Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise kord1
Vastu võetud 02.05.2005 nr 49
Määrus kehtestatakse « Elektroonilise side seaduse» (RT I 2004, 87, 593) § 25 lõike 2 alusel.
§1. Üldsätted
(1) Raadiokutsungit (edaspidi kutsung) kasutatakse sõnumi või raadiosaateseadme (edaspidi raadiosaatja) identifitseerimiseks.
(2) Kutsungi edastamiseks on soovitatav kasutada üht järgmistest
moodustest:
1) amplituud- või sagedusmoduleeritud kõne;
2) rahvusvahelist morse kood;
3) telegraafikood;
4) teisi
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu põhikirja ja konventsiooni
täiendavate raadioeeskirjade poolt soovitatavaid mooduseid.
(3) Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise korda ei kohaldata rahuajal riigikaitselisel otstarbel kaitsejõudude kasutuses olevate raadiosaateseadmete identifitseerimiseks.
§2. Kutsungite moodustamine
(1) Kutsungeid moodustavad Sideamet ja raadiosaatja kasutaja.
(2) Kutsung moodustatakse araabia numbrite 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 ja 26-tähelise tähestiku tähtede A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, U, V, W, X, Y ja Z kombinatsioonist.
(3) Paragrahvi 3 lõigete 3, 4 ja 12 ning § 4 lõike 8 alusel moodustatud kutsungites võib kasutada ka eesti tähestiku tähti.
(4) Raadiosaatjad, mis on avatud rahvusvahelisele sidele, amatöörraadiojaamad ja teised raadiosaatjad, mis võivad tekitada raadiohäireid väljaspool Eesti territooriumi, välja arvatud raadio- ja televisiooniringhäälingusaatjad ning kontrollpunktidena raadioorienteerumise võistlusmaastikul kasutatavad amatöörraadiomajakad, peavad omama kutsungit Eesti rahvusvaheliste kutsungite seeriast ESA-ESZ.
(5) Vastavalt käesolevale määrusele võib Eesti rahvusvahelise kutsungite seeria kolmanda sümbolina kasutada numbrit.
(6) Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (Maritime Mobile Service Identity, MMSI) ja selektiivkutsung moodustatakse üldjuhul numbritest.
(7) Amatöörraadiojaama kutsungi moodustamiseks on Eesti Vabariigi territoorium tinglikult jaotatud piirkondadeks, kusjuures igale tinglikule piirkonnale vastab üks number järgmiselt:
| Number | Piirkond |
| 0 | Hiiu maakond, Saare maakond |
| 1 | Tallinn |
| 2 | Harju maakond, välja arvatud Tallinn |
| 3 | Lääne maakond, Rapla maakond, Järva maakond |
| 4 | Lääne-Viru maakond, Ida-Viru maakond |
| 5 | Tartu maakond, Jõgeva maakond |
| 6 | Põlva maakond, Valga maakond, Võru maakond |
| 7 | Viljandi maakond |
| 8 | Pärnu maakond |
| 9 | Üleriigiline, kasutamiseks ainult Eesti Raadioamatööride Ühingu poolt |
§3. Sideameti poolt moodustatavad kutsungid
(1) Amatöörraadiojaama, välja arvatud amatöörraadiomajaka (kontrollpunkt
raadioorienteerumise võistlusmaastikul), kutsung moodustatakse
eesliitest ES ja amatöörraadiojaama registreeritud asukohale vastavast §
2 lõikes 7 esitatud tinglikule piirkonnale vastavast numbrist ning kuni
neljatähelisest järelliitest vastavalt järgnevale jaotusele:
1) ühetäheline järelliide seeriast A-Z ühiskasutusega amatöörraadiojaamale;
2) kahetäheline järelliide seeriast AA ... ZZ isikliku kasutusega
amatöörraadiojaamale, mille kasutajale on omistatud
kvalifikatsiooniklass A, ning ühiskasutusega amatöörraadiojaamale;
3) kolmetäheline järelliide seeriatest AAA ... ZZZ (välja arvatud lõike 1
punktides 4 kuni 12 esitatud järelliited) isikliku kasutusega
amatöörraadiojaamale, mille kasutajale on omistatud
kvalifikatsiooniklass B;
4) kolmetäheline järelliide seeriast RVA-RVZ
sõnaliselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale raadiosagedusalas
144–146 MHz;
5) kolmetäheline järelliide seeriast RUA-RUZ
sõnaliselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale raadiosagedusalas
432–438 MHz;
6) kolmetäheline järelliide seeriast RSA-RSZ
sõnaliselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale raadiosagedusalas
1296–1300 MHz;
