Teksti suurus:

Haridusministri 14. aprilli 1997. a määruse nr 10 «Kohaliku omavalitsuse huvialakooli/muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava kinnitamine» täiendamine

Väljaandja:Haridusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 1999, 52, 677

Haridusministri 14. aprilli 1997. a määruse nr 10 «Kohaliku omavalitsuse huvialakooli/muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekava kinnitamine» täiendamine

Vastu võetud 19.03.1999 nr 13

Huvialakooli seaduse (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953; 1998, 57, 859) paragrahvi 7 lõike 4 alusel haridusminister määrab:

1. Teha haridusministri 14. aprilli 1997. a määrusega nr 10 (RT I 1997, 121--124, 726) kinnitatud «Kohaliku omavalitsuse huvialakooli/muusika- ja kunstikoolide üleriigilise õppekavadesse» järgmised täiendused:

1) kinnitada «Keelpilliansamblite ainekava» (lisa 1),

2) kinnitada «Puhkpilliorkestrite ainekava» (lisa 2),

3) kinnitada «Lisapill­klaveri ainekava» (lisa 3),

4) kinnitada «Klassikalise tantsu ainekava» (lisa 4).

2. Kehtestada määruse punktis 1 nimetatud ainekavad 1999/2000. õppeaastast.

Minister Mait KLAASSEN

Kantsler Georg AHER

Lisa 1
Kinnitatud
haridusministri 19. märtsi 1999. a määrusega nr 13

KEELPILLIANSAMBLITE AINEKAVA

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPPESISU

Ansamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal tasemel õpilane.

Ansamblimänguga võib alustada juba esimesel õppeaastal. Lihtsaid laulukesi saab algaja saata lahtistel keeltel pizzicato või arco.

Vastavalt võimalustele saab kasutada ansambli erinevaid koosseise: nt kaks viiulit, viiul ja alt, viiul ja tðello jne. Algaja mängija ansamblipartneriks on õpetaja või vanema klassi õpilane. Heaks materjaliks on rahvalaulud, kus lahtistel keeltel SOL RE LA on S-T-D funktsioon Re-maþooris, RE LA MI keeltel S-T-D funktsioon La-maþooris. Saatepartiis saab kasutada lihtsaid rütme ja ka pause. Raskusastmelt võiksid järgneda lihtsad kaanonid. Kaanoneid võib mängida juba suurema arvu õpilastega, kes õpiksid niimoodi kuulama kolme-nelja instrumendi kooskõla. Koosmängus täpsustub intonatsioon ja areneb rütmitunne. Kaanoneid e keerdlaule võib leida koolilaulikutest. Näiteks R. Pätsi «Lemmiklauliku» IV, V, VI osa. Kaanoneid saab vajadusel seada algaja õpilase jaoks mugavamasse helistikku.

Ansambliklassis saab kasutada kõike erialatunnis õpitut. Ansambli repertuaar peab olema õpilasele jõukohane ja aitama kaasa erialasele arengule. Repertuaari raskusaste, selle õppimise kiirus ja esituse väljenduslikkus sõltub iga õpilase individuaalsest võimekusest. Ansamblitunnis õpitakse noodist lugemist, täpset rütmi, põhistrihhide kasutamist, mis on korrektse ansamblimängu alus. Kasutada võib tänapäeva koolide laulikuid, populaarseid laule, jõululaulude seadeid jne.

1.1.1. Noorem aste (I--IV õppeaasta)

Ansamblimäng peab andma kogemusi koosmusitseerimiseks, oskuse kuulata kaas- või eesmängijat, arendama rütmitunnet. Noorema astme lõpus peaks õpilane vabalt lugema noodist lihtsaid rütmikombinatsioone 2/4, 3/4, 4/4, 3/8 ja 6/8 taktimõõdus, teadma mõisteid tutti, da capo al Fine, con sordino, pizzicato, arco jne).

Tähelepanu tuleb pöörata ka ühtsele dünaamikale.

1.1.2. Vanem aste (V--VII õppeaasta)

Kui algastme ansamblirepertuaar koosneb enamasti duettidest, siis vanema astme repertuaar võib olla ka kolme- ja enamahäälne.

Edasijõudnud õpilased võiksid tutvuda ka klarnetimänguga (kaks viiulit, vioola, tðello).

Vioolapartiid on võimalik kohandada ka III viiulile, tðellopartiid vioolale.

Repertuaaris võivad esineda pidede keerukamad variandid, sünkoobid.

Ansamblimängu arendamine vanemates klassides on eriti oluline, kuna see annab eelsoodumuse tegelda muusikaga orkestrites ja ansamblites ka pärast õpingute lõpetamist muusikakoolis.

1.2. REPERTUAAR

Repertuaarivalikus on kasutatud seda materjali, mis on koostajatel käepärast olnud. Oma ansamblile saab aga palju ise seada, kasutades repertuaari kogu muusikaliteratuurist.

1.2.1. Noorema astme repertuaarivalik:

1. K. Fortunatov. Noor viiuldaja I. (Moskva 1978)

Tðehhi rahvalaul. Karjus.

W. A. Mozart. Menuett.

D. Ðostakovitð. Hea päev.

J. Ph. Rameau. Rondo.

2. K. Fortunatov. Noor viiuldaja II. (Moskva 1963)

N. Baklanova. Variatsioonid.

S. Prokofjev. Valss.

D. Ðostakovitð. Gavott.

3. Palad kahele viiulile. (Leningrad 1969)

J. Haydn. Allemande.

J. S. Bach. Saksa tants.

G. Fr. Händel. Menuett.

M. Glinka. Tants.

F. Veracini. Menuett.

4. Viiuliansamblid. (Kiiev 1980)

Tðehhi rahvalaul. Kägu.

W. A. Mozart. Katkend ooperist Võluflööt.

A. Corelli. Sarabande.

C. Weber. Jahimeeste koor.

5. Ansambli «Noor viiuldaja» 3. väljaanne. (Moskva 1978)

D. Kabalevski. 4 pala.

N. Baklanova. Marss. Väike masurka.

6. Violin Duos Early Chamber Music. (© 1976 by Editio Musica, Budapest. Z. 7917)

7. Violinduos für Anfänger. (© 1977 by Editio Musica, Budapest.)

8. Dance and Trio Sonatas from the 17th Century. (© 1965 by Editio Musica, Budapest).

9. S. Suzuki. Violin School I, II.

10. Tunes For My String Orchestra. (© 1986 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20756)

Sheila M. Nelson. Marco Takes A Walk.

Traditional arr. Sheila M. Nelson. Two Scottish Airs.

Sheila M. Nelson. Tom-Tom-Tomahawk.

Traditional arr. Sheila M. Nelson. Old MacDonald.

11. Sheila M. Nelson. Easy Duets For Violin Groups To Sing And Play. Pairs. (© 1980 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H)

Apples and Pears.

Dots and Daskes.

Salt and Pepper.

Mustard and Gress.

Hundreds and Thousands.

Strawberries and Cream.

Clock and Watches.

Snakes and Ladders.

