Teksti suurus:

Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:27.05.2005
Avaldamismärge:RT I 2005, 29, 216

Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 05.05.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 18. mai 2005. a otsusega nr 840

I. Lennundusseaduses (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 138 ja 143; 88, 594; 2004, 25, 169; 30, 208; 81, 541; 87, 593) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 76–86).»

§ 2. Paragrahvi 5 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Paragrahvi 6:

1) senine tekst loetakse lõikeks 1;

2) täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Kui kokkuleppe alusel käitatav õhusõiduk ei ole kantud käitaja põhitegevuskohaks oleva riigi tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse, võib Lennuamet sõlmida 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikli 83bis nõuete kohase kokkuleppe nimetatud konventsioonist tulenevate funktsioonide ja kohustuste üleandmiseks käitaja põhitegevuskohaks olevale riigile.»

§ 4. Paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

« (5) Lennuameti peadirektor võib lennundustegevuse ohutuse või lennundusjulgestuse tagamiseks teha lennundustegevusega tegelevatele ettevõtjatele üldkorralduslikke ettekirjutusi.

(6) Lennuamet on pädev asutus (appropriate authority) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 2320/2002/EÜ (EÜT 355, 30.12.2002, lk 1–22) mõistes, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad, ning ta koordineerib lennundusjulgestusalast tegevust Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestusalaste standardite osas.»

§ 5. Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Õhusõiduki valmistamise ja hooldamise sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.»

§ 6. Seadust täiendatakse §-dega 91 ja 9 2 järgmises sõnastuses:

« § 91. Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite tehniline järelevalve perroonil

(1) Eesti lennuvälju kasutavate Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite tehnilist järelevalvet perroonil teostab Lennuamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli alla ei kuulu 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonis määratletud riiklikud õhusõidukid ning õhusõidukid, mille maksimaalne lubatud stardimass on kuni 5700 kg ja mida ei käitata ärilisel eesmärgil.

(3) Perroonil teostatava tehnilise järelevalve korra ja aruande vormid Eesti lennuvälju kasutavate Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ning Euroopa Liidu liikmesriikide õhusõidukite suhtes kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 92. Õhusõiduki lennukeeld

(1) Lennuohutusnõuete täitmata jätmise korral võib Lennuameti järelevalveametnik keelata Euroopa Liitu mittekuuluva riigi või Euroopa Liidu liikmesriigi õhusõiduki väljumise Eestis asuvalt lennuväljalt kuni puuduste kõrvaldamiseni.

(2) Õhusõiduki kinnipidamist tingivate puuduste ilmnemisel ja juhul, kui nimetatud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada lennuväljal, lubatakse õhusõidukil, mille lennukõlblikkus seda võimaldab, lennata kooskõlastatult õhusõiduki käitamise järelevalve eest vastutava riigi või õhusõiduki registreerijariigiga lennuväljale, kus on võimalik vead kõrvaldada. Kui viga mõjutab lennukõlblikkussertifikaadi kehtivust, võib lennukeelu tühistada ainult siis, kui käitaja saab loa riigilt või riikidelt, millest õhusõiduk üle lendab.

(3) Lennukeeld on õhusõidukile antud ametlik keeld lennuväljalt lahkumise kohta, millega kaasnevad õhusõiduki kinnipidamiseks vajalikud meetmed.»

§ 7. Paragrahvi 10:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Lennuametil on õigus õhusõiduki lennukõlblikkust tuvastada lennukõlblikkussertifikaadi kehtivusaja jooksul nii oma algatusel kui ka õhusõiduki omaniku või käitaja vastava taotluse alusel. Kui seda tehakse lennukõlblikkussertifikaadi kehtivusaja jooksul Lennuameti algatusel ja õhusõiduk osutub lennukõlblikuks, kannab kulud Lennuamet.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Lennuameti poolt õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.»

§ 8. Seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

« § 101. Õhusõiduki tehnilisele lisavarustusele esitatavad nõuded

(1) Kõik Eesti operaatorite poolt käitatavad ja/või tsiviilõhusõidukite riiklikus registris olevad õhusõidukid, välja arvatud ülikerglennukid, purilennukid, motopurilennukid, õhulaevad ja kuumaõhupallid, peavad olema varustatud sagedustel 121,5 ja 406 MHz töötava automaatse avariimajakaga (emergency locator-transmitter – ELT).

