Teksti suurus:

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:20.05.2005
Avaldamismärge:RT I 2005, 24, 180

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 13.04.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 3. mai 2005. a otsusega nr 822

§ 1. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmine

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduses (RT I 1997, 52, 834; 2001, 88, 531; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2005, 2, 4) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus»;

2) seaduse tekstis asendatakse sõnad «Politseiameti Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Büroo» sõnadega «Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus» vastavas käändes;

3) paragrahvi 1 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamise ja kinnitamise korda;
2) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete (edaspidi lähteained) käitlemise korda;»;

4) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) narkootilised ja psühhotroopsed ained – käesoleva seaduse § 3 1 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete stereoisomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid;»;

5) paragrahvi 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse kuni 2005. aasta 17. augustini järgmiselt:

« 2) lähteaine – käesoleva seaduse § 41 lõike 15 alusel antud õigusaktiga kehtestatud lähteainete nimekirjas loetletud aine, sealhulgas selliseid aineid sisaldavad segud ja looduslikud tooted. Lähteaineteks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta lähteaineid sisaldavaid ravimeid või muid preparaate, mis on kokku segatud nii, et eespool nimetatud aineid on käepäraste vahenditega keeruline kasutada või eraldada;»;

6) paragrahvi 2 punkt 2 muudetakse alates 2005. aasta 18. augustist ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) lähteained – Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 273/2004/EÜ lähteainete kohta (EÜT L 047, 18.02.2004, lk 1–10) artikli 2 alapunktis a ja EL Nõukogu määruse 111/2005/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad (EÜT L 022, 26.01.2005, lk 1–10), artikli 2 alapunktis a nimetatud ained;»

7) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) sisse- ja väljavedu – narkootilistele või psühhotroopsetele ainetele või lähteainetele tolliprotseduuri vabasse ringlusse lubamine (edaspidi import) või tolliprotseduuri eksport (edaspidi eksport) rakendamine või nimetatud ainete toimetamine Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist Eestisse või vastupidi.»;

8) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule;»;

9) paragrahvi 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) käitlemiseks vajalikud load – Sotsiaalministeeriumi või Ravimiameti poolt antavad ühekordsed kindlaks määratud kehtivusajaga tegevusload tootjatele, apteekidele, hulgimüüjatele, teadusasutustele ja muudele asutustele, lähteainete käitlejatele, sisse- ja väljaveoload ning impordi- ja ekspordiload, samuti jälitusasutuse poolt antavad load käesoleva seaduse §-s 5 viidatud juhtudel.»;

10) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.»;

11) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Psilotsiini või psilotsübiini sisaldavate seente kasvatamine on keelatud.»;

12) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Käesolevast seadusest tulenevatest sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud kiirabi, riigi päästeasutuste ning rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluvad narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavad ravimpreparaadid. Ravimitagavarade käitlemine peab toimuma käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.»;

13) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

« § 31. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad

(1) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab sotsiaalminister määrusega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja tehakse muudatused ja täiendused Ravimiameti ettepanekul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade koostamisel lähtutakse ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist ja ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist (RT II 1996, 19–22, 84), arvestades narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise ja sõltuvuse tekitamise riski suurust.

(2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud korras võib ette näha tingimused, millal teatud ravimpreparaate ei loeta tulenevalt nende kasutamise eesmärgist ja narkootilise või psühhotroopse aine sisaldusest narkootiliseks või psühhotroopseks ravimiks.

(3) Suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega.»;

14) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 4. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine

(1) I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks toimub Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel.

(2) I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemine peab vastama II nimekirja ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemise nõuetele.

(3) I nimekirjas nimetatud ainete ja ravimite meditsiinilisel eesmärgil kasutamiseks sisseveoloa saamise täiendavad tingimused sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel kehtestatud õigusaktis.

