Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vereülekande tingimused ja kord

Vastu võetud 29.04.2005 nr 62

Määrus kehtestatakse «Vereseaduse» (RT I 2005, 13, 63) § 9 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Vereülekandega seonduvad dokumendid

  (1) Vereülekandega seonduvad dokumendid on verekaart, verepreparaadi tellimisleht, vereülekandeprotokoll ja vereülekande järgse reaktsiooni protokoll.

  (2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide täitmisel lähtutakse sotsiaalministri 6. mai 2002. a määruses nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» (RTL 2002, 59, 891; 2003, 64, 926) sätestatust.

§ 2.  Verepreparaatide valimine ja vereülekande määramine

  (1) Verepreparaatide ülekandeks valimisel tuleb lähtuda:
  1) erütrotsüütidest valmistatud verepreparaatide puhul patsiendi ja doonori vere ABO-veregrupist, D-antigeeni määramisest erütrotsüütidel (edaspidi Rh(D) kuuluvus), erütrotsütaarsete antikehade sõeluuringust (edaspidi antikehade sõeluuring) ning patsiendi vere ja doonori vere sobivusproovidest (edaspidi sobivusproovid);
  2) värskelt külmutatud plasma ja trombotsüütidest valmistatud verepreparaatide puhul patsendi ja doonori vere ABO-veregrupist ja Rh(D) kuuluvusest;
  3) krüopretsipitaadi puhul patsiendi ja doonori vere ABO-veregrupist.

  (2) Kui verepreparaatide ülekandeks valimisel ei saa lähtuda lõikes 1 sätestatust, tuleb lähtuda ülekantavate verepreparaatide immunohematoloogilisest sobivusest.

  (3) Enne verepreparaatide ülekannet tuleb:
  1) määrata patsiendi ABO veregrupp, Rh(D) kuuluvus ja teha antikehade sõeluuring;
  2) erütrotsüütidest valmistatud verepreparaatide ülekande puhul teha sobivusproovid.

  (4) Vajamineva verepreparaadi, selle hulga ja ülekande aja määrab arst, võttes arvesse patsiendi tervise seisundit ning kaasaegseid ravipõhimõtteid.

§ 3.  Autoloogse vereülekande määramine

  (1) Patsiendile ei tohi määrata tema enda raviks eemaldatud verest valmistatud verepreparaatide ülekannet ehk autoloogset vereülekannet, kui tal esineb:
  1) tõsine südamehaigus;
  2) hepatiit B (välja arvatud immuunsete HBsAg negatiivsete isikute puhul);
  3) hepatiit C;
  4) HI viiruse kandlus ja AIDS;
  5) HTLV III;
  6) aktiivne bakteriaalne haigus.

  (2) Autoloogseks vereülekandeks valmistatud verepreparaate ei tohi kasutada teiste patsientide raviks.

§ 4.  Vereülekanne erakorralises situatsioonis abi osutamise korral

  (1) Erakorralises situatsioonis abi osutamise korral, kui immunohematoloogilistele uuringutele kuluv aeg ja patsiendi identifitseerimise vea tekkimise oht on minimeeritud, on lubatud teha kõik immunohematoloogilised uuringud ühest patsiendi vereproovist.

  (2) Kui patsiendi veres on määratud ABO-veregrupp, Rh(D) kuuluvus, tehtud antikehade sõeluuring ning vormistatud patsiendi verekaart, võib patsiendile sobivusproovideta üle kanda erütrotsüütide suspensiooni, arvestades vaid patsiendi vere ABO-veregruppi ja Rh(D) kuuluvust.

  (3) Ilma patsiendi vere immunohematoloogiliste uuringuteta võib patsiendile üle kanda O Rh(D) negatiivset erütrotsüütide suspensiooni ja AB Rh(D) negatiivset värskelt külmutatud plasmat.

  (4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul saadetakse koos verepreparaatide tellimislehega haigla verekabineti immunohematoloogiliste uuringute laborisse ka patsiendilt enne vereülekannet võetud vereproov. Enne vereülekannet tegemata jäänud immunohematoloogilised uuringud tehakse vereülekande tegemise ajal või pärast vereülekannet.

  (5) Kui patsiendi veres on identifitseeritud allo- või autoantikehad, on lubatud patsiendile üle kanda sobivat doonoriverd, mille antigeenne struktuur on teadmata, või sellise vere puudumisel sobimatut doonoriverd.

