Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid
Vastu võetud 12.03.2003 nr 76
RT I 2003, 29, 175
jõustumine 22.03.2004
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev,
number, avaldamine Riigi teatajas, jõustumise aeg):
10.09.2004 nr 295 (
RT I 2004, 67, 467) 19.09.2004
12.05.2005 nr 98
(RT I 2005, 28, 203) 27.05.2005
Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454; 2002, 56, 348; 61, 375; 63, 389; 90, 521; 92, 530; 2003, 20, 116) § 27, «Ülikooliseaduse» (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 25, 140; 78, 496; 2001, 16, 71; 2002, 21, 117; 53, 336; 56, 348; 57, 357; 61, 375, 90, 521; 2003, 20, 116) § 31 lõike 4 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 54, 350; 78, 496; 2001, 65, 375; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116) § 19 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse bakalaureuseõppe, magistriõppe, doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe ning rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendava diplomi (edaspidi diplom) ja akadeemilise õiendi vormistamise ja väljaandmise kord (statuut) ning diplomi ja akadeemilise õiendi vormid (lisad 1, 2 ja 3).
(2) Määrusega kehtestatakse diplomi ja akadeemilise õiendi duplikaatide taotlemise, vormistamise ning väljaandmise tingimused ja kord ning Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse enne 1. juunit 2002. a kantud õppekava täitmisel väljaantud diplomi duplikaadi vorm (lisa 6).
§2. Diplom
(1) Diplom antakse isikule, kes on täitnud riiklikult tunnustatud bakalaureuseõppe, magistriõppe, doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe või rakenduskõrgharidusõppe õppekava täies mahus. Käesolevale statuudile vastava diplomi väljaandmise õigus ja kohustus on kõrghariduse õppekavade alusel õppetööd tegevatel õppeasutustel.
(2) Diplom on eluaegne. Diplomi või selle väljaandmise aluseks olnud alusdokumendi võib kehtetuks tunnistada «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatud tingimustel ja korras. Diplomi ja alusdokumendi tunnistab kehtetuks selle väljaandnud õppeasutus või tema õigusjärglane või nende puudumisel haridus- ja teadusminister.
(3) Diplom kehtib iseseisva kõrgharidust tõendava dokumendina ka akadeemilise õiendita.
(4) Diplomid jagunevad bakalaureuseõppe, magistriõppe, doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe ning rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendavateks diplomiteks, mis erinevad värvuselt.
[RT I 2004, 67, 467 – jõust. 19.09.2004]
§3. Akadeemiline õiend
(1) Koos diplomiga antakse välja akadeemiline õiend.
(2) Akadeemiline õiend annab informatsiooni õppekava, selle täitmise tulemuste, antud akadeemilise kraadi või muu kvalifikatsiooni ja Eesti kõrgharidussüsteemi kohta.
(3) Akadeemiline õiend diplomita ei ole iseseisev kõrgharidust tõendav dokument.
§4. Plankide jaotamine ja registreerimine
(1) Diplomite ja akadeemiliste õiendite plankide tellimist ning nende jaotamist õppeasutuste vahel korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Diplomite ja akadeemiliste õiendite plangid kuuluvad dokumentide hulka, mille hoidmine ja kasutamine toimub õigusaktidega kehtestatud korras.
(3) Õppeasutus esitab andmed väljaantud diplomite ja akadeemiliste õiendite kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks õigusaktides sätestatud korras.
2. peatükk
DIPLOM
§5. Diplomi vorm
(1) Diplom vormistatakse A4-formaadis turvaelementidega ja taustmustriga plangile, kuhu on trükitud sõnad «EESTI VABARIIK», suure riigivapi kujutis, sõna «DIPLOM», diplomi seeria ja number ning õppeasutuse nimi (õppeasutuse otsusel ka tema asutamisaasta). Diplomi vorm esitatakse lisas 1.
(2) Diplomi plankidel on ühtne numeratsioon, mis jaguneb seeriateks vastavalt diplomi liigile ja seda väljaandvatele õppeasutustele. Seeria on märgitud kahe tähega, millest esimene tähistab diplomi liiki, teine diplomi väljaandnud õppeasutust. Tähtedele järgnev kuuekohaline number on diplomi järjekorranumber seerias.
