Rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 20.04.2005
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 9. mai 2005. a otsusega nr 830 |
I. Rahvastikuregistri seaduses (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 22; 2004, 22, 148; 30, 208; 2005, 1, 1) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Rahvastikuregistri volitatud töötlejaks (edaspidi volitatud töötleja) määrab regionaalministri ettepanekul Vabariigi Valitsus oma korraldusega käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele vastava riigiasutuse või eraõigusliku juriidilise isiku. Eraõigusliku juriidilise isiku määramine toimub halduskoostöö seaduses (RT I 2003, 20, 117; 82, 552; 2004, 53, 367; 89, 603) sätestatud korras.»
§ 2. Paragrahvi 13 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 5) annab juhiseid ja selgitusi andmeandjatele ja andmesaajatele andmete töötlemise ning andmete üleandmise tehnilistes küsimustes;».
§ 3. Paragrahvi 13 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 8) korraldab vastutava töötleja ülesandel rahvastikuregistri andmete töötlejatele, andmeandjatele ja andmesaajatele vajalikku väljaõpet;».
§ 4. Paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
« 7) riigieelarve vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul volitatud töötlejaga uue eelarveaasta rahvastikuregistri pidamistööde kulude katmise kokkuleppele mittejõudmine.»
§ 5. Paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Lepingu võib lõpetada ennetähtaegselt ja ühepoolselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 5, 6 ja 7 ning lõike 2 punktides 2 ja 3 ettenähtud alustel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 5, 6 ja 7 sätestatud alustel lepingu lõpetamisel volitatud töötlejale lepingujärgseid kulutusi ei hüvitata.»
§ 6. Paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Vastutav töötleja ja tema igakordsel volitusel volitatud töötleja võib sõlmida andmeandjate ja andmesaajatega rahvastikuregistri andmete töötlemise lepinguid andmete töötlemiseks piiratud ulatuses. Vastutava töötleja nõusolekul sõlmitakse kolmepoolne leping vastutava töötleja, volitatud töötleja ja andmeandja või andmesaaja vahel.»
§ 7. Paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 1 järgmises sõnastuses:
« 91) sideandmed;».
§ 8. Paragrahvi 21 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 14) isiku surma, surnuks tunnistamise andmed (surma aeg ja koht või mis ajast on isik surnuks tunnistatud, andmete olemasolu korral matmise koht ja surma põhjus);».
§ 9. Paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud elukoha andmed on:
1) elukoha aadress;
2) elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise aeg;
3) rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete muutumise aeg;
4)
välisriigis elava või välisriigist saabunud elamisluba omava
rahvastikuregistri objektiks oleva isiku puhul riigi nimi, haldusüksus
ja elukoha aadress (aadressi andmete olemasolu korral);
5)
välisriigis püsivalt elava hääleõigusliku Eesti kodaniku puhul tema või
tema vanemate (vanavanemate) viimane püsiv elukoht Eestis, kehtiva
haldusterritoriaalse korralduse alusel valla või linna ja Tallinnas
linnaosa täpsusega (isiku avalduse alusel).»
§ 10. Paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud elukoha aadress
koosneb järgmistest andmetest:
1) maakonna nimi;
2) valla või
linna nimi;
3) linnaosa või osavalla nimi;
4) asustusüksuse
liik ja nimi;
5) aadressikoha nimi (tänava, tee, väljaku, talu või
muu aadressis kasutatava väikekoha nimi);
6) elamu (hoone)
number;
7) korteri või muu omaette ruumi number;
8) aadressi
koodid (olemasolu korral);
9) postiindeks.»
§ 11. Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 91
nimetatud sideandmed on:
1) ruumi aadress, juhul kui isik elab
pikemat aega või aeg-ajalt mõnes muus kohas või kui tema elukohana on
märgitud üksnes linn, vald, linnaosa või osavald;
2)
e-posti aadress;
3) postkastinumber;
4) telefoninumber;
5) muu
sidevahendi number.»
§ 12. Paragrahvi 22 lõike 2 punktid 3 ja 151 tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Andmete alusdokumendi andmeteks on ka
perekonnaseisuaktile kantud:
1) akti koostamise aluseks olevate
dokumentide andmed;
2) avaldajate andmed;
3) statistilised andmed;
4) märkused.»
§ 14. Paragrahvi 24 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 15. Paragrahvi 25 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 7) moodustatud ja üleantud isikukoodid koos nende moodustamiseks üleantud andmetega;».
