Teksti suurus:

Elamute sooduslaenuga renoveerimise toetamise kord

Väljaandja:Rakvere Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2005, 146, 1510

Elamute sooduslaenuga renoveerimise toetamise kord

Vastu võetud 20.04.2005 nr 18

Aluseks võttes elamuseaduse § 8 punktis 4 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktis 5 sätestatu, Rakvere Linnavolikogu määrab:

1. Kehtestada «Elamute sooduslaenuga renoveerimise toetamise kord» (kord lisatud).

2. Määrus jõustub 1. mail 2005. a.

Volikogu esimees Mihkel JUHKAMI

Kehtestatud
Rakvere Linnavolikogu 20. aprilli 2005. a määrusega nr 18

ELAMUTE SOODUSLAENUGA RENOVEERIMISE TOETAMISE KORD

I. ÜLDPÕHIMÕTTED

1. Elamute sooduslaenuga renoveerimise toetamise kord (edaspidi kord) reguleerib Rakvere linna eelarves intressitoetusteks eraldatud raha kasutamist.

2. Intressitoetus on ühistupankadele, hoiu-laenuühistutele, välisriigi krediidiasutuste filiaalidele ning krediidi- või finantseerimisasutustele (edaspidi pank) väljamakstav summa, mille saamisel pank kohustub kokkulepitud tingimustel langetama elamumajandusliku laenu intressimäära ja hoidma laenulepingute üld- ja eritingimusi soodsatena. Intressitoetus arvutatakse kui kindlaksmääratud osa finantseeritavate tööde kogumaksumusest, millest on eelnevalt maha arvatud omafinantseerimine (edaspidi netolaen). Intressitoetuse summasid hoitakse panga arvelduskontol (edaspidi intressitoetuse reserv) vastavalt pangaga sõlmitavale lepingule.

3. Käesolev kord laieneb Rakveres asuvale korterelamule, mis moodustub vähemalt kolmest kinnistusraamatusse kantud korteriomandist ja mille eluruumide üldpind on suurem selles hoones asuvate mitteeluruumide üldpinnast (edaspidi elamu).

4. Eluruum käesoleva korra tähenduses on hoone osa, mis on ehituslikult tegelikkuses piiritletud ning ette nähtud alaliseks elamiseks.

5. Intressitoetusega laenu taotlejaks (edaspidi laenutaotleja ) võib olla elamu korteriomanike kaasomandi ühiseks majandamiseks moodustatud korteriühistu vastavalt korteriühistuseadusele või korteriomanike ühisus.

6. Laenutaotleja peab täitma panga nõuded taotleja õigusliku vormi, majandusliku olukorra, finantseeritavate tööde ja teiste seonduvate tingimuste osas.

7. Intressitoetusega laenuga finantseeritakse elamuga seotud töid vastavalt alljärgnevale (edaspidi finasntseeritavad tööd ):
7.1. Eesti Vabariigi kehtivates ehitusala õigusaktides määratletud ehitustööd, välja arvatud ehitise püstitamine, alla kümne aasta vanuse ehitise laiendamine ja ehitise lammutamine;
7.2. ehitise tehnosüsteemide ja piirdekonstruktsioonide muutmine;
7.3. ehitise viimistlustööd, välja arvatud eluruumide sisesed viimistlustööd;
7.4. ehitustööde projekteerimistööd või projektjuhtimistööd.

8. Käesoleva korra alusel välja makstav toetus on tagastamatu, välja arvatud järgnevatel juhtudel:
8.1. intressitoetuse reservi või intressitoetusega laenu taotlemisel valeandmete esitamise korral;
8.2. ehitustööde kasutusloa mitteesitamise korral, kui see oli korra tingimuste kohaselt nõutud;
8.3. muudel juhtudel, mis tulenevad intressitoetuse reservi lepingu tingimustest.

9. Intressitoetusega laenulepinguid (edaspidi laenuleping) võib sõlmida ühe laenutaotlejaga mitte tihedamini kui üks kord kalendriaastas.

10. Finantseeritavate tööde maksumuse finantseerimiseks sõlmitava laenulepingu maksegraafiku lühim kestus on selline, et intressitoetuse arvestamise järgne intressimäär (edaspidi kliendiintressimäär) ei kujuneks negatiivseks.

11. Laenulepingu maksegraafiku pikim kestus on 120 (ükssada kakskümmend) kuud ning intressitoetuse summa on 2,5% netolaenust.