(3) Diplomi liigid, plankide värvused ning
tähised on järgmised:
1) rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendav
diplom – hallikassinine, tähis «E»;
2) bakalaureuseõppe õppekava täitmist
tõendav diplom – rohekaskollane, tähis «L»;
3) magistriõppe õppekava täitmist
tõendav diplom – hõbe; tähis «M»;
4) bakalaureuse- ja magistriõppe
integreeritud õppekavadel põhineva õppe õppekava täitmist tõendav diplom – hõbe,
tähis «M»;
5) doktoriõppe õppekava täitmist tõendav diplom – kuld, tähis «O»;
(4) Õppeasutuste tähised on järgmised:
1)
Tartu Ülikool – tähis «A»;
2) Tallinna Tehnikaülikool – tähis «B»;
3)
Tallinna Ülikool – tähis «C»;
4) Eesti Põllumajandusülikool – tähis
«D»;
5) Eesti Muusikaakadeemia – tähis «E»;
6) Eesti Kunstiakadeemia –
tähis «K»;
7) teised ülikoolid – tähis «M»;
8) rakenduskõrgkoolid – tähis
«L»;
9) kõrgharidust andvad kutseõppeasutused – tähis «H».
[RT I 2005, 28, 203 – jõust. 27.05.2005]
§6. Diplomi vormistamine
(1) Diplom vormistatakse eesti keeles. Diplomile kiitusega lisatakse ladina keeles märge «cum laude».
(2) Diplomi statuudile vastava teksti, mis ei ole plangile trükitud, kannab diplomile õppeasutus.
(3) Õppeasutus kannab diplomile järgmised
andmed:
1) diplomi saaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle
puudumisel sünniaeg;
2) kõrgharidustaseme õppe ja täidetud õppekava nimetus,
kood Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registris, tekst õppekava
täitmise kohta;
3) vastaval juhul – sõnad « cum laude», mis
kirjutatakse sõna «DIPLOM» alla;
4) vastaval juhul – antud akadeemilise
kraadi nimetus;
5) diplomi väljaandmise koht;
6) diplomi väljaandmise
kuupäev.
(4) Lõike 3 punktis 2 nimetatud kõrgharidustaseme õppe nimetus kantakse diplomile muust tekstist selgesti eristuvalt, kuid mitte suuremalt sõnast «DIPLOM».
(5) Õppeasutuste ühiselt läbiviidud õppe õppekava täitmise kohta kantakse diplomile vastav lause, kus märgitakse osalenud õppeasutuste nimed.
§7. Diplomi kinnitamine ja väljastamine
(1) Diplom kinnitatakse õppeasutuse juhi ja tema määratud ametiisiku allkirjaga ning õppeasutuse pitseriga. Diplomi väljaandmise alusdokumente säilitatakse alatiselt.
(2) Diplom antakse allkirja vastu selle saajale isiklikult või volitatud isikule kirjaliku volituse alusel.
3.
peatükk
AKADEEMILINE ÕIEND
§8. Akadeemilise õiendi vorm
(1) Eestikeelne akadeemiline õiend vormistatakse kahepoolsena A4-formaadis turvaelementidega plangile (lisa 2), mille esileheküljel on sõnad «EESTI VABARIIK» ning väikese riigivapi kujutis, sõnad «AKADEEMILINE ÕIEND», tähis «R» ja dokumendi number.
(2) Ingliskeelne akadeemiline õiend vormistatakse kahepoolsena A4-formaadis turvaelementidega plangile (lisa 3), mille esileheküljel on sõnad «REPUBLIC OF ESTONIA» ning väikese riigivapi kujutis, sõnad «DIPLOMA SUPPLEMENT», tähis «DS» ja dokumendi number.
(3) Akadeemilise õiendi plangi värvus on lilla.
(4) Kui akadeemilise õiendi tekst ei mahu ühele lehele, jätkatakse seda lisalehel. Sel juhul märgitakse akadeemilise õiendi esimese lehe lõppu lisalehe number ja lisalehe algusesse põhilehe number. Iga järgneva lisalehe lisamisel kantakse lisalehe lõppu järgneva lisalehe number ja algusesse eelmise lisalehe number. Lisalehel on tähis «S» ja lisalehe number.
§9. Akadeemilise õiendi vormistamine
(1) Akadeemiline õiend vormistatakse eesti ja inglise keeles. Akadeemilise õiendi ingliskeelne nimetus on diploma supplement . Õppeaine nimetuse võib lisada ka selles keeles (vajadusel translitereerituna), milles õpe toimus.
(2) Õppeasutus kannab akadeemilisele õiendile teabe iga käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 nimetatud punkti kohta, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhul. Kui teavet ei esitata, antakse selgitus selle põhjuse kohta.
(3) Õppeasutus võib eestikeelsele akadeemilisele õiendile kanda käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 8 loetletud andmed.
