Kutsehaiguste loetelu
Vastu võetud 09.05.2005 nr 66
Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387; 2003, 20, 120; 2004, 54, 389; 86, 584; 89, 612) § 23 lõike 1 alusel.
§ 1. Kutsehaiguse mõiste
Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui see on nimetatud §-des 2–4 või kui §-des 5–6 nimetatud töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise.
§ 2. Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad
Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on:
1) silikoos;
2)
silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga;
3) asbestoos;
4)
mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
5)
pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest;
6)
asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja;
7)
bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust;
8)
kaasuv allergiline alveoliit;
9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud
puuvilla, lina, kanepi, džuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude
sissehingamisest;
10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud
koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest;
11)
sideroos;
12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust
tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
13)
allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud
allergeenide pidevast sissehingamisest;
14) ülemiste hingamisteede
kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust;
15)
asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused;
16) krooniline
obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad
maa-alustes kivisöekaevandustes;
17) kopsukasvaja, mis on
põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
18)
bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle
ühendite tolmu või aurude sissehingamisest;
19)
bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud šlaki tolmu
sissehingamisest;
20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud
eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade
epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud);
21)
respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata
mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm);
22)
respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm;
23)
muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna
keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.
§ 3. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused
Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on:
1) loomadelt või
loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused;
2)
teetanus;
3) brutselloos;
4) viiruslik hepatiit;
5) tuberkuloos;
6)
amöbiaas;
7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad
töökeskkonna bioloogilised ohutegurid.
§ 4. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused
Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest
põhjustatud kutsehaigused on:
1) soojuskiirgusest põhjustatud
kataraktid;
2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta
haigused;
3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused;
4)
haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust;
5)
osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel;
6)
angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist;
7)
liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest;
8)
põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit;
9)
küünarliigese bursiit;
10) õlaliigese bursiit;
11)
kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
12)
kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
13)
lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse
tagajärjel;
14) põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või
kükitavas asendis töötamise tagajärjel;
15)
rõhust põhjustatud närvihalvatused;
16) lihaste ja
kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest
tingitud füüsilisest ülekoormusest;
17) lülisamba
vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest
liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes;
18)
häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest
häälepaeltele (häälega seotud tööst);
19)
karpaalkanali sündroom;
20) Miner’i nüstagm;
21)
käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud
füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist;
22)
muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või
füsioloogilised ohutegurid.
§ 5. Kutsenahahaigused ja -kasvajad
(1) Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad:
1) tahm;
2)
tõrv;
3) bituumen;
4) pigi;
5) antratseen või tema ühendid;
6)
mineraalõlid ja teised õlid;
7) toorparafiin;
8)
karbasool (difenüleenimiin, dibensopürrool) või selle ühendid;
9)
kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid;
10) muud
töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.
(2) Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel.
§ 6. Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused
Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest
ohuteguritest:
1) akrüülnitriil;
2) arseen ja selle
ühendid;
3) berüllium ja selle ühendid;
4)
süsinikmonooksiid;
5) süsinikoksükloriid (karbonüültrikloriid,
fosgeen);
6) vesiniktsüaniidhape;
7) tsüaniidid ja nende
ühendid;
8) isotsüanaadid;
9) kaadmium ja selle ühendid;
10)
kroom ja selle ühendid;
11) elavhõbe ja selle ühendid;
12)
mangaan ja selle ühendid;
13) lämmastikhape;
14)
lämmastikoksiidid;
15) ammoniaak;
16) nikkel ja selle ühendid;
17)
fosfor ja selle ühendid;
18) plii ja selle ühendid;
19)
tsink ja selle ühendid;
20) vask ja selle ühendid;
21)
vääveloksiidid;
22) väävelhape;
23)
süsinikdisulfiid;
24) vanaadium ja selle ühendid;
25)
kloor;
26) broom;
27) jood;
28) fluor ja selle ühendid;
29)
alifaatsed ja alitsüklilised petroolpiirituse või bensiini süsivesinike
derivaadid;
30) alifaatsete ja alitsükliliste süsivesinike
halogeenderivaadid;
31) butüül-, metüül- ja isopropüülalkohol;
32)
etüleenglükool, dietüleenglükool, 1,4-butaandiool ja glükooli ning
glütserooli nitraatderivaadid;
33) metüüleeter, etüüleeter,
isopropüüleeter, vinüüleeter, dikloroisopropüüleeter, guajakool
(2-metoksüfenool), etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid;
34)
atsetoon, kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon,
metüületüülketoon, metüül n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon,
diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2-metüültsükloheksanoon;
35)
fosfororgaanilised estrid;
36) orgaanilised happed;
37)
formaldehüüd;
38) alifaatsed nitraatderivaadid;
39)
benseen ja selle ühendid (benseeniühendid valemiga CnH2n-6 );
40)
naftaleen ja selle ühendid (naftaleeniühendid valemiga CnH2n-12);
41)
vinüülbenseen ja divinüülbenseen;
42) aromaatsete
süsivesinike halogeenderivaadid;
43) fenoolid ja nende ühendid
ning nende halogeenderivaadid;
44) naftoolid ja nende ühendid ning
nende halogeenderivaadid;
45) alküülarüüloksiidide halogeenderivaadid;
46)
alküülarüülsulfonaatide halogeenderivaadid;
47)
bensokinoonid;
48) aromaatsed amiinid ja aromaatsed hüdrasiinid ning
nende halogeen-, fenool-, nitriid-, nitraat- ja sulfoderivaadid;
49)
alifaatsed amiinid ja nende halogeenderivaadid;
50) aromaatsete
süsivesinike nitraatderivaadid;
51) fenoolide nitraatderivaadid
ja nende ühendid;
52) antimon ja selle derivaadid;
53)
lämmastikhappe estrid;
54) vesiniksulfiid;
55) põlevkiviõli,
bituumen, tõrv, kummi, plastmassid, tehisvaigud;
56)
antibiootikumid ja ravimpreparaadid;
57) pestitsiidid;
58)
keemilised ained, mida klassifitseeritakse 1. kategooria
kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt sotsiaalministri 3.
detsembri 2004. a määrusele nr 122 «Ohtlike kemikaalide
identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise
nõuded ning kord» (RTL 2004, 154, 2326);
59) orgaanilised
lahustid, millega kokkupuute tagajärjel võivad tekkida entsefalopaatiad
ja polüneuropaatiad;
60) muud keemilised ohutegurid, mida ei ole
esitatud punktides 1–59, kuid mis võivad põhjustada haigestumist.
§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 7. juuni 2000. a määrus nr 42 «Kutsehaiguste loetelu» (RTL 2000, 64, 1018) tunnistatakse kehtetuks.
| Minister Jaak AAB |
| Kantsler Maarja MÄNDMAA |
Facebook
Twitter