(2) Ärilisel eesmärgil käitataval õhusõidukil, mille lennukõlblikkussertifikaat anti välja enne 2002. aasta 1. jaanuari, võib kasutada mitteautomaatset avariimajakat, mis töötab sagedustel 121,5 ja 406 MHz.

(3) Lennuameti loal võivad õhusõidukid maksimaalse lubatud stardimassiga 5700 kg ja vähem, mida ei käitata ärilisel eesmärgil, kuni 2009. aastani olla varustatud sagedusel 121,5 MHz töötava automaatse avariimajakaga, mille parameetrid vastavad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 10 köite III (ICAO Annex 10 volume III) sätetele.

(4) Kõik maksimaalse stardimassiga üle 5700 kg või üle 19 reisija istekohaga turboreaktiiv- ja turbopropellermootoritega lennukid peavad olema varustatud õhus kokkupõrke vältimise süsteemiga ACAS II ( Airborne Collision Avoidance System).»

§ 9. Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise ning jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.»

§ 10. 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3. peatükk
TSIVIILÕHUSÕIDUKITE RIIKLIKU REGISTRI PIDAMINE».

§ 11. Paragrahvi 16:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tsiviilõhusõidukite riiklik register on Vabariigi Valitsuse poolt andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) alusel asutatud andmekogu tsiviilõhusõidukitele riikkondsuse andmiseks.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tsiviilõhusõidukite riikliku registri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 12. Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Õhusõiduki registreerimise eest tuleb tasuda riigilõivu.»

§ 13. Paragrahvi 19:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Registrisse kantakse teave õhusõiduki, selle omaniku ja käitaja ning seda teavet puudutavate muutuste kohta.»;

2) täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

« (5) Tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab vastavate andmete esitaja.

(6) Muudatuste tegemise eest õhusõiduki registreerimissertifikaadis, kui see ei ole seotud õhusõiduki kontrollimisega, tuleb tasuda riigilõivu.»

§ 14. Seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:

« § 191. Juurdepääs tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud andmetele

Tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse kantud andmed on avalikud. Juurdepääs tsiviilõhusõidukite riiklikule registrile toimub isikuandmete kaitse seaduses (RT I 2003, 26, 158; 2004, 30, 208) ning avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 25, 153; 26, 158; 32, õiend; 2004, 81, 542) sätestatud alustel ja korras.»

§ 15. Paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Lennundusloa väljaandmise eest, lennundusloa kannete pikendamise eest, ühekordse loa või ühekordse lennuloa väljaandmise eest ning välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.»

§ 16. Paragrahvi 232:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi annab välja Lennuamet. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui õhusõiduki meeskonnaliige ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele.»;

2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu.»

§ 17. Paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse sõna «eeskirja» sõnaga «eeskirjad».

§ 18. Paragrahv 241 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 241. Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ning õppima asuvate isikute terviseseisund, terviseuuringud ja neile tervisetõendite väljaandmine

(1) Õhusõiduki meeskonnaliikmete, lennuliikluse lennujuhtide ja -informaatorite ning nimetatud erialadel õppivate ning õppima asuvate isikute terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervisenõuetele ja seda tõendab sellekohane tervisetõend.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, uuendamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Esmakordselt vormistab ja annab tervisetõendi välja käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud tunnustatud arsti otsuse alusel Lennuamet. Tervisetõendi kehtivust pikendab või uuendab tulenevalt JAR FCL-3 kehtestatud nõuetest kas tunnustatud arst või Lennuamet.

(4) 120-tunnise täienduskoolituse läbinud arstil on õigus kontrollida I, II ja III klassi tervisenõuetele vastavatel kutsealadel töötavate isikute tervist ning välja anda Euroopa Ühinenud Lennuametite «Ühtsete lennundusnõuete» ja 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaseid tervisetõendeid, 60-tunnise täienduskoolituse läbinud arstil on õigus kontrollida II ja III klassi tervisenõuetele vastavatel kutsealadel töötavate isikute tervist ning välja anda Euroopa Ühinenud Lennuametite «Ühtsete lennundusnõuete» ja 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaseid tervisetõendeid.