12. Käibemaksukohustuslasest laenutaotleja korral võetakse arvestuse aluseks finantseeritavate tööde lepingu hind ilma käibemaksuta maksumuses, kui maksukohustuslase vastav sisendkäibemaksusumma on käibemaksuseaduse kohaselt tasumisele kuuluvast käibemaksust mahaarvatav.

II. LAENUTAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE

13. Laenulepingu sõlmimiseks peab laenutaotleja esitama pangale:
13.1. elamu tehnilise ülevaatuse akti, mille vormi kinnitab Rakvere linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), kusjuures elamu tehniline ülevaatus tehakse laenutaotleja kulul ning tehnilise ülevaatuse teostab ekspert, kelle pädevus peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele ehitusala õigusaktide nõuetele;
13.2. tehnilise ülevaatuse tulemustele vastavate finantseeritavate tööde laenulepingu taotluse (edaspidi laenutaotlus) vastavalt panga tavalistele ankeetidele ning märgib ankeedile oma laenulepingu soovi;
13.3. kinnistusraamatu registriosa teise jao väljavõtte.

14. Pärast laenulepingu sõlmimist ja ehitustööde kasutusloa saamist esitab laenutaotleja pangale ehitustööde kasutusloa koopia. Ehitustööde kasutusloa koopia tuleb esitada 10 (kümne) päeva jooksul selle saamisest.

15. Kasutusloa koopia mittesaamisel tagastab pank intressitoetuse summa intressitoetuse reservi ja jõustab ühepoolselt laenulepingu sätte, mille kohaselt laenutaotleja laenu põhisummalt arvutatakse kliendiintressimäära asemel panga pakkumuse baasintressimäära.

16. Järelevalvet punktis 15 sätestatud panga kohustuse täitmise üle teostab linnavalitsuse määratud ametnik.

III. INTRESSITOETUSE RESERVI TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE

17. Intressitoetuse reservi taotluste vastuvõtuks kuulutab linnavalitsus korralduse alusel välja pankadevahelise ühevoorulise avaliku võistluse, mille pakkumuste esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 21 (kakskümmend üks) päeva.

18. Võistluste arv aastas ja toimumisaeg ning iga võistlusega jagatava intressitoetuse reservi summa suurus sõltuvad linna eelarves intressitoetusteks eraldatud vahendite mahust.

19. Uus võistlus korraldatakse ka linnavalitsusele panga poolt vastavalt intressitoetuse reservi lepingule tagasi makstud intressitoetuse reservi summa uuesti jagamiseks.

20. Intressitoetuse reservi taotlemiseks esitab pank linnavalitsusele kinnitatud vormi kohase pakkumuse koos lisadega.

21. Intressitoetuse reservi taotluste hindamiseks ja menetlemiseks moodustab linnavalitsus komisjoni (edaspidi intressikomisjon). Intressikomisjon peab olema vähemalt 3-liikmeline. Intressikomisjonil on linnavalitsuse eelneval nõusolekul õigus kaasata taotluste hindamiseks eksperte.

22. Intressikomisjon vaatab pakkumused läbi kahe nädala jooksul arvates pakkumuste esitamise tähtajast. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja pakkumust ei hinnata. Intressikomisjoni istungid protokollitakse.

23. Intressikomisjoni esitab pakkumuste hindamise tulemused linnavalitsusele. Linnavalitsus kinnitab võistluse tulemused ning otsustab intressitoetuse reservi lepingute sõlmimise ning rahaülekannete teostamise.

24. Linnavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse pakkumuste esitajatele viie tööpäeva jooksul arvates selle vastuvõtmisest.