7) kolmetäheline järelliide seeriast RWA-RWZ
digitaalselt toimivale amatöörvahendusraadiojaamale;
8)
kolmetäheline järelliide SAT amatöör-kosmoseside
amatöörvahendusraadiojaamale;
9) kolmetäheline järelliide
SIX amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 50–52 MHz;
10) kolmetäheline järelliide VHF amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas
144–146 MHz;
11) kolmetäheline järelliide UHF
amatöörraadiomajakale raadiosagedusalas 432–435 MHz;
12) kolmetäheline järelliide seeriast SHA-SHZ amatöörraadiomajakale
raadiosagedusalas 1,296–10,5 GHz;
13) neljatäheline järelliide
seeriast AAAA ... ZZZZ isikliku kasutusega amatöörraadiojaamale, mille
kasutajale on omistatud kvalifikatsiooniklass D.
(2) Erijuhul on Sideametil õigus kooskõlastatult ERAÜ-ga moodustada ajutiseks kasutamiseks amatöörraadiojaamale kutsung, mille järelliide koosneb nelja- või enamamärgilisest tähega lõppevast numbrite ja tähtede kombinatsioonist.
(3) Raadioringhäälingu saatja kutsung vastab ringhäälinguloal toodud raadioprogrammi nimetusele.
(4) Televisiooniringhäälingusaatja kutsung vastab ringhäälinguloal toodud teleprogrammi nimetusele, mida võib edastada graafilises vormis telejaama logona.
(5) Raadiosideliini raadiosaatja, mis töötab raadiosagedusalades alla 28 000 kHz, kutsung moodustatakse eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb kaks numbrit. Esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1.
(6) Vee- ja õhusõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse raadiosaatja kutsung moodustatakse eesliitest ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb kuni kolm numbrit. Esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1.
(7) Veesõiduki raadiosaatja kutsung moodustatakse ühel alljärgneval
viisil:
1) eesliitest ES ja kahetähelisest järelliitest;
2) eesliitest ES ja kahetähelisest järelliitest, millele järgneb üks
number (välja arvatud numbrid 0 ja 1);
3) raadiotelefoni
kasutavate laevajaamade korral eesliitest ES, millele järgneb neli
numbrit, esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1;
4) eesliitest
ES ja ühetähelisest järelliitest, millele järgneb neli numbrit, esimese
numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1.
(8) Liikuva mereside raadiosaatjate selektiivkutsung moodustatakse:
1) veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele
raadiosaatjale neljakohalisest numbrist vahemikus 5670 kuni 5679;
2)
veesõiduki raadiosaatjale viiekohalisest numbrist vahemikus 56700 kuni
56799;
3) Eestis registreeritud veesõidukite raadiosaatjate grupile
viiekohalisest numbrist 55555.
(9) Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (MMSI) moodustatakse:
1)
veesõiduki raadiosaatjale eesliitest 276 ja kuuest numbrist koosnevast
järelliitest, mis lõpeb:
a) kombinatsiooniga 000
ülemaailmselt üldkasutatavast elektroonilise side võrgust automaatse
juurdepääsu võimalusega veesõiduki raadiosaatjale;
b) kombinatsiooniga 00 või 0 regionaalse või riigisisese juurdepääsu
võimalusega veesõiduki raadiosaatjale;
c) muude numbritega
kõigile teistele veesõidukite raadiosaatjatele, välja arvatud käesoleva
lõike punkti 4 alusel moodustatud tunnuskoodid;
2) Eestis
registreeritud veesõidukite raadiosaatjate grupile eesliitest 0276 ja
järelliitest numbrivahemikus 6000 kuni 6299;
3) veesõidukiga
side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale
eesliitest 00276 ja neljast numbrist koosnevast järelliitest, sealhulgas
veesõiduki automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS)
paiksele maapealsele raadiosaatjale eesliitest 00276 ja järelliitest
numbrivahemikus 6000 kuni 6299;
4) õppeotstarbel kasutatava
veesõiduki raadiosaatjale eesliitest 276 ja kuuest numbrist 99X 99Y
koosnevast järelliitest, kus:
X – mereside õppeasutusele
omistatud number vahemikus 1 kuni 9 ja
Y – õppeotstarbel kasutatava
veesõiduki raadiosaatjale omistatud number vahemikus 1 kuni 9.