12. Sheila M. Nelson. Technitunes. (© 1982 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20611)

Reel.

Dragonfly.

German Dance.

Swiss Waltz.

13. Sheila M. Nelson. Trios. (© 1980 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20432)

Hop, Skip and Jump.

Wynken, Blynken and Nod.

Ready, Steady, Go.

14. M. Bang. Gingham Books. Graded Ensemble Music. Two Violins With Piano Accompaniment. (U.S.A. 1936)

15. K. A. Hermann. Duod ja triod. Viiulimänguõpetus. Laulu ja mängu lehtedest

16. B. Bartók. 44 duot. (Universal Edition. Wien, Zürich, London)

1.2.2. Vanema astme repertuaarivalik

1. K. Fortunatov. Noor viiuldaja. (Moskva 1966)

A. Glazunov. Gavott.

W. F. Bach. Kaebus.

B. Britten. Sentimentaalne saraband.

2. Viiuliansamblid. (Leningrad 1974)

G. Fr. Händel. Koor oratooriumist Judas Maccabeus.

L. v. Beethoven. Ülistuslaul.

G. Rossini. Koor ooperist Wilhelm Tell.

G. Fr. Händel. Aaria.

D. Ðostakovitð. Polka.

3. Palad kahele viiulile. (Leningrad 1969)

J. Haydn. Allemand.

G. Fr. Händel. Menuett.

M. Glinka. Tants ooperist Ivan Sussanin.

4. Viiuliansamblid. (Kiiev 1981)

D. Kabalevski. Klounid.

J. Brahms. Valss.

L. Boccerini. Menuett.

5. Kammermusik für Anfänger für zwei Melodieninstrumente und Bass. (© 1973 by Editio Musica, Budapest)

6. Kammermusik TRIOS für Streich- oder Holzblasinstrumente. (© 1979 by Editio Musica, Budapest. Z. 8741)

J. Haydn. Aaria. Menuett. Presto.

W. A. Mozart. Andante. Menuett.

L. v. Beethoven. Menuett. Ländler.

7. Klassische Miniaturen I--II. (Poland 1977. PWM 4481)

8. Violin Trios. (©1976 by Editio Musica, Budapest. Z. 7916)

Alte Kammermusik.

9. Duos für Violine und Violoncello. (©1979 by Editio Musica, Budapest. Z. 8733)

10. B. Bartók. Trios. (©1971 by Editio Musica, Budapest. Z. 6555)

11. Trios für 2 Violinen und Violoncello. (© 1978 by Editio Musica, Budapest. Z. 8256)

J. Haydn. Trio.

W. A. Mozart. Notturno.

G. Fr. Händel. Marss.

12. Werke des Frühbarocks für Streicher. (© 1977 by Editio Musica, Budapest. Z. 7262)

Alte Kammermusik:

Schütz. Scheidt. Marini. Vitali. Purcell.

13. Menuette alter Meister für Violinensembles. (Praha 1959, H. 2725)

Lully. Bach. Händel. Boccerini. Mozart.

14. Miniatury klasyszne (kahele viiulile ja aldile). (Poola 1964, PWM 6259)

C. W. Gluck. Gavott.

G. Fr. Händel. Aaria.

J. S. Bach. Invensioonid.

W. A. Mozart. Allegro.

15. Miniatury klasyszne (kolmele viiulile). (Poola 1971, PWM 4546)

16. Mozart. 16 Duos. (© 1979 by Editio Musica, Budapest. Z. 2451)

17. Tunes For My String Quartet. (© 1983 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20666)

French Folk Tune.

Quiet Evening.

Nobody Knows.

My Bonnie.

Fiesta.

18. Travels In Styl (kvartett + bass). (© 1986 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20770)

M. Dawney. Madam Cole.

Traditional. Wild-West Shaker.

A. Benjamin. Jamaican Rumba.

19. Funky Monkey And Friends (kvartett + bass). (© 1988 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20833)

Ed. H. Jones. Tiger Prowl. Tiger Roar. Butterfly Round. Snakes. Funky Monkey.

20. Curtain Raisers (kvartett + bass). (© 1986 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20769)

L. v. Beethoven. German Dance.

T. Osborne. Silver String Rag.

W. A. Mozart. Say Goodbye.

21. More Tunes For My String Orchestra (kvartett + bass). (© 1987 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20811)

arr. Sheila M. Nelson.

The Golden Bow.

The King And The Miller.

Mr. Carey's Romance.

22. Mixtunes I From Six Little Duets For Violin (Or 2 Violins) And Piano op 8. (© 1986 by Boosey & Hawkes Music Publishers Ltd. B&H 20760)

I. J. Pleyel. Rondo.

G. Fr. Händel. Gavott.

L. v. Beethoven. Bagatelle.

23. Songs And Dances (kvartett + klaver)

J. Kuffner. Polka.

J. Brahms. Two Folksongs.

Fr. Schubert. Cradlesong.

24. Keytunes (kaks viiulit, kaks vioolat, kaks tðellot ja klaver)

W. A. Mozart. Menuetto and Trio.

Fr. Schubert. Ballet Music.

E. Grieg. Watchman's Song.

25. Populaarne muusika. Seaded viiuliansamblile. (Leningrad 1972)

Fr. Schubert. Adagio.

G. Romberg. Vaikus päikesetõusu ajal.

A. Dvoák. Humoresk.

26. Kerged harjutused keelpillikvartetile. (Leningrad 1972)

P. Tðaikovski. Hommikumeeleolu. Magus unelm.

F. Schubert. Valss.

E. Grieg. Lüüriline pala.

P. Tðaikovski. Vana prantsuse lauluke.

L. v. Beethoven. Menuett.

F. Chopin. Etüüd.

27. J. Towsend. The Circus Comes To Town. (London 1981)

28. Palad viiuliansamblile. (Leningrad 1988)

J. S. Bach. Menuett.

K. Böhm. Igavene liikumine.

K. Karajev. Mõtisklus.

D. Kabalevski. Polka.

L. v. Beethoven. Lauluke.

V. Sturestep. Läti polka.

F. Schubert. Muusikale.

29. G. Ph. Telemann. Kuus kaanonsonaati. (Peters)

30. A. Corelli. Kirikusonaadid. (Peters)

31. J. Haydn. 12 saksa tantsu kahele viiulile ja tðellole. (Hortus Musicus. Bärenreiter-Ausgabe)

32. W. A. Mozart. Väikesed duetid. (Peters)

33. W. A. Mozart. 12 väikest duetti.

34. R. Päts. Duod.

Lisa 2
Kinnitatud
haridusministri 19. märtsi 1999. a määrusega nr 13

PUHKPILLIORKESTRITE AINEKAVA

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

Orkestriklassi ainekava koostamisel on lähtutud maailmas enamlevinud koolidest, kus on järjekindlalt juhindutud õigetest algõpetuse põhimõtetest*. Orkestri õppejõud-dirigentidel peab jätkuma kannatust ja aega vältimaks lubamatut kiirustamist pilli- ja ansamblimängu algvõtete omandamisel.