(4) II ja III nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid võib toota, sisse või välja vedada või hulgimüügi korras turustada ainult narkootiliste ainete käitlemise õigust omav isik. II ja III nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite tootmiseks väljastab Ravimiamet tähtajalise loa, milles määratakse kindlaks toodetava ravimi kogus ning tootmiseks ettenähtud ajavahemik.

(5) IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid võib toota, sisse või välja vedada või hulgimüügi korras turustada ainult psühhotroopsete ainete käitlemise õigust omav isik. Psühhotroopsete ainete käitlemise õigust ei pea taotlema narkootiliste ainete käitlemise õiguse olemasolul ja juhul, kui on tagatud psühhotroopsete ainete käitlemiseks nõutavad tingimused.

(6) Apteek võib käidelda III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid. II nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid on lubatud käidelda ainult narkootiliste ainete käitlemise õiguse olemasolul.

(7) Üld- ja veterinaarapteegi haruapteegil ei ole II nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate narkootiliste ravimite käitlemise õigust, välja arvatud onkoloogiateenuste osutamise tegevusluba omava haigla ruumides asuval haruapteegil, kui haruapteek vastab nimetatud ravimite käitlemiseks esitatud tingimustele.

(8) III ja IV nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite käitlemise õigus on haruapteegil, mis asub kas maapiirkonnas, kus puudub apteek, või tervishoiuteenuse osutaja juures või hoolekandeasutuses. Ravimiamet võib erandkorras anda õiguse III ja IV nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemiseks haruapteegile.

(9) Apteegist võib elanikele II nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid väljastada ainult narkootilise ravimi retsepti või narkootilise ravimi veterinaarretsepti alusel, III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid ainult retsepti või veterinaarretsepti alusel. Teistele isikutele võib väljastada II, III ja IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid tellimislehe alusel.

(10) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teadusuuringul või muul teaduslikul eesmärgil kasutamiseks peab ettevõte taotlema loa Ravimiametilt.

(11) Loa narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel eesmärgil tootmiseks või hulgimüügiks annab Ravimiamet ravimiseaduses (RT I 2005, 2, 4; 13, 63) ettenähtud tingimustel ja korras koos ravimite käitlemise tegevusloa andmisega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise õigus kantakse eritingimusena ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloale.

(12) Loa narkootiliste ainete jaemüügiks annab Ravimiamet ravimite jaemüügi tegevusloa taotlejale või omajale tema kirjaliku taotluse alusel ning nimetatud ainete käitlemiseks nõutavate tingimuste olemasolul vastavalt ravimiseaduses kehtestatule.

(13) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa annab Ravimiamet ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(14) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljaveoloa taotlemisel tasub taotleja riigilõivu.

(15) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister.»;

15) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

« § 41. Lähteainete käitlemine

(1) Esimesse kategooriasse kuuluvate lähteainete käitlemiseks on nõutav Ravimiameti lähteainete käitlemise tegevusluba.

(2) Lähteainete käitlemise tegevusloa saamiseks ja uuendamiseks peab tegevusloa taotleja esitama Ravimiametile käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud dokumendid ja andmed ning tasuma riigilõivu.

(3) Ravimiamet teeb otsuse lähteainete käitlemise tegevusloa andmise kohta 45 tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate ja tegevusloa andmise otsustamiseks vajalike täiendavate andmete esitamist.

(4) Otsuse tegemisel hindab tegevusloa väljaandja eelkõige taotleja asjatundlikkust ja usaldusväärsust.

(5) Ravimiamet keeldub tegevusloa väljaandmisest, kui esineb põhjendatud kahtlus, et:
1) tegevusloa taotleja või tema poolt kirjalikult määratud vastutav isik ei ole sobiv või usaldusväärne, sealhulgas kui taotlejat või tema poolt määratud vastutavat isikut on karistatud karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600) §-de 183–190, § 199 lõike 2 punkti 2, § 200 lõike 2 punkti 2, § 372, 391, 392 või 393 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest ja möödunud ei ole karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) § 25 lõikes 1 nimetatud tähtajad;
2) taotlemisel esitatud andmed või dokumendid on ebapiisavad, ebatäpsed või võltsitud;
3) lähteaineid kavatsetakse kasutada narkootiliste või psühhotroopsete ainete või ravimite ebaseaduslikul tootmisel.