(10) Õhusõiduki raadiosaatja kutsung moodustatakse eesliitest ES ja kolmetähelisest järelliitest, välja arvatud purilennukid, mille kutsungi järelliide moodustatakse neljast numbrist.
(11) Õhusõiduki raadiosaatja kutsungi järelliide vastab Lennuameti poolt väljastatud õhusõiduki registreerimistunnusele.
(12) Liikuva maaside raadiosaatja kutsung moodustatakse kuni kümnest tähest ja nendele järgnevatest numbritest.
§4. Raadiosaatja kasutaja poolt moodustatavad kutsungid
(1) Veesõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsung moodustatakse veesõiduki, mille juurde päästevahend kuulub, raadiosaatja kutsungist, millele järgneb kaks numbrit (kui veesõiduki raadiosaatja kutsung lõpeb tähega, siis esimese numbrina ei kasutata numbreid 0 ja 1).
(2) Veesõiduki avariipoi kutsung moodustatakse morse tähestiku B tähest ja veesõiduki, mille juurde avariipoi kuulub, kutsungist.
(3) Õhusõiduki päästevahendi raadiosaatja kutsung moodustatakse õhusõiduki, mille pardal päästevahend asub, raadiosaatja kutsungist, millele järgneb üks number, välja arvatud numbrid 0 ja 1.
(4) Raadiotelefoni kasutava raadiosaatja kutsung moodustatakse:
1)
veesõidukiga side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele
raadiosaatjale veesõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse
raadiosaatja kutsungist või kaldajaamade registris (List of
Coast Stations) toodud asukoha geograafilisest nimetusest, millele
järgneb sõna «RADIO» või muu asjakohane identifitseerimissõna;
2) veesõiduki raadiosaatjale veesõiduki raadiosaatja kutsungist või veesõiduki
registreerimisnimest või veesõiduki raadiosaatja selektiivkutsungist;
3) veesõiduki päästevahendi raadiosaatjale veesõiduki päästevahendi
raadiosaatja kutsungist või veesõiduki, mille juurde päästevahend
kuulub, nimest, millele järgneb kaks numbrit;
4) veesõiduki
avariipoile veesõiduki, mille juurde avariipoi kuulub, nimest;
5) õhusõidukiga side pidamiseks kasutatavale raadiosaatjale lennuvälja
nimest või asukoha geograafilisest nimetusest, millele järgneb vajaduse
korral raadiosaatja kasutusotstarvet kirjeldav sõna;
6)
õhusõiduki raadiosaatjale õhusõiduki raadiosaatja kutsungist, millele
võib eelneda õhusõiduki omaniku või tüübi nimetus, või lennuettevõtja
nimetusest (word designating the airline), millele järgneb
lennunumber (flight identification number);
7) ainult
liikuvale lennusidele reserveeritud sagedusalades võib raadiotelefoni
kasutavale õhusõidukile moodustada kutsungi käesoleva lõike punktis 6
esitatust erineval viisil, kui on saavutatud valitsustevaheline
kokkulepe ja sellised kutsungi moodustamise viisid on rahvusvaheliselt
teada;
8) õhusõiduki päästevahendi raadiosaatjale õhusõiduki
päästevahendi raadiosaatja kutsungist.