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Pillimängu õppimisel peavad tasakaalus olema eriala, orkester ja ansambel.

«Ansamblimänguga tuleb hakata tegelema juba alates I klassist, mängides alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas koosluses kaasõpilastega. Järgides lääne puhkpillikoolituse põhimõtteid, on väga tähtis õppeprotsessis ansamblimängu osa suurendamine. Eksamid toimuvad analoogiliselt erialaeksamitega -- üleminekueksamid ja lõpueksam.

Kooli orkestriklassis mängitav repertuaar peab olema õpilastele jõukohane ja soodustama nende erialast arengut.» (RTL 121--124, 1997, lk 4747).

Orkestri kõlakvaliteet, mängukultuur, aga ka repertuaari omandamise kiirus sõltuvad iga orkestrandi muusikalisest haritusest ning kogemustest oma oskusi praktikas rakendada.

Käesolev õppekava on koostatud põhimõttel, et paralleelselt ansambli- ja orkestrimängu arendamisega kinnistada õpilase muusikalist kirjaoskust.

1.2. ÕPPESISU

Orkestris saab algaja õpilane musitseerida juba minimaalsete oskustega. Orkestrimängu algõpetuse I--III õ.a õppekava aluseks on võetud A. Otsa «Orkestriharjutuste» I--III vihik.

1) Orkestriklass peab laiendama õpilase teadmisi muusikast. Tähelepanu tuleb pöörata:

a) muusikalisele kirjaoskusele;

b) strihhidele;

c) muusikastiilidele: klassikaline jazz, sving, rock;

d) agoogika-, dünaamika- ja tempoterminitele, nende kasutamisele.

2) Rütmiõpetus

Pillimängu õppimisel on väga tähtis arendada õpilastes arusaamist rütmist ja kontrolli rütmipulsi üle. Osa õpetajaid panevad algusest peale rõhu toonile ja õigete nootide mängimisele. Liiga tihti on rütmiõpetus kui kõige tähtsam distsipliin muusika õppimisel jäetud tähelepanuta või on sellele pööratud tähelepanu liiga vähe.

Käesolevas õppekavas esitatud rütmisüsteem on mõeldud selleks, et esimestest tundidest peale võiksid õpilased õppida rütmist arusaamist, samuti selle täpset lugemist. Selleks on pakutud nii koputamisharjutusi kui ka rütmiansambleid. Rütmiline hoolikus ja täpsus mõjutavad intonatsiooni ja ansamblimängu. Rütmilise täpsuse puudumine mõjub ebasoodsalt ka iga noodi alguse ja lõpu intonatsioonile.

3) Orkestriklass peab andma vajalikud kogemused mängimiseks kollektiivis, sh:

a) oskuse jälgida dirigenti;

b) oskuse pause lugeda;

c) oskuse mängida rühmas -- kuulata teisi;

d) sound-intonatsiooni.

Tähtis: Iga harjutus või pala peab õnnestuma esimesel katsel, äärmiselt kahjulik on nn proovimise harjumus.

Kooliorkestri dirigent on eelkõige õpetaja, kes arvestab õpilaste individuaalsust ja suudab luua orkestrist terviku. Dirigendi ülesanne on luua õpilaste arenguks pikaajaline õppesüsteem ja leida mitmekülgseid motivatsioonivariante. Ta peaks varuma aega, et õppeprotsess kulgeks kiirustamata ja loomulikult.

Õppematerjali jõukohasus, edasiliikumise tempo ja harjutuste ajastamine vastavalt tasemele on tähtsad faktorid orkestri arengus. Millal liikuda edasi, millal õpitut korrata ja kinnistada -- see peaks olema orkestrijuhi intuitiivne otsus.

Koosmängu arendava osa kõrval on õppekavas harjutused, mis arvestavad pillirühmade eripära (puu-, vask- ja löökpillid), samuti spetsiaalsed harjutused eri pillidele.

4) Motivatsiooni viis punkti:

a) laps teeb hea meelega seda, mis teda huvitab ja talle meeldib;

b) eeskujuks on eelkõige õpetaja meeldiv mäng, kontserdid, plaadid jne;

Hea ajend on musitseerimine õpetajaga koos.

c) ansamblimängu puhul on tegemist meeskonnatööga. Oluline on hea repertuaar ja huvitavad kontserdid;

d) edukad kontserdid;

e) kiitus, esiletõstmine.

5) Õpilase igakülgse arengu tagamiseks tuleb pidevalt tähelepanu juhtida järgmistele teemadele:

a) hingamine. Tuletada alati meelde sügava, mahuka sissehingamise tähtsust;

b) pillitoon ehk muusikaline käekiri. Selle saavutamiseks mängida võimalikult palju lüürilisi, laulvaid palasid, pöörates tähelepanu kõla täiuslikkusele ja nootide seotusele;

c) oluline on artikulatsiooni selgus, põhistrihhide õige kasutamine;

d) intonatsioon. Puhas intonatsioon on määrava tähtsusega, eriti kahe või enama puhkpilli koosmängus;

e) rütm. Ainult tugeval rütmitundel põhinev mäng võimaldab saada heaks pillimeheks. Kontrollida metronoomiga!

Loomulikult kuuluvad nende üldküsimuste juurde alati spetsiifilised probleemid: embouchure, keeletehnika, legato, kõigi tehnikate koostöö jne.

1.2.1. Noorema astme ainekava

Alljärgnev kava põhineb Aavo Otsa õppematerjalil «Puhkpilliorkestri kool algajaile» (Eesti Kooriühing, 1999). Selle koostamisel on kasutatud «Trompetikooli» I ja II vihikut (Aavo Ots. Kirjastus «Muusik», 1996) ning seal trükitud harjutused, palad ja ansamblid on orkestreeritud algajate orkestrile. «Trompetikoolis» on ka ulatuslik metoodiline osa õpetajale-dirigendile. Kõik õppekavas nimetatud palad ja harjutused pärinevad «Puhkpilliorkestrikoolist algajaile». Kehahoid. Õige mänguvõte ja puhumine.

