Teksti suurus:

Rapla linna ehitusmääruse kinnitamine

Väljaandja:Rapla Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 1998, 309, 1251

Rapla linna ehitusmääruse kinnitamine

Vastu võetud 25.03.1997 nr 8

Võttes aluseks planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 312 punkti 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984) § 22 punkti 27, Rapla Linnavolikogu määrab:

Kinnitada Rapla linna ehitusmäärus (juurde lisatud).

Volikogu esimees Tõnu SUSI

Kinnitatud

Rapla Linnavolikogu 25. märtsi 1997. a määrusega nr 8

Rapla linna ehitusmäärus

I. ÜLDSÄTTED

1.1. Käesolev määrus on kehtestatud kohalike olude arvestamiseks ehituste planeerimise, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasutuses, kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotamiseks ning planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel Rapla linna territooriumil.

1.2. Uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega paikades on lubatud ainult linnavolikogu kehtestatud detailplaneeringu alusel.

1.3. Hajaasutustes on uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine lubatud kohaliku omavalitsuse antud projekteerimistingimuste alusel.

1.4. Planeerimisalane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegse informeerituse ja võimaluse kaitsta oma huvisid.

1.5. Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist linnavalitsuselt.

1.6. Ehitise kasutuselevõtmine on lubatud pärast kasutusloa saamist linnavalitsuselt.

1.7. Ehitis

1.7.1. Ehitis on hoone või rajatis.

1.7.2. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis.

1.7.3. Rajatis käesoleva määruse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone.

1.8. Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse:

1.8.1. ehitise püstitamist maa peale ja maapõue;

1.8.2. ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel;

1.8.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist;

1.8.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid;

1.8.5. ehitise lammutamist.

1.9. Väikehoone

1.9.1. Väikehooneks loetakse käesoleva määruse tähenduses kuni 12 m2-se ehitusaluse pinnaga ühekordset keldrita hoonet, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone.

1.9.2. Väikehoonet võib ehitada linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta.

1.10. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse linnavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks.

1.11. Ilma ehitusloata püstitatud ehitis on omavoliline ehitis, välja arvatud käesoleva määruse punktis 1.9.2 nimetatud juhul.

2. MAA-ALADE PLANEERIMINE

2.1. Üldplaneering

2.1.1. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi kohta.

2.1.2. Üldplaneeringu võib koostada mitme linna või valla või nende osade kohta kohalike omavalitsuste omavahelise kokkuleppe alusel.

2.1.3. Üldplaneeringu ülesanded on:

2.1.3.1. territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine;

2.1.3.2. kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga;

2.1.3.3. maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub;

2.1.3.4. maa-alade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine;

2.1.3.5. territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni;

2.1.3.6. põhiliste teede ja tänavate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;

2.1.3.7. põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine;

2.1.3.8. puhke- ja virgestusalade määramine;

2.1.3.9. muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks;

2.1.3.10. vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;

2.1.3.11. vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks.

2.1.4. Linna üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik.

2.1.5. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses.

2.2. Detailplaneering

2.2.1. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

2.2.2. Detailplaneeringuga määratakse:

2.2.2.1. planeeritava ala kruntideks jaotamine;

2.2.2.2. krundi ehitusõigus;

2.2.2.3. tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted;

2.2.2.4. haljastus ja heakorrastus;

2.2.2.5. ehitistevahelised kujad;

2.2.2.6. tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus;

2.2.2.7. keskkonnakaitse abinõud;

2.2.2.8. vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks;

2.2.2.9. olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele;

2.2.2.10. servituutide vajadus;

2.2.2.11. muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused.

2.2.3. Krunt on ehitamiseks mõeldud, piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses.

2.2.4. Krundi ehitusõigus sisaldab:

2.2.4.1. krundi kasutamise sihtotstarvet;

2.2.4.2. lubatud ehitiste arvu krundil;

2.2.4.3. ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda;

2.2.4.4. ehitiste lubatud kõrgust.

2.2.5. Kuja on ehitiste lubatud väikseim vahekaugus.

2.2.6. Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.

2.2.7. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses.

2.2.8. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naabrite kokkuleppel.

2.2.9. Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse kehtivaid tervisekaitse, keskkonnakaitse, riigikaitse, tuleohutuse ning muid seadusi ja norme.