  (6) Massiivse vereülekande ajal, kui patsiendile on üle kantud rohkem erütrotsüütide suspensiooni kui vastab tema 1, 5 veremahule, ei pea sobivusproove tegema.

2. peatükk VEREÜLEKANDE-EELSED TOIMINGUD 

§ 5.  Patsiendilt vereproovi võtmine immunohematoloogilisteks uuringuteks

  (1) Pärast arstilt immunohematoloogiliste uuringute tegemiseks korralduse saamist täidab õde või bioanalüütik patsiendi verekaardi ning markeerib selle alusel vereproovivõtu katsuti.

  (2) Vereproovivõtu katsuti markeering peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) patsiendi ees- ja perekonnanimi;
  2) patsiendi identifitseerimisnumber, isikukood või sünniaeg;
  3) haigla osakond;
  4) patsiendi haigusloo number.

  (3) Õde või bioanalüütik identifitseerib enne vereproovi võtmist patsiendi, küsides temalt ta ees- ja perekonnanime ning sünniaega. Teadvuseta patsiendil kontrollib õde isikuandmeid randmepaelalt või mõnelt muult patsiendi identifitseerimiseks kasutatavalt vahendilt.

  (4) Pärast patsiendi identifitseerimist kontrollib õde või bioanalüütik patsiendi isikuandmete vastavust vereproovivõtu katsuti markeeringuga.

  (5) Erütrotsüütidest valmistatud verepreparaatide ülekandmise korral võtab õde või bioanalüütik uue vereproovi sobivusproovide tegemiseks järgides lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid.

§ 6.  Verepreparaadi väljastamine haigla verekabinetist

  (1) Verepreparaadid väljastatakse verekabinetist pärast tellimislehe saamist.

  (2) Verepreparaat peab väljastamisel olema varustatud patsiendi andmetega, kellele verepreparaat väljastatakse.

  (3) Vereülekandeks ettevalmistatud verepreparaate transporditakse haigla siseselt termokonteinerites, et tagada verepreparaatide temperatuuri säilimine ülekandeks vajalikes piirides.

§ 7.  Vahetud vereülekande-eelsed toimingud

  (1) Pärast verepreparaatide saabumist haigla osakonda kontrollivad arst ja õde verepreparaatide vastavust verepreparaatide tellimislehele ja verekaardile kantud sobivusproovide tulemusi.

  (2) Õde täidab vereülekandeprotokolli ning kleebib verepreparaadi kotil oleva etiketi ärarebitava osa vereülekandeprotokolli.

  (3) Õde identifitseerib enne vereülekande alustamist patsiendi vastavalt §-s 5 sätestatule.

  (4) Erütrotsüütidest valmistatud verepreparaatide vereülekande puhul teeb õde vahetu ABO-veregrupi kontrolli patsiendi verest ja verepreparaadi kotisegmendist.

  (5) Arst hindab lõikes 4 nimetatud veregrupi kontrolli ning annab loa alustada vereülekannet.

3. peatükk VEREPREPARAATIDE ÜLEKANDMINE JA PATSIENDI JÄLGIMINE 

§ 8.  Vereülekandesüsteemi valik

  (1) Erütrotsüütidest, plasmast ja trombotsüütidest valmistatud preparaatide ülekandeks kasutatakse spetsiaalset vereülekandesüsteemi, mis sisaldab filtrit mikroagregaatide eemaldamiseks.

  (2) Trombotsüütidest valmistatud verepreparaadi ülekanne tuleb alati teostada uue ülekandesüsteemiga.

  (3) Vastsündinute ja väikelaste vereülekande puhul tuleb kasutada spetsiaalseid lastele mõeldud ülekandesüsteeme, mis võimaldavad väga täpset doseerimist.

  (4) Ülekandesüsteemi on lubatud lisada ainult füsioloogilist lahust.

  (5) Vereülekandesüsteeme peab vahetama vähemalt iga 6 tunni möödumisel.

§ 9.  Verepreparaatide ülekandeks ettevalmistamine ja vereülekande ajad

  (1) Vereülekande efektiivsuse ja ohutuse tagamiseks peavad verepreparaadid enne ülekannet olema vastavalt verepreparaadi liigile sobivalt ette valmistatud, arvestades üldlevinud vereülekandepraktikat.

