Väljaandja: Sotsiaalminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 20.05.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2022
Avaldamismärge: RTL 2005, 51, 722

Kutsehaiguste loetelu

Vastu võetud 09.05.2005 nr 66


Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu 
 ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 
 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387; 2003, 20, 120; 2004, 54, 389; 86, 
 584; 89, 612) § 23 lõike 1 alusel.
 
 


 § 1. Kutsehaiguse mõiste
 
 


 Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui see on nimetatud §-des 2–4 või kui 
 §-des 5–6 nimetatud töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja 
 haigestumise.
 
 


 § 2. Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad
 
 


 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad on:
1) silikoos;
2) 
 silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga;
3) asbestoos;
4) 
 mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
5) 
 pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest;
6) 
 asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja;
7) 
 bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust;
8) 
 kaasuv allergiline alveoliit;
9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud 
 puuvilla, lina, kanepi, džuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude 
 sissehingamisest;
10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud 
 koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest;
11) 
 sideroos;
12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust 
 tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
13) 
 allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud 
 allergeenide pidevast sissehingamisest;
14) ülemiste hingamisteede 
 kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust;
15) 
 asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused;
16) krooniline 
 obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad 
 maa-alustes kivisöekaevandustes;
17) kopsukasvaja, mis on 
 põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest;
18) 
 bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle 
 ühendite tolmu või aurude sissehingamisest;
19) 
 bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud šlaki tolmu 
 sissehingamisest;
20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud 
 eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade 
 epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud);
21) 
 respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata 
 mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm);
22) 
 respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm;
23) 
 muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna 
 keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.
 
 


 § 3. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused
 
 


 Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on:
1) loomadelt või 
 loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused;
2) 
 teetanus;
3) brutselloos;
4) viiruslik hepatiit;
5) tuberkuloos;
6) 
 amöbiaas;
7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad 
 töökeskkonna bioloogilised ohutegurid.
 
 


 § 4. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest 
 põhjustatud kutsehaigused
 
 


 Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest 
 põhjustatud kutsehaigused on:
1) soojuskiirgusest põhjustatud 
 kataraktid;
2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta 
 haigused;
3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused;
4) 
 haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust;
5) 
 osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel;
6) 
 angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist;
7) 
 liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest;
8) 
 põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit;
9) 
 küünarliigese bursiit;
10) õlaliigese bursiit;
11) 
 kõõlustupe haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
12) 
 kõõluseümbrise haigused füüsilise ülekoormuse tagajärjel;
13) 
 lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse 
 tagajärjel;
14) põlvemeniski vigastused pikaajalise põlvili või 
 kükitavas asendis töötamise tagajärjel;
15) 
 rõhust põhjustatud närvihalvatused;
16) lihaste ja 
 kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud roteeruvatest liigutustest 
 tingitud füüsilisest ülekoormusest;
17) lülisamba 
 vaheketaste haigused, mis on põhjustatud korduvatest vertikaalsetest 
 liigutustest kehale mõjuva üldvibratsiooni tingimustes;
18) 
 häälepaelte sõlmekesed, mis on põhjustatud tööga seotud püsivast pingest 
 häälepaeltele (häälega seotud tööst);
19) 
 karpaalkanali sündroom;
20) Miner’i nüstagm;
21) 
 käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on põhjustatud 
 füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist;
22) 
 muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna füüsikalised või 
 füsioloogilised ohutegurid.
 
 


 § 5. Kutsenahahaigused ja -kasvajad
 
 


 (1) Kutsenahahaigused ja -kasvajad, mida põhjustavad:
1) tahm;
2) 
 tõrv;
3) bituumen;
4) pigi;
5) antratseen või tema ühendid;
6) 
 mineraalõlid ja teised õlid;
7) toorparafiin;
8) 
 karbasool (difenüleenimiin, dibensopürrool) või selle ühendid;
9) 
 kivisöe destillatsiooni kõrvalproduktid;
10) muud 
 töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid.
 
 


 (2) Kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat 
 tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel.
 