A. Teoreetilised teadmised

B. Harjutused, palad, ansamblid, rühmaharjutused

4/4 taktimõõdu selgitus Koosmängu esimesed noodid. Võtted. Hingamisharjutus «Mõtleja»
Veerandnoot «Kõla, lahke laulukaja!»
«Rongisõit»
«Kaera-Jaan»
Hispaania rahvaviis, Prantsuse rahvaviis, duett «Ringtants»
Harjutused eri pillidele
4-bekaar Hispaania rahvaviis
Norra rahvaviis
Lahtimängu harjumuse kujundamine
legato Murray' «Hällilaul»
Rõhumärk
Eeltakt «Minu auto»
simile H. Otsa «Etüüd»
Rütmide tabel
Tähtnimed Hingamisharjutus «Haa»
da capo Prantsuse rahvaviis «Tuhkatriinu»
Veerandpaus Harjutused 1, 2, 3
Hüüavad pasunad
Moderato «Hea kuningas Wenceslas»
Andante Kaanon
Vastavalt vajadusele valida ka teisi selle raskusastme palasid.
Maþoorne kolmkõla Inglise rahvaviis
1/8 noot
Rütmide tabel M. Praetorius «Kaks tantsu»
Spetsiaalsed harjutused kõikidele pillidele
«Poisid ritta»
«Kus on minu koduke»
«Sepapoisid»
«Hommikukellad»
Täiuslik sissehingamine «Muti metroo»
«Üles, üles!»
-- pidekaar «Leelo»
«Kägu»
«Hüppenööri tants»
Rütmiansambel
Enharmoonilised helid «Mutionu pidu»
Keele liikumise kiirus «Igaühel oma pill»
Rütmiharjutused Kaanon
Tervete ja pooltoonide asetus heliredelis
Punkteeritud 1/4 noot Traditsionaal
«Hommiku täht»
«Laulge, poisid!»
«Minu isamajakene»
«Kevade tulnud»
«Lõoke»
Minoor: loomulik, meloodiline, harmooniline
Tðehhi rahvaviis
«Kiisuke»
Saksa rahvaviis «Hällilaul»
Jõululaulude seaded vaskpillidele (vt A. Ots «Trompetikool II») «Maa on nii kaunis»
«Hõisake, taevad!»
Koor oratooriumist Judas Maccabus

Heliredelid koosmänguks

Vastavalt vajadusele valida ka teisi sama raskusastme palasid.

1.2.2. Vanema astme ainekava

Küllaldane lahtimäng on noore mängija veel väljaarenemata embouchure'i arengus otsustava tähtsusega. Soojendust on kõige parem läbi viia ühiselt proovi algul, sest noored mängijad on harva nii treenitud ja distsiplineeritud, et end individuaalselt küllaldaselt lahti mängida. Soojendusharjutusi saab tõhusalt kasutada ka koosmängu ja intonatsiooni kuulamise arendamiseks.

Soojenduse juurde kuuluvad ka hingamisharjutused. Lahtimängu on soovitatav läbi viia gruppides: vask- ja puupillid eraldi.

Käesoleva õppekava täitmise eelduseks on noorema astme eriala ja noorema astme orekstriklassi + ansamblikursuse läbimine.

Õppekava on koostatud, toetudes:

1) A. Regi ja A. Ots «Puhkpilliorkestri õpik» (Tallinn, 1989) -- edaspidi P.õ;

2) A. Ots «Puhkpilliorkestri kool algajaile» (Eesti Kooriühingu väljaanne, 1999) -- edaspidi P.k.

Soovitatav on kasutada ka teisi sama raskusastme koole.

A. Teoreetilised teadmised B. Harjutused, palad
Ühtlane legaatotehnika (vaskpill) Harjutused (P.k)
F-p meetod Harjutused
Staccato Saksa rahvaviis
Igapäevaste harjutuste seeria eri pillidele I
Rütmiharjutused «Aisakell» (P.k)
«Menuett»
Mõistete kordamine «Kõik kristlased, tulge!» (P.k)
«Meie isade aated»
Heliredelid koosmänguks
Igapäevaste harjutuste seeria eri pillidele II
Saksa jõululaulud (P.k)
Jazz Harjutused
Svingi algtõed A. Waignein «2. Jazzy» (A. Waignein. Entry -- Jazzy -- Disco. Tierolff-Muziekcentrale. Roosendaal - Nederland)
Staccato harjutused (P.k)
«Jaan läeb jaanitulele»
Kolm saksa rahvaviisi
Punkteeritud kaheksandik Kolm trompetitriot (P.k)
Saksa rahvaviis «Raudtee»
Brass -- legaatoharjutused
Eriharjutused puu- ja löökpillile
Sünkoop
a) klassikaline
b) jazz Entertainer (P.k)
A. Waignein «Disco» (A. Waignein. Entry -- Jazzy -- Disco. Tierolff-Muziekcentrale. Roosendaal - Nederland)
3/8 Etüüdid (P.k)
Igapäevased harjutused III (vt P.õ lk 12--13)
Marsistiil
6/8-rütmiduett R. Schumanni «Sõdurite marss» (P.õ)
6/8, 3/4 L. Bernsteini «America» (katkend) (P.k)
Rütmiansamblid
5/8
Rütmivariandid «Viire takka»
4/4 ja 3/4
Intervallid maþooris
1) Harjutused ja palad A. Otsa ja A. Regi orkestrikoolist. Hoffmanni orkestrietüüdid nr 16--22;

2) Dirigendi tehtud valik sama raskusastmega paladest.

Harjutuste seeria nr 2

Harjutused vaskpillidele (P.õ)

