Turismiseadus
Vastu võetud 15.11.2000
RT I 2000, 95, 607
jõustumine 01.03.2001
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 19.06.2002 | RT I 2002, 63, 387 | 01.09.2002 |
| 17.12.2003 | RT I 2003, 88, 594 | 08.01.2004 |
| 10.03.2004 | RT I 2004, 18, 131 | 15.04.2004 |
| 13.04.2005 | RT I 2005, 24, 181 | 01.11.2005 |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus sätestab üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele, samuti vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ja järelevalve teostamise korra.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 2. Turismiteenus
(1) Turismiteenust võivad pakkuda ja osutada ettevõtja, asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing (edaspidi ettevõtja).
(2) Turismiteenus on:
1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine;
2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine;
3) majutusteenuse osutamine;
4) konverentsiteenuse osutamine;
5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine;
6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 3. Reisiteenus
Käesoleva seaduse tähenduses on reisiteenus reisiettevõtja poolt:
1) sõitjateveoteenuse osutamine, välja arvatud taksoteenus;
2) sõitjateveoteenuse vahendamine;
3) viisateenuse osutamine ja vahendamine;
4) reisimisega seotud kindlustusteenuse vahendamine;
5) majutusteenuse vahendamine;
6) toitlustusteenuse vahendamine;
7) majutus- ja toitlustusteenuse vahendamine;
8) majutus- ja taastusraviteenuse vahendamine;
9) konverentsiteenuse vahendamine;
10) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse vahendamine;
11) meelelahutusteenuse vahendamine;
12) transpordivahendi renditeenuse osutamine või vahendamine.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 4. Riiklik turismiarengukava
Riikliku turismiarengukava koostamisel kaasatakse turismiteenuseid pakkuvaid ja osutavaid ettevõtjaid ning teisi asjassepuutuvaid isikuid. Riikliku turismiarengukava kinnitab Riigikogu.
2. peatükk REISIETTEVÕTJA, GIID JA GIID-TÕLK
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 5. Reisiettevõtja
(1) Reisiettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes pakub müügiks või müüb enda või teise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid.
(2) Reisikorraldaja on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu.
(3) Reisibüroo on reisiettevõtja, kes pakub müügiks või müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 6. Reisiettevõtja tegevusalade liigitus
Reisiettevõtja tegevusalad liigitatakse järgmiselt:
1) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside müügiks pakkumine ja müük väljaspool Eestit;
2) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside müügiks pakkumine ja müük;
3) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja tšarterlendu sisaldavate pakettreiside koostamine, nende müügiks pakkumine ja müük;
4) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid, välja arvatud tšarterlendu, sisaldavate pakettreiside koostamine, nende müügiks pakkumine ja müük või välisriigi reisikorraldaja koostatud pakettreiside müügiks pakkumine ja müük;
5) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate teise reisiettevõtja koostatud pakettreiside müügiks pakkumine ja müük;
6) üksikute reisiteenuste müügiks pakkumine ja müük.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 7. Pakettreis
(1) Pakettreis on reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum:
1) sõitjateveoteenus;
2) majutusteenus;
3) muud reisiteenused, mis ei ole sõitjateveoteenuse või majutusteenuse kõrvalteenused ja mis moodustavad koguteenuse olulise osa.
(2) Pakettreis on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutusteenust.
(3) Pakettreisi kirjeldus või muud tarbijale edastatavad lepingutingimused peavad vastama võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523) sätestatule.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 8. Tegutsemine reisiettevõtjana
Ettevõtja tegevus reisiettevõtjana on lubatud majandustegevuse registri (edaspidi register) registreeringu ja käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetekohase tagatise olemasolu korral.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 9. [Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 10. Reisiettevõtja registreerimistaotlus
(1) Reisiettevõtja esitab registrile registreerimistaotluse.
(2) Registreerimistaotluses peavad sisalduma vähemalt:
1) reisiettevõtja nimi, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg, aadress ja muud kontaktandmed;
11) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid ja muud kontaktandmed;
12) reisiettevõtja tegevusala või tegevusalad vastavalt käesoleva seaduse §-le 6;
2–4) [kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
5) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatise suurus ja kehtivuse aeg ning tagatise olemasolu tõendava dokumendi väljastanud ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
6) registreerimistaotlusele alla kirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 11. Registreerimismenetlus ja registriandmed
(1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seadust (RT I 2004, 12, 79) käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(2) Registrisse kantakse lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) reisiettevõtja kasutatav kaubamärk selle olemasolu korral;
2) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid ja muud kontaktandmed;
3) reisiettevõtja tegevusala;
4) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatise suurus ja kehtivuse aeg ning tagatise olemasolu tõendava dokumendi väljastanud ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 12-14. [Kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 15. Tagatis
(1) Tagatiseks loetakse Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse võetud kohustust tagada rahaliste vahendite olemasolu reisiettevõtja maksejõuetuse korral:
1) reisija naasmiseks reisi lähtepunkti, kui pakettreisileping sisaldab sõitjateveo teenust;
2) reisija majutamiseks kuni reisi lähtepunkti naasmiseni, kui pakettreisileping sisaldab majutusteenust;
3) reisitasu tagastamiseks tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse reisiettevõtja maksejõuetuks, kui ta ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi.
