Teksti suurus:

Kalapüügieeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.05.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.09.2006
Avaldamismärge:

Kalapüügieeskiri

Vastu võetud 09.05.2003 nr 144
RT I 2003, 41, 282
jõustumine 18.05.2003

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
15.07.2003 nr 199 ( RT I 2003, 54, 370) 19.07.2003
27.03.2004 nr 91 ( RT I 2004, 21, 143) 10.04.2004
21.04.2004 nr 119 ( RT I 2004, 29, 202) 1.05.2004
10.05.2005 nr 96 (RT I 2005, 28, 201) 27.05.2005

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» § 17 lõike 1 ja §19 lõike 4 ning «Majandusvööndi seaduse» §6 lõike 1 punkti 1 alusel.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ja agarikupüüki meres.

(11) Määrus reguleerib kalapüüki meres niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid.

(2) Kaitsealadel toimub kala- ja agarikupüük vastavalt käesolevale määrusele ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

2. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIVAHENDITELE

1. jagu
Lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus

§2. Lubatud kalapüügivahendid

Lubatud kalapüügivahendid on õngpüünised, allveepüügivahendid, vähipüügivahendid, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.

§3. Õngpüünised

(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.

(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust ja võib olla varustatud vahetrossiga;
6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust, millega püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist;
7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm;
8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, võib olla varustatud ridva või ujukiga;
9) ankurdamata und – koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei või olla kinnitatud põhja, kalda, paadi külge või mujale;
10) [kehtetu – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
11) põhjaõngejada – koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning on asetatud veekogu põhja;
12) triivõngejada – koosneb ankurdamata õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning triivib hoovuse või tuule toimel;
13) mail – koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest, mis on ujukite või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud.

(3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu.

(4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.

(5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.

(6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.

(7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.

(8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§4. Allveepüügivahendid

(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse vee all viibides.

(2) Lubatud allveepüügivahendid on:
1) harpuunpüss – mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
2) harpuun – kidadega või ilma nendeta kuni kolmeharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse. Harpuunpüssita võib harpuuni kasutada ainult lesta- ja kammeljapüügiks.

§5. Vähipüügivahendid

Lubatud vähipüügivahendid on:
1) vähinatt – söödastatav kuni 50 cm läbimõõduga tõstevõrk;
2) vähimõrd – söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning mille avade arv ei ole üle kolme.

§6. Nakkepüünised

(1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.

(2) Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk ehk võrk – selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
2) abar – nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina;
3) seisevvõrk – ankurdatud nakkevõrk;
4) triivvõrk – ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud püügialusele;
5) raamvõrk – silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk;
6) võrgujada – omavahel ühendatud kaks või enam nakkevõrku.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§7. Lõkspüünised

(1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.

(2) Lubatud lõkspüünised on:
1) mõrd – juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7;
2) –4) [kehtetud - RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
5) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam – juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis;
6) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
7) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
8) silmumõrd – kuni 0,5 m suukõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puudub juhtaed.

(3) Mõrra lubatud alaliigid on:
1) avaveemõrd – mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust;
2) ääremõrd – mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m;
3) rivimõrd ehk angerjarüsa – tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;
4) juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed;
5) jõemõrd – mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda;
6) mõrrajada – kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§8. Kurnpüünised

(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.

(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;
3) kaldanoot – veonoot, millega loomus veetakse kaldale;
4) pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;
5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;
6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;
7) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;
8) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein.

§9. Traalpüünised

(1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti.

(2) Lubatud traalpüünised on:
1) traalnoot – traalpüünis, mis on rakendatud mittejäigale karkassile ja mille horisontaalne avatus saadakse traallaudade või muude tarindite abil või vedamisega kahe laevaga (kaksiktraalnoot);
2) põhjatraalnoot – traalnoot, mis on varustatud grunttropiga;
3) pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel grunttropp puudub;
4) tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.

(3) Grunttropp – käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus.

§10. Kirjeldamata püügivahendite ja -viiside kasutamine

Käesolevas määruses kirjeldamata või põhimõttelt uute kalapüügivahendite või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.

2. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ja -viisidele kõikides veekogudes

§11. Piirangud püügivahendite kasutamisele

Kõikides veekogudes on keelatud:
1) püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega; kasutada siseveekogudel jääalusel püügil söödana eluskala;
2) sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja arvatud Võrtsjärvel ja määruse §-s 35 toodud juhtudel. Vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa;
3) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes liikumatu, triivpüünis liigub tuule või hoovuse toimel;
4) seisevpüüniste, välja arvatud silmutorbik, vähinatt ja õngpüünis, asetamine püügile lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;
5) kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla lubatu, välja arvatud määruse §-s 12 toodud juhtudel;
6) kasutada harrastuslikul kalapüügil samaaegselt rohkem kui 3 sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vähipüügil;
7) kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§12. Lubatud tarindid

(1) Erandina § 11 punktis 5 sätestatust on sisemeres ja siseveekogudes lubatud kasutada:
1) igasuguse traalnooda ja põhjanooda pära alumise osa kulumise kaitseks jämedamast niidist (nöörist) katet, mis on valmistatud samast kiust kui pära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 pära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti võib kinnitada pärale ainult piki eesmist ja külgmist äärt;
2) igasuguse traalnooda ja põhjanooda pära tugevuse tõstmiseks pära silindrilise osa välisküljele kinnitatud silindrilist tugevduskotti, mille silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui päras, kuid mitte alla 80 mm;
3) traalnootade ja põhjanootade päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või horisontaaltasapinnaga viltust, pära lõpu poole tõusvat noodalinast paneeli (edaspidi tõusutee), mille silmasuurus on väiksem kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud kas pära sees või selle ees ja selle kinnitamise kaugus traalipära lõpust peab olema vähemalt 3 korda suurem kui pujuse või tõusutee enda pikkus.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tugevduskott võib olla kinnitatud traalipärale:
1) piki eesmist äärt ja tagumist äärt ning
2) jamatud või kootud poole silma lisamisega ühte ja sama pära põikisilmarida pidi või piki seda.