(5) Käesolevas seaduses sätestatud tunnustatud arsti tegevuse üle teostab järelevalvet Tervishoiuamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160; 2004, 29, 192; 56, 400; 75, 520; 89, 612; 2005, 2, 4) sätestatud korras.»

§ 19. Seadust täiendatakse §-dega 242–24 4 järgmises sõnastuses:

« § 242. Tervisekontrolli tegija tunnustamine

(1) Lennuamet tunnustab tervisekontrolli tegijana arsti, kes:
1) on Tervishoiuameti tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud arstina ja on omandanud eriarstiabi eriala, mille kohta on talle väljastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tõend;
2) on läbinud 120-tunnise või 60-tunnise Euroopa Ühinenud Lennuametite poolt kinnitatud õppekava kohase lennundusmeditsiinialase koolituse tervisekontrolli tegijatele, mille on läbi viinud Euroopa Ühinenud Lennuametite tunnustatud koolitaja.

(2) Iga kolme aasta järel peab tunnustatud arst oma pädevuse säilitamiseks läbima 20-tunnise Lennuameti poolt heakskiidetud lennundusmeditsiinialase täienduskoolituse.

(3) Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Lennuametile järgmised dokumendid ja andmed:
1) taotlus tervisekontrolli tegijana tunnustamiseks, milles esitatakse ees- ja perekonnanimi, isikukood, töökoht ning kontaktandmed;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tõendi koopia;
3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia;
4) andmed tegevuskoha ruumide, sisseseade ja tervisekontrolli tegemiseks kasutatava aparatuuri kohta vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO Doc 8984) ja JAR-FCL 3 nõuetele.

(4) Lennuamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates tähtajatu tunnustamisotsuse, millega kinnitab arsti vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Tunnustamisotsus edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul tunnustamisotsuse tegemisest arvates.

(5) Lennuamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates otsuse arsti tunnustamisest keeldumise kohta, kui:
1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) arst esitas teadvalt valeandmeid.

(6) Lennuamet tunnistab arsti tunnustamisotsuse kehtetuks, kui:
1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele;
2) arst esitas teadvalt valeandmeid;
3) arst on korduvalt rikkunud tervisekontrolli korda;
4) arst ei ole pädevuse säilitamiseks tähtajaliselt läbinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolitust.

(7) Tunnustamisest keeldumise otsus või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus koos põhjendusega edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(8) Tunnustatud arstide nimekiri koos kontaktandmetega avaldatakse Lennuameti veebilehel.

(9) Tunnustamisotsuse, tunnustamisest keeldumise otsuse või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib arst esitada vaide majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

§ 243. Lennundusjulgestusalane kvalifikatsioon ja väljaõpe

(1) Lennundusjulgestusalast läbivaatust võib teha isik, keda Lennuamet on tunnustanud lennundusjulgestusalase läbivaatuse teostajana.

(2) Lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid võib täita vähemalt 20-aastane Eesti kodanik, kes valdab riigikeelt vähemalt kesktasemel, omab vähemalt keskharidust, on läbinud oma tööülesannete täitmiseks vajaliku koolituse ning kes ei kanna karistust kuriteo eest või kelle karistusandmed kuriteo kohta on karistusregistrist kustutatud. Lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitma hakkava isiku tervisliku seisundi hindamisel lähtutakse turvaseaduse (RT I 2003, 68, 461) alusel turvatöötaja tervisele kehtestatud nõuetest.

(3) Lennuettevõtja, lennuvälja käitaja, lennuettevõtja õhusõidukeid varustav toitlustusettevõtja, lennuettevõtja või lennuvälja käitajaga lepingulistes suhetes olev puhastusettevõtja, õhusõiduki hooldusega seotud ettevõtja ning õhuteed pidi edastatava kauba ja posti käitlemisega tegelevad ettevõtjad määravad lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitavad sellest Lennuametit.

(4) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab nõuded lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitva isiku koolitusele ja kvalifikatsioonile ning lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitva isiku valiku ja lennundusjulgestusalase läbivaatuse teostaja tunnustamise korra.