(3) Tagatise kasutamise üle otsustab Tarbijakaitseamet.
(4) Tagatise kasutamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(5) Tagatise suurust arvestatakse sõltuvalt reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist ja käesoleva seaduse §-s 6 loetletud tegevusalast järgmiselt:
1) punktis 2 nimetatud tegevusala puhul - 1 protsent pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 10 000 krooni;
2) punktis 3 nimetatud tegevusala puhul - 3 protsent pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 500 000 krooni;
3) punktis 4 nimetatud tegevusala puhul - 1 protsent pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 200 000 krooni;
4) punktis 5 nimetatud tegevusala puhul - 1 protsent pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 100 000 krooni;
5) punktides 1 ja 6 nimetatud tegevusalad puhul - tagatise nõuet ei rakendata.
(6) Kui reisiettevõtja tegutseb mitmel tegevusalal, siis on tagatise miinimummääraks suurima summaga tegevusala miinimummäär.
(7) Kui tagatise kehtivuse ajal pakettreiside tegelik kogumüük ületab tagatise suuruse määramise aluseks olnud planeeritud kogumüügi, tuleb tagatise suurust kohe suurendada.
(8) Reisiettevõtjad esitavad kord kvartalis 20. kuupäevaks pärast aruandekvartali lõppu Tarbijakaitseametile pakettreiside müügi aruande, mille vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 16. Giid, giid-tõlk ja reisisaatja
(1) Giid on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi.
(2) Giid-tõlk on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendab järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust.
(3) Giid ja giid-tõlk peavad oma tööalast kompetentsust tõendama.
(4) Reisisaatja on füüsiline isik, kes saadab tarbijaid reisikorraldaja poolt ettenähtud marsruudil ja korraldab pakettreisi kuuluvate teenuste õigeaegse ja kvaliteetse osutamise.
3. peatükk MAJUTUSETTEVÕTTED
§ 17. Majutusettevõte
(1) Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust.
(2) Majutusteenus on ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük.
(3) Majutusteenuseks ei loeta:
1) ettevõtja poolt temale kuuluva vara arvel temaga töö- või teenistussuhetes olevate isikute majutamist;
2) majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping, välja arvatud võlaõigusseaduse § 272 lõike 4 punktis 1 nimetatud juhtudel;
3) õppeasutuse poolt õppeasutuses õppivate või töötavate isikute majutamist;
4) majutamist reisijateveoteenuse osutamiseks kasutatavas transpordivahendis;
5) erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamist elamuse saamise eesmärgil (vabas looduses, onnis, parvel jms).
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 18. Majutusettevõtete liigid
(1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.
(2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte.
(3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine.
(4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.
(5) Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte.
(6) Puhkeküla ja -laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned.
(7) Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.
(8) Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses.
(9) Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määratlusi võib majutusettevõtete puhul kasutada vaid juhul, kui majutusettevõte vastab selle liigi kirjeldusele ning kehtestatud nõuetele.
(11) Kui majutusettevõte ei vasta ühegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 19. Majutusteenuse osutamine
(1) Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult registris registreeritud majutusettevõtte kaudu.
(2) Majutusettevõte peab kogu külastajate majutamise perioodil vastama majutusettevõttele kehtestatud nõuetele.
(3) Ööbimisvõimalusega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumise ning müügi korral ei pea majutusteenust osutaval ettevõtjal olema eraldi vastavat registreeringut kaubandustegevuse seaduse (RT I 2004, 12, 78) tähenduses.
(4) Nõuded majutusettevõttele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 20. Majutusettevõtte registreerimise taotlus
(1) Ettevõtja, kes soovib osutada majutusteenust, esitab majutusettevõtte registreerimise taotluse majutusettevõtte asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.