(3) Territoriaalmeres ja majandusvööndis on lubatud kasutada tarindeid vastavalt EL nõukogu määruse 88/98/EÜ, millega kehtestatakse tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi vete kalavarude kaitseks (Euroopa Liidu Teataja L 009, 15.01.1998, lk 1 – 16), art 7.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

§13. Püügivahendite kontrollimise sagedus
Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise püünises.

§14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes

(1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.

(11) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad Narva jões hüdroelektrijaama tammist suudmeni silmutorbikute jadad olema tähistatud kaldapoolses otsas ujuva poiga, millele on märgitud kalapüügiloa number ja jadas olevate silmutorbikute arv.

(12) Sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes tuleb võrgujadad ja lõkspüünised, mis on asetatud kombineeritult ehk labürinti, tähistada avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga ning muudes väljaulatuvates tippudes värviliste poidega.

(2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.

(3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.

(4) Lõikes 1 nimetamata siseveekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja, arvestades püügipiirkonna eripära.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§15. Nõuded püügivahendite tähistamisele territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili

(1) Meres territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili peavad seisev- ja triivpüünised olema tähistatud läänesektoris 180º – 360º (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00º – 180º (kaasa arvatud) ida (edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli.

(2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp.

(3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa.

(4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli.

(5) Toodrid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema põhja vajuvast materjalist või olema uputatud raskustega;
2) tooder peab ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m kõrgusele;
3) toodrite lipud peavad olema neljakandilised külje pikkusega vähemalt 40 cm ja kahe ülestikuse lipu vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm ning alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi olla alla 80 cm. Ühte ja sama püünist või püünistejada tähistavate toodrite lipud peavad olema ühte värvi ja ühesuurused;
4) toodrite tuled peavad olema kollased ja andma ühe plingi iga 5 sekundi tagant ning olema nähtavad vähemalt 2 meremiili kaugusele;
5) toodrite helenduvad triibud peavad olema vähemalt 6 cm laiused;
6) toodrid ja nende signaalmärgid ei tohi olla punast või rohelist värvi;
7) juhul kui tooder on varustatud radaripeegeldiga, peab viimane olema radariga nähtav vähemalt 2 meremiili kaugusele.

§16. Nõuded püügivahendite märgistusele

Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omaniku kindlaks teha.

§17. Silmasuuruse mõõtmine

(1) Püügivahendite silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala.

(2) Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine.

(3) Territoriaalmeres ja majandusvööndis mõõdetakse kalavõrkude silmasuurust vastavalt EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 6 ning EL komisjoni määrusele 129/2003/EÜ, millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalik eeskiri (Euroopa Liidu Teataja L 022, 25.01.2003, lk 5 – 14).

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

3. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis

1. jaotis
Traalpüük

§18. Aastaringsed püügikeelud ja nõuded püügivahendile

(1) Aastaringselt on keelatud:
1) püüda traalpüünistega 20 m sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük tragiga keskkonnaministri poolt määratud alal;
2) püüda traalpüünistega Irbe väinas alal, mis on piiritletud läänest Oviši majaka (57 º 34,10 N; 21º42,90 E) ja Loode majaka (57º58,34 N; 21º58,03 E) vahelise sirgega ning idast Kolka neeme (57º45,60 N; 22º36,40 E) ja Kaavinina majaka (57º58,95 N; 22º11,77 E) vahelise sirgega;
3) püüda Liivi lahes põhjatraalnoodaga;
4) püüda Liivi lahes laevaga, mille masinavõimsus ei vasta EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ, millega määratakse 2004. aastaks kindlaks kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes (Euroopa Liidu Teataja L 344, 31.12.2003, lk 1 – 119), IV lisa p 11 nimetatule.

(2) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi traalnooda vertikaalne ava stabiilsel püügirežiimil olla üle 12 m, mõõdetuna ülemise selise keskpunktist alumise selise keskpunktini.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

§19. Tähtajalised püügikeelud

Tähtajaliselt on keelatud:
1) püüda põhjatraalnoodaga Soome lahes lääne pool 26º00 N idapikkust – 1. veebruarist 30. juunini;
2) püüda pelaagilise traalnoodaga Liivi lahes – 30 päeva vältel kevadperioodil. Keeluaja alguse määrab igal aastal keskkonnaminister «Kalapüügiseaduse» § 19 lõike 3 alusel.

§20. Lubatud silmasuurused

(1) Traalpüügil sisemeres ei tohi üheski traalnooda osas (v.a pujus, kui selle kinnituskoht on traali kalakoti lõpust vähemalt kolme pujuse pikkuse kaugusel) silmasuurus olla:
1) räimepüügil Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (International Council for the Exploration of the Sea) poolt määratud alapiirkondades (edaspidi alapiirkond) 28 (v.a Liivi laht) ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust – väiksem kui 28 mm;
2) räimepüügil alapiirkonnas 29 põhja pool 59º30 N põhjalaiust ning Soome lahes – väiksem kui 16 mm;
3) kilupüügil – väiksem kui 16 mm;
4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – väiksem kui 105 mm;
5) [kehtetu – RT I 2004, 21, 143 – jõust. 1.05.2004]
6) lesta-, merilesta- ja kammeljapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – väiksem kui 105 mm;
7) lesta-, merilesta- ja kammeljapüügil alapiirkonnas 28 ja alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust tavalise päraga traalnoodal – väiksem kui 110 mm.

(2) Lõikes 1 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 110 mm.

(3) Traalpüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis peab traalnooda silmasuurus vastama EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 5 ja IV lisas nimetatule ning «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind peab vastama EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisas nimetatule.

(4) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi üheski traalnooda osas (v.a pujus, kui selle kinnituskoht on traali kalakoti lõpust vähemalt kolme pujuse pikkuse kaugusel) silmasuurus olla räimepüügil väiksem kui 16 mm.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

§21. Püügivahendi püügivalmidus

(1) Sisemerel ei loeta traalnoota püügivalmis olevaks, kui:
1) traallauad on jäigalt kinnitatud laeva poordi või traallooga külge;
2) vaierid ei ole ühendatud traallaudadega ja kaablid grunttropiga;
3) traalnooda rull on kaetud ja kinni soritud.