§ 244. Lennuameti pädevus koolituse ja eksamite korraldamise sertifitseerimisel

Lennuamet on pädev asutus (competent authority) Euroopa Komisjoni määruse 2042/2003/EÜ (ELT L 315, 20.11.2003, lk 1–165), millega kehtestatakse nõuded õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta, IV lisa (Osa 147) jaotise 147.1 punkti 1 kohaselt lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni koolituse ja eksamite korraldamise sertifitseerimisel.»

§ 20. Paragrahvi 25:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 25. Lennundusloaga antud õiguste kehtetuks tunnistamine ja kehtivuse peatamine»;

2) lõike 1 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused tunnistatakse kehtetuks või nimetatud õiguste kehtivus peatatakse, kui selle omanik:»;

3) lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna «, psühhotoksiliste»;

4) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lennuamet võib ametkondliku uurimise ajaks peatada lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused uurimise lõpuni.»;

5) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Lennuamet võib peatada lennundusloaga antud õiguste kehtivuse kuni 12 kuuks, kui isik on toime pannud käesoleva seaduse §-s 60 6, 6011, 6012, 6014, 6016, 60 20, 6021, 6023, 6027, 6028 või 6029 sätestatud väärteo.»

§ 21. Seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

« § 251. Lennundusloaga antud õiguste kehtivuse peatamise kord

(1) Lennundusloaga antud õiguste peatamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
3) õhusõidukit juhtinud isiku ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
4) õhusõiduki tüüp, mark ja registreerimistähis;
5) lennundusloaga antud õiguste peatamise tähtaeg, põhjendus ning faktiline ja õiguslik alus;
6) otsuse koostaja allkiri.

(2) Otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse viivitamata pärast otsuse allakirjutamist isikule, kelle lennundusloa kehtivus peatatakse. Nimetatud isik annab otsuse saamise tõendamiseks allkirja otsuse teisele eksemplarile ning märgib sellele otsuse saamise kuupäeva.

(3) Lennundusloaga antud õigused peatuvad otsuse teatavaks tegemisest arvates.

(4) Lennundusloaga antud õigused taastatakse pärast käesoleva seaduse § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud aluste äralangemist või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud tähtaja möödumist ning õiguste taastamine toimub lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise eeskirjade kohaselt.

(5) Lennundusloaga antud õiguste peatamise korral on lennundusloa omanik kohustatud lennundusloa andma peatamisotsuse tegijale või tema nimetatud teisele ametiisikule.»

§ 22. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamine

(1) Kapten või, kui temal ei ole see võimalik, õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama lennuõnnetusest või tõsisest lennuintsidendist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning esitama juhtunust 72 tunni jooksul kirjaliku ettekande.

(2) Kapten või, kui temal ei ole see võimalik, õhusõiduki omanik, valdaja või käitaja on kohustatud viivitamata teatama toimunud vahejuhtumist Lennuametile ja esitama juhtunust 72 tunni jooksul kirjaliku ettekande.»

§ 23. Seadust täiendatakse §-ga 351 järgmises sõnastuses:

« § 351. Lennuvälja ja kopteriväljaku ohutusjuhtimise süsteem ja käsiraamat

(1) Lennuväljal ja kopteriväljakul peab olema ohutusjuhtimise süsteem. Ohutusjuhtimise süsteem (Safety Management System – SMS ) on lennuvälja või kopteriväljaku ohutusalaseks juhtimiseks, kaasa arvatud lennuvälja või kopteriväljaku ohutusalaste üldsuundade rakendamiseks lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljatöötatud organisatsiooniline ülesehitus, mis sisaldab vastutuse jaotumist ning protseduure ja protsesse, mis tagavad kontrolli lennuvälja või kopteriväljaku ohutuse ja ohutu kasutamise üle.

(2) Lennuväljal ja kopteriväljakul peab olema käsiraamat. Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamat on dokument, milles on toodud asjakohane informatsioon lennuvälja või kopteriväljaku rajatiste, seadmete, teenistuste, käitamisprotseduuride, ohutusjuhtimise süsteemi, organisatsiooni ja juhtimise kohta. Nõuded lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamatu sisule ja koostamisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(3) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja peab vähemalt üks kord aastas korraldama ohutusjuhtimise süsteemi auditi ning lennuvälja või kopteriväljaku rajatiste ja seadmete ülevaatuse. Audit peab hõlmama lennuvälja või kopteriväljaku käitaja funktsioone ning lennuvälja või kopteriväljaku kasutajate, kaasa arvatud baseeruvate operaatorite, maapealse käitluse ja teiste teenuste osutajate välisauditit ja ülevaatust. Ohutusjuhtimise süsteemi auditeerimisaruande peab koostama selleks pädev ohutusekspert.»