(2) Registreerimistaotluses peavad olema märgitud:
1) ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg;
2) majutusettevõtte nimi ja liik või muu liiki iseloomustav määratlus;
3) majutusettevõtte aadress ja muud kontaktandmed;
4) majutusruumide ja majutuskohtade arv;
5) majutamise periood (kuudes, aasta ringi vms);
6) kui tunnustamine toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608; 2001, 93, 566; 2002, 61, 375; 63, 387; 102, 603; 2004, 27, 177; 34, 236) tähenduses on nõutud, siis tunnustamise otsuse number, otsuse tegemise kuupäev, otsuse teinud asutuse nimi ja käitlemisvaldkond;
7) andmed alkohoolsete jookide jaemüügi kohta, kui majutusettevõtte majutusruumis või vastuvõturuumis soovitakse müüa alkohoolseid jooke;
8) registreerimistaotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed;
9) registreerimistaotluse esitamise kuupäev;
10) muud seadusega sätestatud andmed.
(3) Registreeringus märgitud majutusettevõtte aadressi muutumise või majutusteenust osutava ettevõtja vahetumise korral peab taotlema uue registreeringu tegemist.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 201. Registreerimismenetlus ja registreerimisandmed
(1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut käesolevast peatükist tulenevate erisustega. Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 7 nimetatud andmete osas kohaldatakse registreerimismenetlusele täiendavalt alkoholiseaduses (RT I 2002, 3, 7; 63, 387; 2003, 2, 17; 88, 591; 2004, 13, 86; 18, 131; 45, 317; 88, 600) ja kaubandustegevuse seaduses sätestatut.
(2) Kui majutusettevõte ei vasta ühelegi käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud liigile, võib majutusettevõtte registreerida muu liiki iseloomustava määratlusega või liiki määratlemata, kui majutusettevõte vastab majutusettevõttele kehtestatud üldnõuetele.
(3) Andmed kannab registrisse majutusettevõtte asukohajärgne valla- või linnavalitsus.
(4) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule peavad registreeringus sisalduma:
1) majutusettevõtte nimi ja liik või muu liiki iseloomustav määratlus;
2) majutusettevõtte aadress ja muud kontaktandmed;
3) majutusruumide ja majutuskohtade arv;
4) majutamise periood (kuudes, aasta ringi vms);
5) märge alkohoolsete jookide jaemüügi kohta, kui majutusettevõtte majutusruumis või vastuvõturuumis soovitakse müüa alkohoolseid jooke.
(5) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule võib majutusettevõtte asukohajärgne valla- või linnavalitsus teha registreerimisest või registreeringu muutmisest keeldumise või registreeringu osalise või täieliku kustutamise otsuse, kui:
1) majutusteenuse osutajale on käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud järelevalveasutuse pädev ametiisik teinud ettekirjutuse majutusettevõtte tegutsemine osaliselt või täielikult peatada;
2) majutusettevõttele kehtestatud nõudeid on korduvalt või oluliselt rikutud ning käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud järelevalveasutuse pädev ametiisik on valla- või linnavalitsusele teinud vastava taotluse.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 21. Majutusettevõtte järk
(1) Majutusettevõtte järk (edaspidi järk) näitab majutusettevõtte ja majutusettevõttes pakutavate teenuste taset.
(2) Järgu võib vastavat liiki majutusettevõttele anda ja ära võtta neid majutusettevõtteid ühendav või nende kvaliteedialast tegevust arendav eraõiguslik juriidiline isik, kes koostab järkude andmise ja äravõtmise aluseks olevad nõuded (edaspidi järgunõuded) ning järkude andmise ja äravõtmise korra.
(3) Õiguse tegutseda järgu andja ja äravõtjana (edaspidi järgu andja) annab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Õigus tegutseda järgu andjana antakse iga majutusettevõtte liigi osas vaid ühele isikule.
(4) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab järgu andjana tegutsemise õiguse andmise korra ja tingimused ning nõuded järgu andjana tegutsemisele.
(5) Järgu omandamine on ettevõtjale vabatahtlik.
(6) Majutusettevõtte hindamise ja järgu andmisega seotud kulude katteks võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras järgu andjana tegutsemise õiguse saanud isik võtta tasu.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 22. [Kehtetu - RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 23. Majutusettevõtte tähistus
(1) Majutusettevõtte hoonel või majutusettevõtte juurdepääsutee ääres peab paiknema majutusettevõtte tähistus majutusettevõtte nime ja liigi nimetusega või muu liiki iseloomustava määratlusega. Järgu olemasolu korral võib majutusettevõtte tähistuses kasutada järgule vastavat järgutähist.