(2) Territoriaalmerel ja majandusvööndis lähtutakse püügivahendi püügivalmiduse hindamisel EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 8.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

2. jaotis
Mõrra- ja kastmõrrapüük

§22. Püügikeelud

(1) Räime- ja meritindipüügil peab mõrra ja kastmõrra lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.

(2) Juhtaiaga mõrra mõrrapäras peab lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.

(3) Ogalikupüügil peab mõrra lina silmasuurus olema vähemalt 12 mm.

(4) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17,9' N ja 24º16,7' E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15,5' N ja 24º29,5' E, vahelisest ühendussirgest põhja pool:
1) peab avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 60 mm;
2) on keelatud kasutada kahe ja enama kerega avaveemõrdu.

(5) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§23. Nõuded mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisele

Mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisel tuleb asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
2) ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrra püügile asetamisel kohaldatakse punktis 3 toodud nõudeid;
3) jadasse asetatud avavee- ja ääremõrdadel piiratakse jada üldpikkust 400 meetriga, kusjuures jadade või jada ja lähima üksiku mõrra kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
4) kastmõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 600 m külgsuunas ja 300 m muus suunas. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m;
5) rivimõrdade ja rivimõrra jadade kaugus üksteisest ning avavee- ja ääremõrdadest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

3. jaotis
Noodapüük

§24. Nõuded silmasuurusele

(1) Sisemeres on keelatud kasutada nootasid, välja arvatud traal- ja seisevnoodad, mille lina silmasuurus:
1) räime- ja meritindipüügil on väiksem kui 24 mm;
2) tursapüügil põhjanoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind, on väiksem kui 105 mm;
3) [kehtetu – RT I 2004, 21, 143 – jõust. 1.05.2004]
4) lestapüügil alapiirkonnas 28 põhjanoodal on väiksem kui 110 mm;
5) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust tavalise päraga põhjanoodal on väiksem kui 110 mm;
6) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust põhjanoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind, on väiksem kui 105 mm;
7) punktides 1–6 nimetamata kalaliikide püügil on väiksem kui 48 mm.

(2) Lõikes 1 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 110 mm.

(3) Territoriaalmeres ja majandusvööndis peab nooda silmasuurus vastama EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 5 ja IV lisas nimetatule ning «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind peab vastama EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisas nimetatule.

(4) Meritindipüügil ning §24 lõike 1 punktides 1 –6 nimetamata kalaliikide püügil territoriaalmeres ja majandusvööndis on keelatud kasutada nootasid, välja arvatud traal- ja seisevnoodad, mille lina silmasuurus on väiksem kui § 24 lõike 1 punktis 1 või 7 sätestatud.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

4. jaotis
Võrgu- ja õngepüük

§25. Püügikeelud

(1) Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17,9' N ja 24º16,7' E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15,5' N ja 24º29,5' E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada:
1) nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri – aastaringselt;
2) nakkevõrku silmasuurusega alla 96 mm, välja arvatud meritindi püügil, ja õngejada – aastaringselt;
3) nakkevõrku – 1. maist 30. juunini.

(2) Lõhe- ja meriforellipüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 9 sätestatut.

(3) Lõhepüügil sisemeres on keelatud kasutada õngekonksu, mille teraviku kaugus konksuäärest on alla 19 mm.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§26. Nõuded silmasuurusele

(1) Nakkevõrgu silmasuurus peab kalapüügil sisemeres olema:
1) lõhepüügil vähemalt 157 mm;
2) lestapüügil alapiirkonnas 28 vähemalt 110 mm;
3) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust vähemalt 100 mm;
4) tursapüügil vähemalt 110 mm;
5) [kehtetu - RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

(2) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:
1) kilupüügil 20–40 mm;
2) meritindipüügil 24–40 mm;
3) räimepüügil vähemalt 28 mm.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm.

(4) Keelatud on kasutada ankurdatud ujuvvõrke või triivvõrke, mille silmasuurus on väiksem kui 157 mm.

(5) Territoriaalmeres ja majandusvööndis peab nakkevõrgu silmasuurus vastama EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 5 ja IV lisas esitatule ning EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 1.2 esitatule.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

§27. Üldnõuded seisevvõrkude ja nende jadade püügile asetamisele

(1) Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m.

(2) Seisevvõrgujada suurim pikkus alla 20 m sügavusel merealal ei tohi ületada 700 m.

§28. Nõuded püügivahenditele lõhe-, meriforelli- ja tursapüügil

(1) Lõhe- ja meriforellipüügil sisemeres on lubatud:
1) ühel laeval asetada püügile kuni 600 triivvõrku, kusjuures ühe triivvõrgu ülemise selise pikkus tohib olla kuni 35 m;
2) ühel laeval asetada püügile kuni 2000 triivõnge;
3) hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 100 triivvõrku ja kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt püügile asetamiseks lubatud hulga.

(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi.

(22) Lõhe- ja meriforellipüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 9 sätestatut.

(3) Tursapüügil sisemeres ei tohi:
1) võrkude püügiloleku aeg võrkude vettelaskmise algusest kuni võrkude väljavõtmise lõpuni ületada 48 tundi;
2) võrgujada kogupikkus ületada laevadel üldpikkusega 12 m ja alla selle – 12 km;
3) võrgujada kogupikkus ületada laevadel üldpikkusega üle 12 m – 24 km.

(4) Tursapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 1.2 sätestatut.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

§29. Püügivahendi püügivalmidus

(1) Merel ei loeta võrke ja õngejadasid püügivalmis olevaiks, kui:
1) võrgud on kaetud ja kinni soritud;
2) õngeliinid ja -konksud on soritud kastidesse.