§ 24. Paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.»

§ 25. Paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Lennuliiklusteenistuse sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.»

§ 26. Paragrahvi 39 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 27. Paragrahvi 40:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) EÜ Nõukogu määruses 2407/92/EMÜ (EÜT L 240, 24.08.1992, lk 1–7) lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta nimetatud lennutegevusloa annab välja majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(2) Lennutegevusloa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

2) lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 28. Paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks.

§ 29. Paragrahvi 42:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kontrolli lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmiseks viib läbi Lennuamet või käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 loetletud juhtudel pädev organisatsioon või Euroopa Ühinenud Lennuametite liikmesriigi lennundusadministratsioon. Lennuettevõtja sertifikaadi annab välja Lennuamet.»;

2) täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

« (6) Juriidilised isikud, kes ei ole lennuettevõtjad ja kes tegelevad mittetulundusliku lennutegevusega, peavad omama lennutegevuse käsiraamatut ja registreerima nende poolt harrastatava lennutegevuse Lennuametis. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused, registreerimistunnistuse väljaandmise, selle kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra ning nõuded lennutegevuse käsiraamatu sisule kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(7) Uue õhusõiduki tüübi või klassi sisseviimise eest lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse ja lennuettevõtja sertifikaadi ning lennundus- ja lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu.»

§ 30. Seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:

« § 421. Operatiiv-teenistuslik lennutegevus

Riigi ametiasutus, kelle tegevusvaldkonnaks on reageerimiskohustuslik ja operatiiv-teenistuslik lennutegevus, korraldab oma lennundustegevust vastavalt käesolevale seadusele ja lennundustegevuse protseduurireegleid sätestavatele käsiraamatutele, mis on eelnevalt kooskõlastatud Lennuametiga.»

§ 31. Paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 46. Regulaarne lennuühendus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega

Lennuettevõtjate poolt peetav regulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega toimub vastavalt välislepingutele või majandus- ja kommunikatsiooniministri nõusolekul.»

§ 32. 8. peatüki pealkiri ja § 47 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«8. peatükk
LENNUOHUTUST MÕJUTAVAD JUHTUMID

§ 47. Lennuohutust mõjutav juhtum

(1) Lennuohutust mõjutav juhtum on lennuõnnetus, tõsine lennuintsident, lennuintsident ja vahejuhtum.

(2) Lennuõnnetus on õhusõiduki kasutamisega seotud õnnetusjuhtum, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni ja mis põhjustab kellegi surma või raske tervisekahjustuse või mille tulemusena saab õhusõiduk tõsiseid vigastusi, on teadmata kadunud või asub ligipääsmatus kohas.

(3) Tõsine lennuintsident on lennuintsident, mille toimumise asjaolud oleksid võinud põhjustada lennuõnnetuse toimumise.

(4) Lennuintsident on õhusõiduki kasutamisega seotud, lennuohutust mõjutav, kuid mitte lennuõnnetusega lõppenud sündmus, mis toimub ajavahemikus isiku õhusõiduki pardale astumisest kavatsusega sooritada lend kuni kõigi pardal viibinud isikute õhusõidukist lahkumiseni.

(5) Vahejuhtum on tegevuse katkemine, puudus, viga või muu mittetavapärane asjaolu, mis mõjutas või oleks võinud mõjutada lennuohutust, kuid mille tagajärjel ei toimunud sündmust, mida saab määratleda lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendina.»

§ 33. Paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Tallinna lennuinfopiirkonnas toimunud lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimist korraldab struktuuriüksus (edaspidi uurimisüksus) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Uurimisüksus on uurimise teostamisel sõltumatu. Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise korra ning lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 34. Paragrahvi 55 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõna «, psühhotoksiliste».