2.2.10. Kui detailplaneering koostatakse üldplaneeringu alusel, võib kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja detailplaneerimisel loobuda planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 12 lõikes 1 ja paragrahvides 18--21 sätestatud nõuete täitmisest, asendades selle planeeringuala kinnisasja omanike kirjalike kooskõlastustega, rikkumata sealjuures huvitatud isiku õigusi. Kooskõlastuse tulemused tehakse teatavaks kohalikus ajalehes ühe nädala jooksul pärast kõigi kooskõlastuste saavutamist.

2.3. Planeeringu koostamise algatamine ja korraldamine

2.3.1. Üldplaneeringute koostamist korraldab linnavalitsus ning koordineerivad maavalitsus ja Keskkonnaministeerium.

2.3.2. Detailplaneeringu koostamist korraldab linnavalitsus.

2.3.3. Linnavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest.

2.4. Planeeringukavatsusest informeerimine

2.4.1. Linnavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest kohalike teabevahendite kaudu vähemalt kord aastas.

2.5. Algatatud planeeringust informeerimine

2.5.1. Linnavolikogu tutvustab iga tema algatatud planeeringu eesmärke kohalikes teabevahendites kuu aja jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

2.5.2. Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise, teatab linnavalitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast.

2.6. Planeeringu tegemise õigus

2.6.1. Planeeringut võivad koostada või selle koostamist juhtida vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid, kellele linnavolikogu või kinnisasja omanik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.

2.7. Planeeringu koostamiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavus ja säilitamine

2.7.1. Planeeringu koostamiseks vajalikku informatsiooni on planeeringualal asuvad või planeeringuala kohta käivat informatsiooni valdavad isikud kohustatud tasuta andma linnavalitsusele või tema poolt volitatud planeeringu koostajale.

2.7.2. Linnavalitsus on kohustatud tagama planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele.

2.8. Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal

2.8.1. Linnavolikogu võib kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust.

2.8.2. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks.

2.8.3. Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist.

2.8.4. Ajutine ehituskeeld tehakse tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast.

2.9. Koostöö planeeringute koostamisel

2.9.1. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahendustega tutvumiseks korraldab linnavalitsus avalikke arutelusid.

2.9.2. Planeeringud koostatakse koostöös:

2.9.2.1. üldplaneering -- planeeringuala naabrusesse jäävate teiste kohalike omavalitsuste ja Rapla Maavalitsusega.

2.10. Planeeringu kooskõlastamine

2.10.1. Enne planeeringu avalikku väljapanekut kooskõlastatakse see liigist olenevalt:

2.10.1.1. üldplaneering -- planeeringuala naabrusesse jäävate teiste kohalike omavalitsustega.

2.11. Planeeringu avalik väljapanek

2.11.1. Linnavolikogu teeb otsuse planeeringu vastuvõtmise kohta ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku.

2.11.2. Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse:

2.11.2.1. üldplaneering -- Rapla Linnavalitsuses (Viljandi mnt 17), Rapla Keskraamatukogus (Lasteaia 5), NORE keskuses (Viljandi mnt 72);

2.11.2.2. detailplaneering -- Rapla Linnavalitsuses, Rapla Keskraamatukogus ja NORE keskuses.

2.11.3. Kui planeering võib tuua kaasa sundvõõrandamise vajaduse, muudab senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab linnavalitsus tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule avalikust väljapanekust hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.

2.11.4. Linnavalitsus teatab kohalikes teabevahendites avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt nädal enne avaliku väljapaneku algust.

2.11.5. Avaliku väljapaneku ajal peab olema tagatud huvitatud isikule juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja infole, mis on linnavalitsuse käsutuses, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatud info.

2.12. Avaliku väljapaneku kestus on:

2.12.1. detailplaneeringutel kaks nädalat;

2.12.2. üldplaneeringutel neli nädalat.

2.13. Ettepanekute esitamise kord

2.13.1. Planeeringuala kinnisasjade omanikel, elanikel ja teistel isikutel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut.

2.13.2. Kirjalikele ettepanekutele vastab üldplaneeringute ja detailplaneeringute puhul linnavalitsus tähitud kirjaga nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

2.14. Avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine

2.14.1. Avaliku väljapaneku tulemustest teatab linnavalitsus kohalikes teabevahendites.

2.14.2. Linnavalitsus korraldab üldplaneeringu ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu.

2.14.3. Linnavalitsus teatab avaliku arutelu toimumise koha ja aja vastavalt käesoleva määruse punktides 2.11.3 ja 2.11.4 kehtestatud teatamise korrale.

2.14.4. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb linnavolikogu planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab need maavalitsusele koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta.

