Teksti suurus:

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006» meetme 3.11 «Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed» alameetme 3.11.2 «Vesiviljeluse investeeringutoetus» tingimused

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.07.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 11.07.2012, 8

«Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006» meetme 3.11 «Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed» alameetme 3.11.2 «Vesiviljeluse investeeringutoetus» tingimused

Vastu võetud 15.04.2004 nr 38
RTL 2004, 45, 778
jõustumine 30.04.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
30.07.2004/127 RTL 2004, 109, 1746 20.08.2004
10.05.2005/54 RTL 2005, 53, 751 27.05.2005
02.07.2012RT I, 11.07.2012, 414.07.2012

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 16 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määruses sätestatakse Struktuuritoetuse seadus § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava (edaspidi arengukava ) kolmanda prioriteedi meetme 3.11 «Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed» alameetmest 3.11.2 «Vesiviljeluse investeeringutoetus» vesiviljeluse investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise alused, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, taotluse esitamise tähtaeg ja asutus, kellele taotlus esitatakse, taotluse läbivaatamise tähtaeg, taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord ning toetuse väljamaksete teostamise tingimused ja kord.

§ 2.  Vesiviljelus

  Vesiviljelus selle määruse tähenduses on EL Nõukogu määruse 2792/1999/EÜ, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30. 12. 1999, lk 10–28), lisa III punktis 2.2 (a) toodud tegevus.
[RTL 2005, 53, 751 - jõust. 27.05.2005]

§ 3.  Toetuse eesmärk

 (1) Toetuse üldine eesmärk on vesiviljeluse arendamine ja kaasajastamine.

 (2) Toetuse spetsiifilised eesmärgid on järgmised:
 1) tootmishoonete ja rajatiste kaasajastamine;
 2) toodangu kvaliteedi tõstmine rahuldamaks töötleva tööstuse vajadusi;
 3) vesiviljelusega kaasneva keskkonnakoormuse vähendamine;
 4) toodangumahu suurendamine.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 4.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust võib taotleda:
 1) vesiviljelusehitiste (tiigid, basseinid, kiirvoolukanalid, regulaatorid, veekogu kohandamiseks vajalikud rajatised, sisekasvatushooned, haudemajad, kalahoidlad, piirderajatised jms) ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks;
 2) vesiviljelusehitiste juurde kuuluvate seadmete (haude-, söötmis-, veevarustus-, veepuhastus-, kala sorteerimis-, loendamis-, kaalumis-, ladustamis-, aereerimis- ja temperatuuri reguleerimise seadmete jms) ostmiseks ja paigaldamiseks;
 3) vesiviljelusehitiste juurde kuuluvate juhtimissüsteemide (hapniku mõõtmise süsteemid, PH mõõturid jms), sh integreeritud infotehnoloogia (arvuti riist- ja tarkvara) ostmiseks ja paigaldamiseks;
 4) kalakasvatussumpade ja teisaldatavate plastikbasseinide ostmiseks ja paigaldamiseks;
 5) kalakasvatussumpade hooldamisseadmete (ujuvplatvormid, tõstukid, kalapumbad jms) ostmiseks ja paigaldamiseks;
 6) kalakasvatussumba teeninduspaatide ostmiseks;
 7) vesiviljelustoodete esmaseks töötlemiseks «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) § 3 lõike 2 tähenduses vajalike seadmete ja vahendite ostmiseks ja paigaldamiseks;
 8) vesiviljelustoodete transpordiks vajalike konteinerite (koos temperatuuri reguleerimise seadmete, aeraatorite jms-ga) ostmiseks ja paigaldamiseks;
 9) negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks suunatud veepuhastusehitiste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks;
 10) veepuhastusehitistega kaasnevate vajalike seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks;
 11) vesiviljelusehitiste valvesüsteemide ostmiseks ja paigaldamiseks.

 (2) Lõikes 1 nimetatud investeeringu osaks võib olla järgnev ettevalmistav töö:
 1) kavandatud investeeringuobjektiga kaasnev tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö;
 2) toetuse taotluse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus;
 3) investeeringuga seotud keskkonnamõjude hindamine “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses” (RT I 2005, 15, 87) sätestatud juhtudel.
[RTL 2005, 53, 751 - jõust. 27.05.2005]

§ 5.  Toetuse määr

 (1) Toetust antakse kuni 50% investeeringu maksumusest. Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 9 ja 10 nimetatud toetatavate tegevuste puhul võib toetuse määraks olla kuni 60% investeeringu maksumusest.