(5) Amatöörraadiojaama kasutamisel ajutiselt väljaspool kutsungi eesliitega määratud piirkonda moodustatakse kutsung amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk «/» (sõnaliselt «murd») ja ajutisele kasutuskohale vastav § 2 lõikes 7 esitatud piirkonna numbriline tähis.
(6) Amatöörraadiojaama kasutamisel liikuva jaamana moodustatakse kutsung
amatöörraadiojaama kutsungist, millele järgneb eraldusmärk «/»
(sõnaliselt «murd») ja kuni kaks tähte:
1) MM (
Maritime Mobile) – kui amatöörraadiojaama kasutatakse veesõiduki
pardal selle viibimisel rahvusvahelistes vetes;
2) AM (Airborne
Mobile) – kui amatöörraadiojaama kasutatakse isiklikus kasutuses
oleva õhusõiduki pardal;
3) M (Mobile) – kui
amatöörraadiojaama kasutatakse sõidukitel, mida ei ole nimetatud
punktides 1 ja 2;
4) P (Portable) – kui amatöörraadiojaama
kasutatakse käsijaamana.
(7) Amatöörraadiomajaka, mida kasutatakse kontrollpunktina raadioorienteerumise võistlusmaastikul, kutsung moodustatakse eesliitest MO ja sellele järgneda võivatest sümbolitest E, I, S, H, 5 või T.
(8) Liikuva maaside raadiosaatja kutsung moodustatakse ühest sõnast ja sellele järgnevatest numbritest.
§5. Sideameti poolt moodustatavate kutsungite väljastamine
(1) Sideameti poolt moodustatavad kutsungid väljastatakse:
1)
amatöörraadiojaamadele amatöörraadiojaama tööloal;
2) raadioringhäälingusaatjatele, raadiosagedusalades alla 28 000 kHz
töötavatele raadiosideliini raadiosaatjatele, standardaja- ja
sagedussignaali saatjatele ja liikuva maaside raadiosaatjatele, mis
töötavad ühiskasutusega raadiosageduskanalitel või mille sagedusloa
taotleja avaldab soovi kutsungi väljastamiseks nende sagedusloal;
3) veesõidukite raadiosaatjatele veesõiduki raadioloal;
4)
õhusõidukite raadiosaatjatele õhusõiduki raadioloal;
5) selektiivkutsungina liikuva mereside raadiosaatjatele, mis kasutavad
veesõidukiga side pidamisel selektiivväljakutseseadmeid, vastava
raadiosaateseadme sagedusloal ja veesõiduki raadioloal;
6)
liikuva mereside tunnuskoodina liikuva mereside raadiosaatjatele, mille
identifitseerimiseks kasutatakse veesõidukiga side pidamisel liikuva
mereside tunnuskoodi, vastava raadiosaateseadme sagedusloal või
veesõiduki raadioloal.
(2) Raadiosideliini raadiosaatjale, mis kasutab rahvusvahelises sides rohkem kui ühte raadiosageduskanalit, võib väljastada igale raadiosageduskanalile eraldi kutsungi.
(3) Veesõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele raadiosaatjale väljastatakse üks kutsung kõigi raadiosageduskanalite kohta.
(4) Amatöörraadiojaamale väljastatakse uus kutsung, kui muutub amatöörraadiojaama kasutaja raadioamatööri kvalifikatsiooniklass või amatöörraadiojaama registreeritud asukoht.
§6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Teede- ja sideministri 28. aprilli 2000. a määrus nr 25
«Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise kord» (RTL 2000, 52, 801;
2001, 48, 673; 2004, 7, 95; 80, 1278) tunnistatakse kehtetuks.
1 Määruses on arvestatud Rahvusvahelise
Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) põhikirja ja konventsiooni
täiendavate raadioeeskirjade artikliga 19 (Identification of
stations) ja lisaga 42 (Table of allocation of international call
sign series), Euroopa Postside ja Telekommunikatsiooni
Administratsioonide Konverentsi (CEPT) soovitustega T/R 61-01 (
CEPT Radio Amateur Licence) ja T/R 61-02 (Harmonised Amateur
Radio Examination Certificate).
| Minister Edgar SAVISAAR |
| Kantsler Marika PRISKE |
Facebook
Twitter