Harjutused puupillidele

Harjutused saksofonidele

Harjutused löökpillidele Etüüd 36 (P.õ)
Etüüd 37 (P.õ)
G - in B Puhkuseaeg (38)
F - in C
e-moll Harjutus 39--50
d-moll
Artikulatsiooni viis põhistrihhi USA -- MEIE -- ATAKK
slur -- legato -- legaatoatakk DAA
legato -- tenuto -- legaatoatakk DAA DAA
regular -- detache -- tavaline TA TA
staccato -- staccato -- tavaline TA-TA
accent -- marcato -- tugev TA-TA
Artikulatsioon (ladina k articulatio) -- eraldamine ja ühendamine, sidumisviis, selge hääldamine.
Harjutuste seeria nr 3 (P.õ)
Vaskpill Harjutused
puupill
saksofon
löökpill
D. S. al Fine R. Glieri «Päikesele vastu» (P.õ)
B-duur «Hümn suurele linnale»
L. Bernsteini «America» (P.k)
Harjutus 55--66 (P.õ)
Rütmide tabel (erileht) (P.k) Jazzi tund I. Swing (õpiku lisa)
triool
Harjutuste seeria nr 4 (P.õ)
Vaskpill
puupill
saksofon
löökpill
Kromaatiline heliredel
Valss Harjutused 68--70 (P.õ)
Lendler 72
Re - in B
C - in C
h-moll
a-moll
Staccato (P.õ)
Harjutuste seeria nr. 5 (P.õ)
Harjutus 83--89 (P.õ)
Vaskpill
puupill Harjutused 90--91
saksofon
löökpill
Sünkoop: klassikaline, swing, rock (erileht)
Jazzi tund II (P.k)
Rütmitreening: 12 harjutust (duetid)
Harjutuste seeria nr 6 (P.õ) «Lõbus veri» (P.õ)
«Sõdurite marss»
Pikk paus
Tempo, dünaamika ja agoogika põhiterminid
Tasemenäited vanema astme orkestrile
Vaskpillide repertuaar
Elgar Hovart. Suite.
G. Verdi. Võidumarss.
G. F. Händel. March from Scipio.
Inglise rahvaviisid (an. D. Morgan).
Orkestri repertuaar
Kurt Weil. Mack the knife.
F. J. Bossec. Military symphony in F.
Wedgewood. Avamäng.
E. Hoffmann. Trompeten Express.
F. Schubert. Serenaad. Muusikaline moment.
R. Schumann. Lõbus talupoeg.
J. S. Bach. Aaria.
Fibich. Poeem.
Clarke. Trumpet Voluntary.
Gabriel. Sonata pian'e forte.
J. Gregorey. Svinging Suite.
P. Kaik. Suvemuusika.
TEMPO
Tempoks nimetatakse helitöö esitamise kiirust; üldkasutatavad on itaaliakeelsed terminid.
Aeglased tempod
Grave -- väga aeglaselt, raskelt
Largo -- väga aeglaselt, laialt
Larghetto -- largost veidi kiiremini
Lento -- pikalt, aeglaselt, kiirustamata
Andante -- rahulikult, keskmises tempos
Keskmised tempod
Andantino -- andantest pisut elavamalt
Sostenuto -- väljapeetult, vaos hoides
Moderato -- mõõdukalt, parajalt
Allegretto -- kergelt, kaunis liikuvalt, graatsiliselt
Kiired tempod
Allegro -- kiiresti, erksalt
Vivo,Vivace -- elavalt, kärmesti
Presto -- väga kiiresti, vilkalt, nobedalt
Prestissimo -- ülikiirelt
Ülaltoodud tempotähistuste täpsustamiseks kasutatakse järgmisi termineid:
molto -- palju, väga
assai -- üsna, küllalt
piu -- enam
meno -- vähem
poco -- pisut, natukene
poco a poco -- vähehaaval, järk-järgult
non troppo -- mitte ülemäära
non tanto -- mitte palju
semore/simile -- kogu aeg
subito -- järsku, äkki
possibile -- niipalju kui võimalik
Tempo muutmiseks heliteose üksikutes lõikudes kasutatakse järgmisi agoogilisi termineid:
Tempo kiirendamiseks:
accelerando (accel) -- kiirenedes
stringendo (string) -- kiirenedes, kokkusurutult
animando -- elavnedes
piu mosso -- liikuvamalt
incalzando -- tõtates
precipitando -- tunglevalt
Tempo aeglustamiseks:
ritardando (ritard) -- aeglustades, maha jäädes, venides
ritenuto (rit.) -- tagasi hoides, kinni pidades, talitsedes
rallentando (rall.) -- aeglustades
allargando (allarg) -- aeglustades, laienedes
sletando -- aeglustades, lõdvenedes, nõrgenedes
meno mosso -- vähem liikuvalt
Tagasipöördumine teose (osa) algtempo juurde:
tempo primo (primo) -- algtempo
come prima -- nagu algul
come sopra -- nagu ülal, algul
a' tempo -- eelnenud tempos
listesso tempo -- endises tempos
Suuremat vabadust võimaldavad interpreedile:
tempo rubato -- vabas tempos
ad libitum -- soovi kohaselt
a' piacere -- soovi kohaselt
DÜNAAMIKA
ppp -- piano-pianissimo ehk -pianissimo possibile -- nii tasa kui võimalik
pp -- pianissimo -- väga tasa
p -- piano -- tasa
mp -- mezzo piano -- pooltasa
mf -- mezzo forte -- poolvaljult
f -- forte -- tugevasti
ff -- fortissimo -- väga tugevasti
fff -- forte-fortissimo ehk (fortissimo possibile) -- nii tugevasti, kui võimalik
Järkjärgulist kõlatugevuse muutmist tähistatakse järgmiselt:

Tugevdamiseks (paisutamiseks, võimendamiseks):

piu' forte -- tugevamini
poco piu' forte -- pisut tugevamini
poco a' poco piu' forte -- vähehaaval, järk-järgult tugevamini
crescendo -- pisut paisutades
poco crescendo -- vähehaaval, järk-järgult paisutades
poco a' poco crescendo -- vähehaaval, järk-järgult paisutades, asendab crescendo't
Nõrgendamiseks (kahandamiseks):
meno forte -- vaiksemalt
poco piu' piano -- pisut vaiksemalt
poco a' poco piu' piano -- vähehaaval, järk-järgult vaiksemalt
diminuendo -- kahanevalt
decrescendo -- kahanevalt
poco diminuendo -- pisut kahanedes
poco a' poco diminuendo -- vähehaaval, järk-järgult kahanedes, asendab terminit diminuendo
agitato -- erutatult
allegro agitato -- kiiresti ja jõuliselt
alla marcia -- marsitaoliselt
animato, con anima -- elavalt
(anima-- it k hing)
brillante (pr k) -- särav, esineb koos tempoterminiga, näiteks allegro
dolce -- magusalt, õrnalt, meeldivalt
energico -- energiliselt
con fuoco -- tulega
grandioso -- suursuguselt
grazioso -- armsalt, meeldivalt, graatsiliselt
maestoso -- kaalukalt, majesteetlikult
moderato -- mõõdukalt
risoluto -- otsustavalt
scherzando -- naljatades
semplice -- lihtsalt
sostenuto -- väljapeetult, aeglaselt
tranguillo -- rahulikult
triste -- kurvalt
veloce -- nobedasti

Lisa 3
Kinnitatud
haridusministri 19. märtsi 1999. a määrusega nr 13

LISAPILL -- KLAVERI AINEKAVA

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPETUSE EESMÄRGID

Erialaõpetajal lasub suur vastutus õpilase loomingulise initsiatiivi ja iseseisva tööoskuse arendamise eest. Õigete harjumuste kujunemisel on eriline tähtsus just õpingute algetapil.

Üldklaverit õppides peab õpilane omandama esmased klaverimänguvõtted, lehest lugemise oskuse ja võime mängida ansamblis või lihtsamaid keel- ja puhkpillisaateid.

Õpetaja ülesanne on anda õpilasele õige arusaam teose sisust, ajastust (stiilist) ja aidata omandada vajalikud tehnilised võtted teose esitamiseks.

On soovitatav läheneda igale õpilasele individuaalselt, arvestades tema võimeid ja oskusi. Kavade koostamisel tuleb õpilasele tutvustada eri karakteriga teoseid, juhtida tähelepanu muusikalistele fraasidele, tempodele ja dünaamilistele nüanssidele, arvestades eri meeleolusid.

Õpilastele, kellel on juba olemas eelnev klaverimängukogemus, võib anda suuremaid ülesandeid, kasutades eriklaveri programmi. Oluline roll on improviseerimisel.

Improviseerimisvõime arendamist tuleb alustada kõige lihtsamast -- mälu järgi tuttavate meloodiate mängimisest ja transponeerimisest, järgmine aste on meloodiale saate loomine kuulmise järgi või akordimärke kasutades. Lõpuks võib antud meloodiat edasi arendada koos harmooniaga.

Üks paremaid muusikalise mõtte aktiviseerimise vorme on noodilugemine, mis võiks kuuluda õpilase igapäevaste harjutuste hulka. Oluline on pidevalt ettepoole vaadata, kujutades ette helide liikumisjoonist ja usaldades oma sõrmi, et kuulmise kaudu tunnetada liikumise suunda ja intervalle. Õpilase arengu kiirendamiseks peaks püüdma läbi võtta võimalikult palju repertuaari, eesmärgiks kasvatada õpilases iseseisvat mõtlemis- ja töötamisvõimet.