(4) Eestikeelsele akadeemilisele õiendile
kantakse järgmised andmed:
1) tekst «Akadeemiline õiend järgib Euroopa
Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja UNESCO/CEPES väljatöötatud vormi. Akadeemilise
õiendi eesmärgiks on anda piisavat sõltumatut teavet rahvusvahelise
«läbipaistvuse» ning kvalifikatsiooni õiglase akadeemilise ja erialase
tunnustamise parandamiseks. See dokument kirjeldab kvalifikatsiooni tõestaval
originaaldokumendil nimetatud isiku edukalt lõpetatud õpingute olemust, taset,
konteksti, sisu ja staatust. Dokument ei sisalda väärtusotsustuste, samaväärsuse
avalduste ega tunnustusega seotud ettepanekuid. Teave esitatakse iga punkti
kohta. Juhul, kui teavet ei esitata, antakse selgitus selle põhjuse
kohta»;
2) kvalifikatsiooni omandanud isik (perekonnanimi, eesnimi, sünniaeg
(päev/kuu/aasta), isikukood);
3) kvalifikatsioon (kvalifikatsiooni nimetus
(originaalkeeles), eriala, õppekava nimetus, kood ja Haridus- ja
Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kandmise kuupäev, õppekavajärgne
spetsialiseerumine, õppeasutuse nimi (originaalkeeles, vajadusel
translitereerituna) ja tüüp, õppetöö keel(ed));
4) kvalifikatsiooni tase
(tase, õppekava nominaalkestus, õppe alustamise tingimused (juurdepääsuks
vajalik kvalifikatsioon));
5) õppekava sisu ja selle täitmise tulemused
(õppevorm, õppekava täitmise tingimused, õppekava täitmise tulemused:
õppeasutus, õppeaine nimetus / lõputöö pealkiri, õppeaine kood, õppeaine/lõputöö
maht ainepunktides, arvestamise kuupäev, tulemus, õppejõud, õppeainete maht
kokku ainepunktides, hindamissüsteem(id));
6) kvalifikatsiooni omandanu
õigused (edasiõppimisvõimalused, pääs tööturule);
7) lisainfo (õppekava
akrediteerimine, sh akrediteerimise kuupäev ja selle läbiviinud organisatsioon;
õppeasutuse lisainfo; täiendava info allikad: asutus, aadress, telefon,
e-post);
8) Eesti kõrgharidussüsteemi kirjeldus (üldine korraldus,
akrediteerimine ja diplomite riiklik tunnustamine, vastuvõtutingimused
(üldtingimused, eritingimused), õppetöö korraldus, kõrghariduskvalifikatsioonid
ja õppeliigid (rakenduskõrgharidusõpe, bakalaureuseõpe, magistriõpe,
bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe,
doktoriõpe)) vastavalt lisale 4;
9) kinnitus (kuupäev, allkirjad, nimed,
ametikohad, õppeasutuse pitser).
(5) Ingliskeelsele akadeemilisele õiendile
kantakse järgmised andmed:
1) tekst: «This Diploma Supplement follows the
model developed by the European Commission, Council of Europe and UNESCO/CEPES.
The purpose of the diploma supplement is to provide sufficient independent data
to improve the international 'transparency' and fair academic and professional
recognition of qualifications. It is designed to provide a description of the
nature, level, context, content and status of the studies that were pursued and
successfully completed by the individual named on the original qualification to
which this supplement is appended. It is free from any value judgments,
equivalence statements or suggestions about recognition. Information in all
sections should be provided. Where information is not provided, an explanation
should give the reason why»;
2) Information identifying the holder of
the qualification (Family name. Given name. Date of birth (day/month/year).
Personal identification code);
3) Information identifying the
qualification (Name of qualification and title conferred (in original language).
Main field(s) of study for the qualification (Name, code and date of
registration of programme in Register of Programmes of Ministry of Education and
Research. Minor field(s) of study. Name (in the original language or
transliteration, if necessary) and status of awarding institution. Language(s)
of instruction);
4) Information on the level of the qualification
(Level of qualification. Official length of programme. Access
requirement(s));
5) Information on the contents and results gained
(Mode of study. Programme details. Components of study programme (e.g. subjects,
modules or units studied): institution, subject/title of thesis, subject
code, individual credits and results obtained, date, teaching staff member,
total capacity of credits obtained. Grading scheme(s));
6) Information
on the function of the qualification (Access to further study. Professional
status);
7) Additional information (Information on accreditation (date
and institution). Additional information of awarding institution. Further
information sources (institution, address, telephone, e-post));
8)
Information on the Higher Education System of Estonia (General framework.
