vähemalt 6 mg / 100 kJ (25 mg / 100 kcal) või vähemalt 25 mg / 100 g.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

32. Imiku- ja väikelapsetoidule (välja arvatud köögiviljamahlale) ei lisata vitamiini A. Köögiviljamahla vitamiini A sisaldus peab olema vähemalt 25 µg-RE / 100 kJ (100 µg-RE / 100 kcal).

33. Imiku- ja väikelapsetoidu valmistamisel ei lisata vitamiini D.

34. Imiku- ja väikelapsetoidu vitamiinide ning mineraaltoitainete, kui neid on lisatud, maksimaalne lubatud sisaldus on toodud käesolevate erinõuete lisas 2.

35. Tarvitamiseks valmis või vastavalt valmistaja antud tarvitamisjuhisele valmistatud imiku- ja väikelapsetoit ei või sisaldada ühegi taimekaitsevahendi jääki üle 0,01 mg/kg.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

351. Käesolevate erinõuete lisas 4 nimetatud taimekaitsevahendi jäägi sisaldus imiku- ja väikelapsetoidus ei või ületada nimetatud lisas toodud piirnormi.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

352. Imiku- ja väikelapsetoidu valmistamiseks ei ole lubatud kasutada põllumajandussaadusi, mis sisaldavad käesolevate erinõuete lisas 5 nimetatud taimekaitsevahendi jääki. Põllumajandussaadus loetakse käesolevate erinõuete lisas 5 nimetatud taimekaitsevahendi jääki mittesisaldavaks, kui taimekaitsevahendi jäägi sisaldus on tarvitamiseks valmis või vastavalt valmistaja antud tarvitamisjuhisele valmistatud imiku- ja väikelapsetoidus alla 0,003 mg/kg.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

IV. IMIKU- JA VÄIKELAPSETOIDU VALMISTAMISEKS KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED

36. Imiku- ja väikelapsetoidu valmistamisel võib lisada järgmisi vitamiine järgmiste ühenditena:

1) vitamiin A

– 

retinool, retinüülatsetaat, retinüülpalmitaat, ß-karoteen;

2) vitamiin D

– 

vitamiin D2 (ergokaltsiferool), vitamiin D 3 (kolekaltsiferool);

3) vitamiin B1

– 

tiamiinhüdrokloriid, tiamiinmononitraat;

4) vitamiin B2

– 

riboflaviin, naatriumriboflaviin-5ę -fosfaat;

5) niatsiin

– 

nikotiinamiid, nikotiinhape;

6) vitamiin B6

– 

püridoksiinhüdrokloriid, püridoksiin-5ę -fosfaat, püridoksiindipalmitaat;

7) pantoteenhape

– 

D -kaltsiumpantotenaat, D -naatriumpantotenaat, dekspantenool;

8) foolhape

– 

folaat;

9) vitamiin B12

– 

 tsüanokobalamiin, hüdroksükobalamiin;

10) biotiin

– 

D -biotiin;

11) vitamiin C

– 

L -askorbiinhape, naatrium-L -askorbaat, kaltsium-L-askorbaat, L -askorbüül-6-palmitaat , kaaliumaskorbaat;

12) vitamiin K

– 

füllokinoon (fütomenadioon);

13) vitamiin E

– 

D-α- tokoferool, D,L-α- tokoferool, D-α -tokoferüülatsetaat, D,L- a –tokoferüülatsetaat.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

37. Imiku- ja väikelapsetoidu valmistamisel võib lisada järgmisi aminohappeid:
1) L-arginiin ja tema hüdrokloriidid;
2) L-tsüstiin ja tema hüdrokloriidid;
3) L -histidiin ja tema hüdrokloriidid;
4) L-isoleutsiin ja tema hüdrokloriidid;
5) L-leutsiin ja tema hüdrokloriidid;
6) L-lüsiin ja tema hüdrokloriidid;
7) L-tsüsteiin ja tema hüdrokloriidid;
8) L -metioniin;
9) L-fenüülalaniin;
10) L -treoniin;
11) L-trüptofaan;
12) L-türosiin;
13) L-valiin.

38. Imiku- ja väikelapsetoitude valmistamisel võib lisada ka koliini, koliinkloriidi, koliintsitraati, koliinbitartraati, inositooli, L -karnitiini ning L-karnitiinhüdrokloriidi.