§ 16. Seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:
« § 251. Perekonnaseisuaktide andmete tähendus
Eesti perekonnaseisuasutuste poolt 2006. aasta 1. jaanuarist alates koostatud perekonnaseisuaktide alusel rahvastikuregistrisse kantud andmetel on sama õiguslik tähendus kui perekonnaseisuakti kandel.»
§ 17. Paragrahvi 26 lõikest 1 jäetakse välja sõna «Aktuaalsete».
§ 18. Paragrahvi 26 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 13) elamisloa ja tööloa väljaandmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise ning elamisloa väljaandmisest või pikendamisest keeldumise otsus;».
§ 19. Paragrahvi 26 lõike 1 punkt 24 tunnistatakse kehtetuks.
§ 20. Paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 27 järgmises sõnastuses:
« 27) isikukoodi andmise taotlus isikukoodi andmiseks isikule, kes ei ole rahvastikuregistri objekt ega elamisloa taotleja.»
§ 21. Paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Andmeandjad on kohustatud rahvastikuregistrisse kandma või volitatud töötlejale üle andma käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 ja §-s 26 nimetatud dokumentide väljaandmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel või välisriigis väljaantud dokumendi haldusmenetluses kasutamisel töödeldavad andmed, samuti andmed enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist väljaantud dokumentidelt, mis tekitavad, muudavad või täpsustavad rahvastikuregistrisse kantavaid isikuandmeid, isikuandmetega seotud andmeid ja rahvastikuregistri pidamist abistavaid andmeid.»
§ 22. Paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Rahvastikuregistrisse andmeandjateks on käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 ja §-s 26 nimetatud dokumente väljaandvad asutused ja isikud ning enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist väljaantud dokumentidelt andmehõivet teostavad asutused ja isikud neile dokumentidele kantud ja rahvastikuregistrisse kandmisele kuuluvate andmete osas. Kui eelnimetatud dokument on välja antud välisriigis, on dokumendile kantud ja rahvastikuregistrisse kandmisele kuuluvate andmete osas andmeandjaks dokumenti haldusmenetluses kasutav asutus.»
§ 23. Paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Andmeandja kannab andmed rahvastikuregistrisse või annab need volitatud töötlejale üle hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud rahvastikuregistri andmete alusdokumendi koostamist, muutmist, täpsustamist, jõustumist või saamist või käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud dokumendi väljastamist. Vastavate tehniliste võimaluste loomiseni võib vastutav töötleja andmeandja taotlusel pikendada seda tähtaega kolme tööpäevani.»
§ 24. Paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Kui andmeandja teostab andmehõivet käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 ja §-s 26 nimetatud ja enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist väljaantud dokumentidelt, sõlmitakse vastutava töötleja ja andmehõivet teostava asutuse või isiku vahel andmete töötlemise leping, millega sätestatakse ka üleantavate andmete hulk, andmete üleandmise viis ja tähtajad.»
§ 25. Paragrahvi 36 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
« 5) andmed kantakse rahvastikuregistrisse enne rahvastikuregistri kasutuselevõtmist väljaantud dokumentide alusel või isikukoodi moodustamise taotluse alusel ja need ei kuulu aktuaalsete andmete hulka.»
§ 26. 8. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«8. peatükk
ELUKOHA ANDMETE KANDMINE
RAHVASTIKUREGISTRISSE
§ 391. Isiku kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest
(1) Rahvastikuregistri objektiks olev isik hoolitseb enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi.
(2) Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.
§ 40. Elukohateade
(1) Elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. Välisriigis elav Eesti kodanik esitab elukohateate Eesti välisesindusele.
(2) Isikud, kes soovivad rahvastikuregistrisse kanda üheaegselt sama elukoha aadressi, võivad esitada ühise elukohateate.
(3) Isik võib esitada elukohateate digitaalallkirjaga.
(4) Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadress. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi. Elukohateatel võib isik esitada ka sideandmed.
(5) Ruum, mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema
elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (edaspidi
eluruum), välja arvatud:
1) kui isik taotleb talle kuuluva
ehitatava hoone või muu talle kuuluva ruumi aadressi enda ja temaga koos
elavate isikute elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandmist;
2)
kui isik tõendab ruumi, mis pole eluruum, kasutamist elukohana.