Accreditation and recognition of qualifications. Admission requirements (general
requirements, specific requirements). Organisation of course of studies. Higher
Education Qualifications (Professional higher education qualifications,
Bakalaureusekraad, Magistrikraad, Qualification of integrated long-cycle
programmes, Doktorikraad)) vastavalt lisale 5;
9) Certification of the
supplement (Date. Signatures. Names. Capacity. Official stamp or seal).
(6) Akadeemilisele õiendile kantakse isiku esitatud dokumentide alusel info eelmiste õpingute tulemuste ja töökogemuse kohta, mis õppeasutuse otsusel arvestatakse tema õppekava täitmise osaks (õpingute ja töökogemuse sisu, sh teises õppeasutuses sooritatud õppeained; ainepunktide kogumaht, mille ulatuses loetakse õppekava eelmiste õpingute ja töökogemuse arvestamisega täidetuks; arvestatud soorituste ajavahemik). Teises õppeasutuses sooritatud õppeained kantakse akadeemilisele õiendile vastavalt lõike 4 punktile 5 ja lõike 5 punktile 5.
§10. Akadeemilise õiendi kinnitamine ja väljastamine
(1) Akadeemiline õiend kinnitatakse õppeasutuse juhi määratud kahe ametiisiku allkirja ja õppeasutuse pitseriga.
(2) Akadeemiline õiend antakse allkirja vastu selle saajale isiklikult või volitatud isikule kirjaliku volituse alusel.
4. peatükk
DUPLIKAAT
§11. Duplikaadi taotlemine
(1) Diplomi või akadeemilise õiendi (edaspidi
algdokument ) omanik saab taotleda diplomi või akadeemilise õiendi
kehtetuks tunnistamist ning duplikaadi väljaandmist, kui:
1) algdokumendi
tekst on muutunud raskesti loetavaks;
2) vähemalt üks täht algdokumendi
tekstis on muutunud mitteloetavaks;
3) tuvastatakse algdokumendi vormistamise
ebatäpsus või algdokumendile kantud andmete ebaõigsus;
4) algdokument on
hävinud, kadunud või ära varastatud;
5) algdokument on
legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille'ga) õigusaktides
sätestatud korras.
(2) Duplikaadi taotleja esitab taotluse algdokumendi väljaandnud õppeasutuse juhile, näidates ära taotluse põhjuse. Kui õppeasutus on lõpetatud ja tal puudub õigusjärglane, siis esitab taotleja taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile. Lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud juhtudel lisab duplikaadi taotleja taotlusele algdokumendi.
(3) Duplikaadil on algdokumendiga võrdne juriidiline jõud.
[RT I 2004, 67, 467 – jõust. 19.09.2004]
§12. Duplikaadi väljaandmine
(1) Algdokumendi kehtetuks tunnistamise ning duplikaadi väljaandmise otsustab taotluse saaja kahe nädala jooksul duplikaadi taotluse saamise päevast arvates. Otsus algdokumendi kehtetuks tunnistamise ja duplikaadi väljaandmise kohta vormistatakse õppeasutuse juhi käskkirjaga ning juhul, kui õppeasutus on lõpetatud ja tal puudub õigusjärglane, siis haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Otsus algdokumendi kehtetuks tunnistamise kohta tehakse teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(11) Paragrahvi 11 lõike 2 punktis 5 toodud juhul algdokumenti kehtetuks ei tunnistata.
(2) Andmed duplikaadi väljaandmise kohta registreeritakse § 4 lõikes 3 toodud korras.
(3) Duplikaadi väljaandmise kulud õppeasutuse määratud summa ulatuses kannab duplikaadi taotleja, § 11 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul õppeasutus, kui õppeasutus on lõpetatud ja tal puudub õigusjärglane, siis Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I 2004, 67, 467 – jõust. 19.09.2004]
§13. Duplikaadi väljaandmisest keeldumine
(1) Duplikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui
ilmneb, et:
1) duplikaadi taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid;
2)
puuduvad andmed algdokumendi väljaandmise kohta;
3) ei esine § 11 lõike 1
punktides 1–5 nimetatud duplikaadi väljaandmise alust.
(2) Duplikaadi väljaandmisest keeldumine vormistatakse õppeasutuse juhi käskkirjaga ning juhul, kui õppeasutus on lõpetatud ja tal puudub õigusjärglane, siis haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Käskkiri tehakse duplikaadi taotlejale kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I 2004, 67, 467 – jõust. 19.09.2004]
§14. Duplikaadi vormistamine
(1) Diplomi duplikaat vormistatakse diplomi plangil (lisa 1), mille paremasse ülanurka kannab duplikaati väljaandev asutus sõna «DUPLIKAAT».