(2) Territoriaalmerel ja majandusvööndis lähtutakse püügivahendi püügivalmiduse hindamisel EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 8.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

4. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele siseveekogudes

1. jaotis
Piirangud ja nõuded Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves

§30. Püügikeelud

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;
2) püük põhjanoodaga lõuna pool Praaga küla ja Ostrovtsõ küla ühendavat sirget – aastaringselt;
3) püük seisevpüünistega L��mmijärves ning Piirissaare ja Kolpino saare ümbruses 300 m laiusel alal kogu tähistatud faarvaatri ulatuses – aastaringselt;
4) püük põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 1. aprillini, välja arvatud jääalune püük, ja 1. maist 1. septembrini;
5) püük nakkevõrguga 6. maist 31. augustini;
6) püük nakkevõrguga kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ja 500 m laiusel veealal Lämmi- ja Pihkva järves – 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
8) püük mõrraga Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
9) püük kurnpüünistega Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15. augustini.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§31. Nõuded silmasuurusele

(1) Silmasuurus peab olema:
1) mõrra päras vähemalt 20 mm, kariaias ja juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud tindipüügil;
2) mõrras tindipüügil vähemalt 10 mm;
3) nooda, välja arvatud põhjanooda, päras vähemalt 40 mm ja tiibades vähemalt 48 mm;
4) põhjanooda päras vähemalt 48 mm ja tiibades vähemalt 40 mm.

(2) Keelatud on kasutada püügil nakkevõrguga:
1) kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ning 500 m laiusel veealal Lämmijärves ja Pihkva järves muid silmasuurusi kui 56–76 mm;
2) kaldast kaugemal kui 1 km Peipsi järves ning kaldast kaugemal kui 500 m Lämmijärves ja Pihkva järves väiksemat silmasuurust kui 130 mm, välja arvatud siiapüügil;
3) siiapüügil kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuurust kui 96 mm.

(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada nakkevõrgu või põhjanooda silmasuurust, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe (RT II 1994, 25, 87) alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

§32. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb seisevpüüniste asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade ja 1–3 m suu kõrgusega ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500 m;
2) tindipüügile asetatud mõrra kaugus teistest mõrdadest peab olema vähemalt 50 m;
3) Peipsi järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 700 m, jadade kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
4) Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 500 m, jadade vaheline kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
5) Lämmi- ja Pihkva järves peab kaldast kaugemal kui 1 km nakkevõrkude ja mõrdade vaheline kaugus üksteisest olema vähemalt 500 m;
6) mõrrajada kogupikkus ei tohi ületada 700 m ja mõrrajadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500 m;
7) mõrrajada moodustavate mõrdade vahekaugus üksteisest ühel pool mõrrajada põhijuhtaeda ei tohi olla suurem kui 100 m.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

2. jaotis
Piirangud ja nõuded teistes siseveekogudes

§33. Püügikeelud

(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, on keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;
2) püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõheliste kudejõgedes, mis on määratud «Looduskaitseseaduse» § 51 lõike 2 alusel – aastaringselt;
3) püük merre suubuvates jõgedes tiibadega mõrraga, välja arvatud püük Nasva jõel ning püük silmumõrra ja silmutorbikuga;
4) püük nakkevõrguga Pärnu jões Sindi tammist mereni – aastaringselt;
5) püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega , allveepüügivahenditega ja ankurdamata unnaga lisas 1 nimetatud jõgedes või nende osades – aastaringselt;
6) püük nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama tammi – 1. juunist 1. detsembrini;
7) püük Emajões ja Koosa jões mõrdadega, kui nende vahekaugus on alla 250 m;
8) püük Võrtsjärves nakkevõrkudega jääkatte lagunemisest 31. augustini, jääkatte puudumisel 1. aprillist 31. augustini;
9) püük seisevpüünistega Võrtsjärves Tondisaare – Pähksaare joonest mõlemale poole 250 m ulatuses – jääkatte lagunemisest 1. novembrini, jääkatte puudumisel 1. aprillist 1. novembrini;
10) püük Võrtsjärves mõrraga, mille tähiste vaheline kogupikkus ületab 175 m;
11) püük Võrtsjärves jadasse asetatud mõrdadega, kui jada üldpikkus ületab 1000 m või jadade pikivahe on alla 50 m;
12) püük silmumõrra ja silmutorbikuga 1. märtsist 30. juunini;
13) püük Nasva jões jõemõrraga, mille suu kõrgus ületab 3,5 m, suu laius 5 m, juhtaia pikkus 50 m, vahetiiva pikkus 15 m ja kaldatiiva pikkus 40 m. Jõemõrdade vahekaugus üksteisest ei tohi olla väiksem kui 100 m. Mõrdadevahelist kaugust määratakse püügileasetatud mõrra pärast kuni järgmise mõrra tiiva otsani;
14) püük Nasva jões 1. aprillist 31. maini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga;
15) püük spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe tammist suudmeni ja Pirita jões Vaskjala tammist suudmes asuva muuli lõpuni 1. septembrist 31. detsembrini.

(2) Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni on vees viibides püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge ja spinninguga keelatud 1. aprillist 20. juunini. Kalapüük Peetri-Jaani saarelt on keelatud aastaringselt.

(3) Lõheliste kudejõgedes on käesoleva määruse §41 lõike 1 punktides 2 –4 toodud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.

(4) Keskkonnaminister võib lõike 1 punktis 15 nimetatud jõgedel lubada kalastuskaardi alusel piiratud ulatuses püüki spinningu ja lendõngega.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§34. Nõuded silmasuurusele

(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi järves, Lämmijärves ja Pihkva järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema:
1) mõrras vähemalt 24 mm;
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 60 mm.

(2) Võrtsjärves peab silmasuurus olema:
1) mõrra päras vähemalt 36 mm, mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 48 mm;
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 130 mm.

§35. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

Erandina § 11 punktis 2 sätestatust on väljarändava sissetoodud angerja püügil lubatud püügivahenditega tõkestada kala liikumist kogu jõesängi laiuses:
1) Amme jões väljavoolul Kuremaa järvest;
2) Amme jões väljavoolul Kaiavere järvest;
3) Mudajões väljavoolul Saadjärvest.