1.2. ÕPPESISU

Heliredelitel on klaverimängutehnika omandamisel oluline tähtsus. Nendega tutvumist on soovitatav alustada juba esimesel üldklaveri õppeaastal (s.o alates kolmandast õppeaastast). Eesmärk on kuulmise järgi tundma õppida võimalikult palju helistikke, esialgu ühe oktaavi piires. See võimaldab õpilasel paremini tutvuda klaviatuuriga. Vastavalt õpilase vanusele, võimetele ja klaverimänguoskusele võib tutvuda akordide, kromaatiliste heliredelite ja kolmkõladega.

1.2.1. III õppeaasta

III õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid: C, G, (D, A, E), (F)

mollid: a, e, (d)

-- heliredelid -- kaks oktaavi koos või eraldi kätega;

-- akordid portatos ja staccatos koos või eraldi kätega;

-- kromaatiline heliredel -- kaks oktaavi otse kas koos või eraldi kätega;

-- kolmeheliline lühike arpedþo (väikese käeulatusega lastel).

Edasijõudnutega võib läbi võtta neljahelilise lühikese arpedþo ja pika arpedþo.

1.2.2. IV õppeaasta

IV õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid: C, G, D, A, (E), F

mollid: a, e d

-- heliredelid kaks kuni neli oktaavi koos kätega otse;

-- akordid portatos ja staccatos koos kätega otse;

-- neljaheliline lühike arpedþo eraldi (või koos) kätega;

-- pikk arpedþo kaks oktaavi eraldi (või koos) kätega;

-- kromaatiline heliredel kaks kuni neli oktaavi otse;

-- tutvustada õpilasele autentset ja plagiaalset kadentsi.

1.2.3. V õppeaasta

V õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid: C, G, D, A, E, F, B, Es

mollid: a, e d, g, c

-- heliredelid -- neli oktaavi otse, koos kätega;

-- akordid portatos ja staccatos koos kätega;

-- lühike arpedþo;

-- pikk arpedþo;

-- kromaatiline heliredel.

V--VII õppeaastal on soovitatav läbi võtta I ja II liitkadents (eri meloodilistes seisudes).

1.2.4. VI õppeaasta

VI õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid: C, G, D, A, (E), F, B, Es

mollid: a, e, h d, g, (c)

-- heliredelid -- neli oktaavi otse, soovitatavalt duurid lahku;

-- akordid -- neli oktaavi otse, koos kätega;

-- lühike arpedþo -- neli oktaavi otse, koos kätega;

-- kromaatiline otse.

1.2.5. VII õppeaastal

VII õppeaastal on soovitatav läbi võtta järgmised helistikud:

duurid: C, G, D, A, (E), F, B, Es (As)

mollid: a, e, h, fis, (cis), d, g, c (f)

-- heliredelid -- otse, lahku (ka harmooniline moll);

-- meloodiline moll, otse või lahku;

-- akordid;

-- lühike arpedþo;

-- pikk arpedþo;

-- kromaatiline heliredel.

1.3. REPERTUAAR

Järgnevale aastale üleminek toimub arvestusega, kus kooli otsustada jääb nii esitatavate teoste hulk kui ka hindamise küsimus.

Miinimumnõuded:

1.3.1. III õppeaasta lõpetamiseks valida 2--3 pala:

F. Rubicki. Kell.

D. G. Türk. Ariooso.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüdid nr 1 ja 2.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 15.

J. Philipp. Hällilaul.

J. Haydn. Menuett.

W. Duncombe. Trompetite menuett.

E. Tamberg. Kassilaul.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 9.

H. Sarmanto. Elevandipoja blues.

J. S. Bach. Torupill.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 16, I osa.

D. Ðostakovitð. Marss.

J. S. Bach. Menuett d-moll.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 14, I osa.

1.3.2. IV õppeaasta lõpetamiseks valida 2--3 pala:

R. Kangro. Kurb printsess.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 17.

H. Purcell. Aaria.

F. Rybicki. Videvikus.

J. S. Bach. Menuett G-duur.

D. Steibelt. Sonatiin C-duur, I osa.

P. Tðaikovski. Nuku haigus.

B. Bartók. Kurb laul.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 12.

J. S. Bach. Menuett a-moll.

A. Löschorn. Etüüd C-duur.

D. Steibelt. Sonatiin C-duur, II osa. Adagio.

R. Kangro. Aga Tuhkatriinu on nii ilus.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 45.

D. G. Türk. Sonatiin I, II, III.

S. Pavljutðenko. Fugett.

P. Tðaikovski. Nuku matus.

C. Gurlitt. Sonatiin.

1.3.3. V õppeaasta lõpetamiseks valida 2--3 pala:

P. Tðaikovski. Itaalia lauluke.

D. Cimarosa. Sonaat d-moll.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 31.

A. Marguste. Suutäis pähkliðokolaadi.

D. Cimarosa. Sonaat G-duur.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 27.

R. Schumann. Julge ratsanik.

J. v. Takase. Inglise lauluke.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 28.

D. Zipoli. Fugett e-moll.

S. Prokofjev. Muinasjutuke op 65 nr 3.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 36.

J. S. Bach. Väike prelüüd -- moll.

M. Kuulberg. 11 klaveripala lastele (valikuliselt).

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 1, II osa.

1.3.4. VI õppeaasta lõpetamiseks:

M. Berens. Etüüd op 61 nr 4.

A. Põldmäe. Lihtne laul.

J. S. Bach. Väike prelüüd C-duur, II osa.

P. Tðaikovski. Magus unelm.

E. Grieg. Rahvameloodia (laul) op 12 nr 5.

C. Czerny. Etüüd op 139 nr 100.

E. Tamberg. Tuhkatriinu tants.

G. F. Händel. Menuett variatsioonidega.

E. Grieg. Valss.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 42, I osa.

1.3.5. VII õppeaasta lõpetamiseks:

A. Põldmäe. Vihmas ja päikeses.

C. Czerny. Etüüd op 718 nr 19.

J. S. Bach. Kahehäälne inventsioon C-duur.

E. Tamberg. Öö toob unenäod kaasa.

C. M. v. Weber. Sonatiin C-duur.

S. Aavik. Memme maja (lastelaulusaade).

D. Cimarosa. Sonaat a-moll.

J. S. Bach. Väike kahehäälne fuuga c-moll.

Ch. Dancla. Pala G-duur (viiuli saade).

R. Rannap. Südamlik pala.

C. Franc. Kaanon E-duur.

J. F. Bürgmüller. Þonglöör op 109.

R. Eespere. Unelaul.

E. Sarmanto. Boogie-woogie.

L. v. Beethoven. Sonatiin F-duur, I osa.

F. Schubert. Valss A-duur.

F. Kuhlau. Variatsioonid.

C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 50, I osa.

Lisa 4
Kinnitatud
haridusministri 19. märtsi 1999. a määrusega nr 13

KLASSIKALISE TANTSU AINEKAVA

1. Kohaliku omavalitsuse muusikakooli ainekava

1.1. ÕPPESISU

Klassikalise tantsu õppimist soovitatakse alustada 9--10 aasta vanusena, ent võib alustada ka 11--12 aasta vanusena.