(2) Majutusettevõtte nimes võib kasutada vaid majutusettevõtte registreeringus märgitud majutusettevõtte liigi nimetust või muud liiki iseloomustavat määratlust. Järgu olemasolu korral võib majutusettevõtte nimes kasutada järgule vastavat järgutähist.
(3) Maapiirkonnas asuva külalistemaja, hosteli, puhkeküla ja -laagri, puhkemaja ning kodumajutuse nimes võib kasutada sõna «turismitalu».
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 24. Majutusteenuse kasutaja registreerimine
(1) Majutusettevõtte majutusteenuse kasutaja registreeritakse majutusettevõttes külastajakaardi alusel. Majutusteenuse kasutaja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga.
(2) Kui majutusteenuse kasutaja on Eesti, Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanik või Eestis elamisloa alusel elav välismaalane, kantakse külastajakaardile tema kohta vähemalt järgmised andmed:
1) nimi, sünniaeg, kodakondsus ja aadress;
2) temaga koos majutatava abikaasa ja alaealise nimi, sünniaeg ja kodakondsus;
3) majutusteenuse osutamise aeg.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isiku kohta kantakse külastajakaardile lisaks eespool nimetatud andmetele reisidokumendi liik, number ja selle välja andnud riik.
(4) Reisigrupi registreerimiseks võib täita grupi külastajakaardi, kus reisigrupi liikmete kohta esitatakse vastavalt kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 või lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ning reisiettevõtja volitatud isiku nimi ja kontaktandmed. Grupi külastajakaardi allkirjastab reisiettevõtja volitatud isik. Reisiettevõtja vastutab grupi külastajakaardile kantud andmete vastavuse eest temale esitatud dokumentidele.
(5) Majutusettevõtte töötaja võib nõuda majutusteenuse kasutajalt kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamist tema isikusamasuse tuvastamiseks.
(6) Külastajakaarte säilitatakse majutusettevõttes kaks aastat nende täitmise päevast arvates.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
4. peatükk TURISMIINFO
§ 25. Turismiinfo
(1) Turismiinfo on kogutud ja korrastatud informatsioon turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta.
(2) Tasuta erapooletut ja pädevat turismiinfot edastavad turismiinfost huvitatud isikutele turismiinfokeskused ja -punktid.
§ 26. Turismiinfokeskus
(1) Turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning Vabariigi Valitsuse määratud isikule.
(2) Vabariigi Valitsuse määratud isik avaldab veebilehel majutusettevõtete ja turismiinfokeskustega seonduvaid andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning turismiinfokeskuste poolt edastatud turismiinfot.
(3) Turismiinfokeskus tähistatakse märgiga, kus rohelisel põhjal asetseb valget värvi täht «i».
(4) Turismiinfokeskus võib osutada tasu eest vaid järgmisi teenuseid:
1) majutuse broneerimine samaks või järgmiseks ööpäevaks;
2) huviväärsustega tutvumise vahendamine;
3) huviväärsustega tutvumiseks vajalike vahendite laenutamine;
4) Eesti-sisese sõitjateveoteenuse vahendamine;
5) suveniiride ja fototarvete müük;
6) turismiteenuseid ja huviväärsusi tutvustavate trükiste müük;
7) posti- ja sideteenuste müük.
(5) Vabariigi Valitsus määrab isiku, kellele turismiinfokeskus edastab enda poolt kogutud ja korrastatud erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse maakonna haldusterritooriumil.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 27. Turismiinfokeskusele esitatavad kohustuslikud nõuded
Turismiinfokeskusele esitatavad kohustuslikud nõuded ja nendele vastavuse hindamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 28. Turismiinfokeskuse tunnistus
(1) Turismiinfokeskuse vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab turismiinfokeskuse tunnistus.
(2) Turismiinfokeskuse tunnistuse väljastab ja tunnistab kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Turismiinfokeskuse tunnistus väljastatakse kuni viieks aastaks.
(4) Turismiinfokeskuse tunnistus kaotab kehtivuse turismiinfokeskuse tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel või tunnistatakse kehtetuks, kui turismiinfokeskus ei vasta enam kohustuslikele nõuetele.
(5) Turismiinfokeskuse tunnistusele kantakse:
1) turismiinfokeskuse nimi ja asukoha aadress;
2) turismiinfokeskuse tunnistuse väljastaja nimi, ametinimetus, allkiri ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pitsati jäljend;
3) turismiinfokeskuse tunnistuse väljastamise kuupäev ja kehtivuse tähtaeg;
4) turismiinfokeskuse tunnistuse number.
(6) Turismiinfokeskuse tunnistus väljastatakse lõivuvabalt.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 29. Turismiinfopunkt
Turismiinfopunkt kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.