[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]

3. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIL

1. jagu
Kalapüügi keeluajad ja keelualad

§36. Püügikeelud kõikides veekogudes

Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike:
1) tuur;
2) harjus;
3) tõugjas;
4) säga.

§37. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres

(1) Meres on keelatud:
1) kalapüük Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punapea jõe ja Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt;
2) kalapüük määruse lisas 2 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m – 15. augustist 31. detsembrini;
3) kalapüük määruse lisas 3 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini;
4) kalapüük määruse lisas 4 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m ��� 1. septembrist 30. novembrini;
5) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest muulist (vaadatuna allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal, mida piirab põhjast kaldajoon, idast muul, lõunast mõtteline joon, mis kulgeb muuli otsast kuni punktini koordinaatidega 58º22,1 ' N, 24º27,3' E ja läänest mõtteline joon, mis läbib punkte koordinaatidega 58º22,1' N, 24º27,3' E; 58º22,4' N, 24º27,7' E ja 58º22,7' N, 24º28,1' E;
6) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe vasakpoolse muuliga (vaadatuna allavoolu), rannajoonega ja Side tänava mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga, mis läbib punkte koordinaatidega 58 º 22,3 ' N, 24 º 30,3' E ja 58 º 21,6' N, 24 º 29,7' E ning viimasega punktis koordinaatidega 58 º 21,6' N, 24 º 29,7' E ristuva ja muuli otsa läbiva liiniga, välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist kuni jääkatte lagunemiseni;
7) kalapüük Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul tähistatud alal, mis on piiratud kirdest kaldajoonega, kagust mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58º20,7' N, 24º34,2' E; 58º20,0' N, 24º32,5' E ja 58º18,9' N, 24º29,9' E ja loodest mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58º18,9' N, 24º29,9' E; 58º20,2' N, 24º32,0' E ja 58º21,1' N, 24º33,6' E – 15. aprillist 15. juulini;
8) kalapüük Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis jääb kaldajoone ning Elda panka, Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat läbivate sirgete vahele – 1. oktoobrist 30. novembrini;
9) kalapüük Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte koordinaatidega 58º57,3' N põhjalaiust, 23º13,06' O idapikkust ning 58º57,3' N põhjalaiust, 23º17,06' O idapikkust – 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni, jääkatte puudumisel 31. detsembrini;
10) kalapüük Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu põhjatipuga ja edasi Hobulaiu lõunamajakat Sviby sadamaga ühendavate sirgete vahel – 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni, jääkatte puudumisel 31. detsembrini;
11) kalapüük Haapsalu Tagalahes Uuemõisa–Tahuküla joonest ida poole täies ulatuses – jääminekust (jääkatte puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;
12) kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis lõunast on piiratud Selgrundi poolsaare tippu ja Kappelskotteni neeme tippu ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neeme põhjakaldaga paralleelselt Suur-Pakrini tõmmatud sirgega;
13) kalapüük Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m – jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;
14) aastaringselt kalapüük Vaemla lahes punktide 58º49,3' N, 22º54,6' E ja 58º49,2' N, 22º53,4' E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59º01,4' N, 22º30,9' E ja 59º01,5' N, 22º31,3' E ühendusjooneni;
15) kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu, Saarnaki laiu põhjatippu ja Salinõmme kalavastuvõtupunkti ühendavate sirgete ja rannajoone vahelisel alal – 10. oktoobrist 20. novembrini;
16) kalapüük Kirikulahes – aastaringselt;
17) püüda lesta ja kammeljat alapiirkondades 28 ja 29 sisemeres –15. veebruarist 15. juunini;
18) püüda lesta ja kammeljat alapiirkonnas 32 sisemeres – 15. veebruarist 15. juunini;
19) [kehtetu - RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
20) püüda merilesta alapiirkondades 28 ja 29 lõuna pool 59º30' N põhjalaiust sisemeres – 15. veebruarist 15. maini;
21) püüda haugi 1. märtsist 30. aprillini;
22) püüda siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist 1. detsembrini.
23) püüda turska sisemeres 1. juunist 31. augustini:
24) aastaringselt kalapüük Ujula abajas põhja pool punktide 58º 14,58' N, 22º 28,42' E ja 58º 14,58' N, 22º 28,59' E ühendusjoont, välja arvatud kalapüük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja sikutiga ning ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini püük kurnpüünistega;
25) kalapüük Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 m aastaringselt, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga.

(2) Lesta-, merilesta- ja kammeljapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 2 sätestatut. Tursapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 4 sätestatut.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§38. Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1) kalapüük kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Värska lahes lõuna pool Berezje küla ja Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
2) kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, spinninguga ja sikutiga, Peipsi järves alal, mida põhjast piirab Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18' N, 27º19,18' E) ühendav sirge, lõunast Uhtinina neeme Sigovitsi neemega ühendav sirge – 15. maist 15. juunini;
3) kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet (58º27,2' N, 24º14,6' E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18' N, 27º19,18' E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
4) aastaringselt kalapüük Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele kontrolljoonele Peipsi järves lähemal kui 200 m, Lämmi- ja Pihkva järves lähemal kui 50 m;
5) püüda rääbist jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel 1. maist) kuni 20. juunini ja 1. novembrist 30. detsembrini;
6) püüda peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) püüda haugi 1. aprillist 15. maini;
8) püüda latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 15. maist 15. juunini;
9) püüda linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 20. juunist 20. juulini;
10) püüda koha 15. maist 15. juunini;
11) püüda lutsu 15. jaanuarist 5. veebruarini.

[RT I 2003, 54, 370 – jõust. 19.07.2003]

§39. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

(1) Aastaringselt on keelatud kalapüük Vainupea, Riguldi, Punapea, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a Timmkanal) jões ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula ja Jämaja ojas ning Kiruma peakraavis, välja arvatud:
1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga ;
2) vähip��ük vähimõrra ja vähinataga;
3) püük lihtkäsiõngega Lemmejões, Rannametsa jões ning Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode ojas 15. aprillist 15. maini.