(6) Tegevusluba antakse kuni kolmeks aastaks, arvestades seejuures ka lähteainete käitlemise vajaduse kestust.

(7) Ravimiametil on õigus tegevusluba kehtetuks tunnistada või selle kehtivus peatada asjaolude ilmnemisel, mis oleksid olnud aluseks tegevusloa andmisest keeldumisel, või kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid on rikutud määral, mis annab põhjust kahelda tegevusloa omaja asjatundlikkuses või usaldusväärsuses.

(8) Teise kategooriasse kuuluvate lähteainete käitlemise registreerimiseks peab taotleja esitama käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud dokumendid ja andmed.

(9) Lähteainete käitlemine registreeritakse 15 tööpäeva jooksul taotluse saamisest alates. Taotlejale väljastatakse registreerimistunnistus.

(10) Registreeringu tegemisest keeldutakse, kui:
1) taotlus ei ole nõuetekohane;
2) taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid;
3) taotlejat on karistatud karistusseadustiku §-de 183–190, § 199 lõike 2 punkti 2, § 200 lõike 2 punkti 2, § 372, 391, 392 või 393 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest ja möödunud ei ole karistusregistri seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud tähtajad.

(11) Registreerimise alusel lähteainete käitlemise õiguse saanud isik peab Ravimiametit viivitamatult teavitama muudatustest registreeringu aluseks olevates andmetes.

(12) Registreering kustutatakse registreerimist taotlenud isiku taotlusel või Ravimiameti algatusel, kui ilmnevad asjaolud, mis oleksid olnud aluseks registreeringu tegemisest keeldumisele. Ravimiameti algatusel tehtud registreeringu kustutamisest teavitatakse viivitamatult isikut, kelle kohta registreering oli tehtud.

(13) Lähteainete käitlemisel lähtutakse lisaks käesolevas seaduses reguleeritule Euroopa Liidus lähteainete kaubandust reguleerivatest vahetult kohaldatavatest õigusaktidest. Nimetatud õigusaktides ettenähtud lähteainete käitlemiseks nõutavate lubade väljaandjaks on Ravimiamet ning neis nimetatud tegevuslubade väljaandmisele ja käitlemise registreerimisele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut.

(14) Lähteainete impordi- ja ekspordiloa taotlemisel tasub taotluse esitaja riigilõivu.

(15) Sotsiaalminister kehtestab määrusega lähteainete käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja korra.»;

16) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 5. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete käitlemine süütegude ennetamise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil ning õppeotstarbel kasutamiseks

(1) Jälitusasutusesiseselt annab loa narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete kasutamiseks süütegude ennetamiseks, avastamiseks, tõkestamiseks ning õppeotstarbel kasutamiseks jälitusasutuse juht.

(2) Jälitusasutus peab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete koguselist arvestust ja annab Ravimiametile aru käesoleva seaduse § 4 lõike 15 ja § 41 lõike 15 alusel kehtestatud korras.»;

17) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Juriidilisest isikust käitleja peab kirjalikult määrama vastutava füüsilise isiku ja tema äraolekul teda asendava isiku, kes peab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete arvestust ning edastab sellega seonduvat informatsiooni Ravimiametile käesoleva seaduse § 4 lõike 15 alusel kehtestatud korras.»;

18) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse kuni 2005. aasta 17. augustini järgmiselt:

« (2) Juriidilisest isikust käitleja peab kirjalikult määrama vastutava füüsilise isiku ja tema äraolekul teda asendava isiku, kes peab lähteainete arvestust ning edastab sellega seonduvat informatsiooni Ravimiametile käesoleva seaduse § 41 lõike 15 alusel kehtestatud korras.»;

19) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse alates 2005. aasta 18. augustist ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lähteainete käitleja peab kirjalikult määrama Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 273/2004/EÜ artikli 3 punktis 1 nimetatud isiku.»;

20) paragrahvi 6 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 7. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete üleandmine, konfiskeerimine ja hävitamine

(1) Käitleja, kellel puudub luba narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete käitlemiseks, kuid kes hoiab seda enda valduses, on kohustatud viivitamatult selle üle andma kohalikule politseiprefektuurile, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja ravimiseaduse § 37 lõikes 2 nimetatud juhtudel. Aine üleandmise vormistamise ja säilitamise korra kehtestab siseminister määrusega.

(2) Ravimite tootmise, hulgimüügi või jaemüügi tegevusloa omaja võib narkootilised ja psühhotroopsed ained tasu eest või tasuta üle anda teisele nimetatud ainete käitlemise õigust omavale ravimite tootmise, hulgimüügi või jaemüügi tegevusloa omajale. Lähteainete üleandmine peab toimuma käesoleva seaduse § 41 lõike 15 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või lähteaine antakse üle Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusele. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusel on õigus nimetatud aineid anda käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, õppeotstarbel kasutamiseks üleandmise ja hävitamise korra kehtestab siseminister määrusega.»;

22) paragrahvi 8 lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Uimastiolukorra kohta olemasolevate epidemioloogiliste ja statistiliste andmete kogumise, analüüsi ning narkomaania leviku hindamisega tegeleb Tervise Arengu Instituudi koosseisu kuuluv Eesti Uimastiseire Keskus.»;

24) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

« § 111. Narkomaaniaravi andmekogu

(1) Narkomaaniaravi andmekogu (edaspidi andmekogu) on Vabariigi Valitsuse poolt andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) ning käesoleva seaduse alusel asutatud riiklik register, mida peetakse narkomaaniaravile pöördunud isikute kohta arvestuse pidamiseks.

(2) Andmekogu eesmärk on Eesti elanikel diagnoositud narkomaaniajuhtude registreerimine, andmete töötlemine narkomaaniastatistika korraldamiseks, narkomaania esinemise analüüsiks ja tervishoiukorralduseks, narkomaania preventsioonimeetmete kavandamiseks ning nende tõhususe hindamiseks.

(3) Andmekogu vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut.

(4) Andmekogu asutab ja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

(5) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda registrisse kantud isikut tuvastada.

(6) Psühhiaatria tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud psühhiaatria tervishoiuteenuse osutamise korral esitama saadud andmed andmekogule vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale.»;

25) seadust täiendatakse peatükiga 21 järgmises sõnastuses:

«21. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 121. Järelevalve

(1) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele Ravimiamet ning Maksu- ja Tolliamet.

(2) Järelevalvet teostaval ametiisikul (edaspidi järelevalveametnik) on oma ülesannete täitmiseks õigus:
1) kontrollida käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest kinnipidamist;
2) siseneda järelevalve teostamise eesmärgil kontrollitavasse kohta;
3) saada füüsiliselt isikult või juriidilise isiku esindajalt järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda järelevalve teostamise käigus asjakohaste dokumentidega ja saada nendest kohe ärakirju ning võtta kaasa dokumente;
4) teha oma pädevuse piires ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks, rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.

(3) Kui Maksu- ja Tolliameti järelevalveametnik tuvastab narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete käitleja tegevuses käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise, on tal õigus teha Ravimiametile ettepanek käesoleva seaduse alusel antud loa või muu õiguse peatamiseks või äravõtmiseks.