 (2) Investeeringu maksumuse moodustavad:
 1) investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus;
 2) ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus, mis võib olla kuni 12% punktis 1 nimetatud maksumusest.

 (3) Kui ettevalmistava töö maksumus ületab 12% lõike 2 punktis 1 nimetatud maksumusest, arvestatakse ettevalmistava töö maksumuseks 12%.

 (4) Maksimaalne taotletav toetuse summa ühe taotleja kohta on:
 1) 2 112 291 krooni aastas;
 2) 6 336 873 krooni kolmel kalendriaastal kokku.

 (5) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud toetuse taotluse ja äriprojekti ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse eest makstav toetus ei tohi ületada 15 000 krooni.

 (6) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud kalakasvatussumba teeninduspaadi maksumuseks võib olla kuni 400 000 krooni ja maksimaalseks kiiruseks mitte rohkem kui 15 sõlme.

 (7) Taotlejale võib anda toetust kavandatava projekti maksumuse ja oma- ja laenuvahendite vahe suuruses. Projekti maksumuse ning oma- ja laenuvahendite vahe suurus arvestatakse eraldi iga kavandatava majandusaasta kohta, juhul kui projekti teostamine on kavandatud mitmele majandusaastale.
[RTL 2005, 53, 751 - jõust. 27.05.2005]

3. peatükk TOETUSE TAOTLEJALE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 6.  Toetuse taotleja (edaspidi taotleja)

  Toetust võivad taotleda vesiviljelusega tegelevad või sellega alustada soovivad ettevõtjad.

§ 7.  Taotlejale esitatavad nõuded

 (1) Toetust võib anda taotlejale:
 1) kelle majanduslikku jätkusuutlikkust võib eeldada vähemalt viie investeeringujärgse aasta osas. Järelevalve periood algab viimase toetuseosa laekumisest taotleja või kapitalirendile (liising) andja arveldusarvele;
 2) kes täidab keskkonna- ja hügieeninõudeid või hakkab neid täitma pärast investeeringu teostamist;
 3) kellel ei ole riiklikke maksuvõlgnevusi või maksuvõlad on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt;
 4) kelle majandusaasta aruanne taotlemisele eelnenud aastal kajastab vähemalt 12 kalendrikuu majandustegevust, või füüsiline isik, kes on vahetult toetuse taotlemisele eelnenud aastal tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana vähemalt 12 kalendrikuud;
 5) kes jätkab kavandatava investeeringu järgselt vesiviljelustoodete tootmist vähemalt viie investeeringujärgse majandusaasta jooksul;
 6) kes omab kutse-, keskeri- või kõrgharidust bioloogia, zooloogia, kalanduse või kalakasvatuse alal või vähemalt üheaastast erialast töökogemust vesiviljelusega tegelevas ettevõttes või lepingut konsulendiga, kes on atesteeritud «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» (RT I 2000, 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531; 2002, 16, 93; 56, 352; 96, 566; 2003, 15, 84; 23, 139; 51, 352; 81, 547; 88, 591 ja 593; 2004, 12, 81) § 53 lõikes 9 sätestatud korras. Kui tegemist on äriühinguga, siis peab pädevusnõuetele vastama vähemalt üks juhatuse liige või täistööajaga töötaja;
 7) kelle kasutuses olevad vesiviljelusehitised või piiritletud alad on registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumajandusloomade ehitiste registris või need registreeritakse «Loomatauditõrje seaduses» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135) sätestatud juhtudel investeeringujärgselt.

 (2) Taotlemisel esitatud andmete muutumisest on taotleja ja toetuse saaja kohustatud kohe kirjalikult teavitama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (edaspidi Amet).

§ 8.  Investeeringule esitatavad nõuded

 (1) Toetust saab taotleda §-s 4 nimetatud investeeringuks, kui kavandatav investeeringuobjekt asub Eestis.

 (2) Taotleja peab investeeringuobjekti kohta olema väljastanud vähemalt kolm vormikohast ja identset pakkumiskutset (lisa 1) koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi  investeeringuobjekti pakkumiskutse) ja saanud vähemalt kolm hinnapakkumist koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine), mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Kui investeeringuobjekti maksumus ei ületa 156 466 krooni, peab taotleja olema väljastanud vähemalt ühe investeeringuobjekti pakkumiskutse ja saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise.