 


 § 6. Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused
 
 


 Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest 
 ohuteguritest:
1) akrüülnitriil;
2) arseen ja selle 
 ühendid;
3) berüllium ja selle ühendid;
4) 
 süsinikmonooksiid;
5) süsinikoksükloriid (karbonüültrikloriid, 
 fosgeen);
6) vesiniktsüaniidhape;
7) tsüaniidid ja nende 
 ühendid;
8) isotsüanaadid;
9) kaadmium ja selle ühendid;
10) 
 kroom ja selle ühendid;
11) elavhõbe ja selle ühendid;
12) 
 mangaan ja selle ühendid;
13) lämmastikhape;
14) 
 lämmastikoksiidid;
15) ammoniaak;
16) nikkel ja selle ühendid;
17) 
 fosfor ja selle ühendid;
18) plii ja selle ühendid;
19) 
 tsink ja selle ühendid;
20) vask ja selle ühendid;
21) 
 vääveloksiidid;
22) väävelhape;
23) 
 süsinikdisulfiid;
24) vanaadium ja selle ühendid;
25) 
 kloor;
26) broom;
27) jood;
28) fluor ja selle ühendid;
29) 
 alifaatsed ja alitsüklilised petroolpiirituse või bensiini süsivesinike 
 derivaadid;
30) alifaatsete ja alitsükliliste süsivesinike 
 halogeenderivaadid;
31) butüül-, metüül- ja isopropüülalkohol;
32) 
 etüleenglükool, dietüleenglükool, 1,4-butaandiool ja glükooli ning 
 glütserooli nitraatderivaadid;
33) metüüleeter, etüüleeter, 
 isopropüüleeter, vinüüleeter, dikloroisopropüüleeter, guajakool 
 (2-metoksüfenool), etüleenglükooli metüül- ja etüüleetrid;
34) 
 atsetoon, kloroatsetoon, bromoatsetoon, heksafluoroatsetoon, 
 metüületüülketoon, metüül n-butüülketoon, metüülisobutüülketoon, 
 diatsetoonalkohol, mesitüüloksiid, 2-metüültsükloheksanoon;
35) 
 fosfororgaanilised estrid;
36) orgaanilised happed;
37) 
 formaldehüüd;
38) alifaatsed nitraatderivaadid;
39) 
 benseen ja selle ühendid (benseeniühendid valemiga CnH2n-6 );
40) 
 naftaleen ja selle ühendid (naftaleeniühendid valemiga CnH2n-12);
41) 
 vinüülbenseen ja divinüülbenseen;
42) aromaatsete 
 süsivesinike halogeenderivaadid;
43) fenoolid ja nende ühendid 
 ning nende halogeenderivaadid;
44) naftoolid ja nende ühendid ning 
 nende halogeenderivaadid;
45) alküülarüüloksiidide halogeenderivaadid;
46) 
 alküülarüülsulfonaatide halogeenderivaadid;
47) 
 bensokinoonid;
48) aromaatsed amiinid ja aromaatsed hüdrasiinid ning 
 nende halogeen-, fenool-, nitriid-, nitraat- ja sulfoderivaadid;
49) 
 alifaatsed amiinid ja nende halogeenderivaadid;
50) aromaatsete 
 süsivesinike nitraatderivaadid;
51) fenoolide nitraatderivaadid 
 ja nende ühendid;
52) antimon ja selle derivaadid;
53) 
 lämmastikhappe estrid;
54) vesiniksulfiid;
55) põlevkiviõli, 
 bituumen, tõrv, kummi, plastmassid, tehisvaigud;
56) 
 antibiootikumid ja ravimpreparaadid;
57) pestitsiidid;
58) 
 keemilised ained, mida klassifitseeritakse 1. kategooria 
 kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt sotsiaalministri 3. 
 detsembri 2004. a määrusele nr 122 «Ohtlike kemikaalide 
 identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise 
 nõuded ning kord» (RTL 2004, 154, 2326);
59) orgaanilised 
 lahustid, millega kokkupuute tagajärjel võivad tekkida entsefalopaatiad 
 ja polüneuropaatiad;
60) muud keemilised ohutegurid, mida ei ole 
 esitatud punktides 1–59, kuid mis võivad põhjustada haigestumist.
 
 


 § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine
 
 


 Sotsiaalministri 7. juuni 2000. a määrus nr 42 «Kutsehaiguste loetelu» 
 (RTL 2000, 64, 1018) tunnistatakse kehtetuks.
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Minister Jaak AAB
 
 
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 Kantsler Maarja MÄNDMAA