(4) Ettekirjutuses peavad olema järgmised andmed:
1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht ning järelevalveasutuse nimetus ja aadress;
2) ettekirjutuse tegemise koht ja kuupäev;
3) ettekirjutuse saaja nimi või nimetus ja elu- või asukoht;
4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud või viide dokumendile, kus need on kajastatud, ning viide õiguslikule alusele;
5) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtaeg;
6) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
8) ettekirjutuse koostaja allkiri.

(5) Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine kohustatud subjektile. Kui on vajadus informeerida ettekirjutusest kolmandat isikut, toimetatakse talle posti teel või elektrooniliselt kätte ettekirjutuse koostaja poolt kinnitatud ettekirjutuse ärakiri.

(6) Ettekirjutuse täitmata jätmisel on järelevalveametnikul õigus rakendada asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 25 000 krooni.»;

26) paragrahv 131 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 152 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «selle eest vastutava isiku poolt»;

28) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

« § 181. Seaduse rakendamine

Enne 2004. aasta 1. maid väljaantud lähteainete käitlemise registreerimistunnistused ning impordi- ja ekspordiload kehtivad kuni 2005. aasta 1. maini, kuid mitte kauem nendele märgitud kehtivusajast.»;

29) paragrahvi 19 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:

« (2) Käesoleva seaduse § 31 lõige 3 jõustub 2005. aasta 1. juulil.

(3) Käesoleva seaduse § 8 tunnistatakse kehtetuks alates 2005. aasta 1. juulist.

(4) Käesoleva seaduse § 111 jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.»

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2004, 76, 526; 75, 521; 84, 572; 86, 583; 87, 593; 89, 611; 2005, 1, 1; 2, 4; 15, 87) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 133 järgmises sõnastuses:

« 133) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel teostatavad toimingud;»;

2) 7. peatükki täiendatakse 63. jaoga järgmises sõnastuses:

«63. jagu
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel teostatavad toimingud

§ 926. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa väljaandmise ja uuendamise taotlemine

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa väljaandmise või uuendamise taotlemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 927. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisseveo- ja väljaveoloa väljaandmise taotlemine

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisseveo- või väljaveoloa väljaandmise taotlemise eest tasutakse riigilõivu järgmistes summades:
1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sisse- või väljavedu – 100 krooni;
2) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete eksport – 100 krooni;
3) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete import – 100 krooni.»

§ 3. Psühhiaatrilise abi seaduse muutmine

Psühhiaatrilise abi seaduse (RT I 1997, 16, 260; 1999, 31, 425; 2001, 50, 284; 53, 309; 2002, 53, 336; 56, 350; 61, 375; 62, 377; 64, 392) § 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav teave on isiku eraelu saladus ja selle edastamine väljapoole raviprotsessi on lubatud ainult isiku enda või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul, samuti juurdlusorgani, politsei, prokuratuuri või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (RT I 1997, 52, 834; 2001, 88, 531; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2005, 2, 4) alusel loodud narkomaaniaravi andmekogule esitamiseks ja Eesti Haigekassa nõudel talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.»

§ 4. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse täiendamine

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (RT I 2003, 26, 160; 2004, 27, 177; 30, 208; 2005, 13, 63) § 21 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses:

« (61) Teave nakkushaiguskahtluse või nakkushaiguse diagnoosimise kohta edastatakse vajadusel koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega. Nende nakkushaiguste loetelu, mille korral on vajalik andmete edastamine koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.»

§ 5. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduses (RT I 2005, 2, 4; 13, 63) tehakse järgmised muudatused:

1) kogu seaduses, välja arvatud § 19 lõikes 2, § 36 lõikes 4 ja § 37 lõikes 2, asendatakse sõnad «narkootilised ja psühhotroopsed ained ja neid sisaldavad ravimid», «narkootilised või psühhotroopsed ained ja neid sisaldavad ravimid», «narkootilised ja psühhotroopsed ained ning neid sisaldavad ravimid», «narkootilised ja psühhotroopsed ained ja ravimid» ning «narkootilised ja psühhotroopsed ravimid» sõnadega «narkootilised ja psühhotroopsed ained» vastavas käändes;

2) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Nimetatud nõuet ei kohaldata käesoleva seaduse § 21 lõigete 1, 7 ja 8 alusel toimuval ravimite importimisel, ravimi müügiloa taotlemisel esitatavate näidiste, välisabi korras saabuvate ravimite ega mittekliinilises teadustöös kasutatavate ravimite importimisel.»;

3) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning kliinilise uuringu ravimite sisse- või väljaveol on nõutav Ravimiameti sisse- või väljaveoluba.»;

4) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Apteegis võib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja kuuluvaid aineid ja neid sisaldavaid ravimeid käidelda Ravimiameti loal. See luba antakse apteegi taotluse alusel, kui nimetatud ainete käitlemiseks on tingimused olemas.»;

5) paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tuleb säilitada nimetatud ainete kohta kehtestatud tingimustel.»;

6) paragrahvi 36 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kõlbmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid on lubatud tavajäätmeina hävitada ainult Ravimiameti esindaja juuresolekul. Kui hävitajaks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik, annab ainete käitleja nimetatud ained üle eraldatult ning hävitamine toimub viivitamatult pärast nende vastuvõtmist.»;

7) paragrahvi 36 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud akte säilitatakse kaks aastat, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete turult kõrvaldamise akte viis aastat.»;

8) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kõlbmatute narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite tarbijatelt vastuvõtmise õigus on ainult nimetatud ainete käitlemise õigust omaval apteegil.»;

9) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

« § 421. Üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangud

(1) Üldapteegi tegevusloa väljaandmise korral üldapteegile, üldapteegi tegevusloa muutmisel seoses uue struktuuriüksuse loomisega tegutsemiskohaga linnas või üldapteegi või selle struktuuriüksuse tegutsemiskoha muutmisega linnas kehtib piirang, et vastavas linnas tegutsemiseks ei anta välja uusi üldapteegi tegevuslubasid ega saa luua uusi üldapteegi struktuuriüksusi ega muuta üldapteegi, sealhulgas üldapteegi struktuuriüksuse tegutsemiskohta, kui Ravimiameti ja Statistikaameti andmetel on selles linnas ühe üldapteegi kohta, kaasa arvatud üldapteegi struktuuriüksus, vähem kui 3000 elanikku.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata üldapteegi tegevusloa muutmisel seoses üldapteegi või üldapteegi struktuuriüksuse tegutsemiskoha muutmisega, kui uus tegutsemiskoht ei asu vanast tegutsemiskohast kaugemal kui 500 meetrit.

(3) Asulas, mis ei ole linna staatuses, ei anta üldapteegi tegevusluba apteegi avamiseks ega tohi avada üldapteegi struktuuriüksust juba olemasolevale üldapteegile või selle struktuuriüksusele lähemale kui 1 kilomeeter. Nimetatud piirang kehtib ka üldapteegi või selle struktuuriüksuse tegutsemiskoha muutmisel.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud piirangu alus on ära langenud või vastav kohalik omavalitsusüksus on Ravimiametile edastanud kirjaliku põhjendatud ettepaneku, et üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamine on rahvastiku ümberpaiknemise, apteegiteenuse halva kvaliteedi või apteegi puudumise tõttu kindlas piirkonnas vajalik, avalikustatakse vastav teave Ravimiameti veebilehel.

(5) Taotlused üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamise õiguse saamiseks esitatakse Ravimiametile 14 päeva jooksul pärast teabe avalikustamist. Taotluses peab olema taotleja nimi, aadress, registri- või isikukood, kontaktandmed, Maksu- ja Tolliameti piirkondliku maksukeskuse tõend taotleja maksuvõlgnevuste puudumise kohta ning täpsustus, kas soovitakse avada üldapteek või selle struktuuriüksus. Taotluse kinnitab taotleja esindamisõigust omav isik allkirja ja kuupäevaga.