 (3) Ettevalmistava töö kohta peab olema isik, kellelt taotleja tellis tööd või teenust, väljastanud arve või arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal ning selle eest on makstud enne taotluse esitamist .

 (4) Taotleja peab ettevalmistava töö kohta olema väljastanud vähemalt kolm vabas vormis koostatud pakkumiskutset ja saanud vähemalt kolm hinnapakkumist, kui ettevalmistava töö maksumus ületab 156 466 krooni.

 (5) Toetatava tegevuse osaks ei või olla järgmised kulutused:
 1) maa ja olemasolevate ehitiste ostmine, rentimine või liisimine;
 2) tolli-, sisseveo-, käibe- ja muud maksud, mida hüvitatakse, kompenseeritakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti üldisest maksusüsteemist;
 3) tasu taotleja enda või tema töötajate poolt tehtud tööde eest;
 4) tegevuskulud, kaasa arvatud remondi- ja rendikulud, kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja transpordikulud;
 5) kasutus- ja kapitalirent, kui lepingu lõppemisel ei lähe vara omandiõigus üle taotlejale;
 6) sularahamaksed, pangalõiv, tagatismaksed ja muud sarnased maksed;
 7) sõiduvahendite ostmine, välja arvatud sõiduvahendile paigutatavad seadmed, mille eripära tuleneb taotleja poolt toodetavatest vesiviljelustoodetest;
 8) investeeringu koosseisu arvatud avaliku sektori halduskulud, kaasa arvatud Ameti poolt tehtavad kulutused, sh järelevalve ja kontrolli teostamise eest vastutavate ametnike töötasud, rendi-, üld- ning juhtimiskulud;
 9) juriidilisteks konsultatsioonideks, raamatupidamisteenuse eest tasumiseks, patentide ja litsentside ostmiseks ning teostatavusuuringuteks, välja arvatud ettevalmistavaks tööks tehtud kulutused;
 10) kulutused reklaamile;
 11) kasutatud seadmete ostmine ja paigaldamine;
 12) seadmete paigaldamine ilma ostmiseta;
 13) veekogude asustamine;
 14) kasvatatavate veeorganismide ja sööda ostmine;
 15) investeeringuobjektid, mida kasutatakse kalapüügi teenuse osutamiseks kolmandale isikule .

 (6) Taotleja ja väljavalitud hinnapakkuja ning nende osanik või aktsionär ei tohi omada üksteise äriühingus osalust ega tohi kuuluda üksteise äriühingu juhatusse või nõukokku. Kui taotlejaks või väljavalitud hinnapakkujaks on füüsilisest isikust ettevõtja, siis ei tohi nimetatud isikud osaleda üksteise ettevõtluses.
[RTL 2005, 53, 751 - jõust. 27.05.2005]