(6) Kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kui isik esitab elukohateate posti teel, lisab ta elukohateatele oma isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia. Digitaalallkirjaga elukohateate esitamisel ei lisata isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopiat.
(7) Elukohateate vormi ja täitmise juhendi kehtestab regionaalminister.
§ 41. Elukoha aadressi kandmine rahvastikuregistrisse elukohateate alusel
Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus kontrollib elukohateate saamisest alates kümne tööpäeva jooksul elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub elukoha aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 sätestatud alustel.
§ 42. Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise erisused
(1) Koos meditsiinilise sünnitõendi või sünniakti andmetega kantakse vastsündinu elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema ema elukoha rahvastikuregistrisse kantud aadress.
(2) Piiratud teovõimega alaealise elukoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse tema vanema või eestkostja elu- või asukoha aadress.
(3) Piiratud teovõimega täisealise isiku elukoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse tema eestkostja elu- või asukoha aadress.
(4) Vanem või eestkostja võib taotleda enda elu- või asukohaks mitteoleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma piiratud teovõimega alaealise lapse või eestkostealuse elukoha aadressina käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras.
(5) Välisriigis püsivalt elava Eesti kodaniku elukoha aadress kantakse Eesti rahvastikuregistrisse Eesti välisesinduse poolt üleantud andmete alusel.
(6) Täisealise piiratud teovõimega isiku elukohateate esitab eestkostja käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras.
(7) Välismaalane on kohustatud esitama rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud elukohateate ühe kuu jooksul, alates elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest.
(8) Eesti laevaregistrisse kantud laeva laevapere liige võib käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras teatada oma elukohaks laeva ja selle kodusadama asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse. Elukohateatele tuleb lisada laevapere liikmeks olemist tõendava dokumendi koopia.
(9) Isiku, kes asub mõnes käesoleva seaduse § 45 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud asutuses ja kelle elukoha aadress pole kantud rahvastikuregistrisse ning kelle asutusse asumisele eelnenud elukohta pole võimalik määrata ühegi kohaliku omavalitsusüksuse järgi, elukoha aadressiks on see kohalik omavalitsusüksus, kelle territooriumil nimetatud asutus paikneb.
(10) Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida käesoleva seaduse § 45 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud asutustes viibivate isikute elukoha aadresse ja teatada vastavate kohalike omavalitsusüksuste pädevatele asutustele isikutest, kelle elukoht tuleb rahvastikuregistrisse kanda linna või valla täpsusega §-s 43 sätestatud korras. Nimetatud asutused on kohustatud vastutavale töötlejale üle andma seal viibivate rahvastikuregistri objektide nimekirjad (isikukood, ees- ja perekonnanimi) kümne tööpäeva jooksul pärast vastava nõude saamist.
(11) Kui elukohateade esitatakse ajavahemikus Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu või Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse eelhääletamise esimesest päevast kuni valimis- või rahvahääletuspäevani hääleõigusliku isiku poolt, kelle elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse, kannab kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus viivitamata elukoha aadressi rahvastikuregistrisse. Kui elukohateate esitajal ei ole võimalik lisada elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopiat või eluruumi omaniku luba elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse, kantakse elukoha aadress rahvastikuregistrisse vähemalt linna või valla ja linnaosa või osavalla täpsusega.
§ 43. Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmine kohaliku omavalitsusüksuse algatusel
(1) Kui kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil püsivalt viibiva rahvastikuregistri objektiks oleva isiku elukoha aadress pole kantud rahvastikuregistrisse või kui isik kasutab elamiseks ruumi, mis ei ole eluruum, peab kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus algatama elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või muutmise sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste- või politseiasutuse või muu asutuse või isiku poolt üleantud andmete alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(2) Sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muu asutus teatab kohalikule omavalitsusüksusele oma ülesannete täitmise käigus kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil avastatud püsivalt viibivatest isikutest, kelle elukoha aadress pole kantud rahvastikuregistrisse või kes enda kinnitusel ei ela enam rahvastikuregistrisse kantud aadressil. Teates märgitakse viibimiskoha aadress või selle puudumine.
(3) Kui isiku viibimiskoha aadress on teada, küsib kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus enne elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist isikult ja viibimiskohaks oleva ruumi omanikult kirjalikku nõusolekut elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Kui nii isik kui ka ruumi omanik ei teata kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse järelepärimise väljasaatmisest arvates 30 päeva jooksul oma nõusolekust isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega viibimiskohaks oleva ruumi täpsusega, kantakse rahvastikuregistrisse isiku elukoha aadress linna või valla ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega. Sideandmeks märgitakse viibimiskoha aadress.