2.14.5. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu parandamise järel vastavalt käesoleva määruse punktidele 2.11--2.14.

2.15. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestab linnavolikogu.

2.16. Kui kehtestatud detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut ja maavalitsus on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab linnavolikogu vastavad muudatused üldplaneeringusse ja kehtestab need.

2.17. Planeeringu kehtestamisest teatamine

2.17.1. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamisest teatatakse kohalikes teabevahendites.

2.17.2. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse saadab linnavolikogu järelevalvet teostavale maavalitsusele ja riigi maakatastri pidajale.

2.17.3. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab linnavalitsus tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühe nädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist.

2.18. Planeeringute kehtestamise vaidlustamine

2.18.1. Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku ja järelevalve käigus ei arvestatud, on õigus üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamine vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest.

2.19. Kehtestatud planeeringu tühistamine

2.19.1. Üldplaneeringu või detailplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab linnavolikogu kohalikes teabevahendites.

2.19.2. Üldplaneeringu või detailplaneeringu tühistab linnavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest.

2.19.3. Kehtestatud planeeringu tühistamisest teatab linnavalitsus käesoleva määruse punkti 2.17 kohaselt.

2.19.4. Detailplaneeringu tühistamise võib kohtus vaidlustada planeeringualal asuva kinnisasja omanik, kes on ühe kuu jooksul pärast planeeringu tühistamise kavatsusest teatamist esitanud linnavolikogule kirjaliku protesti.

2.19.5. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist.

2.19.6. Enne planeeringu tühistamist tuleb selgitada selle senise elluviimise tulemusi ning põhjendada edasisest elluviimisest loobumist.

2.20. Kehtestatud planeeringu kättesaadavus

2.20.1. Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga.

2.20.2. Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringuga tutvumine tagatakse linnavalitsuses.

2.20.3. Linnavalitsus tagab oma territooriumi kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu koopiate omandamise võimaluse.

2.21. Kehtestatud planeeringu ülevaatamise kohustus

2.21.1. Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu tühistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused.

2.21.2. Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaatab üle linnavolikogu ja esitab ülevaatuse tulemused maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi.

2.21.3. Kehtestatud üldplaneeringute ja detailplaneeringute ülevaatuse tulemustest informeeritakse kohalike teabevahendite kaudu.

2.22. Üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisel jõustunud kitsendustest tekkiva kahju hüvitamine

2.22.1. Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab linnavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist.

2.22.2. Kinnisomandile võib planeeringute alusel seada kitsendusi:

2.22.2.1. detailplaneeringu kohustusega aladel -- kehtestatud detailplaneeringu alusel ja vastavalt seadusele;

2.22.2.2. detailplaneeringu kohustuseta aladel hajaasustuses -- kehtestatud üldplaneeringu alusel ja vastavalt seadustele.

2.22.3. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda punktis 2.22.1 nimetatud kitsendustest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Üld- või detailplaneeringust tulenevate kitsenduste kahju hüvitab linnavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik.

2.22.4. Hüvituse suurus määratakse kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamise kohustatud isiku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvituse suuruse kohus huvitatud isiku nõudel.

2.22.5. Linnavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga:

2.22.5.1. nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel;

2.22.5.2. piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

2.23. Sundvõõrandamise kohaldamine planeeringu elluviimiseks

2.23.1. Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) ettenähtud alusel.

2.24. Linnavalitsus määrab isiku, kes tegeleb planeeringualase töö koordineerimise ja materjalide kogumisega ning vastutab käesoleva määruse planeeringute osa korraldamise eest.

III. EHITAMINE

3.1. Projekteerimistööde tegemise õigus

3.1.1. Kõrgharidusega arhitekt ja ehitusinsener võivad iseseisvalt ja omal vastutusel teha või juhtida oma erialal arhitektuurseid või ehituslikke projekteerimistöid.

3.1.2. Tegutsemisluba antakse ettevõtjale nendeks projekteerimistöödeks, mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava eriala vastutav kõrgharidusega arhitekt või ehitusinsener.

3.1.3. Ühepereelamut, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaþi ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik linnavalitsuse poolt väljaantud ühekordse projekteerimisloa alusel.

3.2. Projekteerimise alused

3.2.1. Tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses on projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud. Linnavalitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi.

3.2.2. Hajaasustuses on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused.

3.2.3. Projekteerimistingimused väljastab linnavalitsus hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest või projekteerimise alustamisest informeerimisest.