4. peatükk TOETUSE TAOTLUSELE ESITAVAD NÕUDED 

§ 9.  Toetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid

 (1) Toetuse taotlemiseks tuleb Ametile esitada investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu:
 1) vormikohane taotlus (lisa 2);
 2) vormikohane äriprojekt (lisa 3);
 3) taotleja või taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia ja seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
 4) koopia maksukohustuslaste registri tõendist, kui taotlejaks on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse;
 5) mitte varasema kui taotluse esitamisele eelnenud kuu esimese päeva seisuga väljastatud Maksu- ja Tolliamet tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused ja et tal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
 6) äriühingu puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande koopia, kusjuures majandusaasta aruanne kajastab ettevõtja vähemalt 12 kalendrikuu pikkust tegevust;
 7) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande koopia; füüsilisest isikust ettevõtja puhul, kes vastavalt «Raamatupidamise seadusele» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) peab kassapõhist raamatupidamise arvestust, taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud koond ettevõtluse tulude ja kulude kohta, kusjuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või ettevõtluse tulude ja kulude koond kajastavad ettevõtja vähemalt 12 kalendrikuu tegevust;
 8) taotleja esitatud majandusaasta bilansile vastav pikaajaliste kohustuste loetelu taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga, milles näidatakse ära kreeditori nimi ja kohustuse suurus. Lisatakse kreeditori kinnitus loetelus märgitud pikaajalise kohustuse täitmise kohta, milles on kajastatud graafikujärgne viimane maksetähtaeg kinnituse väljaandmise kuupäeva, kuidmitte varasema kui taotlemisele eelnenud kuu esimese päeva seisuga. Kreeditoride kinnitus ei ole vajalik «Põllumajandusreformi seadusest» (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945; 1997, 13, 210; 16, 264; 2002, 53, 336; 2003, 17, 95) tulenevate ühistatud vara ja tööosakute kompenseerimise kohustuste kohta;
 9) põhivara nimekiri taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta viimase päeva seisuga, mis kajastab põhivara ostmise või ehitamise aastat, soetusmaksumust ja põhivara soetusmaksumust kokku;
 10) ehitusloa või valla- või linnavalitsuse kirjaliku nõusoleku koopia «Ehitusseaduses» (RT I 2002, 47, 297; 2002, 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) sätestatud juhtudel;
 11) koopia väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumisele vastavast investeeringuobjekti pakkumiskutsest koos tehnilise spetsifikatsiooniga;
 12) vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise koopiad koos tehnilise spetsifikatsiooniga, kui investeeringuobjekti maksumus ületab 156 466 krooni või vähemalt ühe hinnapakkumise koopia koos tehnilise spetsifikatsiooniga, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus on alla 156 466 krooni;
 13) vormikohane hinnavõrdlustabel (lisa 4), kui § 5 lõikes 2 nimetatud investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni;
 14) [Kehtetu – RTL 2005, - jõust. 2005]
 15) keskkonnamõju hindamise aruande koopia vastavalt “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele” juhul, kui sellele taotletakse toetust ettevalmistava tööna;
 16) mitte varasema kui taotluse esitamisele eelnenud kuu esimese päeva seisuga taotleja senise tegevuskohajärgse valla- või linnavalitsuse õiend selle kohta, et taotlejale ei ole tehtud ettekirjutust keskkonnakaitsenõuete rikkumise eest või et ettekirjutuses märgitud puudus on kõrvaldatud;
 17) koopia arve-saatelehest või arvest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö teenuse ning nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava pangakonto väljavõtte või maksekorralduse koopia;
 18) taotleja või tema ühe täistööajaga töötaja pädevust tõendav dokument, milleks on erialast haridust tõendava dokumendi, töölepingu või tööraamatu koopia või selle väljavõte või konsulendiga sõlmitud lepingu koopia.

 (2) Lisaks esitab taotleja Ametile avalduse “Struktuuritoetuse seaduse” § 9 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuste registrisse kandmiseks.
[RTL 2005, 53, 751 - jõust. 27.05.2005]

§ 10.  Taotluse esitamine ja tähtaeg

 (1) Toetuse taotlemiseks tuleb esitada Ametile taotlus ja äriprojekt ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi  taotlus ) selleks ettenähtud tähtajal.

 (2) Lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi koopia esitamist. Taotlemisel esitatakse ka koopiad kõikidest esitatavatest originaaldokumentidest ja dokumentide koopiatest.

 (3) Kui taotleja andmeid ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud, esitab taotleja toetuse esmakordsel taotlemisel koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega avalduse andmete registrisse kandmiseks.

 (4) Amet teatab toetuse taotluste esitamise ja toetuse väljamaksmiseks ettenähtud dokumentide esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. peatükk TAOTLEJA JA TAOTLUSE VASTAVAKS TUNNISTAMISE ALUSED JA KORD 

§ 11.  Taotluse vastuvõtmine

 (1) Amet kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

 (2) Amet teostab väljatrüki taotleja äriregistri kaardist, mis allkirjastatakse taotleja poolt.

 (3) Taotluse esitamisel tehtud kontrolli tulemused kantakse kontroll-lehele, kuhu märgitakse esitatud ja esitamata dokumendid.

 (4) Kui taotlus koos kõikide nõutavate dokumentidega on esitatud tähtaegselt, registreerib Amet taotluse infosüsteemis ning teeb väljatrüki § 9 lõikes 2 nimetatud avalduse osast kahes eksemplaris, mille allkirjastavad taotleja ja avalduse vastuvõtmiseks Ameti volitatudametnik. Volitatud ametnik avab taotlustoimiku, millele lisatakse avalduse osa väljatrükk, taotleja äriregistri kaart ja kontroll-leht. Teine eksemplar avalduse osa väljatrükist väljastatakse taotlejale .

 (5) Kui taotleja ei esitanud toetuse taotlemiseks kõiki nõutavaid dokumente või ei esitanud taotlust tähtaegselt, taotlust vastu ei võeta ja taotlustoimikut ei avata.

