Kirde Piirivalvepiirkonna põhimäärus
Vastu võetud 11.05.2005 nr 52
Määrus kehtestatakse « Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349; 81, 542; 88, 590; 2004, 22, 148; 2005, 15, 84) § 42 lõike 1 alusel.
§1. Üldsätted
(1) Kirde Piirivalvepiirkond (edaspidi piirkond) on Siseministeeriumi valitsemisalas asuva Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav relvastatud ja sõjaväeliselt korraldatud asutus.
(2) Piirivalvele pandud põhiülesannete täitmisel esindab piirkond riiki.
(3) Piirkond on aruandekohustuslik Piirivalveameti ees, kes suunab ja koordineerib piirkonna tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet.
(4) Piirkonna kulud kaetakse riigieelarvest. Piirkonna eelarve kinnitab siseminister Piirivalveameti peadirektori ettepanekul.
(5) Piirkonnal on oma lipp, väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning muud kehtestatud korras registreeritud sümbolid.
(6) Piirkonna staap asub Jõhvi linnas. Piirkonna postiaadress on Jaama 7, Jõhvi, 41533 Ida-Viru maakond.
§2. Piirkonna tegevuspiirkond
(1) Piirkonna tegevuspiirkonnaks on:
1) Ida-Viru maakonnas Alajõe,
Avinurme, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lohusuu, Lüganuse, Toila,
Tudulinna ja Vaivara vald ning Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu
ja Sillamäe linn;
2) Jõgeva maakonnas Pala, Kasepää ja Torma
vald ning Mustvee linn;
3) Tartu maakonnas Alatskivi, Peipsiääre ja
Vara vald ning Kallaste linn.
(2) Piirkonna tegevuspiirkond hõlmab ka käesolevas paragrahvis nimetatud valdade ja linnadega piirnevat territoriaal- ja sisemerd ning piiriveekogude Eestile kuuluvat osa.
§3. Kaitseväe määrustike rakendamine
(1) Piirkonna sisemine töökorraldus toimub vastavuses kaitseväe määrustikega ja kaitseväes kehtestatud korraga, arvestades «Piirivalveseadusest» (RT I 1994, 54, 903; 1995, 62, 1056; 2001, 65, 377; 88, 531; 2002, 42, 267; 57, 354; 2003, 20, 116; 90, 601; 2004, 28, 188; 53, 369) ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid erisusi.
(2) Kaitseväe määrustike rakendamisel võrdsustatakse piirkond kaitseväe väeosaga.
§4. Piirkonna tegevusvaldkond
Piirkonna tegevusvaldkonnaks on riigipiiri valvamine ja kaitsmine, piiriületuse korraldamine ning otsingu- ja päästetööde teostamine piiriveekogudel ja Eesti jurisdiktsiooni alla jäävatel merealadel ning lennupäästeotsingute teostamine maismaal.
§5. Riigipiiri valve ja kaitse
Riigipiiri valvel ja kaitsel piirkond tagab:
1) riigipiiri
ebaseadusliku ületamise tõkestamise ja ebaseaduslike piiriületajate
kinnipidamise;
2) riigipiiri märgistuse seadusevastase muutmise
tõkestamise;
3) piirimärkide ja piiririba korrashoiu vastavalt
kehtestatud korrale ning välislepingutele;
4) piirirežiimi
eeskirjade täitmise piiripunktide vahelisel alal ning Eesti
jurisdiktsiooni alla jäävatel merealadel ja piiriveekogudel;
5) laevade rahumeelse läbisõidu eeskirjade täitmise kontrolli
tegevuspiirkonnas;
6) vajadusel riigipiiri tugevdatud valvamise
piirkonna tegevuspiirkonnas või selle mõnes lõigus;
7)
tehniliste valvesüsteemide funktsioneerimise;
8) õhuruumi
kontrollimises osalemise;
9) teabe kogumise, analüüsimise,
säilitamise olukorra kohta riigipiiril;
10) koostöö kohaliku
elanikkonnaga;
11) välismaalaste riigis viibimise seaduslikkuse
kontrollimise;
12) oma pädevuse piires jälitustegevuse teostamise ja
õiguserikkumiste menetlemise;
13) vastuvõtva riigi toetuse (
HNS – Host Nation Support) NATO koostööpartneritele;
14) muude seadusest ja seaduse alusel antud õigusaktist tulenevate ülesannete
täitmise.
§6. Piiriületuse korraldamine
Piiriületuse korraldamisel piirkond tagab:
1) riigipiiri
ületavate isikute ja transpordivahendite ning nende dokumentide
kontrolli selleks ettenähtud kohtades, ajal ja korras;
2) teiste
ametkondade esindajate tegevuse koordineerimise piiripunktides;
3)
vajadusel tugevdatud piirikontrolli piiripunktides;
4) piirirežiimi
eeskirjade täitmise piiripunktides;
5) tollikontrolli
piiripunktides, kus alaline tollikontroll puudub;
6) riigipiiri
ületavate välismaalaste riiki saabumise ja riigis viibimise
seaduslikkuse kontrollimise;
7) muude piiriületuse korraldamisega
seotud ülesannete täitmise.