(2) Akadeemilise õiendi duplikaat vormistatakse akadeemilise õiendi plangil (lisad 2 ja 3), mille paremasse ülanurka kannab duplikaati väljaandev asutus eestikeelse duplikaadi puhul sõna «DUPLIKAAT» ja ingliskeelse duplikaadi puhul sõna «DUPLICATE».
(3) Duplikaadile kantakse algdokumendi tekst samas keeles, mis oli algdokumendil, ning duplikaadi väljaandmise kuupäev. Duplikaadile ei kanta algdokumendi numbrit, allakirjutanud isikute nimesid ega käesolevas paragrahvis nimetamata uusi andmeid.
§15. Duplikaadi kinnitamine
Duplikaat kinnitatakse õppeasutuse juhi ja tema määratud ametiisiku allkirjaga ning juhul kui õppeasutus on lõpetatud ning tal puudub õigusjärglane, siis haridus- ja teadusministri volitatud ametiisiku allkirjaga ning duplikaadi väljaandnud asutuse pitseriga.
§16. Uue duplikaadi väljaandmine
(1) Duplikaadi omanik võib § 11 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud aluse esinemise korral taotleda uue duplikaadi väljaandmist.
(2) Uue duplikaadi väljaandmisel järgitakse duplikaadi väljaandmise korda, välja arvatud nõuet avaldada algdokumendi kehtetuks tunnistamise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2004, 67, 467 – jõust. 19.09.2004]
5.
peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§17. Üleminek
(1) Paragrahvi 5 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse diplomite suhtes, mida väljastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse alates 1. juunist 2002. a kantud kõrgharidustaseme õppe õppekavade täitmisel.
(2) Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse enne 1. juunit 2002. a kantud kõrgharidustaseme õppekava täitnud isikutele väljastatavate diplomite suhtes kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 1998. a määrust nr 237 «Diplomi vormi ja statuudi kinnitamine» (RT I 1998, 97, 1525; 1999, 87, 801; 2002, 105, 626).
(3) Kutsekõrgharidusõppe, diplomiõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe ja doktoriõppe õppekava täitnud isikutele väljastatavate akadeemiliste õiendite ja hinnetelehtede suhtes kohaldatakse kuni 1. jaanuarini 2004. a Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 1998. a määrust nr 237 «Diplomi vormi ja statuudi kinnitamine».
(4) Üheaastase õpetajakoolituse läbinud isikule antakse tunnistus, mis kehtib ainult koos kõrgharidust tõendava diplomiga. Tunnistusele tehakse vastav märge ja lisatakse diplomi number. Tunnistusele lisatakse akadeemiline õiend. Tunnistuse vormi kehtestab õppeasutus.
(5) Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse enne 1. juunit 2002. a kantud õppekava täitmisel väljaantud diplomi duplikaat vormistatakse A4-formaadis hallile turvaelementidega duplikaadi plangile (lisa 6), kuhu on trükitud sõnad «EESTI VABARIIK», suure riigivapi kujutis, sõna «DIPLOM», duplikaadi number ning õppeasutuse nimi (õppeasutuse otsusel ka tema asutamisaasta). Paremas ülanurgas on sõna «DUPLIKAAT».
§18. [käesolevast tekstist välja jäetud]
|
|
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2003. a
määruse nr 76 «Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid» |
RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPPE ÕPPEKAVA TÄITMIST TÕENDAVA DIPLOMI VORM
BAKALAUREUSEÕPPE ÕPPEKAVA TÄITMIST TÕENDAVA DIPLOMI VORM
MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVA TÄITMIST TÕENDAVA DIPLOMI VORM
DOKTORIÕPPE ÕPPEKAVA TÄITMIST TÕENDAVA DIPLOMI VORM
|
|
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2003. a
määruse nr 76 «Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid» |
AKADEEMILISE ÕIENDI VORM
|
|
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2003. a
määruse nr 76 «Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid» |
INGLISKEELSE AKADEEMILISE ÕIENDI VORM
|
|
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2003. a
määruse nr 76 «Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid» |
EESTI KÕRGHARIDUSSÜSTEEM
1. ÜLDINE KORRALDUS
Kõrgharidussüsteemi reguleerivad peamiselt «Ülikooliseadus», «Rakenduskõrgkooli seadus» ja «Erakooliseadus».