25. Võistlusel osalemiseks peab pank vastama alljärgnevatele kvalifitseerimistingimustele:
25.1. varem toimunud võistluse alusel pangaga sõlmitud intressitoetuse reservi lepingu kohaselt ei ole linnavalitsus kordagi nõudnud tagasi intressitoetuse summat seoses ebarahuldavas ulatuses laenulepingute sõlmimisega eelnenud perioodidel;
25.2. finantseerimistegevus on panga põhikirjaliseks põhitegevusalaks;
25.3. panga viimase lõppenud majandusaasta auditeeritud (võib olla auditeerimata, kui majandusaasta lõpust on möödunud alla 2 kuu) bilansimaht on üle 500 (viiesaja) miljoni Eesti krooni või võrdväärse summa eurodes;
25.4. panga, mis ei ole krediidiasutus, viimase majandusaasta auditeeritud (võib olla auditeerimata, kui majandusaasta lõpust on möödunud alla kahe kuu) omakapital on vähemalt 10% (kümme protsenti) bilansimahust või pank esitab oma intressitoetuse reservi lepingust tõusvate kohustuste katteks teise panga tingimusteta garantiikirja, kelle omakapital või kapitali adekvaatsus- ja bilansimaht vastab punkti 25 nõuetele;
25.5. panga, kes on krediidiasutus, kapitali adekvaatsus vastavalt viimasele Finantsinspektsioonile esitatud aruandele on rohkem, kui krediidiasutuse seaduse ja Eesti Panga määruste kohaselt nõutud või pank esitab oma intressitoetuse reservi lepingust tõusvate kohustuste katteks teise panga tingimusteta garantiikirja, kelle omakapital või kapitali adekvaatsus ja bilansimaht vastab punkti 25 nõuetele;
25.6. võistluses osalev pank ei tohi kuuluda samasse kontserni ühegi teise võistluses osaleva pangaga;
25.7. välisriigi krediidiasutuse filiaal esitab vastava välisriigi krediidiasutuse dokumendid koos eestikeelse tõlkega kvalifitseerimistingimuste täitmise kontrolliks.

26. Linnavalitsusel on õigus kvalifitseerimistingimusi muuta peale esimese võistluse läbiviimist.

27. Intressikomisjoni otsusega määratakse kuni neljale esimesi kohti väärinud pangale etteantud murdosa võistluse käigus jagatavast summast vastavalt järgnevale metoodikale:
27.1. nelja kvalifitseerunud panga korral parimale 8/15, teisele 4/15, kolmandale 2/15 ja neljandale 1/15 summast;
27.2. kolme kvalifitseerunud panga korral parimale 4/7, teisele 2/7 ja kolmandale 1/7 summast;
27.3. kahe kvalifitseerunud panga korral parimale 2/3 ja teisele 1/3 summast;
27.4. ühe kvalifitseerunud panga korral määratakse sellele kogu summa;
27.5. kui pank taotles väiksemat summat, kui vastavalt punktidele 27.1–27.4 oleks olnud õigus saada, siis määrab intressikomisjon sellise panga paremusjärjestuses nii mitu kohta madalamale kui vältimatult vajalik ja jätab ülejäänud võistlejate omavahelise pingerea muutumatuks ning jagab ringi võistluse käigus jagatava summa.

28. Võistlejate paremusjärjestuse määramisel arvestatakse järgmiste kriteeriumitega (sulgudes osakaal ja seos paremusega):
28.1. kliendigrupi laenulepingute väljastusmahu prognoosiga kaalutud ja viieks aastaks fikseeritud baasintressimäära keskmine suurus (80% – pöördvõrdeline seos);
28.2. omafinantseeringu suurus (5% – pöördvõrdeline seos);
28.3. netolaenu suurus kõigi eluruumide ja mitteeluruumide üldpinna ühe ruutmeetri kohta (5% – võrdeline seos, pakkumine üle 5000 krooni ühe ruutmeetri kohta loetakse 5000 krooniks);
28.4. laenulepingu muutmise ning ennetähtaegse lõpetamise kulu suurus (5% – pöördvõrdeline seos);
28.5. laenulepingu sõlmimise kulu suurus (5% – pöördvõrdeline seos).

29. Linnavalitsuse positiivne otsus on kehtiv 1 (ühe) kuu jooksul alates korralduse tegemise päevast, selle aja jooksul peab intressitoetuse reservi taotleja sõlmima linnavalitsusega lepingu.

30. Kui sätestatud aja jooksul lepingut ei sõlmita, siis otsustab linnavalitsus läbirääkimiste alustamise teiste võistluses osalenud pankadega, intressitoetuse reservi juurde määramise üle. Kui teise panga taotlus rahuldati esialgu ebatäielikus mahus, siis võib linnavalitsus intressikomisjoni ettepanekul ilma läbirääkimisteta määrata pangale juurde intressitoetuse reservi kuni taotluses märgitud mahuni.

31. Linnavalitsus tunnistab pakkumuste puudumise korral võistluse nurjunuks. Linnavalitsusel on õigus tagasi lükata kõik pakkumused, kui selline võimalus oli võistluse tingimustes ette nähtud.