(4) Kui isiku pideva viibimiskoha aadress pole teada, kantakse tema elukoha aadress rahvastikuregistrisse linna või valla ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega.
§ 44. Elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumise alused
(1) Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus keeldub elukohateates
märgitud elukoha andmete kandmisest rahvastikuregistrisse, kui:
1) isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub
omaniku luba või leping eluruumi kasutamiseks;
2) tegemist ei
ole eluruumiga (välja arvatud käesoleva seaduse § 42 lõikes 9 sätestatud
juhul);
3) elukohateates esitatud andmed on puudulikud;
4) isik on
esitanud elukohateates valeandmeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 toodud alust ei kohaldata isiku suhtes, kelle perekonnaliikmel on õigus elukohateates nimetatud eluruumi aadressiandmete kandmisele rahvastikuregistrisse elukohana.
(3) Kui kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus keeldub isiku elukohateates märgitud aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse, teeb ta selle isikule teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul pärast isiku elukohateate saamist.
§ 45. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise alused
(1) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta:
1)
käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras esitatud elukohateate alusel
või kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse algatusel käesoleva
seaduse §-s 43 sätestatud korras;
2) ruumi omaniku
õigustatud nõudmisel;
3) kohtuotsuse alusel, millega isik
kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana;
4) elukoha aadressi
aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate
objektide nimede ja numbrite muutmise korral;
5) isiku püsivalt elama
asumisel välisriiki;
6) kui isiku elukoht on välisriigis
(välisriigi pädevalt asutuselt saadud andmete alusel).
(2) Püsivalt elama asumisel välisriiki teatab isik 30 päeva jooksul oma sealse elukoha kohta kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele või välisesindusele käesoleva seaduse § 21 lõike 3 punktis 4 sätestatud andmed.
(3) Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks
ei ole isiku asumine või paigutamine:
1) statsionaarsele ravile
haiglasse;
2) hoolekandeasutusse;
3) eestkosteasutusse;
4)
kinnipidamisasutusse;
5) kaitseväeteenistusse.
§ 46. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmine omaniku õigustatud nõudmisel või kohtuotsuse alusel
(1) Ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt
asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete
muutmist, kui:
1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja
2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja
3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.
(2) Elukoha andmete muutmise taotlemisel kinnitab ruumi omanik allkirjaga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolusid.
(3) Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus teeb ruumi omaniku taotluse selle saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul isikule posti teel teatavaks rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil ja avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg.
(4) Kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus ei rahulda ruumi omaniku
taotlust, kui:
1) isik taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes
Teadaannetes avaldamisest arvates ühe kuu jooksul tõestab
dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi oma elukohana;
2)
isiku ja omaniku vahel on pooleli kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle.
(5) Omaniku ja isiku vaidlus kasutusõiguse üle lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras või üürivaidluse lahendamise seaduses (RT I 2003, 15, 86) sätestatud korras. Jõustunud üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtuotsus kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on aluseks kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris.
(6) Jõustunud kohtuotsuse alusel, millega isik kaotab või saab õiguse kasutada ruumi elukohana, muudetakse rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid. Kui isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana, säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress valla või linna ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega.
§ 47. Elukoha aadressi muutmine kohanime ja aadressikoha andmete muutmise korral
(1) Elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutmise korral teeb kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus vastavad muudatused rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressis.
(2) Isikute teavitamise muutunud aadressist korraldab isikute elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus.
§ 471. Elukoha aadressi muutmine teiste riiklike registrite andmete alusel
(1) Vastutaval töötlejal on õigus saada teistes riiklikes registrites olevaid elukoha aadresse ja sideandmeid isikute kohta, kellel puudub elukoha aadress rahvastikuregistris või on see seal linna või valla ja linnaosa või osavalla täpsusega.
(2) Vastutav töötleja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete alusel kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele andmed isikute kohta, kes teiste riiklike registrite andmetel elavad selles kohalikus omavalitsusüksuses. Kui kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus teeb kindlaks, et isik elab teises riiklikus registris märgitud aadressil, algatab ta nende andmete põhjal selle isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või teeb talle ettekirjutuse esitada elukohateade käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 5000 krooni.