(2) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pärnu jões – Sindi paisust 500 m;
2) Narva jões – hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani;
3) Kunda jões – elektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga Lontova sillast allavoolu;
4) Vasalemma jões – Vanaveski tammist 500 m;
5) punktides 1–4 nimetatud jõgede muudest tammidest ja paisudest ning nendes punktides nimetamata jõgede tammidest ja paisudest allavoolu – 100 m.

(3) Narva jões hüdroelektrijaama tammist esimese maanteesillani võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinningu või lendõngega.

(4) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) ja sildadest allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pada jões – Bökmani tammist suudmeni;
2) Toolse jões – Selja–Kunda maantee sillast suudmeni;
3) Selja jões – Varangu sillast suudmeni;
4) Mustoja jões – Vihula tammist suudmeni;
5) Altja jões – Oandu tammist suudmeni;
6) Võsu jões – Laviku tammist suudmeni;
7) Loobu jões – Joaveski tammist suudmeni;
8) Valgejões – Kotka tammist suudmeni;
9) Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
10) Loo jões – Loo tammist suudmeni;
11) Keila jões – joast suudmeni;
12) Vääna jões – Hüüru sillast suudmeni.

(5) Lõikes 4 toodud püügikeeld ei kehti kaugemal kui 100 m tammist või paisust silmupüügil silmutorbiku ja silmumõrraga ning vähipüügil.

(6) Keskkonnaminister võib lõikes 4 nimetatud aladel, välja arvatud 100 m tammist allavoolu ning Loobu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.

(7) Aastaringselt on keelatud kalapüük järgmistes jõgedes:
1) Piusa jõgi – Kivioja suubumiskohast kuni Tartu – Petseri maantee sillani;
2) Vaidava jõgi – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
3) Peetri jõgi –kogu ulatuses.

(8) Aastaringselt on keelatud kalapüük:
1) kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m;
2) kutselise kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani;
3) kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§40. Tähtajalised kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

(1) Keelatud on kalapüük:
1) Suures Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
2) kutselise kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini;
3) Suure Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;
4) Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides – jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 15. maini;
5) Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ja Kalli jõge ühendavas kanalis ning Ahijärves, Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves –1. maist 25. maini;
6) kalapüük Mullutu-Suurlahes – 1. aprillist 20. maini;

(2) Keelatud on kalapüük 15. septembrist 31. detsembrini järgmistes jõgedes:
1) Pärlijõgi Võru maakonnas –kogu ulatuses;
2) Võhandu jõgi –Jõksi järvest kuni Vagula järveni;
3) Peeli jõgi – Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§41. Püügikeelud kalaliikide kaupa teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

(1) Keelatud on püüda:
1) jõgedes jõesilmu 1. märtsist 30. juunini;
2) lõhet ja meriforelli Narva, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jões – 1. septembrist 30. novembrini;
3) lõhet ja meriforelli punktis 2 nimetamata jõgedes ja ojades – 1. septembrist 31. oktoobrini;
4) jõeforelli 15. septembrist 31. detsembrini;
5) merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini;
6) peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) rääbist jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 1. maist) 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini;
8) haugi jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves;
9) haugi Võrtsjärves jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 30. aprillini;
10) latikat 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega;
11) linaskit 20. juunist 20. juulini;
12) [kehtetu - RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
13) vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10. maist 20. juunini;
14) koha jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. aprillist) 15. juunini;
15) jõevähki 25. septembrist 25. juulini.

(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtajal võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga või lendõngega Narva ja Selja jões, Valgejões, Jägala, Pirita ja Vääna jões.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§42. Keeluaegade muutmine

Keskkonnaminister võib kalavarude ohustatuse korral ajutiselt muuta kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul määruse § 37 punktis 22, § 38 punktides 5–11 ja § 41 lõikes 1 toodud püügikitsenduste algus- ja lõpptähtaegu.

2. jagu
Kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused

§43. Kalade alammõõdud

(1) Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on toodud määruse lisas 5. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt igal pool.

(11) Lesta-, merilesta-, kammelja-, angerja- ja lõhepüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 3 ja III lisas sätestatut. Tursapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 3 sätestatut.

(2) Alammõõdud ei kehti räime, kilu, meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega.

(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada koha või haugi alammõõtu Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel , kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

§44. Kaaspüügi tingimused

(1) Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud järgmiselt:
1) [kehtetu - RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
2) turska sisemeres – kuni 5% kaaluliselt tursasaagist;
3) rääbist – kuni 10% arvuliselt rääbisesaagist;
4) angerjat püügil õngpüünistega – kuni 10% ja mõrrapüügil – kuni 5% arvuliselt angerjasaagist;
5) lesta, merilesta ja kammeljat sisemeres – kuni 5% arvuliselt nende liikide kogusaagist;
6) ahvenat meres, siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, lutsu, linaskit – kuni 5%, võrgupüügil – kuni 8% arvuliselt selle kalaliigi saagist;
7) koha – kuni 5%, võrgupüügil – kuni 8%, Peipsi järvel põhjanoodapüügil – kuni 15% arvuliselt kohasaagist.

(2) Mõõdulise kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud või mille püük pole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki, välja arvatud räime ja kilu püük, lubatakse järgmiselt:
1) lesta ja merilesta tursa traalpüügil sisemeres – 10% kaaluliselt tursasaagist;
2) [kehtetu - RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
3) turska räime- ja kilupüügil sisemeres – 3% kaaluliselt kogusaagist;
4) meritinti kilu ja räime traalpüügil – piiramatult;
5) lesta püügil seisevnooda, võrgu ja mõrraga sisemeres – 10% kaaluliselt kogusaagist;
6) lõhet ja meriforelli meres ning siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit – kuni 8% võrguga püügil, kuni 5% muude püünistega püügil – arvuliselt kõigi nende liikide kogusaagist.

(21) Lesta-, merilesta-, kammelja- ja tursapüügil territoriaalmeres ja majandusvööndis kohaldatakse EL nõukogu määruse 88/98/EÜ art 2 –4 sätestatut ning EL nõukogu määruse 2287/2003/EÜ IV lisa p 2 sätestatut.