 (6) Kui taotluse vastuvõtmisel ei saa üheselt tõlgendada nõutava dokumendi vajadust ja sisulist täpsust, siis taotlus võetakse Ameti poolt vastu ja avatakse taotlustoimik.
[RTL 2005, 53, 751 - jõust. 27.05.2005]

§ 12.  Taotluses esitatud andmete kontroll kohapeal

 (1) Amet kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, tema eelneva majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust ettenähtud nõuetele.

 (2) Ameti järelevalveametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida taotleja ettevõttes, sealhulgas hoones ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente taotleja nõusolekul. Ameti järelevalveametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida selle isiku nõusolekul, kelle käest taotleja investeeringu tegemiseks tellib teenust või tööd või ostab kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoones ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente ettevõtte esindaja juuresolekul.

 (3) Järelevalvetoimingu tulemuste kohta koostab järelevalveametnik kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalveametnik ja taotleja või isik, kelle käest taotleja investeeringu tegemiseks tellib teenust või tööd või ostab kaupa.

 (4) Amet määrab vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõikele 3 taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui esitatud taotluses või muudes käesoleva määruse alusel esitatud dokumentides on ebatäpsusi.

§ 13.  Majandustegevuse hindamine

 (1) Taotluses esitatud andmete alusel hindab Amet taotleja, tema eelnenud majandustegevuse, kavandatava projekti ja sellele järgneva majandustegevuse vastavust arengukavas, «Struktuuritoetuse seaduses» ja käesolevas määruses sätestatud vastavatele nõuetele.

 (2) Lõikes 1 nimetatud vastavaks tunnistamiseks võrdleb Amet taotluses märgitud andmeid omavahel ning neid andmeid tõendavates dokumentides esitatud andmetega ning analüüsib taotleja eelnenud majandustegevust ja kavandatavale projektile järgnevat majandustegevust kajastavaid andmeid ja nende omavahelisi seoseid.

 (3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks on Ametil õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid ja vajaduse korral küsida taotlejalt selgitusi esitatud andmete täpsustamiseks .

 (4) Taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta andmete alusel taotleja majandustegevuse jätkusuutlikkuse analüüsimiseks tehakse kindlaks, kas tema maksevõime näitaja on suurem kui 1,0, likviidsuskordaja on suurem kui 0,3, käiberentaabluse näitaja on suurem kui 0 protsenti ja võlakordaja ei ole suurem kui 2,3. Selleks arvutatakse äriprojektis taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud finantsmajanduslike näitajate alusel:
 1) maksevõime näitaja, milleks käibevara summa jagatakse lühiajaliste kohustuste summaga;
 2) likviidsuskordaja, milleks käibevara summa, millest on maha arvatud varude summa, jagatakse lühiajaliste kohustuste summaga;
 3) käiberentaabluse näitaja, milleks puhaskasumi summa jagatakse netokäibe summaga;
 4) võlakordaja, milleks pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste summa jagatakse omakapitali summaga.

 (5) Analüüsimisel tehakse kindlaks, et kavandatav toetuse summa ei ületa äriprojektis näidatud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohustuste ja omakapitali summa kuuekordset mahtu.

 (6) Analüüsimisel tehakse kindlaks, et taotlejale antakse toetust majandusaastal kavandatava projekti maksumuse ja taotleja kavandatava projekti tegemise majandusaastal selle projekti tegemiseks kasutatavate oma- ja laenuvahendite vahe suuruses. Kavandatava projekti maksumuse ning oma- ja laenuvahendite vahe suurus arvestatakse eraldi iga kavandatava majandusaasta kohta, juhul kui projekti tegemine on kavandatud mitmele majandusaastale.
[RTL 2005, 53, 751 - jõust. 27.05.2005]

§ 14.  Taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamine

 (1) Vesiviljeluse toetuse taotleja, tema eelnenud majandustegevus, kavandatav investeering ja sellele järgnev majandustegevus on toetuse saamiseks esitatud nõuetele vastav, kui:
 1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
 2) kõik võrreldavad andmed, sh analüüsitavad finantsmajanduslikud andmed ja nende omavahelised seosed samasust kinnitavad.

 (2) Ameti selleks volitatud ametnik koostab kontroll-lehe. Kui taotleja, tema eelnenud majandustegevus, kavandatav projekt või sellele järgnev majandustegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, tuleb kontroll-lehel märkida, millistele nõuetele ja milliste andmete põhjal mittevastavus kindlaks tehti.

6. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMINE JA RAHULDAMATA JÄTMINE 

§ 15.  Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

 (1) Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmisest arvates «Struktuuritoetuse seaduse» § 20 lõike 2 punkti 3 alusel. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus vormistatakse Ameti peadirektori käskkirjaga.

 (2) Vajaduse korral võib Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teha 90 tööpäeva jooksul taotluse vastuvõtmisest arvates, teatades otsuse tegemise tähtaja pikendamisest lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotlejale. Otsuse tegemise tähtaja pikendamist tuleb põhjendada.

 (3) Lõikes 2 nimetatud juhul jätkatakse teiste taotluste läbivaatamist ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste tegemist taotluste menetlemise järjekorras.

 (4) Toetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
 1) toetuse taotlus ei ole nõuetekohane;
 2) toetuse taotleja või investeeringuobjekt ei vasta §-des 4–10 ja §-s 13 toodud või muudele ettenähtud nõuetele;
 3) toetuse taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab Ametit otsuse tegemisel pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt (edaspidi valeandmed);
 4) ilmsed ebatäpsused ei ole kõrvaldatud Ameti määratud tähtaja jooksul;
 5) taotleja või isik, kellelt taotleja investeeringu tegemiseks tellib teenust või tööd või ostab kaupa, ei võimalda järelevalve teostamist;
 6) taotleja on jätnud toetuse «Struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõike 4 alusel kehtestatud korras tähtajaks tagasi maksmata;
 7) taotleja on esitanud Ametile enne lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist kirjaliku avalduse taotluse edasise menetlemise lõpetamiseks.

 (5) Kui ettevalmistavad tööd ei vasta § 4 lõike 2, § 5 lõike 2 punkti 2, § 8 lõigete 3 ja 4 või muudele ettenähtud nõuetele, jäetakse toetuse taotlus rahuldamata ettevalmistavate tööde osas.

 (6) Kui lõikes 1 nimetatud korras määratud järjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse andmise järel puuduvad rahalised vahendid, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks esitatud nõuetele.

 (7) Amet saadab taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse käskkirja koopia otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.
[RTL 2004, 109, 1746 - jõust. 20.08.2004]

§ 16.  Toetuse vastuvõtmise kinnitamine

 (1) Amet saadab taotlejale pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist selle kohta kahes eksemplaris Ameti peadirektori või tema volitatud ametniku allakirjutatud kinnituskirja ja kuludeklaratsiooni vormi (lisa 5) posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

 (2) Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks kirjutab taotleja kinnituskirjale alla, märgib allakirjutamise kuupäeva ja tagastab kinnituskirja ühe eksemplari Ametile 15 kalendripäeva jooksul, arvates kinnituskirja saamisest posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

 (3) Kinnituskirja tagastamisega kinnitab taotleja, et on nõus toetust vastu võtma ja kohustub täitma muid toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning toetuse mittesihipärase kasutamise korral saadud raha Ameti nõudmisel tagasi maksma. Samuti lubab taotleja Ametil teostada järelevalvet investeeringu teostamise ja toetuse sihipärase ning tähtaegse kasutamise üle ning Ameti määratud tähtajal esitada Ametile kirjalikud andmed toetuse mõju hindamiseks viie aasta jooksul alates viimase toetusosa väljamaksmisest.

 (4) Investeeringuobjekti teostamisega ei tohi alustada ja investeeringuobjekti tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui toetuse taotluse esitamisele vahetult järgneval päeval.

 RTL 2004, 109, 1746 - jõust. 20.08.2004)

7. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED 

§ 17.  Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

 (1) Toetuse saaja võib esitada investeeringut tõendavaid dokumente (koos kuludeklaratsiooniga) kuni neljas osas ühe taotluse kohta. Amet teatab kuludokumentide esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded samaaegselt toetuse taotluste esitamise tähtajaga.

 (2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korras pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osadena tasumist, kuid mitte varem kui pärast kinnituskirja allkirjastamist Ametile kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
 1) isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia;
 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia;
 3) osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia juhul, kui investeeringuobjektiks oli ehitis.

 (3) Ettevalmistavate tööde kulutuste hüvitamiseks toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja Ametile pärast kinnituskirja tagastamist Ametile kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
 1) isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia;
 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia.