3.2.4. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada.

3.2.5. Projekteerimistingimused väljastab linnavalitsus kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus.

3.2.6. Linnavalitsus määrab projekteerimistingimuste väljastamise eest vastutava isiku.

3.3. Kohaliku omavalitsuse informeerimine projekteerimise alustamisest tiheasustuses

3.3.1. Ehitusprojekti tellija informeerib linnavalitsust kirjalikult projekteerimise alustamisest tiheasustuses, täpsustades projekteerimistingimuste vajaduse.

3.4. Projekteerija kohustused

3.4.1. Projekteerija on kohustatud tagama:

3.4.1.1. ehitusprojekti vastavuse kehtivale detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele;

3.4.1.2. ehitusprojekti vastavuse kehtivatele normidele ja standarditele;

3.4.1.3. projekteeritava ehitise vastavuse käesoleva määruse punktis 3.6 sätestatud nõuetele.

3.4.2. Projekteerija on kohustatud hüvitama tema süül projekti tellijale tekitatud kahju.

3.4.3. Projekteerija ja projekti tellija õigused ja kohustused, ehitusprojekti ja projekteerimiseks vajalike uurimistööde maht, ehitusprojekti valmimise tähtaeg ja vastuvõtmise kord ning vastutavad projekteerijad määratakse projekteerimislepinguga.

3.5. Projekteerimiseks vajalikud uurimistööd

3.5.1. Ehitise projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemiseks annab loa linnavalitsus.

3.5.2. Ehitusprojekti tellija on kohustatud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tulemused teatavaks tegema linnavalitsusele.

3.6. Ehitisele esitatavad nõuded

3.6.1. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusreeglite järgi ning kehtivatele nõuetele vastavatest materjalidest nii, et:

3.6.1.1. see sobiks kokku ümbrusega;

3.6.1.2. see ei tekitaks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale;

3.6.1.3. see võimaldaks energia ja materjalide säästlikku kasutamist;

3.6.1.4. see oleks piisava kandevõime, püsivuse ja kestusega;

3.6.1.5. see oleks piisavalt kaitstud tulekahju puhkemise ja levimise ning teiste õnnetuste eest;

3.6.1.6. pidevaks korrashoiuks oleks tagatud juurdepääs selle kõikidele osadele;

3.6.1.7. selle remondi, korrashoiu ja kasutamise kulud oleksid võimalikult väikesed.

3.6.2. Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peavad olema tehtud viisil, mis arvestab ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.

3.6.3. Ehitise üldkasutatavad ruumid ja osad peavad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumisraskustega isikutele ja teistele vaeguritele.

3.7. Ehitustööde tegemise õigus

3.7.1. Tegevusluba antakse ettevõtjale nendeks ehitustöödeks, mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava ehituseriala vastutav spetsialist.

3.7.2. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaþi ehitustöid võivad enda tarbeks linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud.

3.8. Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine

3.8.1. Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab linnavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti.

3.9. Siltide ja õhuliinide kinnitamine

3.9.1. Reklaami, plakatite, elektri-, side- ja muude õhuliinide ning siltide paigaldamine ehitisele või krundi piiretele võib toimuda kinnisasja omaniku loal. Tekitatud kahju kompenseerib kinnisasja omanikule paigaldaja.

3.9.2. Kinnisasja omanik peab lubama paigutada oma krundile või kinnitada oma ehitise külge tehnovõrkude ja kaablite tähistamise märke ja reepereid. Nende paigutamisega tekitatud kahju tasub kinnisvara omanikule märkide või siltide omanik.

3.10. Ehitusjärelevalve kohaldamine

3.10.1. Ehitusjärelevalve sätteid ei kohaldata järgmistele rajatistele:

3.10.1.1. elektri- ja telekommunikatsiooniliinid;

3.10.1.2. tänavad ja maanteed.

3.11. Ehitusjärelevalve käesoleva määruse mõistes on:

3.11.1. ehitusprojekti kehtestatud seadustele ja normidele, detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine;

3.11.2. ehitusprojekti ekspertiisi korraldamine vastavalt vajadusele;

3.11.3. ehituslubade väljaandmine;

3.11.4. ehitustööde kontrollimine;

3.11.5. ehitustööde teostaja vastavuse kontrollimine käesoleva määruse punktis 3.7.1 nimetatud nõuetele;

3.11.6. ehitise kasutuslubade väljaandmine;

3.11.7. ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks;

3.11.8. ehitus- ja hooneregistri informeerimine ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisest;

3.11.9. ehitisega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;

3.11.10. omanikujärelevalve teostaja kinnitamine.