  (2) Erütrotsüütidest valmistatud verepreparaate ei pea üldjuhul enne ülekannet soojendama. Ülekannet tuleb alustada 30 minuti jooksul pärast külmikust välja võtmist ja ülekanne peab olema lõpetatud 4 tunni jooksul.

  (3) Erütrotsüütidest valmistatud vereprepraate tuleb soojendada 37 °C-ni selleks spetsiaalselt ettenähtud seadmes järgmistel juhtudel:
  1) massiivne vereülekanne;
  2) kui vereülekanne lapsele ületab 15 milliliitrit kilogrammi kehakaalu kohta tunnis;
  3) vereülekanne lootele või vastsündinule;
  4) vastsündinu verevahetus;
  5) patsiendil esinevad kliiniliselt olulised külma-aglutiniinid;
  6) patsient on alajahtunud.

  (4) Trombotsüütidest valmistatud verepreparaate tuleb enne ülekannet õrna loksutamise abil läbi segada. Ülekannet tuleb alustada kohe pärast verepreparaadi osakonda jõudmist ja see peab olema lõpetatud 30 minuti jooksul.

  (5) Külmutatud plasmapreparaadid peavad olema enne ülekannet spetsiaalses seadmes toatemperatuurini üles sulatatud. Sulatatud plasmapreparaadi ülekannet alustatakse 30 minuti jooksul pärast plasmapreparaadi ülessulamist ja parima hemostaatilise efekti saamiseks kantakse plasmapreparaat üle 20 minutiga. Plasmapreparaadi ülekanne ei või kesta üle 4 tunni.

  (6) Plasmapreparaadid tuleb soojendada 37 °C-ni järgmistel juhtudel:
  1) massiivne vereülekanne;
  2) kui vereülekanne lapsele ületab 15 milliliitrit kilogrammi kehakaalu kohta tunnis;
  3) vereülekanne lootele või vastsündinule;
  4) vastsündinu verevahetus;
  5) patsient on alajahtunud.

  (7) Krüopretsipiaat tuleb pärast sulatamist viivitamatult joana üle kanda.

§ 10.  Patsiendi jälgimine vereülekande ajal ja selle järgselt

  (1) Enne vereülekande algust hindab õde patsiendi enesetunnet ja üldseisundit, fikseerides vereülekandeprotokollis patsiendi vereülekande-eelse kehatemperatuuri ja arteriaalse vererõhu.

  (2) Õde märgib vereülekandeprotokolli iga doosi ülekande alguse aja ning jälgib patsienti vereülekande ajal ja selle järgselt, teavitades arsti viivitamatult kõikidest jälgimisperioodi ajal ilmnenud kõrvalekalletest patsiendi tervise seisundis.

  (3) Iga verepreparaadi doosi ülekande alguses tuleb patsienti 15 minuti jooksul pidevalt jälgida.

  (4) Vereülekannete korral, mis kestavad alla ühe tunni, tuleb kehatemperatuur ja vererõhk uuesti fikseerida vereülekandeprotokollis vereülekande lõppemisel. Üle ühe tunni kestvate vereülekannete korral fikseeritakse kehatemperatuur ja vererõhk iga tunni aja möödumisel ja vereülekande lõppemisel.

  (5) Vereülekande järgselt hindab õde patsiendi üldseisundit ning fikseerib vereülekandeprotokollis patsiendi kehatemperatuuri ja arteriaalse vererõhu ühe, kahe ja kolme tunni möödumisel vereülekande lõppemisest.

  (6) Vereülekande lõppemisel ja 24 tundi pärast vereülekande lõppemist märgib õde vereülekandeprotokolli patsiendilt eritunud uriini koguse ja värvuse.

  (7) Intensiivravi üksustes ja operatsiooni ajal, kui patsiendi jälgimise ajaline intervall ja jälgitavad parameetrid sobivad vereülekandeaegseks ja -järgseks jälgimiseks, võib õde selleks kasutada anesteesiakaarti või intensiivravi jälgimislehte.

§ 11.  Vereülekande jääkide säilitamine

  Erütrotsüütidest valmistatud verepreparaatide ülekandesüsteemi ja verepreparaadi kotti tuleb pärast ülekande lõppemist säilitada suletuna 72 tundi külmikus +2 – +6 °C juures.