5. peatükk JÄRELEVALVE
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 30. Järelevalve teostajad
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise üle teostavad vastavalt oma pädevusele järelevalvet:
1) valla- või linnavalitsused;
2) Päästeamet;
3) Tarbijakaitseamet;
4) Tervisekaitseinspektsioon.
(2) Tarbijakaitseamet teostab kontrolli registri andmete õigsuse üle reisiettevõtjate osas ning valla- või linnavalitsused majutusettevõtete osas.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 301. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused
(1) Järelevalvet teostaval ametiisikul on vastavalt oma pädevusele õigus:
1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata;
2) kontrollimiseks siseneda takistamatult majutusteenuse osutaja, reisiettevõtja või turisminfokeskuse majandus- või kutsetegevuse raames kasutatavale territooriumile või ehitisse;
3) saada riigiasutuselt, valla- või linnavalitsuselt, kontrollitavalt ettevõtjalt ja tema töötajatelt järelevalve teostamiseks vajalikku informatsiooni;
4) tutvuda kohapeal majutusteenuse või reisiteenuse osutamist puudutavate või turismiinfokeskusena tegutsemisega seonduvate dokumentidega ja saada nendest ärakirju;
5) kontrollida majutusettevõtte, osutatava majutusteenuse ja sellega kaasneva teenuse vastavust kehtestatud nõuetele, sealhulgas tervisekaitse- ja ehitise ohutusnõuetele;
6) kontrollida reisiettevõtja tegutsemise vastavust kehtestatud nõuetele;
7) kontrollida turismiinfokeskuse vastavust kehtestatud nõuetele;
8) kontrollida registreeringu olemasolu ja registriandmete õigsust, kui registreeringu nõue on seadusega sätestatud;
9) teha ettekirjutus.
(2) Järelevalvet teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.
(3) Järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud tagama talle järelevalve käigus teatavaks saanud äri- ja tehnikateabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 31. Järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus
(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks teeb järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
2) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid;
3) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks.
(2) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud järelevalvet teostavad asutused kannavad andmed majutusteenuse osutajale või reisiettevõtjale tehtud ettekirjutuse kohta registrisse vastavalt majandustegevuse registri seaduses sätestatule.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
51. peatükk VASTUTUS
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]
§ 311. Tagatisega seonduvate nõuete rikkumine
(1) Pakettreiside müügiks pakkumise või müügi eest ilma nõuetekohase tagatiseta -
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Pakettreiside müügi vormikohase aruande esitamata jätmise eest -
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 312. Majutusettevõttele kehtestatud nõuete rikkumine
(1) Majutusettevõttele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 313. Majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse ja külastajakaardi säilitamise nõude rikkumine
(1) Majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse või külastajakaardi säilitamise nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 314. Turismiinfokeskusele esitatud nõuete rikkumine
(1) Turismiinfokeskusele ettenähtud märgi ebaseadusliku kasutamise või turismiinfokeskusele esitatud kohustuslike nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 315. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 311–314 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 311 ja 314 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.
(3) Käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) valla- või linnavalitsus;
3) Päästeamet;
4) Tervisekaitseinspektsioon.
(4) Käesoleva seaduse §-s 313 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet;
2) Piirivalveamet;
3) politseiprefektuur.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 32-33. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]
6. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 34. [Kehtetu - RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
§ 35. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 36. Üleminekusätted
(1) Ettevõtja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt turismialaseks ettevõtluseks väljastatud tegevuslitsents, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, võib pakkuda ja osutada reisiteenuseid tegevuslitsentsil märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 1. juulini.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud tunnistus hotellile omistatud kategooria kohta, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.
(4) Ettevõtja, kellele on väljastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslitsents, ei pea sellise tegevuslitsentsi kehtivuse ajal omama käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatist.
(5) Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud reisibürood ja reisikorraldajad on kohustatud 2004. aasta 15. oktoobriks viima oma andmed vastavusse turismiseaduse nõuetega, esitades uue registreerimistaotluse.
(6) Enne 2005. aasta 1. novembrit väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 31. oktoobrini.
(7) Majutusettevõtte tunnistuse kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse registreeringu kustutamise aluseid kuni 2006. aasta 31. oktoobrini.
(8) Enne 2005. aasta 1. novembrit väljastatud järgutunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni.
(9) Kuni 2005. aasta 1. novembrini kehtinud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud õigusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 1. maini. Käesoleva lõike alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri väljastatud järgutunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]
Facebook
Twitter