3.12. Ehitusjärelevalve teostamine

3.12.1. Ehitusjärelevalve teostamine linna territooriumil kuulub linnavalitsuse pädevusse.

3.12.2. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik, tasudes need linnavalitsusele.

3.13. Järelevalveinsener

3.13.1. Ehitusjärelevalve teostamiseks määrab linnavalitsus igale ehitusele litsentseeritud järelevalveinseneri.

3.13.2. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib linnavalitsus jätta järelevalveinseneri määramata.

3.13.3. Järelevalveinseneril on õigus:

3.13.3.1. nõuda ehitusobjekti kontrollimiseks vajalikke andmeid;

3.13.3.2. pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks;

3.13.3.3. teha ettekirjutusi ehitise omanikule või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks;

3.13.3.4. teha linnavalitsusele ettepanek ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks, kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei täida tema ettekirjutusi.

3.14. Ehitusluba

3.14.1. Ehitusloa saamiseks peab ehitise omanik esitama linnavalitsusele vastava vormi kohase taotluse.

3.14.2. Loataotlusele lisatakse:

3.14.2.1. uusehituse puhul -- ehituskrundi hoonestamisõigust tõendav dokument, krundimõõdistuse dokumendid, ekspertiisi läbinud ja heakskiidetud ehitusprojekt;

3.14.2.2. ehitise ümberehituse (renoveerimise) puhul -- ehitise omandiõigust tõendav dokument, kasutusluba, heakskiidetud ehitusprojekt.

3.14.3. Linnavalitsus võib vajadusel nõuda loataotlejalt täiendavate dokumentide esitamist.

3.14.4. Loataotluse vaatab kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast läbi linnavalitsus, kes kontrollib esitatud dokumentatsiooni vastavust sisulistele ja vormilistele nõuetele ning võtab vastu otsuse.

3.14.5. Linnavalitsus annab ehitusloa ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus.

3.14.6. Linnavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid.

3.14.7. Ehitusloaga kehtestatakse ehituse lõpetamise tähtaeg kooskõlastatult ehitise omanikuga.

3.14.8. Ehitusloaga määratakse ehitusjärelevalve teostamise kord ja tingimused ehitusloa saanud ehitisel ning ehituse algusest teatamise kord.

3.14.9. Loa taotleja võib protestida linnavalitsuse otsuse linnavolikogus või kohtus.

3.14.10. Linnavalitsus võib anda nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata.

3.14.11. Ehitusloale kirjutab alla linnavalitsuse poolt volitatud isik.

3.15. Ehitusluba ei anta, kui:

3.15.1. ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele;

3.15.2. ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt ja vastava ehituseriala kõrgharidusega insener;

3.15.3. projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 2628, 355; 1996, 45, 848; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941; 59, 941) paragrahvides 143--154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet;

3.15.4. ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele.

3.16. Ehitusprojekti ekspertiis

3.16.1. Ehitusprojektile tehakse vajadusel keskkonna- ja ehitusekspertiis.

3.16.2. Ekspertiisi tegemine on kohustuslik:

3.16.2.1. keskkonnaohtlike ehitiste projektidele;

3.16.2.2. riigieelarvest ja selle vahendite kaasamisega finantseeritavate ehitiste projektidele;

3.16.2.3. suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele.

3.17. Ehituse dokumentatsiooni säilitamine

3.17.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilitamise.

3.17.2. Linnavalitsus peab säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul.

3.18. Ehituse alustamisest teatamine

3.18.1. Ehitise omanik teatab ehituse alustamisest linnavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust, kui ehitusloaga ei ole ette nähtud teisiti.

3.19. Ehitise kasutusluba

3.19.1. Ehitise kasutusluba on luba, mille linnavalitsus annab ehitusloa alusel projektikohaselt valminud ehitisele.

3.19.2. Ehitise kasutusluba antakse, kui:

3.19.2.1. ehitustööd on projektikohaselt lõpetatud;

3.19.2.2. ehitis on vastuvõtukomisjoni poolt üle vaadatud ja tunnistatud vastavaks tugevuse, tuleohutuse, tervisekaitse, loodushoiu ja teistele kehtivatele nõuetele;

3.19.2.3. ehitusdokumentatsioon on linnavalitsusele üle antud.

3.19.3. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa, kui nii oli määratud projektiga või kooskõlastatud linnavalitsusega.