Muidugi sõltub kõik lapse füüsilistest eeldustest, ent üldjuhul võib välja tuua, et hilisem alustamine ei anna enam nii häid tulemusi ja varasem alustamine võib kaasa tuua lapse hüppeliigese deformatsiooni.

1.1.1. Esimene õppeaasta

Esimesel õppeaastal õpilasel kohustuslikke esinemisi ei ole. Teisest õppeaastast alates esineb iga õpilane vähemalt korra poolaasta jooksul kahe eriilmelise numbriga õpilaskontsertidel.

Algõpetus -- klassikalise kehahoiaku, jalgade ja käte positsioonide, elementaarse koordinatsiooni omandamine.

Harjutused tugipuu ääres

Algselt omandatakse elemendid näoga toe poole seistes.

Jalgade väljapoolsuse tagamiseks õpitakse esmalt käik suunaga küljele, siis suunaga ette ja taha.

1. Kehahoiak.

2. Jalgade positsioonid.

I, II, III, V ja viimasena IV.

3. Käte positsioonid.

I, III ja viimasena II.

4. Demi-plié.

I, II, III, V ja IV.

5. Battements tendus I pos.

6. Battements tendus demi-plié'ga I pos.

7. Passé par terre I pos. ette-taha.

8. Rond de jambe par terre -- 1/4 kaupa en dehors et en dedans.

9. Battements tendus V pos.

10. Battements tendus V pos demi-plié'ga.

11. Rond de jambe par terre.

12. Battements tendus jetés I ja V pos.

13. Battements tendus pour le pied

a) kannaga maha II pos.

b) demi-plié'sse II pos.

14. Relevé lent 45o.

15. Battements tendus jetés piques.

16. Jala asend sur le con-de-pied.

17. Battements frappés.

18. Relevé tõus poolvarvastele.

a) sirgetel jalgadel

b) eelneva demi-plié'ga

c) lõpuga demi-plié'sse.

19. Keha painutus taha ja küljele.

20. Petits battements sur le con-de-pied.

21. Battements double frapés.

22. Battements fondus.

23. Grand plié I, II, III, V ja IV pos. (ühe käega toest hoides).

24. Rond de jambe par terre plié's tugijalal.

25. Battements retirés.

26. Battements relevés lents 90o.

27. Rond de jambe en l'air en dehors et en dedans.

28. Battements developpés.

29. Grands battements jetés.

30. Pas de bourrée (näoga toe poole).

Harjutused saali keskel

Harjutused samad, mis toe ääres -- nii en face kui épaulement ilma poolvarvastele tõusuta.

1. Épaulement croisé ja effacé IV ja V pos.

2. Poosid croisée, effacée ja ecartée kätega suurtes ja väikestes poosides, ette ja taha, varbaotsaga põrandal.

3. I, II ja III arabesques (varbaots põrandal).

4. Port de bras I, II ja III.

5. Temps lié par terre.

6. Port de bras IV.

7. IV arabesque (varbaots põrandal).

8. Elementaarne adagio läbivõetud poosides -- croisée, effacée, attitude, arabesque, développé ja relevé lent 90o.

9. Pas de bourrée en dehors et en dedans.

Allegro (ehk «hüpped»)

1. Temps levé I, II ja V pos.

2. Changement de pieds.

3. Échappé II pos.

4. Assemblé küljele, ette, taha.

5. Double assemblé.

6. Échappé IV pos. croisée ja effacée.

7. Pas balancé.

8. Pas jeté.

9. Sissonne simple.

10. Pas glissade küljele, ette, taha.

11. Sissonne fermée küljele, ette, taha.

12. Sissonne ouverte küljele, ette, taha.

1.1.2. Teine õppeaasta

Harjutuste sooritamine poolvarvastel. Elementaarne harjutuste sooritamine en tournante. Tuuride ja bateeringute algõpetus. Kiirema tempo kasutamine.

Harjutused tugipuu ääres

1. Poolpöörded ja täispööre V pos. kahel jalal, poolvarvastel en dehor ja en dedan.

2. Flic-flac en face.

3. Cond de jambe en l'air poolvarvastel.

4. Tombé kohapeal V-sse positsiooni ja coupé tugijala poolvarbale.

5. Battements soutenus tõusuga poolvarvastele kõikides suundades ja poosides croisée, effacée ja ecartée -- põrandal ja 45o.

6. Préparation tuurideks V pos.

7. Préparation tuurideks II pos.

8. Préparation tuurideks temps releve en dehors et en dedans.

Harjutused saali keskel

Kõik tugipuu ääres sooritatu esitatakse poolvarvastel.

1. Väike adagio -- demi-plié, grand-plié, battements développés, relevé lent 90o, preparation tuurideks II, IV ja V pos.

2. Battements tendus ja battements jetés en tournant en dehor et en dedans.

3. Poosid écartée ja IV arabesque.

4. Port de bras V ja VI.

5. Pas de bourrée ballotté croisée ja effacée -- varbaotsaga põrandal ja 45o.

6. Pas de bourrée dessus -- dessous.

7. Glissade en tournant.

8. Adagio -- pas de bourrée, port de bras.

9. Tours II-st, V-st ja IV-st positsioonist.

10. Pas couru.

Allegro (ehk «hüpped»)

1. Temps levé ühel jalal (koos sissonnes simples ja väike jeté).

2. Pas glissade.

3. Sissonne fermée poosides.

4. Balancé.

5. Pas de basque.

6. Pas emboté 45o.

7. Sissonne tombée.

8. Pas ballonné liikudes poosides.

9. Petit pas de chat.

10. Changement de pieds en tournant (1/2 ja 1/4 pööretega).

11. Tours en l'air.

12. Pas chassé kõikides suundades ja poosides.

13. Échappé battu.

14. Royale.

15. Entrechat -- quatre.

Harjutused varvastel

Kõik elemendid õpitakse kahe käega tugipuust hoides (näoga toe poole).

1. Relevé I, II, V pos.

2. Échappé II pos.

3. Relevé IV pos. croisée ja effacée.

4. Échappé IV pos. croisée ja effacée.

5. Assemblé soutenu küljelt.

6. Pas de bourrée en dedans et en dehors.

7. Pas couru I pos. ette ja taha.

8. Pas de bourrée suivi V pos.

9. Pas glissade.

10. Temps lié ette ja taha.

11. Sus-sous ette ja taha.

12. Double échappé.

1.1.3. III--IV õppeaasta

Tasakaalu kinnitamine. Keha ja käte plastika arendamine. Grand tours algõpetus. Suurte hüpete algõpetus.

Harjutused tugipuu ääres

Harjutuste ülesehituse kombineerimine. Poolpöörded ühel jalal.

1. Flic-flac en tournant.

2. Poolpööre poolvarvastel, sirgel tugijalal, töötav jalg 45o ees (pöördega toe poole), töötav jalg 45o taga (pöördega toest ära).