Eesti kõrgharidussüsteemis on kaks haru – akadeemilise ja rakenduskõrghariduse haru. Kõrgharidust omandatakse ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides ning mõnedes kutseõppeasutustes. Omandivormilt jagunevad kõrgharidust andvad õppeasutused riiklikeks, avalik-õiguslikeks ja eraõiguslikeks.
Alates 2002/2003. õppeaastast on kõrgharidussüsteemi akadeemiline haru üldstruktuurilt kaheastmeline, järgides anglosaksi bachelor-master mudelit. Esimene aste on bakalaureuseõpe, teine aste on magistriõpe. Bakalaureuse- ja magistriõpe on mõnedel erialadel integreeritud üheks tervikuks. Akadeemilise õppe kõrgeimaks astmeks on doktoriõpe. Rakenduskõrgharidusõpe on kõrgharidussüsteemi esimene aste ning vastab akadeemilise haru bakalaureuseastmele.
Ülikool on asutus, kus toimub akadeemiline õpe ja võib toimuda rakenduskõrgharidusõpe. Rakenduskõrgkoolis toimub rakenduskõrgharidusõpe, koostöös ülikoolidega ka magistriõpe. Iseseisvalt võib rakenduskõrgkool läbi viia magistriõpet teoloogia ja militaarõppe õppekavade järgi.
2. AKREDITEERIMINE JA DIPLOMITE RIIKLIK TUNNUSTAMINE
Akrediteerimine on tegevus, mille käigus antakse hinnang kõrgkooli või tema õppekava kohta. Akrediteerimist viib läbi Kõrghariduse Hindamise Nõukogu, kaasates väliseksperte. Positiivse akrediteerimisotsuse kehtivusaeg on seitse aastat. Tingimisi akrediteerimisotsus on samuti positiivne otsus ja selle kehtivusaeg on kolm aastat.
Riiklikult tunnustatakse diplomeid, mis antakse pärast positiivselt akrediteeritud õppekava täitmist. Riiklikult tunnustatakse ka diplomeid, mis on välja antud kuni kaks aastat enne positiivset akrediteerimisotsust. Avalik-õiguslike ülikoolide diplomid, mis antakse enne 01.06.2002 registrisse kantud õppekavade täitmise korral ja rakenduskõrghariduse diplomid, mis antakse enne 30.06.2003 registrisse kantud õppekavade täitmise korral, omavad riiklikku tunnustust ka ilma akrediteerimiseta.
3. VASTUVÕTUTINGIMUSED
3.1. Üldtingimused
Kõrgharidust andvasse õppeasutusse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus, mida tõendab vastav dokument – gümnaasiumi lõputunnistus, lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta, varem kehtinud süsteemide vastavad tunnistused ja diplomid ning välisriigi kõrgharidust andvasse õppeasutusse vastuvõttu võimaldavad kvalifikatsioonid.
Gümnaasiumi lõputunnistus antakse pärast 12. klassi (9 klassi põhiharidust ja 3 klassi üldkeskharidust) lõpetamist. Alates 1997. aastast peavad keskkoolilõpetajad sooritama riigieksamid (alates 1998. aastast kolm eksamit). Gümnaasiumi lõputunnistus kehtib koos riigieksamitunnistusega.
3.2. Eritingimused
Lisaks üldtingimustele võib kõrgkool kehtestada vastuvõtu eritingimusi. Nendeks võivad olla sisseastumiseksamid, riigieksamite tulemused, erialased katsed ja vestlus vm.
4. ÕPPETÖÖ KORRALDUS
Üldnõuded õppele, õppekavadele ja õppejõududele kehtestatakse raamdokumendi – «Kõrgharidusstandardiga». Õppe nominaalkestust mõõdetakse õppeaastates, õppekava mahtu – ainepunktides (AP). Üks AP vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 AP, mis Euroopa ainepunktide ülekande süsteemis (ECTS) vastab 60 ainepunktile.
5. KÕRGHARIDUSKVALIFIKATSIOONID JA VASTAVAD ÕPPED
5.1. Rakenduskõrgharidusõpe
Rakenduskõrgharidusõpe on alates 2002/2003. õppeaasta vastuvõtust kehtestatud kõrghariduse esimese astme õpe, mille eesmärgiks on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine. Õppe nominaalkestus on 3–4,5 aastat, maht 120–180 AP (180–270 ECTS ainepunkti). Õppe lõpetanud isikule antakse diplom (hallikassinisel plangil, tähis E) rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmise kohta – rakenduskõrgharidusõppe diplom.