(3) Räime ja kilu kaaspüüki lubatakse järgmiselt:
1) räime lubatud kaaspüügi arvestamisel lähtutakse EL nõukogu määruses 1434/98, millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks otstarbeks kui inimtoiduks (Euroopa Liidu Teataja L 191, 7.07.1998, lk 10 – 12), sätestatust;
2) kilu kaaspüüki räimepüügil, kui ettevõtjale eraldatud kilupüügivõimalus on ära kasutatud –45% kaaluliselt kogusaagist.

(31) Kilu ja räime suhte arvutamiseks traalpüügi saagis kasutatakse juhusliku proovi kogumise meetodit. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse lisas 6 toodud metoodika alusel.

(32) Kilu ja räime osakaalu määramiseks traalpüügi kogu saagis tuleb võtta vähemalt kolm proovi. Proov peab koosnema vähemalt 3 kilogrammist kalast, sisaldades üksnes kilu ja räime.

(33) Lõikes 32 nimetatud proovi võtmisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) merel otse traalpüünisest juhusliku proovi kogumisel tuleb võtta kalaproovid traalnooda erinevatest osadest;
2) kui kalasaak on laevatekil või punkris, tuleb juhusliku proovi saamiseks kalu koguda laevateki või punkri eri osadest;
3) kui kalasaak on pandud konteineritesse, kastidesse või muudesse mahutitesse, tuleb kalaproovid võtta juhuslikult valitud mahutite erinevatest osadest;
4) proovi võtmisel ei tohi kalu võtta kätega, selleks tuleb kasutada kahva, labidat, kühvlit või muud sarnast abivahendit.

(4) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.

(5) Tindipüügil Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ei tohi alamõõdulise kala kaaspüük ületada 2% kaaluliselt kogusaagist.

(6) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügikvoodi katteks, välja arvatud lõikes 7 toodud juhul.

(7) Räime- ja kilupüügil arvestatakse kaaspüük räime või kilu püügikvoodi katteks.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

§45. Nõuded lubatud kaaspüügiprotsendi ületamisel

(1) Juhul kui kaaspüük ületab §-s 44 lubatud määra, tuleb püük antud kohas või püünisega katkestada.

(2) Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega loetakse katkestatuks, kui:
1) püügil mõrdade, seisevnooda ja teiste lõkspüünistega on nende kala koguv osa kas avatud või on sinna sissepääs kalale suletud;
2) püügil meres traalnootade ja kurnpüünistega on enne uut püünise vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili.

(3) [kehtetu - RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]

[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§46. [käesolevast tekstist välja jäetud]

§47. Määruse rakendamine

(1) Kuni 1. septembrini 2003. a ei kohaldata § 18 lõike 1 punktis 3 toodud peamasina koguvõimsuse 300 hj piirangut ühe pelaagilise traalnooda veol samaaegselt kahe laevaga (paaristraalimine).

(2) Paragrahvi 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. septembril 2003. a.

(3) Lõikes 2 nimetatud punktide jõustumiseni kehtivad määruse § 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

«4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – 105 mm;
5) tursapüügil traalnoodal ilma «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on valmistatud ühekordsest nöörist noodalinast nööri jämedusega (läbimõõduga) mitte üle 6 mm või kahekordsest nöörist valmistatud noodalinast nööri jämedusega mitte üle 4 mm – 130 mm.»

(4) Paragrahvi 20 lõike 1 punkt 5 ja §24 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks 1. maist 2004. a.

[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri»
lisa 1

VEEKOGUD VÕI NENDE OSAD, KUS PÜÜK LIHTKÄSIÕNGEGA, KÄSIÕNGEGA, PÕHJAÕNGEGA, ALLVEEPÜÜGIVAHENDITEGA JA ANKURDAMATA UNNAGA ON AASTARINGSELT KEELATUD
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]

Jrk nr

Veekogu nimi

Veekogu osa, kus püük on keelatud

1.

Preedi (Vardja) jõgi

kogu ulatuses

2.

Võllinge jõgi

kogu ulatuses

3.

Oostriku jõgi

kogu ulatuses

4.

Prandi jõgi

lähtest Tori sillani

5.

Esna jõgi

kogu ulatuses

6.

Palu peakraav

kogu ulatuses

7.

Vodja jõgi

kogu ulatuses

8.

Kunda jõgi

lähtest Sämi sillani

9.

Selja jõgi

lähtest Arkna sillani

10.

Sõmeru jõgi

kogu ulatuses

11.

Jänijõgi

kogu ulatuses

12.

Pärnu jõgi

lähtest Reopalu jõe suudmeni

13.

Ahja jõgi

lähtest Koorvere paisuni

14.

Hilba jõgi

kogu ulatuses

15.

Peeda jõgi

Suure-Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke

[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri»
lisa 2

JÕED JA OJAD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 15. AUGUSTIST 31. DETSEMBRINI

Jrk nr

Jõgi

Nr 1986. a «Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku» (edaspidi EJKN) järgi

1.

Pada jõgi

719

2.

Toolse jõgi

741

3.

Vainupea jõgi

758

4.

Mustoja jõgi

760

5.

Altja oja

766

6.

Võsu jõgi

771

7.

Pudisoo jõgi

806

8.

Loo jõgi

821

9.

Vihterpalu jõgi

1017

10.

Nõva jõgi

1037

11.

Riguldi jõgi

1039

12.

Kolga oja

1209

13.

Rannametsa jõgi

1508

14.

Vanajõgi

1626

15.

Jämaja oja

1671

16.

Õngu oja

1625

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri»
lisa 3

VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. MÄRTSIST 31. MAINI

Jrk nr

Vooluveekogu

Nr EJKN järgi

1.

Lohja oja

804

2.

Tiskre oja

940

3.

Karilepa oja

1006

4.

Kloostri oja

1008

5.

Lepaoja

1035

6.

Veskijõgi

1036

7.

Salajõgi

1044

8.

Taebla jõgi

1047

9.