3. Développé ballotté.

4. Grand battements läbi kiire développé (pehmed battements).

5. Grand temps relevé en dehor et en dedans.

Harjutused saali keskel

1. Battements tendus. Battements tendus jetés. Rond de jambe par terre -- 1/4 ja 1/2 pööretega en dehors et en dedans.

2. Tours lents à la secondé suurtes poosides en dehors et en dedans.

3. Tours sur le con-de-pied ja tire-bouchon grand pliést.

4. Pas de bourrée en tournant en dehors et en dedans.

Allegro (ehk «hüpped»)

1. Pas échappé. Assemblé en tournant (alul 1/4 pööret).

2. Pas chassé.

3. Pas jeté fermé küljele.

4. Grand sissonné ouverte.

5. Pas assemblé battu.

6. Entrechat -- trois.

7. Entrechat -- cinq.

Harjutused varvastel

1. Double échappé II ja IV pos.

2. Pas de bourrée dessus -- dessous.

3. Glissade croisée, effacée, écartée.

4. Sissonne simple en face ja épaulement.

5. Pas polka.

6. Pas échappé II pos. en tournant.

7. Coupé -- ballonné.

8. Jeté fondu.

9. Glissade en tournant.

10. Préparation tours V pos. en dehors et en dedans.

11. Pas de bourrée de suivi.

12. Changement de pieds.

13. Tours sur le con-de-pied V pos.

1.1.4. V--VI õppeaasta

Eri hoovõttudega hüpete õppimine. Kombinatsioonilise ülesehituse keerulisus. Arvuline näitaja tuurides. Tempo kiirenemine. Suuremate katkete kasutamine.

Harjutused tugipuu ääres

Eelmistel õppeaastatel omandatu esitatakse kahe tuuriga V ja II positsioonist ja temps relevé tours lõpuga suurde poosi. 1/4, 1/8, 1/16 kasutamine tendu'st kuni grands battements jetés'ini.

1. Grands battements jetés passé 90o ette ja taha.

2. Flic-flac en tournant suurest poosist suurde poosi en dehors et en dedans.

3. Port de bras jalaga 90o ees või taga, poolvarvastel.

4. Grands battements jetés balancé.

Harjutused saali keskel

Kõik omandatu sooritatakse en tournante --

-- battements frappés;

-- double frappés;

-- battements fondus;

-- petits battements;

-- rond de jambe en l'air.

1. Battements divisés en quatre -- en dehors et en dedans -- eest ja tagant.

2. Tours sur le con-de-pied II, IV, V pos. en dehors et en dedans -- kaks pööret.

3. Tours sur le con-de-pied tire -- bouchon grand plié'st I, II, V pos. en dehors et en dedans.

4. Tours à la seconde II pos.

5. Tours IV pos. kõikides suurtes poosides.

6. Grand fouette effacée eest ja tagant en dehors et en dedans.

7. Itaalia fouette.

8. Tours sur le con-de-pied lõpetusega suurde poosi. 

9. Battements divisés poolpöördega.

10. Grand fouetté -- attitude, I, II, III arabesque.

11. Tours chaînés (kaheksa pööret).

Allegro (ehk «hüpped»)

Kõik eelnevatel aastatel omandatu sooritatakse bateeringuga.

1. Pas failli.

2. Brisée.

3. Brisée dessus -- dessous.

4. Grand assemble (coupé sammust, glissade, sissonne tombé, développé croisée'st).

5. Grand jeté attitude croisée, III arabesque.

6. Jeté passé effacée ja croisée 45o ja 90o.

7. Sissonne simple en tournante.

8. Rond de jambe en l'air sauté.

9. Gargoillade (rond de jambe double).

10. Cabriole 45o (sissonne ouverte, coupé, sissonne tombée, glissade, samm, coupé).

11. Pas ballotté.

12. Emboité en tournante.

13. Jeté en tournant.

14. Grand jeté attidude croisée, effacée, I, II, III arabesque -- pas couru glissade, pas de bourrée, sissonne tombée -- coupé.

15. Grand assemble en tournant.

16. Saut de basque.

17. Tours chainés diagonaalis effacée.

Harjutused varvastel

1. Pas de bourrée en tournant.

2. Changement de pieds en tournant.

3. Préparation tours sur le con-de-pied IV pos. en dehors et en dedans.

4. Sissonne simple poolpöördega.

5. Rond de jambe en l'air en dehors.

6. Tours glissade en tournant.

7. Tours sur le con-de-pied V pos.

8. Pas de bourrée suivi ringis.

1.1.5. VII õppeaasta

Klassikalise tantsu põhiliikumiste täiustamine. Tantsuliste kombinatsioonide lähtumine muusikalisest materjalist. Individuaalsuse väljaarendamine. Katkendite õppimine klassikalisest balletirepertuaarist.

Harjutused tugipuu ääres

Harjutuste sooritamine kiiremas tempos.

1. Fouetté pööre suurest poosist suurde poosi en dehors et en dedans.

Harjutused saali keskel

Suures adagio's hüpete kasutamine, grand tours kasutamine adagio's, sur le con-de-pied tours suurtest poosidest.

1. Port de bras suurtes poosides.

2. Tours suurtes poosides grand plié'st I, II, IV ja V pos. en dehors et en dedans.

3. Fouetté 45o en dehors -- 16 pööret.

4. Flic-flac en tournant suurtest poosidest suurde poosi en dehors et en dedans.

5. Grand fouetté en tournant en dedans I, II, III, IV arabesque, attitude.

6. Reversé en dehors et en dedans.

7. Tours chainé diagonaalis.

Allegro (ehk «hüpped»)

1. Pas soubresaut.

2. Grand pas balloté.

3. Grand pas de chat.

4. Grand fouetté sauté I, II, III arabesques ja attitude.

5. Pas cabriole fermé 45o küljele.

6. Entrechat-six.

7. Grand pas de basque.

8. Grand rond de jambe en l'air sauté.

9. Grand jeté passé küljele -- lõpuga III arabesque'is, attitude, croisée ja effacée ette.

10. Grand cabriole (samm coupé, glissade ja sissonne tombée abil).

11. Saut de basque.

12. Jete entrelacé.

13. Pas de chat.

14. Grand assemblé -- entrechat-six de volé.

15. Grand fouetté en tournant I ja IV arabesques.

Harjutused varvastel

Tantsuliste kombinatsioonide kasutamine.

1. Jeté en tournant liikumisega poolpööretega küljele.

2. Grande sissonne ouverte liikudes poosides attitudes ja arabesques.

3. Tours en dehors dégagé diagonaalis effacée.

4. Tours en dedans diagonaalis effacée.

5. Tours sur le con-de-pied IV ja V pos. (2--3 pööret).

6. Tours chainés diagonaalis.

7. Grand fouetté effacée ette ja taha.

8. Fouetté 45o (8--10 pööret).

9. Relevé ühel jalal, kõikides poosides 45o edasiliikumisega.

*1 Comprehensive Band Method by Bruce Pearson. Best in class. 1983. California. Yamaha Band Method. Copyright MCMLXXXVII by Alfred Publishing Co, Inc.

/otsingu_soovitused.json