Rakenduskõrgharidusõpe on välja arendatud kuni 2002/2003. õppeaasta vastuvõtuni kehtinud kutsekõrgharidusõppest ja diplomiõppest. Kutsekõrgharidusõppe eesmärgiks on üldhariduslike teadmiste ning kutse- ja ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine. Diplomiõpe on rakendusliku sisuga õpe, mille eesmärgiks on praktiliste teadmiste ja oskuste omandamine. Mõlema õppe nominaalkestus on 3–4 aastat. Kutsekõrgharidusõppel ja diplomiõppel on erinevusi nõuetes õppejõudude ja praktika mahu suhtes. Mõlema õppe lõpetajale antakse diplom vastava õppekava täitmise kohta. Diplomite üldnimetusena kasutatakse vastavalt kas kutsekõrgharidusõppe diplom (kollasel plangil, tähis K) või diplomiõppe diplom (rohelisel plangil, tähis A).
[RT I 2004, 67, 467 – jõust. 19.09.2004]
5.2. Bakalaureuseõpe
Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille eesmärk on üldhariduslike teadmiste süvendamine, eriala alusteadmiste ja -oskuste omandamine õpingute jätkamiseks magistriastmes ja töö alustamiseks. Õppe nominaalkestus on valdavalt 3 aastat, maht 120 AP (180 ECTS ainepunkti), erandina kuni 4 aastat, maht 160 AP (240 ECTS ainepunkti).
Enne 01.06.2002 registrisse kantud bakalaureuseõppe õppekavade peamine eesmärk oli arendada teoreetilisi teadmisi ja oskusi tööks valitud alal ning õppekava täitmine annab õiguse töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval ametikohal. Nimetatud õppe nominaalkestus on valdavalt 4 aastat, koos õpetajakoolitusega kuni 5 aastat. Ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras võib enne 01.06.2002 registrisse kantud bakalaureuseõpet arvestada magistriõppe osana.
Õppe lõpetanud isikule antakse diplom (rohekaskollasel plangil, tähis L; enne 01.06.2002 registrisse kantud õppekavade puhul sinisel plangil, tähis B), mis tõendab bakalaureuseõppe õppekava täitmist. Lõpetajale antakse bakalaureusekraad.
5.3. Magistriõpe
Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel süvendatakse erialateadmisi ja -oskusi ning omandatakse iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Magistriõppe peamine eesmärk on koolitada õppija eriala süvendatud teadmistega spetsialistiks. Õppe alustamise tingimus on kõrghariduse esimese astme lõpetamine (bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastav kvalifikatsioon). Õppe nominaalkestus on 1–2 aastat, maht 40–80 AP (60–120 ECTS ainepunkti), kuid koos esimese astmega vähemalt 5 aastat, 200 AP (300 ECTS ainepunkti).
Enne 01.06.2002 registrisse kantud magistriõppe õppekava täitmisel antakse magistrikraad teadus- või kutsekraadina. Teadusmagistri õppekavas moodustab teadustöö õppe mahust vähemalt 50% ning magistritöös esitatakse erialaprobleemi uudne teaduslik käsitlus. Kutsemagistri õppekavas moodustab uurimis-, arendus- või loometöö õppe mahust vähemalt 25% ning õpe on suunatud kutsealase loomingulise probleemi uudse lahenduse leidmisele. Ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras võib enne 01.06.2002 registrisse kantud magistriõppe õppekava täitmist arvestada doktoriõppe osana.
Õppe lõpetanud isikule antakse diplom (hõbedasel plangil, tähis M; enne 01.06.2002 registrisse kantud õppekavade puhul pruunil plangil, tähis C), mis tõendab magistriõppe õppekava täitmist. Lõpetajale antakse magistrikraad.
5.4. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe
Integreeritud bakalaureuse-magistriõpe on üheastmeline, mille õppekava sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. Õppe lõpetamine annab magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni. Üheastmelised integreeritud õpped on arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus. Arstiõppe, alates 2002/2003. õppeaasta vastuvõtust ka loomaarstiõppe, nominaalkestus on 6 aastat, maht 240 AP (360 ECTS ainepunkti). Teiste õppeliikide nominaalkestus on 5 aastat, maht 200 AP (300 ECTS ainepunkti). Õppe lõpetamisel antakse diplom (hõbedasel plangil, tähis M; enne 01.06.2002 registrisse kantud õppekavade puhul pruunil plangil, tähis C) vastava õppekava täitmise kohta. Ülikooli otsusel võib integreeritud õppe läbimisel anda ka magistrikraadi.