39. Imiku- ja väikelapsetoidu valmistamisel võib lisada järgmisi elemente järgmiste ühenditena:

1) kaltsium

– 

kaltsiumkarbonaat, kaltsiumkloriid, sidrunhappe kaltsiumisoolad, kaltsiumglükonaat, kaltsiumglütserofosfaat, kaltsiumlaktaat, kaltsiumoksiid, kaltsiumhüdroksiid, ortofosforhappe kaltsiumisoolad;

2) magneesium

– 

magneesiumkarbonaat, magneesiumkloriid, sidrunhappe magneesiumisoolad, magneesiumglükonaat, magneesiumoksiid, magneesiumhüdroksiid, ortofosforhappe magneesiumisoolad, magneesiumsulfaat, magneesiumlaktaat, magneesiumglütserofosfaat;

3) kaalium

– 

kaaliumkloriid, sidrunhappe kaaliumisoolad, kaaliumglükonaat, kaaliumlaktaat, kaaliumglütserofosfaat;

4) raud

– 

raud(II)tsitraat, raud(III)ammooniumtsitraat, raud(II)glükonaat, raud(II)laktaat, raud(II)sulfaat, raud(II)fumaraat, raud(III)difosfaat, raud elemendina (saadud kas elektrolüütiliselt, vesinikuga redutseerimisel või raudkarbonüüli lagundamisel), raud(III)sahharaat, raud(III)naatriumdifosfaat, raud(II)karbonaat; 

5) vask

– 

vase-lüsiinkompleks, vask(II)karbonaat, vask(II)tsitraat, vask(II)glükonaat, vask(II)sulfaat;

6) tsink

– 

tsinkatsetaat, tsinktsitraat, tsinklaktaat, tsinksulfaat, tsinkoksiid, tsinkglükonaat , tsinkkloriid;

7) mangaan

– 

mangaankarbonaat, mangaankloriid, mangaantsitraat, mangaanglükonaat, mangaansulfaat, mangaanglütserofosfaat;

8) jood

– 

naatriumjodiid, kaaliumjodiid, naatriumjodaat, kaaliumjodaat.

[RT I 2005, 21, 137 – jõust. 22.04.2005]

391. Käesolevate erinõuete IV peatükis nimetatud imiku- ja väikelapsetoidu valmistamisel kasutatavad ained peavad vastama Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1999. a määrusega nr 192 «Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavate nõuete ning nõuetekohasuse kontrollimiseks analüüsimise meetodite kinnitamine» kehtestatud nõuetele.

V. IMIKU- JA VÄIKELAPSETOIDU MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD

40. Imiku- ja väikelapsetoidu märgistamisel tuleb lisaks toidu märgistamise nõuetele järgida täiendavalt käesolevaid märgistamise erinõudeid.

41. Imiku- ja väikelapsetoidu müügipakendi märgistus peab sisaldama järgmist teavet:
1) millises vanuses imikule või väikelapsele antud toode on ette nähtud. Imiku- ja väikelapsetoit ei tohi olla ette nähtud alla nelja kuu vanustele imikutele. Imiku- ja väikelapsetoidu märgistusel, mis on ette nähtud alates nelja kuu vanusest, võib olla teave, et see on sobiv kasutamiseks alates nelja kuu vanusest juhul, kui sõltumatud meditsiini-, toitumisalast või farmaatsiaalast haridust omavad spetsialistid ei soovita teisiti;
2) gluteenisisaldus või selle puudumine alla kuue kuu vanusele imikule ettenähtud toidu puhul;
3) energiasisaldus numbritega kJ-des ja kcal-tes ning valgu-, süsivesikute- ja rasvasisaldus numbritega 100 g või 100 ml kohta ning vajaduse korral tarvitamiseks soovitatud imiku- ja väikelapsetoidu koguse kohta;

4) käesolevate erinõuete II ja III peatükis (välja arvatud punktid 17 ja 34) nimetatud mineraaltoitainete ja vitamiinide, mille kohta on sätestatud nõue, keskmine kogus numbritega 100 g või 100 ml kohta ning vajaduse korral ę tarvitamiseks soovitatud imiku- ja väikelapsetoidu koguse kohta;

5) vajaduse korral toidu tarvitamisjuhis ning märge tarvitamisjuhise järgimise vajalikkuse kohta.