(3) Kui teises riiklikus registris on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku sideandmed, kannab volitatud töötleja need andmed rahvastikuregistrisse sideandmetena viitega sellele registrile.
§ 472. Ruumi omaniku õigused ja kohustused
(1) Ruumi omanikul või tema volitatud esindajal on õigus saada kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt või volitatud töötlejalt andmeid isikute kohta, kelle elukoha aadressiks rahvastikuregistris on temale kuuluva ruumi aadress. Omanikule tehakse teatavaks nende isikute ees- ja perekonnanimi, sünniaasta ning elukoha aadress.
(2) Ruumi omanik on kohustatud teatama kohaliku omavalitsusüksuse
pädevale asutusele vastava järelepärimise saamisest alates kümne päeva
jooksul ruumis lepingu alusel või omaniku loal elavate isikute:
1) ees- ja perekonnanimed;
2) isikukoodid või sünniaja andmed.
§ 48. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi tähendus
(1) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alustel.
(2) Elukoha aadressil on õiguslik tähendus:
1) Riigikogu,
Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel,
rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel;
2) kohaliku
omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes
sätestatud alustel;
3) avaliku ülesande täitmisel, kui selle
ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.
(3) Isiku elukoha aadressi puudumine rahvastikuregistris ei takista kohtu ja eeluurimist või riiklikku järelevalvet teostava või riiklikku sundi kohaldava asutuse seadusjärgseid toiminguid.»
§ 27. Paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 50. Isikukoodi moodustamine
(1) Isikukoodi moodustab volitatud töötleja andmeandja poolt selleks üleantud andmete alusel.
(2) Isikukood moodustatakse vastsündinule, leidlapsele, elamisloa taotlejale, isikukoodi mitteomavale Eesti kodanikule ja isikule, kelle kohta koostatakse perekonnaseisuakt.
(3) Isikukoodi võib moodustada isikule, kelle andmed kantakse rahvastikuregistrisse enne rahvastikuregistri moodustamist koostatud ja Eesti Vabariigis säilitatavatelt dokumentidelt, kui see on vajalik vigade vältimiseks andmete töötlemisel rahvastikuregistris.
(4) Isikukoodi võib moodustada isikule, kelle andmed kantakse riigi andmekogusse ja kelle isikukoodi kasutamine on ette nähtud andmekogu asutamise aluseks olevas seaduses või andmekogu põhimääruses.
(5) Isikukoodide moodustamisel peab volitatud töötleja välistama sama isikukoodi moodustamise mitmele isikule ja mitme isikukoodi moodustamise samale isikule.
(6) Isikukoodide moodustamise ja andmise kord kehtestatakse regionaalministri määrusega.»
§ 28. Paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Isikukood loetakse antuks selle kandmisel rahvastikuregistrisse.»
§ 29. Paragrahv 53 tunnistatakse kehtetuks.
§ 30. Paragrahv 67 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 67. Rahvastikuregistri juurdepääsuteenused ja rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu võimaldamise viisid
(1) Rahvastikuregistri juurdepääsuteenused on:
1) etteantud tingimuste alusel andmevalimite koostamine;
2) juurdepääsu taotleja andmete võrdlus rahvastikuregistri andmetega ja
erinevuste protokolli koostamine;
3) rahvastikuregistri andmetele
juurdepääsu taotleja andmekogus olevates andmetes kokkulepitud perioodi
jooksul toimunud muudatuste üleandmine.
(2) Juurdepääs rahvastikuregistri andmetele võimaldatakse järgmistel
viisidel:
1) siduspöördumise teel andmesidevõrgu vahendusel;
2) andmete edastamisega andmesidevõrgu kaudu;
3) digitaalsel
teabekandjal või väljatrükina isiklikult üleandmisega või edastamisega
tähitud posti teel;
4) telefoni teel.»
§ 31. Paragrahvi 69 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele on isikul õigus tasuta juurde pääseda. Isikuandmete väljastamine toimub isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras.»
§ 32. Paragrahvi 69 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) tegemist ei ole käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–8 sätestatud andmete või elukoha aadressi või sideandmetega;».
§ 33. Paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigustatud huvi korral õigus juurde pääseda käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 10–16 (välja arvatud andmed surma põhjuse kohta) ning § 22 lõikes 2 sätestatud andmetele juhul, kui ei ole kehtestatud neile andmetele juurdepääsu piirangut.»