§ 35. Seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:

« § 551. Alkoholi, narkootilise ja muu psühhotroopse aine tarvitamise keeld

(1) Õhusõiduki meeskonnaliige, lennuliikluse lennujuht ja -informaator, lendude korraldaja ning õhusõiduki lennundustehniline töötaja ei tohi oma töökohustuste täitmise ajal tarvitada alkoholi, narkootilist või muud psühhotroopset ainet ega olla nimetatud ainete mõju all.

(2) Tööandja on kohustatud jälgima, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal alkoholi, narkootilise või muu psühhotroopse aine mõju all. Tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni alkoholi, narkootilise ja muu psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks.»

§ 36. Paragrahv 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 58. Vastutuse piirmäära erisus

Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusest 785/2004/EÜ (ELT L 138, 30.04.2004, lk 1–6) kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele peab õhusõiduki puhul, mille maksimaalne lubatud stardimass on 2700 kg või vähem ning mida ei käitata ärilisel eesmärgil, kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR ühe kindlustusjuhtumi korral ühe reisija kohta olema vähemalt 100 000 SDR-i.»

§ 37. Paragrahvid 581–583 tunnistatakse kehtetuks.

§ 38. Seadust täiendatakse §-ga 584 järgmises sõnastuses:

« § 584. Hüvitis ja abi reisijate lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise ja pikaajalise hilinemise eest

Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 261/2004/EÜ (ELT L 046, 17.02.2004, lk 1–8) rakendamise, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus 295/91/EMÜ. Määruse rakendamine tagatakse Eesti territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate lendude ja kolmandast riigist sellistesse lennujaamadesse saabuvate lendude puhul. Vajadusel võtab Tarbijakaitseamet kasutusele vajalikud meetmed reisijate õiguste kaitsmise tagamiseks.»

§ 39. Paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 59. Lennuliiklustasud

(1) Lennuliiklustasud on:
1) lennujuhtimisteenuse eest võetav tasu lendamisel Tallinna lennuinfopiirkonnas instrumentaallennu reeglite järgi – marsruudi navigatsioonitasu;
2) lennujuhtimisteenuse või lennuinfoteenuse eest võetav tasu lendamisel lennuvälja või kopteriväljaku lähenemisalas, lähialas või lennuinfotsoonis – terminali navigatsioonitasu;
3) lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest võetavad tasud – maandumistasu, parkimistasu, reisijatasu ja starditasu.

(2) Lennuliiklustasude määrad kehtestab lennuliiklusteenust osutav ettevõtja. Lennuliiklustasude määramisel ja allahindluse tegemisel peab lennuliiklusteenust osutav ettevõtja lähtuma Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennuliiklustasude määramise põhimõtetest, arvestades, et lennuliiklustasude suurus ja allahindluse tingimused peavad olema selgelt määratud ja kehtima kõikidele kehtestatud tingimustele vastavatele teenuse kasutajatele ning olema avalikustatud hinnakirjas.

(3) Lennuliiklustasud avalikustatakse lennundusteabe kogumikus ( Aeronautical Information PublicationAIP) vähemalt 90 päeva enne kehtima hakkamist.

(4) Lennuliiklustasud makstakse enne õhusõiduki lahkumist lennuväljalt, kui teenust osutava ettevõtjaga ei ole teisiti kokku lepitud.

(5) Lennuliiklustasude maksmise tagab õhusõiduki käitaja, kui seaduses või lepingus ei ole sätestatud teisiti. Õhusõiduki omanik on lennuliiklusteenuse osutaja nõudmisel kohustatud andma teavet õhusõiduki käitaja tuvastamiseks ja lennuliiklustasude arvutamiseks.

(6) Lennuliiklustasu maksmisega viivitamise korral võib teenuseosutaja nõuda viivist 0,07 protsenti maksmata summast päevas ja keelduda viivitanud kliendile teenuse osutamisest kuni võla tasumiseni.

(7) Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel ja kaitsmisel osaleva Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude õhusõiduki lennuliiklustasud hüvitatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

(8) Lennuliiklustasusid ei võeta, kui õhusõidukiga sooritatakse:
1) Lennuametiga kooskõlastatud katselendu lennukõlblikkuse tuvastamiseks;
2) kontroll-lendu lennuliiklusteenuse osutaja navigatsiooniseadmete kontrollimiseks;
3) tagasipöördumislendu lähtelennuväljale tehnilistel põhjustel või halva ilma tõttu;
4) välisriigi riigipea või valitsusliikme ametliku visiidiga või erandjuhul muu Eesti Vabariigile välispoliitiliselt olulise ametliku visiidiga või humanitaarmissiooniga seotud lendu või lendu Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingu alusel, mille kohaselt on õhusõiduk nimetatud tasude maksmisest vabastatud. Selleks esitab Välisministeerium lennuliiklusteenuse osutajale eelneva taotluse;
5) otsingu- ja päästetöid.