[RT I 2002, 18, 101 - jõust. 16. 02. 2002]

42. Imiku- ja väikelapsetoidu müügipakendil võib soovitavalt olla ka järgmine teave:
1) käesolevate erinõuete IV peatükis nimetatud toitainete keskmine kogus numbritega 100 g või 100 ml kohta ning vajaduse korral tarvitamiseks soovitatud imiku- ja väikelapsetoidu kogus, kui see ei ole juba hõlmatud käesolevate erinõuete punkti 41 alapunktis 4 nimetatud nõudega;
2) käesolevate erinõuete lisa 3 tabelis nimetatud vitamiinide ja mineraaltoitainete sisaldus väljendatuna protsendina võrdluskogusest numbritega 100 g või 100 ml kohta ning vajaduse korral – tarvitamiseks soovitatud imiku- ja väikelapsetoidu kogus. Märgistusel esitatakse ainult nende vitamiinide ja mineraaltoitainete kogused, mille sisaldus on vähemalt 15% nimetatud võrdluskogusest.

 

«Imiku- ja väikelapsetoitude
koostis- ja kvaliteedinõuete ning
nende valmistamiseks kasutatavate
ainete ja käitlemise suhtes
esitatavate nõuete ning märgistamise
ja muul viisil teabe edastamise
erinõuete ning korra»
lisa 1

KASEIINI AMINOHAPPELINE KOOSTIS

Aminohapped

Grammi 100 g kaseiini kohta

Arginiin

3,7

Tsüstiin

0,3

Histidiin

2,9

Isoleutsiin

5,4

Leutsiin

9,5

Lüsiin

8,1

Metioniin

2,8

Fenüülalaniin

5,2

Treoniin

4,7

Trüptofaan

1,6

Türosiin

5,8

Valiin

6,7

 

«Imiku- ja väikelapsetoitude koostis-
ja kvaliteedinõuete ning nende
valmistamiseks kasutatavate ainete
ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete
ning märgistamise ja muul viisil teabe
edastamise erinõuete ning korra»
lisa 2

[RT I 2002, 18, 101 - jõust. 16. 02. 2002]

VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE, KUI NEID ON LISATUD MAKSIMAALNE LUBATUD SISALDUS IMIKU- JA VÄIKELAPSETOITUDES

Vitamiinid ja mineraalained

Ühik

Maksimaalne sisaldus 100 kcal
kohta

Vitamiin A

µg-RE

 

1801

Vitamiin E

 

mg-α-TE

3

Vitamiin C

 

mg

12,5/252/1253

Tiamiin

 

mg

0,25/0,54

Riboflaviin

 

mg

0,4

Niatsiin

 

mg-NE

4,5

Vitamiin B6

 

mg

0,35

Foolhape

µg

 

50

Vitamiin B12

µg

 

0,35

Pantoteenhape

 

mg

1,5

Biotiin

µg

 

10

Kaalium

 

mg

160

Kaltsium

 

mg

80/1805/1006

Magneesium

 

mg

40

Raud

 

mg

3

Tsink

 

mg

2

Vask

µg

 

40

Jood

µg

 

35

Mangaan

 

mg

0,6

Tabelis nimetatud piirnormid kehtivad tarvitamiseks valmis toidule, välja arvatud kaaliumi ja kaltsiumi piirnormid, mis kehtivad müüdava või tarbijale muul viisil üleantava toidu kohta..

1 Kooskõlas käesolevate erinõuete II ja III peatükis sätestatud nõuetega.
2 Nõue kehtib rauaga rikastatud teraviljatoidu ning imiku- ja väikelapsetoidu suhtes.
3 Nõue kehtib puuviljal, kaasa arvatud marjad, põhinevate toitude, puuviljamahlade, kaasa arvatud marjamahlad, ja -nektarite ning köögiviljamahlade suhtes.
4 Nõue kehtib teraviljatoidu suhtes.
5 Nõue kehtib käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktides 1 ja 2 nimetatud toitude suhtes.
6 Nõue kehtib käesolevate erinõuete punkti 2 alapunktis 4 nimetatud toitude suhtes.