§ 34. Paragrahvi 71 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Suurema hulga andmete väljastamine on lubatud põhjendatud taotlusel vastutava töötleja loal ja ainult juhul, kui see ei riku eraelu puutumatust ega tekita ohtu riigi julgeolekule.»
§ 35. Paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Füüsilise või juriidilise isikuga, kellele väljastatakse ühes aastas üle saja isiku kohta käivad andmed, sõlmitakse käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras andmete töötlemise leping. Andmete töötlemise lepingut ei ole vaja, kui isik teostab käesoleva seaduse §-s 472 sätestatud ruumi omaniku õigust.»
§ 36. Paragrahvi 72 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) andmete kasutamise põhjendatud eesmärgi, aja ja viisi;».
§ 37. Paragrahvi 72 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 6) allkirja selle kohta, et saadud andmeid kasutatakse vaid taotletaval eesmärgil, ajavahemikul, viisil ja muudele andmete väljastamisel kindlaksmääratud tingimustele vastavalt.»
§ 38. Paragrahv 73 tunnistatakse kehtetuks.
§ 39. Paragrahvi 75 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) vastutava töötleja loal ja ainult juhul, kui see ei riku eraelu puutumatust ega tekita ohtu riigi julgeolekule.»
§ 40. Paragrahv 76 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 76. Juurdepääs elukoha aadressile
(1) Rahvastikuregistri objekti elukoha aadressile on juurdepääs lubatud:
1) avalike ülesannete täitmiseks;
2) muul juhul, kui ei ole
kehtestatud elukoha aadressile juurdepääsu piirangut.
(2) Elukoha aadress väljastatakse:
1) etteantud tunnuste alusel
koostatud valimisse kantud isikute elukoha aadresside nimekirjana muid
rahvastikuregistrisse kantud andmeid väljastamata;
2) selle
isiku elukoha aadressina, kelle kohta taotleja on esitanud tema üheselt
määratlemiseks piisavalt andmeid, sealhulgas käesoleva seaduse § 21
lõike 1 punktides 1–3 sätestatud andmed.
(3) Füüsilise või juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud andmetele juurdepääsu taotlemisel, kui juurdepääsu ei taotleta avaliku ülesande täitmiseks, rakendatakse käesoleva seaduse §-des 71 ja 72 sätestatud tingimusi. Kui isiku elukoha aadress teatatakse taotlejale telefoni teel, ei rakendata § 71 lõikes 3 sätestatud piirangut, samuti ei nõuta sel juhul taotlejalt avalduse esitamist kirjalikult ning isikut tõendava dokumendi esitamist.»
§ 41. Paragrahv 79 tunnistatakse kehtetuks.
§ 42. Paragrahv 81 tunnistatakse kehtetuks.
§ 43. Paragrahvi 84 lõiked 2, 3 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 44. Paragrahvi 85 lõike 2 punkti 4 tekstist jäetakse välja sõnad «käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud alustel».
§ 45. Paragrahvi 86 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Järelevalve teostamise kohta koostab vastutav töötleja järelevalve akti (edaspidi akt).»
§ 46. Paragrahvid 89 ja 90 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« § 89. Andmeandjate kulude katmine
Andmeandja poolt rahvastikuregistrisse andmete andmisel tehtud kulutused kaetakse riigieelarvest andmeandjale selle ülesande täitmiseks eraldatud vahenditest, välja arvatud juhul, kui nende kulutuste katmine nähakse andmete töötlemise lepinguga ette Siseministeeriumile rahvastikuregistri pidamiseks ettenähtud vahenditest.
§ 90. Volitatud töötleja osutatavate teenuste eest tasumine
(1) Kulud, mis on seotud volitatud töötleja poolt andmete väljastamisega avalike ülesannete täitmiseks, kaetakse Siseministeeriumile rahvastikuregistri pidamiseks ettenähtud vahenditest.
(2) Füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigustatud huvi korral andmete väljastamise eest tasuvad nad volitatud töötlejale vastutava töötleja kinnitatud hindade alusel.»
II. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2004, 76, 526; 75, 521; 84, 572; 86, 583; 87, 593; 89, 611; 2005, 1, 1; 2, 4; 15, 87) § 28 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
« 7) kohaliku omavalitsuse poolt rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 22; 2004, 22, 148; 30, 208; 2005, 1, 1; 2, 4; 15, 87) §-s 46 nimetatud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise taotluse avaldamine.»
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |
Facebook
Twitter