(9) Lennuliiklustasusid ei võeta vastastikkuse põhimõttel välisriigi riiklikult õhusõidukilt, kui eelnevalt on lennuliiklusteenuse osutajale esitatud Välisministeeriumi vastav taotlus. Selline vabastus antakse taotluses kindlaksmääratud mahus ja perioodiks.

(10) Reisijatasu ei võeta:
1) alla kahe aasta vanuse lapse eest, kui ta reisib ilma eraldi piletita;
2) isiku eest, kes on määratud kontrollima õhusõidukit, selle seadmeid või meeskonda või kes lendab seda ülesannet täitma;
3) õhusõiduki meeskonnaliikme eest, kes on teel oma töökohale;
4) otsimis-, pääste- ja õppelendudel osalejate eest.

(11) Starditasu ei võeta lennuvälja ametlikul tööajal startivatelt õhusõidukitelt.»

§ 40. Paragrahvid 601 ja 602 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 601. Riiklik järelevalve lennuohutust, õhuruumi kasutamist ning lennuliikluse korraldamist ja teenindamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle

Lennuohutust, õhuruumi kasutamist ning lennuliikluse korraldamist ja teenindamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Lennuamet ja teised seadusega nimetatud riikliku järelevalve asutused.

§ 602. Lennuameti pädevus ja õigused riikliku järelevalve teostamisel

(1) Lennuameti pädevuses on riiklik järelevalve:
1) lennuettevõtjate, teiste lennundusega tegelevate äriühingute ja mittetulundusühingute lennutegevuse üle;
2) ehitiste ning lennuväljade ja kopteriväljakute vastavuse üle lennuohutusnõuetele;
3) lennuliiklusteenistuste üle lennuliikluse ohutu ja nõuetekohase korraldamise osas;
4) õhusõidukite lennu- ja keskkonnakõlblikkuse üle;
5) õhusõidukite valmistamise ja hooldamisega tegelevate ettevõtjate üle;
6) lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevusega tegeleva ettevõtja, lennuettevõtja või lennuvälja käitajaga lepingulistes suhetes oleva puhastusettevõtja või julgestusteenust osutava ettevõtja, lennuettevõtja õhusõidukeid varustava toitlustusettevõtja ning õhuteed pidi edastatava kauba või posti käitlemisega tegeleva ettevõtja poolt;
7) lennundusspetsialistide lennunduslubade vastavuse üle spetsialisti pädevusele.

(2) Ametnikul, kes teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riiklikku järelevalvet, on õigus:
1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas takistamatult ja ette teatamata;
2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi;
3) saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju;
4) keelata või peatada lennukõlblikkuse või keskkonnakõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki, samuti ohutusnõuetele mittevastava lennuvälja või kopteriväljaku käitamine;
5) kontrollida ehitusprojekti ja ehitise vastavust lennuohutusnõuetele;
6) nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise ekspertiise;
7) nõuda ehitamise või ehitise kasutamise osalist või täielikku peatamist;
8) korraldada ehitiste lennuohutusnõuete mittejärgimisest tingitud juhtumite põhjuste uurimist;
9) teha ettekirjutusi lennuohutust ja lennundusjulgestust reguleerivate õigusaktide täitmiseks lennuettevõtjale, muule õhusõiduki omanikule või käitajale, lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi omanikule, lennuohutust mõjutava ehitise omanikule, õhusõiduki valmistamise või hooldusega tegelevale ettevõtjale, lennuettevõtja õhusõidukeid varustavale toitlustusettevõtjale, lennuettevõtja või lennuvälja käitajaga lepingulistes suhetes olevale puhastusettevõtjale või julgestusteenust osutavale ettevõtjale, õhuteed pidi edastatava kauba või posti käitlemisega tegelevale ettevõtjale, lennuliiklusteenistusele või lennundusspetsialistile.