[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

 

«Imiku- ja väikelapsetoitude
koostis- ja kvaliteedinõuete ning
nende valmistamiseks kasutatavate
ainete ja käitlemise suhtes esitatavate
nõuete ning märgistamise ja muul
viisil teabe edastamise erinõuete
ning korra»
lisa 3

IMIKU- JA VÄIKELAPSETOITUDE VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE VÕRDLUSKOGUSED

Vitamiinid ja mineraalained

Ühik

Võrdluskogused

Vitamiin A

µg

 

400

Vitamiin D

µg

 

10

Vitamiin C

 

mg

25

Tiamiin

 

mg

0,5

Riboflaviin

 

mg

0,8

Niatsiini vitameerid

 

mg

9

Vitamiin B6

 

mg

0,7

Foolhape

µg

 

100

Vitamiin B12

µg

 

0,7

Kaltsium

 

mg

400

Raud

 

mg

6

Tsink

 

mg

4

Jood

µg

 

70

Seleen

µg

 

10

Vask

 

mg

0,4

 

Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määruse nr 436 punktiga 3 kinnitatud «Imiku- ja väikelapsetoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 4
(kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2004. a määrusega nr 68)
 [ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

IMIKU- JA VÄIKELAPSETOIDUS LUBATUD TAIMEKAITSEVAHENDITE JÄÄKIDE PIIRNORMID

Taimekaitsevahendi toimeaine

Piirnorm (mg/kg)

Kadusafoss

0,006

Demetoon-S-metüül/demetoon-S-metüül sulfoon/oksüdemetoon-metüül (üksikult või kombineeritult, väljendatud demetoon-S-metüülina)

0,006

Etoprofoss

0,008

Fiproniil(fiproniili ja fiproniildesulfinüüli summa, väljendatud fiproniilina)

0,004

Propineeb/propüleentiourea (propineebi ja propüleentiourea summa)

0,006

 

Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määruse nr 436 punktiga 3 kinnitatud «Imiku- ja väikelapsetoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 5
(kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2004. a määrusega nr 68)
[ RT I 2004, 15, 106 - jõust. 27.03.2004]

TAIMEKAITSEVAHENDITE JÄÄGID, MIDA SISALDAVAID PÕLLUMAJANDUSSAADUSI EI OLE LUBATUD KASUTADA IMIKU- EGA VÄIKELAPSETOIDU VALMISTAMISEKS

Taimekaitsevahendi toimeaine

– 

Disulfotoon (disulfotooni, disulfotoonsulfoksiidi ja disulfotoonsulfooni summa, väljendatud disulfotoonina)

– 

Fensulfotioon (fensulfotiooni, tema hapnikuanaloogi ja nende sulfoonide summa, väljendatud fensulfotioonina)

– 

Fentiin (väljendatud trifültiinikatioonina)

– 

Haloksüfop (haloksüfopi, tema soolade ja estrite, sh konjugaatide summa, väljendatud haloksüfopina)

– 

Heptakloor ja trans-heptakloorepoksiid (väljendatud heptakloorina);

– 

Heksaklorobenseen

– 

Nitrofeen

– 

Ometoaat

– 

Terbufoss (terbufossi, tema sulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud terbufossina)

– 

Aldriin and dieldriin (väljendatud dieldriinina)

– 

Endriin

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
29. detsembri 1999. a
määrusega nr 436

KEHAKAALU ALANDAMISEKS ETTENÄHTUD VÄHENDATUD ENERGIASISALDUSEGA TOIDU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING SELLE VALMISTAMISEKS KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED NING MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED NING KORD

I. ÜLDSÄTTED

1. Kehakaalu alandamise dieetides kasutatav vähendatud energiasisaldusega toit (edaspidi vähendatud energiasisaldusega toit) on selline eritoit, mis vastavalt tarvitamisjuhisele valmistatult katab osaliselt või täielikult päevase toiduenergia ja toitainete vajaduse. Käesolevates erinõuetes ning korras (edaspidi erinõuded) lähtutakse järgmisest vähendatud energiasisaldusega toidu liigitusest:
1) eritoit, mis on ette nähtud päevase toidu asendamiseks ja toitainete vajaduse katmiseks;
2) eritoit, mis on ette nähtud päevas ühe või mitme toidukorra asendamiseks ja toitainete vajaduse katmiseks.

2. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toit, mis on ette nähtud dieedis, peab turustamisel olema ühes pakendis.

3. Vähendatud energiasisaldusega toidu koostis- ja kvaliteedinõuded kehtivad tarvitamiseks valmis toidu suhtes.

II. VÄHENDATUD ENERGIASISALDUSEGA TOIDU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING SELLE VALMISTAMISEKS KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED

4. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidust saadav päevane energia peab olema vahemikus 3360 kJ (800 kcal) kuni 5040 kJ (1200 kcal).

5. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidust saadav ühe toidukorra energia peab olema vahemikus 840 kJ (200 kcal) kuni 1680 kJ (400 kcal).

6. Vähendatud energiasisaldusega toidu valgust saadav energiasisaldus peab olema vahemikus 25% kuni 50% kogu energiasisaldusest. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu valgusisaldus võib olla kuni 125 g.

7. Käesolevate erinõuete punktis 6 käsitletakse valku, mille keemiline indeks on 100% (keemiline indeks on uuritava valgu asendamatute aminohapete ja võrdlusvalgu vastavate asendamatute aminohapete sisalduste jagamisel saadavatest suhtarvudest väikseim suhtarv). Valgusisalduse alampiiri tõstetakse, kui keemiline indeks on käesolevate erinõuete lisas 1 toodud võrdlusvalgu 100%-st madalam. Valgu keemiline indeks peab võrduma vähemalt 80%-ga.

8. Aminohappeid on lubatud vähendatud energiasisaldusega toitu lisada ainult valkude toiteväärtuse tõstmise eesmärgil selleks vajalikus koguses.

9. Vähendatud energiasisaldusega toidus sisalduvatest rasvadest saadav energia võib olla kuni 30% kogu energiasisaldusest.

10. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu linoolhappesisaldus (glütserüültrilinolaadina) peab olema vähemalt 4,5 g.

11. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu linoolhappesisaldus (glütserüültrilinolaadina) peab olema vähemalt 1 g.

12. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toiduga päevas saadav kiudainete kogus peab olema vahemikus 10 g kuni 30 g.

13. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toit peab sisaldama päevase toidukoguse kohta vitamiine ja mineraalaineid käesolevate nõuete lisas 2 toodud kogustest vähemalt 100%.

14. Käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toit peab sisaldama käesolevate nõuete lisas 2 nimetatud vitamiinidest ja mineraaltoitainetest vähemalt 30% toidukorra kohta, sealjuures kaaliumisisaldus peab toidukorra kohta olema vähemalt 500 mg.

III. VÄHENDATUD ENERGIASISALDUSEGA TOIDU MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD

15. Vähendatud energiasisaldusega toidu märgistamisel tuleb lisaks toidu märgistamise nõuetele järgida täiendavalt käesolevaid märgistamise erinõudeid.

16. Vähendatud energiasisaldusega toidu nimetus peab olema järgmine:
1) käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu puhul: «Päevase toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil»;
2) käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu puhul: «Toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil».

17. Vähendatud energiasisaldusega toidu müügipakendi märgistus peab sisaldama järgmist teavet:
1) energiasisaldus numbritega kJ-des ja kcal-tes ning valgu-, süsivesikute- ja rasvasisaldus numbritega tarvitamiseks soovitatud valmistoidu koguse kohta;
2) käesolevate erinõuete lisas 2 nimetatud mineraaltoitainete ja vitamiinide keskmine sisaldus numbritega tarvitamiseks soovitatud valmistoidu koguse kohta. Lisaks nimetatud nõudele tuleb käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu märgistusel esitada nimetatud informatsioon protsendina käesolevate erinõuete lisas 3 toodud täiskasvanud inimesele soovitatavast päevasest vajadusest;
3) vajaduse korral toidu tarvitamisjuhis ning märge tarvitamisjuhise järgimise vajalikkuse kohta;
4) kui tarvitamisjuhise kohaselt tarvitatud vähendatud energiasisaldusega toit sisaldab üle 20 g polüoole päevase toidu koguse kohta, esitatakse müügipakendil märge eritoidu võimaliku lahtistava toime kohta;
5) märge päevase vajaliku vedelikuhulga tarbimise tähtsuse kohta;
6) käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 1 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu müügipakendi märgistusel peab olema märge selle kohta, et vähendatud energiasisaldusega toit sisaldab kõiki vajalikke toitainete päevaseid koguseid ja seda ei või tarbida arsti soovituseta järjest üle kolme nädala;
7) käesolevate erinõuete punkti 1 alapunktis 2 nimetatud vähendatud energiasisaldusega toidu müügipakendi märgistusel peab olema märge selle kohta, et see on mõeldud ühe osana kehakaalu vähendamiseks ettenähtud dieedist ning teised toiduained peavad moodustama toiduratsioonist vajaliku osa.