3.19.4. Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist linnavalitsuselt.

3.19.5. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel.

3.19.6. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb linnavalitsusel hankida uus kasutusluba.

3.19.7. Ehitis kantakse ehitiste kohta peetavasse registrisse pärast kasutusloa saamist.

3.19.8. Kasutusloa võib linnavalitsus peatada või ära võtta, kui:

3.19.8.1. ehitist ei kasutata sihtpäraselt kasutusloas näidatud otstarbel;

3.19.8.2. ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale.

3.19.9. Kasutusloale kirjutab alla linnavalitsuse poolt volitatud isik.

3.20. Ehitise omanik on kohustatud:

3.20.1. tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel;

3.20.2. ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehituse ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta;

3.20.3. tagama ehitustööde kontrollimiseks järelevalveinseneri ja teiste valdkondade järelevalve teostaja juurdepääsu ehitisele ja ehitusega seotud dokumentatsioonile;

3.20.4. tagama omanikujärelevalve ehitamise üle;

3.20.5. tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise.

3.21. Omanikujärelevalve

3.21.1. Pideva järelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitusel on ehitise omaniku kohustus.

3.21.2. Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja linnavalitsuse kokkuleppel.

3.21.3. Omanikujärelevalvet võib teostada ehitise projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener.

3.21.4. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib omanikujärelevalvet teostada selle omanik.

3.22. Omavolilise ehitise likvideerimine

3.22.1. Ehitise omanik on kohustatud likvideerima omavolilise ehitise linnavalitsuse poolt kehtestatud tähtajaks.

3.22.2. Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, korraldab linnavalitsus selle likvideerimise omaniku kulul.

3.23. Ajutise ehitise likvideerimine

3.23.1. Ajutise ehitise likvideerimisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise püstitamise eelse olukorra taastamise ning ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise vastavalt linnavalitsuse esitatud nõuetele.

3.23.2. Kui ehitise omanik ei lammuta ajutist ehitist ehitusloas ja kasutusloas näidatud tähtajaks, võib linnavalitsus korraldada selle lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise ehitise omaniku kulul.

3.24. Ehitusjärelevalve nõuete täitmise kohustuslikkus

3.24.1. Kui ehitusjärelevalveinsener on tuvastanud, et ehitus ei ole projektikohane või ehitist ei kasutata kasutusloa kohaselt või ei ole täidetud ehitusnormide nõudeid, peab ehitise omanik tagama järelevalveinseneri ettekirjutuste täitmise määratud tähtajaks.

3.24.2. Kui ehitise omanik järelevalveinseneri ettekirjutusi ei täida, võib linnavalitsus peatada või tühistada ehitusloa või kasutusloa. Linnavalitsus ennistab ehitusloa või kasutusloa pärast järelevalveinseneri ettekirjutuste täitmist.

3.25. Avariiohtlik ehitis

3.25.1. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja avariiohu kohe kõrvaldama.

3.25.2. Kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei ole kõrvaldanud avariiohtu linnavalitsuse nimetatud tähtajaks, kõrvaldab kohalik omavalitsus selle omaniku kulul.

IV. ÕIGUSLIKU ALUSETA PÜSTITATUD HOONETE ARVELEVÕTMINE

4.1. Käesoleva määruse punktis 4 käsitletakse selliseid hooneid, mis on ehitatud või mille ehitamist on alustatud enne 22. juulit 1995. a.

4.2. Hooneid, mis asuvad maatükil, mida pole kantud kinnistusraamatusse, käsitletakse vallasasjadena.

4.3. Vallasasjana ehitatud hoone omandiõiguse tekkimise alus on hõivamine.

4.4. Valmiva või juba valminud hoone omanikuks on hoone aluse krundi omanik või hoone juurde kuuluvate hoonete omanik.

4.5. Hoone omaniku otsustab volikogu esitatud tõendite alusel, milleks on:

4.5.1. hooneregistri õiend;

4.5.2. maa kasutusõigust tõendav dokument;

4.5.3. muud tõendid.

4.6. Juba valminud hoonele väljastatakse erandkorras kasutusluba ilma ehitusloata vastavalt käesolevale määrusele. Kasutusloa väljaandmise otsustab volikogu.

4.7. Veel valmivatele hoonetele väljastatakse erandkorras ehitusluba ilma projekteerimisloata vastavalt käesolevale määrusele. Ehitusloa väljaandmise otsustab volikogu.

V. LÕPPSÄTTED

Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.

/otsingu_soovitused.json