§7. Otsingu- ja päästetööde teostamine piiriveekogudel ja merealadel ning lennupäästeotsingute teostamine maismaal
Otsingu- ja päästetööde teostamisel merealadel ning lennupäästeotsingute
teostamisel maismaal piirkond tagab:
1) ohuolukorda sattunud või
kaduma jäänud inimeste, ujuvvahendi või õhusõiduki ning nendel olnud
inimeste otsimise ja päästmise korraldamise vastavalt päästeplaanidele;
2) päästeplaanides ettenähtud päästeüksuste valmisoleku otsingu- ja
päästetöödeks;
3) pideva ööpäevaringse
valveteenistuse korraldamise tegevuspiirkonnas;
4) päästealaste
koostööprotseduuride täiustamise päästeteenistuste, õhu- ja mereväe ning
muude struktuuridega ning ametkondade vaheliste regulaarsete ühisõppuste
korraldamise piisava koostöövõime saavutamiseks.
§8. Muud ülesanded
Piirkond tagab muude ülesannete täitmise, mis tulenevad seadustest ja teistest õigusaktidest.
§9. Koostöö
(1) Piirkond teeb koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste koostööpartneritega.
(2) Piirkond teeb oma pädevuse piires rahvusvahelist piirialast koostööd.
(3) Piirkond abistab:
1) politseid avaliku korra ja elanike
turvalisuse tagamisel piirkonna tegevuspiirkonnas;
2)
päästeteenistusi päästetööde läbiviimisel;
3) keskkonnajärelevalve asutusi jahipidamist ja kalakaitset reguleerivate
õigusaktide ning majandusvööndi õigusrežiimi täitmise tagamisel.
§10. Piirkonna juhtimine
(1) Piirkonda juhib piirkonnaülem, kes allub vahetult Piirivalveameti peadirektorile. Piirkonnaülema nimetab ametisse ja vabastab ametist Piirivalveameti peadirektor kooskõlastatult siseministriga.
(2) Piirkonna ülem:
1) püstitab piirkonna tegevuse suunamiseks
eesmärgid, juhib piirkonna tegevuse plaanide ja arengukavade koostamist,
korraldab operatiivset tegevust;
2) vastutab piirkonna ülesannete
õiguspärase, sihipärase ja säästliku täitmise eest;
3) korraldab piirkonna eelarve projekti koostamise, käsutab eelarvevahendeid
või volitab selleks pädevaid ametiisikuid;
4) korraldab
riigivara kasutamist Piirivalveameti peadirektorilt saadud volituste
piires kooskõlas seadusega ning teeb ettepanekuid riigivara käsutamiseks;
5) teeb ettepanekuid Piirivalveameti peadirektorile piirkonna struktuuri ja
teenistujate koosseisu muutmise kohta ning hoolitseb töötajate valiku,
motiveerimise ja arendamise eest;
6) nimetab ametisse ja vabastab
ametist piirkonna avaliku teenistuse ametnikud ning sõlmib, muudab,
peatab ja lõpetab töölepingud abiteenistujatega;
7)
määrab peadirektorilt saadud volituste piires ja lähtudes
teenistuslikust vajadusest ametikohale ning vabastab ametikohalt sõdurid
ja allohvitserid;
8) edutab tema poolt ametisse nimetatud
teenistujaid, kohaldab piirkonna piirivalveametnikele ja teistele
teenistujatele ergutusi ning määrab neile distsiplinaarkaristusi
seadusega ettenähtud alustel ja korras;
9) annab sõduritele
sõjaväelisi auastmeid;
10) piirkonna isikkoosseisu ja
struktuuriüksuste töö juhtimiseks annab neile täitmiseks korraldusi ja
teostab antud korralduste täitmise üle teenistuslikku järelevalvet;
11) kinnitab piirkonna struktuuriüksuste põhimäärused ning piirivalveametnike
ja teiste teenistujate ametijuhendid;
12) kinnitab piirkonna
sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra ja raamatupidamise sise-eeskirjad;
13) esindab piirkonda või volitab muu isiku piirkonda esindama;
14) korraldab aruandlust ja annab aru Piirivalveameti peadirektorile
piirkonna tegevusest;
15) korraldab pädevuse piires jälitustegevust
ja informatsiooni kogumist olukorra kohta tegevuspiirkonnas, selle
analüüsimist, edastamist ja säilitamist vastavalt õigusaktidele;
16) sõlmib koostöölepingud teiste organisatsioonidega;
17)
tagab siseauditi tegevuse korraldamise piirkonnas;
18) teeb oma
pädevuse piires koostööd naaberriikide piirivalve ja politsei vastavate
asutustega;
19) täidab muid Piirivalveameti peadirektori poolt antud
ülesandeid.