(3) Ametnik, kes teostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riiklikku järelevalvet, on kohustatud:
1) esitama töötõendi või käesoleva seaduse §-s 232 nimetatud sertifikaadi;
2) tagama talle riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

(4) Ehitistele kehtestatud lennuohutusnõuete järgimise riikliku järelevalve korral peab Lennuamet informeerima kohalikku omavalitsust selle tulemustest.

(5) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise tagamiseks lennundusjulgestuse järelevalve teostamise korra.»

§ 41. Paragrahvi 603:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 603. Ettekirjutus»;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Tarbijakaitseameti peadirektoril või tema poolt volitatud ametiisikul on õigus reisijate lennureisist mahajätmise või lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral teha lennuettevõtjale ettekirjutus reisijatele hüvitise maksmise ja abi osutamise nõudega. Tarbijakaitseameti tehtud ettekirjutus peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed.»;

3) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitseameti ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.»;

4) lõikes 3 asendatakse sõnad «lõikes 2» sõnadega «lõigetes 2 ja 2 1»;

5) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Ettekirjutus kuulub viivitamatule täitmisele ning selle vaidlustamine ei peata ettekirjutuse täitmist.»

§ 42. Paragrahv 606 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 606. Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamata jätmine

Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatamata jätmise eest teatamiskohustusliku isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»

§ 43. Paragrahv 6029 muudetakse §-deks 60 29 ja 6030 ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 6029. Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki käitamine

Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse sertifikaadita õhusõiduki käitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6030. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 604–6029 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600; 2005, 20, 126) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; RT III 2004, 9, 96; RT I 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 604–6029 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Lennuamet.»

§ 44. Paragrahv 611 tunnistatakse kehtetuks.

II. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2004, 76, 526; 75, 521; 84, 572; 86, 583; 87, 593; 89, 611; 2005, 1, 1; 2, 4; 15, 87; 22, 151) tehakse järgmised muudatused:

§ 45. Paragrahv 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 111. Lubade ja sertifikaatide väljaandmine, kehtivuse pikendamine ja nendes muudatuste tegemine

(1) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(2) Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamise eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:
1) 500 krooni, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on kuni 450 kg;
2) 500 krooni + 100 krooni x kaalukoefitsient «K», kus K=MTOW (maksimaalne stardimass) : 1000;
3) lisaks punktis 1 või 2 sätestatule täiendavad 10 000 krooni, kui tuvastatakse välisriigis asuva õhusõiduki lennukõlblikkust.

(3) Lennuettevõtja sertifikaadi, õhusõiduki valmistamise ja hooldamise sertifikaadi, lennuliiklusteenistuse sertifikaadi ning lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni iga nimetatud toimingu eest.

(4) Lennundusloa väljaandmise eest mittetulunduslikuks lennundustegevuseks tasutakse riigilõivu 300 krooni, äriliseks lennundustegevuseks 700 krooni.

(5) Lennundusloa kannete pikendamise ja uute kannete tegemise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(6) Välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(7) Ühekordse loa või ühekordse lennuloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

(8) Muudatuse tegemise eest õhusõiduki registreerimissertifikaadis, kui see ei ole seotud õhusõiduki kontrollimisega, tasutakse riigilõivu 70 krooni iga sissekande eest.

(9) Uue õhusõiduki tüübi või klassi sisseviimise eest lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(10) Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

(11) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(12) Lennundus- ja lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.»

§ 46. Paragrahv 112 tunnistatakse kehtetuks.

III. § 47. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(2) Käesoleva seaduse § 6 lennundusseaduse § 91 osas jõustub 2006. aasta 1. märtsil.

(3) Käesoleva seaduse § 8 lennundusseaduse § 101 lõike 1 osas jõustub 2005. aasta 1. augustil.

(4) Käesoleva seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud lennundusseaduse §-d 24 1 ja 242 ning käesoleva seaduse § 29 lennundusseaduse § 42 lõike 6 osas jõustuvad 2006. aasta 1. jaanuaril.

(5) Käesoleva seaduse § 40 lennundusseaduse § 602 lõike 5 osas jõustub 2005. aasta 15. juulil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

/otsingu_soovitused.json