Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded¹

Vastu võetud 13.05.2005 nr 55

Määrus kehtestatakse « Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135; 34, 236) § 17¹ lõike 5 ning « Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» (RT I 2004, 34, 236) § 10 lõike 2 alusel.

§1. Reguleerimisala

(1) Määruses sätestatakse toiduks kasutatavate loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas kauplemise, (edaspidi tootmise, töötlemise ja turustamise kõik etapid) loomatervishoiualased veterinaarnõuded.

(2) «Loomatauditõrje seaduse» § 17¹ lõike 5 kohaselt ei kohaldata määruse nõudeid haigetelt või taudikahtlastelt loomadelt pärinevate loomsete saaduste suhtes.

§2. Kasutatavad terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) tootmise, töötlemise ja turustamise kõik etapid – kõik loomse toidu käitlemise etapid alates esmatootmisest ning lõpetades ladustamise või veoga ning turustamise või tarnimisega lõpptarbijale;
2) loomne saadus – toiduks kasutatav, loomalt saadud saadus ning sellest valmistatud toode, sealhulgas toiduks ettevalmistatud elus loom, nagu akvakultuuriloom.

§3. Veterinaarnõuded loomse saaduse tootmise, töötlemise ja turustamise kõikidel etappidel

(1) Loomse saaduse tootmise, töötlemise ja turustamise kõikidel etappidel peab olema välistatud loomahaiguste levik.

(2) Loom, kellelt loomne saadus pärineb, peab vastama tema suhtes õigusaktidega ettenähtud asjakohastele veterinaarnõuetele.

(3) Loomne saadus pärineb loomalt:
1) kelle päritolupõllumajandusettevõtte, ettevõtte, piirkonna või piirkonna osa suhtes ei ole lisas 1 nimetatud loomataudi tõttu kehtestatud loomatauditõrje alast keeldu või kitsendust;
2) keda ei ole tapetud ettevõttes, kus tapmise või tootmisprotsessi ajal oli lisas 1 nimetatud loomataudi nakatunud või lisas 1 nimetatud loomataudi kahtlusega loom või niisuguse looma rümp või selle tükid, v.a juhul, kui loomataudi kahtlus oli juba välistatud.

(4) Kui loomne saadus on akvakultuuriloom või pärineb akvakultuuriloomalt, peab see vastama lisaks lõigetes 1–3 sätestatud veterinaarnõuetele põllumajandusministri 11. juuni 2004. a määruse nr 110 «Veterinaarnõuded akvakultuuriloomade ja -toodetega kauplemisel» (RTL 2004, 87, 1369) nõuetele, mis on kooskõlas EÜ Nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes (EÜT L 46, 19.02.1991, lk 1–18), nõuetega.

§4. Täpsemad veterinaarnõuded loomse saaduse tootmise, töötlemise ja turustamise kõikidel etappidel

(1) Sellise loomse saaduse kõikidel etappidel tootmine, töötlemine ja turustamine, mis on pärit piirkonnast või piirkonna osast, kus rakendatakse § 3 lõike 3 punktis 1 sätestatud kitsendusi, kuid mis ei ole pärit loomataudi nakatunud või loomataudi kahtlusega loomi sisaldavast põllumajandusettevõttest, on lubatud, kui järgitakse «Loomatauditõrje seaduses» ja selle alusel kehtestatud asjakohaseid loomatauditõrje nõudeid, sealhulgas loomatauditõrje eeskirju, mis on kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktidega, ning järgmisi nõudeid:
1) töötlemiseks ettenähtud loomne saadus on saadud ning seda on töödeldud, veetud ja ladustatud eraldi või erinevatel aegadel saadustest, mis vastavad asjakohastele veterinaarnõuetele, ning Veterinaar- ja Toiduamet on heaks kiitnud töötlemiseks ettenähtud loomse saaduse väljaveo piirkonnast, mille suhtes on kehtestatud loomatauditõrje alased kitsendused;
2) töötlemiseks ettenähtud loomne saadus on selgelt märgistatud;
3) loomne saadus läbib töötluse, mille tulemusena on see ohutu inimese elule ja tervisele ning looma tervisele;
4) loomseid saadusi töödeldakse tunnustatud ettevõttes.

