Ohtlike ainete sisalduseta kaevandamisjääkide ladestamiskohtadele ja ladestamisele esitatavad nõuded
Vastu võetud 21.04.2005 nr 30
Määrus kehtestatakse «Maapõueseaduse» (RT I 2004, 84, 572) § 66 alusel.
§ 1. Kaevandamisjääk
(1) Ohtlike ainete sisalduseta kaevandamisjääk (edaspidi kaevandamisjääk) on kaevanduse ja karjääri avamisel, maavara kaevandamise ettevalmistamisel ja kaevandamisel maapõuest väljatav ning rikastamisel tekkiv ladustamist vajav kivimmaterjal, mille keemiline ja mineraloogiline koostis ei ole mäetööde käigus muutunud. Kaevandamisjääk on potentsiaalse tarbimisväärtusega, kuid selle kasutamine on tekkimise ajal piiratud.
(2) Kaevandamisjäägiks ei loeta:
1) mäeeraldise piires
maapõues teisaldatud kivimeid ja setteid nagu kaevandatud alasse
paigaldatav katend ja aheraine, kaeveõõntesse varisenud kivimid,
kaeveõõnte täitmiseks kasutatud külgkivimid, samuti ka kivimeid ja
setteid, mis väljatuna paigaldatakse mäeeraldise teenindusmaal projekti
kohaselt ehitatavatesse kaevandusrajatistesse nagu tammid, mulded ja
tõkked;
2) kaevandamisjääke, mida ei saa käidelda ettevõttes
kasutusel oleva tehnoloogiaga ja mida ei ole võimalik kasutada või mille
käitlemine ei ole majanduslikult otstarbekas ja mida käsitletakse
kaevandamisjäätmetena. Kaevandamisjäätmed on «Jäätmeseaduse» (RT 2004,
9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87) § 2 lõike 2 punktis 11 sätestatu alusel
kaevandamisjäägid, mis on mittekasutatavad.
§ 2. Lühiealise kaevandamisjäägi ladestamisele esitatavad nõuded
(1) Lühiealine on käesoleva määruse tähenduses kaevandamisjääk, mida kaevandavas ettevõttes kasutuselolev tehnoloogia võimaldab käidelda ja seda on võimalik turustada kaevandamisloa kehtivuse ajal.
(2) Lühiealise ladestatud kaevandamisjäägi kogumaht võib olla kuni 50% maavara kaevandamisloaga määratud maavara kasutamise aastamäärast, välja arvatud kaevandamisloa kehtivuse kaks viimast aastat, mil lühiealise jäägi maht ei tohi ületada 25% loa kehtivusaja lõppemiseni jäävast maavara summaarsest kasutamismäärast.
(3) Lühiealise kaevandamisjäägi ladestamiskoht võib koosneda mitmest ladustamispaigast, mille maht on üle 50 m3 või ümbermõõt üle 30 m.
§ 3. Pikaealise kaevandamisjäägi ladestamisele esitatavad nõuded
(1) Pikaealine on käesoleva määruse tähenduses kaevandamisjääk, mille kasutamine ja käitlemine kaevandamisloa kehtivuse ajal ei ole võimalik.
(2) Pikaealise kaevandamisjäägi ladestamiskohad kujundatakse, hooldatakse ning korrastatakse lähtudes keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruses nr 38 «Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded» (RTL 2004, 56, 938; 108, 1720), välja arvatud selle määruse § 6 ja §-des 15–30, sätestatust ning üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise nõuetest. Kaevandamisjääkide ladestamiskohtade kujundamisel võetakse arvesse nende edaspidine kasutamine ja maa korrastamisprojektis kavandatakse asjakohased tehnoloogiad.
§ 4. Ladestamiskoha asukoht ja sellele esitatavad nõuded
(1) Kaevandamisjäägi ladestamiskoha muld kooritakse ja säilitatakse vastavalt üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise nõuetele.
(2) Kaevandamisjäägi ladestamiskohta, sõltumata kaevandamise moodusest, ei ole lubatud projekteerida ega paigutada maavaravarule.
(3) Erandkorras võib lühiealise kaevandamisjäägi ladu paikneda passiivsel maavaravarul. Sel juhul tuleb mäetööde arengukavas märkida, millal maavaravaru kaevandamiseks vabaneb.
(4) Ladestamiskoha projekteerimisel ja paigutamisel altkaevandatud alale tuleb arvestada lisanduvast koormusest tekkivaid maa- ja maapõueliikumisi.
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Halduse ja õiguse asekantsler kantsleri ülesannetes Uno VEERING |