18. Vähendatud energiasisaldusega toidu märgistusel ja muul viisil teabe edastamisel ei või viidata nende tarbimise tulemusena saavutatavale kehakaalu vähenemise määrale ning seostele nälja- või küllastustundega.

 

«Kehakaalu alandamiseks
ettenähtud vähendatud
energiasisaldusega toidu koostis-
ja kvaliteedinõuete ning selle
valmistamiseks kasutatavate
ainete ja käitlemise suhtes
esitatavate nõuete ning
märgistamise ja muul viisil teabe
edastamise erinõuete ja korra»
lisa 1

AMINOHAPETE SISALDUS VÕRDLUSVALGUS

Aminohapped

Grammi 100 g valgu kohta

Tsüstiin + metioniin

1,7

Histidiin

1,6

Isoleutsiin

1,3

Leutsiin

1,9

Lüsiin

1,6

Fenüülalaniin + türosiin

1,9

Treoniin

0,9

Trüptofaan

0,5

Valiin

1,3

 

«Kehakaalu alandamiseks
ettenähtud vähendatud
energiasisaldusega toidu
koostis- ja kvaliteedinõuete
ning selle valmistamiseks
kasutatavate ainete ja käitlemise
suhtes esitatavate nõuete ning
märgistamise ja muul viisil teabe
edastamise erinõuete ja korra»
lisa 2

VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE PÄEVANE SOOVITATAV KOGUS

Vitamiinid ja mineraalained

Ühik

Kogus

Vitamiin A

µg-RE

 

700

Vitamiin D

µg

 

5

Vitamiin E

 

mg-TE

10

Vitamiin C

 

mg

45

Tiamiin

 

mg

1,1

Riboflaviin

 

mg

1,6

Niatsiin

 

mg-NE

18

Vitamiin B6

 

mg

1,5

Foolhape

µg

 

200

Vitamiin B12

µg

 

1,4

Biotiin

µg

 

15

Pantoteenhape

 

mg

3

Kaltsium

 

mg

700

Fosfor

 

mg

550

Kaalium

 

mg

3100

Raud

 

mg

16

Tsink

 

mg

9,5

Vask

 

mg

1,1

Jood

µg

 

130

Seleen

µg

 

55

Naatrium

 

mg

575

Magneesium

 

mg

150

Mangaan

 

mg

1

 

«Kehakaalu alandamiseks ettenähtud
vähendatud energiasisaldusega
toidu koostis- ja kvaliteedinõuete
ning selle valmistamiseks kasutatavate
ainete ja käitlemise suhtes esitatavate
nõuete ning märgistamise ja muul viisil
teabe edastamise erinõuete ja korra»
lisa 3

TÄISKASVANUD INIMESE VITAMIINIDE JA MINERAALTOITAINETE PÄEVANE VAJADUS

Vitamiinid ja mineraalained

Ühik

Kogus

Vitamiin A

µg-ekv

 

800

Vitamiin D

µg

 

5

Vitamiin E

 

mg

10

Vitamiin C

 

mg

60

Tiamiin

 

mg

1,4

Riboflaviin

 

mg

1,6

Pantoteenhape

 

mg

18

Vitamiin B6

 

mg

2

Foolhape

µg

 

200

Vitamiin B12

µg

 

1

Biotiin

 

mg

0,15

Pantoteenhape

 

mg

6

Kaltsium

 

mg

800

Fosfor

 

mg

800

Magneesium

 

mg

300

Raud

 

mg

14

Tsink

 

mg

15

Jood

µg

 

150