§11. Piirkonnaülema käskkiri
Piirkonnaülem annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja või Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel käskkirju.
§12. Piirkonnaülema distsiplinaarvõim
Kaitseväelaste teenistusküsimuste lahendamisel ja distsiplinaarkaristuste määramisel on piirkonnaülemal kaitseväe pataljoniülema õigused.
§13. Piirkonnaülema teavitamiskohustus
Piirkonnaülem informeerib Piirivalveameti peadirektorit oma lahkumisest riigist.
§14. Piirkonnaülema asendamine
(1) Piirkonnaülema äraolekul asendab teda piirkonna staabiülem. Staabiülema puudumisel asendab piirkonnaülemat viimase poolt määratud jaoskonnaülem. Piirkonnaülema asendamine vormistatakse Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga.
(2) Piirkonnaülema lühiajaline asendamine, mis ei kesta üle seitsme ööpäeva, vormistatakse piirkonnaülema käskkirjaga, millest informeeritakse Piirivalveameti peadirektorit.
(3) Piirkonnaülema lühiajalisel asendajal ei ole õigust anda käskkirju isikkoosseisu küsimustes ega halduseeskirju.
§15. Piirkonna struktuuriüksused
(1) Piirkonna struktuuriüksused on:
1) piirkonna staap;
2)
Peipsi Piirivalverajoon;
3) Peipsi Valvekeskus (MRSC –
Maritime Rescue Sub-Center);
4) Toila, Narva-Jõesuu, Narva,
Mustajõe, Punamäe, Vasknarva, Alajõe, Ninasi, Omedu ja Varnja
piirivalvekordonid;
5) Narva maanteepiiripunkt ja Narva
raudteepiiripunkt;
6) valmidusüksus;
7) hooldebaas.
(2) Piirkonna struktuuriüksuse täpsemad ülesanded, pädevus ning struktuuriüksuse juhi õigused ja kohustused kehtestatakse struktuuriüksuse põhimäärusega.
§16. Piirkonna staap
(1) Piirkonna staap on piirkonnaülema tööorgan, mis planeerib tegevust ja kontrollib piirkonnale pandud ülesannete täitmist.
(2) Piirkonna staapi juhib staabiülem, kes on ühtlasi piirkonnaülema asetäitja.
§17. Piirivalverajoon
(1) Piirivalverajooni juhib rajooni ülem, kes allub piirkonnaülemale.
(2) Piirivalverajooni põhiülesanne on piirivalvekordonite koostöö korraldamine, otsingu- ja päästetööde teostamise suunamine ja koordineerimine ning teenistusliku järelevalve teostamine.
§18. Piirivalvekordon
(1) Piirivalvekordoni põhiülesanne on riigipiiri valvamine ja kaitsmine, otsingu- ja päästetööde teostamine, osalemine keskkonnareostuse likvideerimisel ning piiriületuse korraldamine kordoni poolt teenindatavates rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides.
(2) Piirivalvekordon kontrollib kalakaitse ja jahipidamise eeskirjade ning ohutu meresõidu eeskirjade täitmist oma tegevuspiirkonnas.
§19. Piiripunkt
(1) Piiripunkti põhiülesanne on piiriületuse korraldamine rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktis.
(2) Piiripunkt teostab varjupaigataotluste vastuvõtu ja kiirmenetluse riigipiiril.
§20. Valmidusüksus
Valmidusüksuse põhiülesanded on piirkonna operatiivvalmiduse tagamine ning isikkoosseisule eriolukordades tegutsemise täiendusõppe andmine.
§21. Hooldebaas
Hooldebaasi põhiülesanne on piirkonna struktuuriüksuste poolt põhiülesannete täitmise toetamine oma tegevuse ning ressurssidega.
§22. Määruste kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) siseministri 13. oktoobri 1998. a määrus
nr 50 «Ida-Viru Piirivalvepiirkonna põhimääruse kinnitamine» (RTL 1998,
315, 1288; 2005, 3, 15);
2) siseministri 13. oktoobri 1998. a määrus
nr 49 «Peipsi Piirivalvepiirkonna põhimääruse kinnitamine» (RTL 1998,
315, 1287; 2001, 121, 1738; 2003, 9, 99; 2005, 3, 15).
§23. Rakendussäte
Määrus jõustub 1. juunil 2005. a.
| Minister Kalle LAANET |
| Kantsler Märt KRAFT |
Facebook
Twitter