(2) Lõikes 1 sätestatud nõudeid rakendatakse vastavalt lisadele 2 ja 3 või vastavalt Euroopa Komisjoni asjakohasele õigusaktile, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.07.1999, lk 23–26), artiklite 5 ja 7 kohaselt.

(3) Paragrahvi 3 lõigetes 1–3 sätestatud veterinaarnõuetele mittevastavate akvakultuuritoodete kõikidel etappidel tootmine, töötlemine ja turustamine on lubatud põllumajandusministri 11. juuni 2004. a määruses nr 110 «Veterinaarnõuded akvakultuuriloomade ja -toodetega kauplemisel», mis on kooskõlas EÜ Nõukogu direktiiviga 91/67/EMÜ, sätestatud nõuete kohaselt ning arvestades lõikes 2 nimetatud asjakohaseid Euroopa Komisjoni õigusakte.

§5. Loomse saaduse veterinaarnõuete kohasuse tõendamine

(1) Loomse saaduse veterinaarnõuete kohasust tõendatakse veterinaartõendiga. Loomse saaduse veterinaarnõuete kohasust tõendatakse veterinaarsertifikaadiga, kui:
1) Euroopa Liidu liikmesriigist pärit loomsete saaduste puhul esinevad «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» §-s 51, mis on kooskõlas direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13–22) artikliga 9, sätestatud asjaolud ning seda näeb ette Euroopa Komisjoni õigusakt, või
2) see on sätestatud asjakohases Euroopa Komisjoni õigusaktis.

(2) Veterinaarsertifikaat võib koosneda:
1) ühest leheküljest;
2) kahest või enamast leheküljest, mis on osa ühtsest jagamatust paberilehest, või
3) mitmest järjestikusest paberilehest, mis on nummerdatud viisil, mis võimaldab määrata iga lehekülje asukohta järjekorras, nagu «2. lehekülg 4 leheküljest».

(3) Veterinaarsertifikaat peab kandma kordumatut identifitseerimise numbrit. Kui sertifikaat koosneb rohkem kui ühest leheküljest, peab kordumatu identifitseerimise number olema kantud igale leheküljele.

(4) Veterinaarsertifikaati väljastav veterinaarjärelevalve ametnik allkirjastab sertifikaadi ning kinnitab selle pitseriga. Kui veterinaarsertifikaat koosneb rohkem kui ühest leheküljest, peab veterinaarjärelevalve ametnik allkirjastama ja pitseriga kinnitama kõik leheküljed.

(5) «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 46 lõike 1 alusel arvestab Veterinaar- ja Toiduamet loomsete saaduste veterinaarnõuete kohasuse tõendamisel Euroopa Liidu asjakohaseid õigusakte ja eelkõige kehtestatud sertifikaatide näidiseid ning muid inimese tervise kaitset ja loomatervishoidu käsitlevaid Euroopa Liidu õigusakte.

¹ EÜ Nõukogu direktiiv 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad (EÜT L 18, 23.01.2003, lk 11–20)

Minister Ester TUIKSOO

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» lisa 1

Loomataudide loetelu

1. Sigade klassikaline katk
2. Sigade aafrika katk
3. Suu- ja sõrataud
4. Lindude gripp
5. Newcastle’i haigus
6. Veiste katk
7. Väikemäletsejaliste katk
8. Sigade vesikulaarhaigus
9. Akvakultuuriloomade haigused

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» lisa 2

Nõuded töötlemiseks ettenähtud liha märgistamisele

1. Töötlemiseks ettenähtud liha märgistatakse põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määruses nr 24 «Värske liha hügieeninõuete eeskirja, arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra ning loomsetele saadustele ja nende käitlemisele veterinaarnõuete kehtestamine» (RTL 1999, 151, 2145; 2000, 138, 2198; 2001, 130, 1871; 2002, 138, 2028; 2003, 108, 1703; 2004, 52, 893; 129, 1997; 157, 2363) toidukõlblikuks tunnistatud liha märgistamiseks ettenähtud tervisemärgiga, millel peab olema diagonaalne rist, mis koosneb kahest templi ovaali keskkohta läbivast sirgest joonest ja võimaldab lugeda märgile kirjutatud teavet.