(6) Kui nõuetekohaseid taotlusi laekus rohkem kui üks, eelistatakse üldapteegi avamise õiguse taotlejat. Kui üldapteegi avamise taotlusi laekus rohkem kui üks, heidetakse nende esitajate vahel liisku. Kui laekusid ainult üldapteegi struktuuriüksuse avamise taotlused, heidetakse liisku nende esitajate vahel. Liisuheitmise tulemused tehakse Ravimiameti veebilehel teatavaks kolme tööpäeva jooksul.

(7) Üldapteegi või selle struktuuriüksuses avamise õiguse saanud isik esitab nõuetekohase taotluse üldapteegi tegevusloa saamiseks hiljemalt 180 päeva jooksul pärast liisuheitmise tulemuse teatavaks tegemist. Kui nimetatud taotlust ei esitata, toimub uus liisuheitmine käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõuetekohaste taotluste esitanute vahel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud korras.»;

10) paragrahvi 44 lõike 1 punkti 3, § 45 punkti 3 ning § 54 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna «õigusaktides» sõnadega «ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides»;

11) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) teisest müügiluba taotletakse ravimile, mis on kliiniliste toimete poolest identne ravimiga, millele on väljastatud Eestis kehtiv müügiluba;»;

13) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Ravimi teisese müügiloa taotlejale väljastab Ravimiamet müügiloa või teatab talle müügiloa andmisest keeldumisest 90 päeva jooksul taotluse vastuvõtmisest alates. Ravimite osas, mis vastavad Eestis käesoleva seaduse § 65 alusel antud müügiloale ning mida soovib sisse vedada vastavat tegevusluba omav isik, kes ei ole määratud müügiloa hoidja poolt käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 sätestatud korras, väljastab Ravimiamet taotlejale müügiloa või teatab talle müügiloa andmisest keeldumisest seitsme päeva jooksul taotluse vastuvõtmisest alates. Aega, mis müügiloa taotlejal kulub Ravimiameti nõutud täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks, samuti aega, mis vajaduse korral kulub esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks inspekteerimise teel, ei loeta eelmainitud tähtaja hulka.»;

14) paragrahvi 80 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Koodikeskus annab ravimikoodi müügiloaga ravimi igale pakendisuurusele pärast ravimi müügiloa väljaandmist, sisseveetava müügiloata ravimi igale pakendisuurusele eriluba esmakordselt välja andes ning apteegis seeriaviisiliselt või ekstemporaalselt valmistatud ravimitele, Eesti Haigekassa poolt kompenseeritavatele meditsiiniseadmetele ja eritoitudele taotluse alusel.»;

15) paragrahvi 83 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Ravimi reklaam peab vastama reklaamiseaduses (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415; 2001, 23, 127; 50, 284; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2004, 27, 177; 45, 315; 75, 520; 2005, 2, 4) toodud reklaami põhi- ja üldnõuetele ning põhinema Ravimiameti kinnitatud ravimi omaduste kokkuvõttel ning ei tohi sisaldada teavet, mida ei ole ravimi omaduste kokkuvõttes.»;

16) paragrahv 107 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 107. Ravimireklaami nõuete ning ravimi väljakirjutamise ja müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumine

(1) Ravimireklaami nõuete või käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud ravimi väljakirjutamise või müügi kingitustega mõjutamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

17) paragrahvi 122 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Käesoleva seaduse § 421 jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.»

Riigikogu esimees Ene ERGMA

1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/109/EMÜ narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete valmistamise ja turuleviimise kohta (EÜT L 370, 19.12.1992, lk 76–82), Euroopa Komisjoni direktiiv 2003/101/EÜ, millega muudetakse EÜ Nõukogu direktiivi 92/109/EMÜ narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete valmistamise ja turuleviimise kohta (ELT L 286, 04.11.2003, lk 14–16).

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json