 (4) Kapitalirendi puhul esitab taotleja Ametile pärast investeeringu täielikku või osalist tegemist ja selle eest tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras, kuid mitte varem kui pärast kinnituskirja allkirjastamist, toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
 1) isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia;
 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia;
 3) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku koopia.

 (5) Lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 ning lõike 4 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.

§ 18.  Riiklik järelvalve

 (1) Amet kontrollib enne toetuse väljamaksmist toetuse saaja esitatud investeeringu eest täielikku või osadena tasumist tõendava kuludeklaratsiooni ja sellele lisatud dokumentide nõuetekohasust ja nendes esitatud andmete õigsust «Struktuuritoetuse seaduse» § 25 alusel.

 (2) Ameti järelevalveametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida toetuse saaja ettevõttes, sealhulgas hoones ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente taotleja nõusolekul. Ameti järelevalveametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida selle isiku nõusolekul, kelle käest toetuse saaja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoones ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente ettevõtte esindaja juuresolekul. Ameti järelevalveametnikul on õigus nõuda lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks dokumentide esitamist, sealhulgas:
 1) osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendavat dokumenti, kui investeeringuobjektiks on ehitis;
 2) investeeringuobjekti omandiõigust tõendavat dokumenti;
 3) kapitalirendi puhul kasutusõigust kinnitavat dokumenti;
 4) ehitise korral kasutusluba;
 5) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 14 nimetatud keskkonnamemorandumis märgitud välisõhu saasteluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, maavara või maa-ainese kaevandamisluba või muud kavandatavaks tegevuseks vajalikku luba;
 6) raamatupidamise dokumente.

 (3) Järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu tulemuste kohta kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalveametnik ja toetuse saaja või isik, kelle käest toetuse saaja investeeringu tegemiseks tellis teenust või tööd või ostis kaupa.
[RTL 2005, 53, 751 - jõust. 27.05.2005]

§ 19.  Ameti ettekirjutus

  «Struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 1 punkti 5 alusel on Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks teha toetuse saajale ettekirjutusi.

§ 20.  Toetuse väljamaksete teostamise tingimused ja toetuse maksmisest keeldumine

 (1) Toetust makstakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korras.

 (2) Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik teeb toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et oleks võimalik toetusraha toetuse saaja arveldusarvele või kapitalirendi korral taotleja poolt nimetatud kapitalirendile andja arveldusarvele kanda kolme kuu jooksul § 17 lõigetes 2, 3ja 4 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

 (3) Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse. Maksmisest keeldumist tuleb otsuses põhjendada. Toetuse maksmisest keeldumise otsus tuleb teha 25 tööpäeva jooksul toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates.

 (4) Toetust ei maksta, kui:
 1) toetuse saaja ei ole investeeringuobjekti või selle osa eest tasunud või ei ole esitanud nõuetekohaseid investeeringut tõendavaid dokumente § 17 lõikes 1 ettenähtud tähtajaks;
 2) toetuse saaja tegevus ei vasta arengukavas, «Struktuuritoetuse seaduses» ja käesolevas määruses kehtestatud nõuetele või ei kasuta saadud toetust sihipäraselt;
 3) toetuse saaja on jätnud kinnituskirja § 16 lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks tagastamata;
 4) toetuse saaja, kellele järelevalve käigus avastatud puuduse kõrvaldamiseks on tehtud ettekirjutus, on jätnud ettekirjutuse tähtpäevaks täitmata.

 (5) Toetust ei maksta ettevalmistava töö osas, kui ilmnevad § 15 lõikes 5 toodud taotluse rahuldamata jätmise asjaolud või kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid investeeringut tõendavaid dokumente.

 (6) Kui toetust ei maksta lõikes 4 toodud asjaoludel, siis ei hüvitata taotlejale ka tehtud kulutusi ettevalmistava töö osas.

 (7) Amet saadab toetuse saajale toetuse maksmisest keeldumise käskkirja koopia selle tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

§ 21.  Dokumentide säilitamine

  Kõiki toetusega seotud dokumente ja lepinguid tuleb säilitada Ametis ja toetuse saajal vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini. Amet säilitab nimetatud dokumente vastavalt «Arhiiviseadusele». Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata.
[RT I, 11.07.2012, 4 - jõust. 14.07.2012]

Lisa 1 

Lisa 2 

Lisa 3 

Lisa 4