2. Punktis 1 nimetatud tervisemärgi asemel võib kasutada 6,5 cm laiust ja 4,5 cm kõrgust ovaalset templit. Märgil olev teave peab olema selgelt loetav. Märgil peab olema:
1) ülemises osas Eesti ISO-kood «EE» trükitähtedega;
2) keskel tapamaja tunnustamise number;
3) alumises osas üks järgmine Euroopa Liitu tähistav tähelühend ühes liikmesriigi keeles: «CE», «EC», «EF», «EG», «EK», «EY», «ES», «EÜ», «EB», «KE» või «WE»;
4) kaks templi ovaali keskkohta läbivat sirget joont, mis ristuvad templi keskkohas ega varja märgile kirjutatud teavet.

3. Tähtede kõrgus peab olema vähemalt 0,8 cm ja numbrite kõrgus vähemalt 1 cm.

4. Märgil peab olema ka teave, mille põhjal saab kindlaks teha liha kontrollinud volitatud veterinaararsti või veterinaarjärelevalve ametniku.

5. Liha märgistab veterinaarnõuete kohasust kontrollinud veterinaarjärelevalve ametnik või teine isik tema otsese kontrolli all.

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» lisa 3

Liha ja piima töötlemismeetodid loomataudide kaupa

Liha ja piima töötlemisrežiim1	Loomataud
	Suu- ja sõrataud	Sigade klassikaline katk	Sigade vesikulaar- haigus	Sigade aafrika katk	Veiste katk	Newcastle’i haigus	Lindude gripp	Väike- mäletsejaliste katk
Kuumtöötlemine hermeetiliselt suletud konteineris, mille käigus saavutatakse Fc väärtus vähemalt 3,002	+	+	+	+	+	+	+	+
Kuumtöötlemine liha sisetemperatuuril vähemalt 70 °C	+	+	+	0	+	+	+	+
Kuumtöötlemine liha sisetemperatuuril vähemalt 80 °C	+	+	+	+	+	+	+	+
Kuumtöötlemine hermeetiliselt suletud konteineris vähemalt 60 °C juures vähemalt 4 tundi, kusjuures 30 minuti jooksul peab liha sisetemperatuur olema vähemalt 70 °C	+	+	+	+	+	–	–	–
Konditustatud liha naturaalne fermentatsioon ja laagerdamine vähemalt 9 kuud, mille tagajärjel on: Aw – mitte rohkem kui 0,93; pH – mitte rohkem kui 6	+	+	+	+	+	0	0	0
Sama töötlus nagu eelmine, kuid liha võib olla kondiga (*)	+	+	+	0	0	0	0	0
Salaami: töötlemine vastavalt kriteeriumidele, mis on määratud määruse § 4 lõikes 2 osutatud korras asjakohase teaduskomitee arvamuse kohaselt	+	+	+	0	+	0	0	0
Tagasink ja seljatükid: töötlemine, mis hõlmab naturaalset fermentatsiooni ja laagerdamist vähemalt 190 päeva tagaosade ja 140 päeva seljatükkide puhul	0	0	0	+	0	0	0	0
Kuumtöötlemine, millega tagatakse liha sisetemperatuur vähemalt 65 °C nii pikaks ajaks, kui on vaja, et saavutada pastöriseerimisväärtus (pv), mis on vähemalt 40	+	0	0	0	0	0	0	+
Piim ja piimatooted
Kõrgkuumutamine (ultra-high temperature – UHT) (UHT = miinimumtöötlus vähemalt 1 sekund 132 °C juures)	+	0	0	0	0	0	0	0
Kui piima pH on alla 7,0: tavaline töötlus kõrgtemperatuuril – lühikest aega pastöriseerimine (high temperature short time – HTST)	+	0	0	0	0	0	0	0
Kui piima pH on 7,0 või rohkem: kahekordne HTST	+	0	0	0	0	0	0	0

¹ Ristsaastumise ärahoidmiseks tuleb võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed.

² F_c on välja arvutatud surmav toime bakterieostele. F_c väärtus 3,00 tähendab, et toote kõige külmemat punkti on piisavalt kuumutatud,
et saavutada sama surmav toime nagu 121 °C (250 °F) juures kolmeminutilise kiire kuumutamise ja jahutamise vältel.

+ Tõhus.

0  Ei ole tõhus.

Kantsler Ants NOOT