Võnnu oja

1050

10.

Asuküla peakraav

1054

11.

Saardu peakraav

1058

12.

Sinilepa peakraav

1059

13.

Haeska peakraav

1060

14.

Rannamõisa jõgi

1061

15.

Rõude jõgi

1069

16.

Kasari jõgi

1070

17.

Kasevälja kraav

1187

18.

Männiku kraav

1188

19.

Hanila oja

1191

20.

Uustalu kraav

1192

21.

Hõbesuu kraav

1195

22.

Paadrema jõgi

1196

23.

Küti oja

1206

24.

Tõstamaa jõgi

1211

25.

Tõrvanõmme peakraav

1212

26.

Künnimaa oja

1215

27.

Tuuraste oja

1218

28.

Audru jõgi

1220

29.

Uulu kanal

1486

30.

Häädemeeste jõgi

1515

31.

Priivitsa oja

1518

32.

Kabli oja

1520

33.

Lemmejõgi

1521

34.

Loode oja

1523

35.

Treimani oja

1525

36.

Sula peakraav

1526

37.

Prestviigi oja

1604

38.

Vaemla jõgi

1605

39.

Luguse jõgi

1608

40.

Jausa oja

1613

41.

Prassi kraav

1618

42.

Ollima kraav

1619

43.

Väljasoo kraav

1621

44.

Vanamõisa kraav

1622

45.

Leetselja peakraav

1623

46.

Luidja oja

1628

47.

Paope oja

1629

48.

Jõeranna oja

1630

49.

Armioja

1631

50.

Pihla oja

1633

51.

Kidatse oja

1636

52.

Tareste oja

1638

53.

Kärdla oja

1639

54.

Nuutri oja

1640

55.

Partsi oja

1642

56.

Suuremõisa jõgi

1643

57.

Põduste jõgi

1645

58.

[välja jäetud – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

59.

Möldri oja

1674

60.

Riksu oja

1675

61.

Kotlandi peakraav

1677

62.

Vesiku oja

1683

63.

Oju peakraav

1686

64.

Leisi jõgi

1709

65.

Oitme oja

1712

66.

Võlupe jõgi

1713

67.

Taaliku peakraav

1720

68.

Nenu peakraav

1724

69.

Neemi peakraav

1727

70.

Kingli peakraav

1729

71.

Kuke peakraav

1730

72.

Maadevahe jõgi

1733

73.

Lõve jõgi

1735

74.

Ristoja

1746

75.

Kuusiku peakraav

1747

76.

Soonda oja

1749

77.

Lõetsa peakraav

1753

78.

Puulaiu kraav (Hiiumaa)

79.

Laisma kraav (Hiiumaa)

80.

Raudsilm (avamerepoolne osa, Hiiumaa)

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri»
lisa 4

VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. SEPTEMBRIST 30. NOVEMBRINI

Jrk nr

Vooluveekogu

Nr EJKN järgi

1.

Sõtke jõgi

655

2.

Udria oja

661

3.

Pimestiku oja

663

4.

Perjatsi oja

664

5.

Künnapõhja oja

668

6.

Pühajõgi

670

7.

Rihula oja

728

8.

Karepa oja

745

9.

Kuusalu oja

825

10.

Valkla oja

828

11.

Kaberla oja

831

12.

Treppoja

989

13.

Männiku oja

1214

14.

Kadaka oja

1517

15.

Priivitsa oja

1518

16.

Lemmejõgi

1521

17.

Treimani oja

1525

18.

Poama oja

1627

19.

Ligeoja

1691

20.

Tirtsi jõgi

1694

21.

Kiruma peakraav

1699

22.

Keibu peakraav

1034

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri»
lisa 5

KALADE ALAMMÕÕDUD JA MÕÕTMISE NÕUDED

Kalaliik

Veeala, kus alammõõt kehtib1

l2, cm

L3, cm

Lõhe

55

60

Meriforell (iherus)

45

50

Jõeforell

28

32

Rääbis

10

12

Siig

30

35

Meritint

10

12

Haug

40

45

Angerjas

meres ja sinna suubuvates jõgedes

45

Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves

55

teistes siseveekogudes

50

Säinas

meres ja sinna suubuvates jõgedes

32

38

teistes siseveekogudes

27

32

Linask

25

30

Latikas

Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões

30

35

Vimb

26

30

Tursk

38

Luts

Peipsi, Pihkva ja Võrtsjärves

40

Koha

meres ja sinna suubuvates jõgedes

38

44

Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves

40

46

Võrtsjärves

45

51

teistes siseveekogudes

40

46

Kammeljas

25

30

Lest ja merilest

alapiirkonnas 28

21

alapiirkondades 29 ja 32

20

Jõevähk4

10

Ahven

meres

16

19

[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]

1 Veeala on määratud juhul, kui alammõõt on veealade lõikes erinev või kehtib ainult teatud veealal.
2 l – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.
3 L – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks antud mõõtudest (l või L) on võrdne alammõõduga või ületab seda.
4 Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata).

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri»
lisa 6
(Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2004. a määruse nr 91 sõnastuses)
[RT I 2004, 21, 143 �� jõust. 10.04.2004]

KILU JA RÄIME OSAKAALU MÄÄRAMISE METOODIKA

1. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse alljärgneva metoodika alusel:
1.1. mõõdetakse juhusliku proovi üldkaal (W),
1.2. eraldatakse proovis leiduvad kilud ja räimed,
1.3. mõõdetakse eraldi kilu ja räime kaal juhuslikus proovis (Wkilu ja Wräim ).

2. Kilu kaaluline osakaal (Wkilu) juhuslikus proovis arvutatakse järgmise valemi järgi:

3. Räime kaaluline osakaal (Wräim) juhuslikus proovis arvutatakse järgmise valemi järgi:

4. Kilu ja räime osakaalu määramiseks kogusaagis arvutatakse võetud proovide keskmine.

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri»
lisa 7
(Vabariigi Valitsuse 10. mai 2005. a määruse nr 96 sõnastuses)
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

MÕRRA OSAD

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]