5.5. Doktoriõpe
Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille eesmärgiks on iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Doktoriõppesse asumise üldtingimuseks on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Õppe nominaalkestus on 3–4 aastat, maht 120–160 AP (180–240 ECTS ainepunkti). Õppe lõpetanud isikule antakse diplom (kuldsel plangil, tähis O; enne 01.06.2002 registrisse kantud õppekavade puhul valgel plangil, tähis D), mis tõendab õppekava täitmist. Lõpetajale antakse doktorikraad. Doktorikraad on teaduskraad, mille saamiseks koostatakse ja kaitstakse doktoritöö – iseseisev teaduslik uurimus või loometöö.
|
|
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2003. a
määruse nr 76 «Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid» |
ESTONIAN HIGHER EDUCATION SYSTEM
1. GENERAL FRAMEWORK
Higher education is primarily regulated by the Universities Act, the Institutions of Professional Higher Education Act, and the Private Schools Act.
The Estonian higher education system is binary and consists of universities (ülikool) and professional higher education institutions (rakenduskõrgkool). Some vocational schools also have a right to offer professional higher education programmes. Based on the form of ownership, institutions of higher education can be divided into state, public and private institutions.
Since the academic year of 2002/2003, the general structure of the higher education system is based on two main cycles, following the undergraduate-graduate model. The first cycle is the bachelor level; the second cycle is the master level. For some specialities, the study programmes have been integrated into a single long cycle, leading to a master level qualification. The highest stage at universities is doctorate studies. Professional higher education programmes constitute the first stage of the higher education system and correspond to bachelor level programmes.
Universities are institutions that provide academic higher education and can also offer professional higher education programmes. Institutions of professional higher education provide professional higher education and may offer master level programmes in the field of theology and defence or in other fields in cooperation with universities.
[RT I 2004, 67, 467 – jõust. 19.09.2004]
2. ACCREDITATION AND RECOGNITION OF QUALIFICATIONS
Accreditation is a process in the course of which an institution of higher education or its study programme is evaluated. The Higher Education Quality Assessment Council, in cooperation with foreign experts, carries out accreditation. The term of validity of a positive accreditation decision is seven years. A conditional accreditation decision is also a positive decision the term of validity of which is three years.
Qualifications awarded to students who have completed a study programme that has been accredited positively as well as the qualifications that have been awarded up to two years before a positive accreditation decision are deemed to be recognised by the state. Diplomas of public universities awarded upon the completion of study programmes that were registered before 1 June 2002, as well as diplomas awarded upon the completion of professional higher education programmes that were registered before 30 June 2003 enjoy state recognition even without being accredited.
3. ADMISSION REQUIREMENTS
3.1. General requirements
The general admission requirement to an institute of higher education is secondary education evidenced by a respective certificate – secondary school leaving certificate, certificate on acquiring secondary vocational education, other respective certificates and diplomas from previous systems and foreign qualifications giving access to higher education.
The secondary school leaving certificate (Gümnaasiumi lõputunnistus ) is awarded after 12 years of studies (9 years of basic education and 3 years of secondary education). Since 1997, secondary school students must pass state examinations (as of 1998 there are three examinations). The Gümnaasiumi lõputunnistus is valid with the state examination certificate – Riigieksamitunnistus.
3.2. Specific requirements
In addition to general requirements an institution of higher education may impose specific admission requirements such as entrance examinations, result of state examinations, speciality tests or interviews, etc.
4. ORGANISATION OF THE COURSE OF STUDIES
The Standard of Higher Education establishes general requirements for studies, curricula and academic staff. The nominal duration of studies is measured in academic years, the scope of the curriculum in credit points (ainepunkt, or AP). One credit point corresponds to forty hours (one study week) of studies performed by a student. One academic year consists of 40 credit points, which corresponds to 60 credits of the European Credit Transfer System (ECTS).
5. HIGHER EDUCATION QUALIFICATIONS
5.1. Professional higher education qualifications
Professional higher education is the first stage of higher education, established from the admission of the academic year of 2002/2003, which aims at acquiring the competencies necessary for work in a certain profession or further study in the master level. The nominal length of study is 3 to 4.5 years, 120 to 180 AP (180 to 240 ECTS credits). Graduates who have completed their studies are awarded a diploma (on a bluish-gray form, marked with E) certifying the completion of the professional higher education programme – rakenduskõrgharidusõppe diplom.
Professional higher education studies have developed from higher vocational education studies and diploma studies that applied until the academic year of 2002/2003. The aim of higher vocational education studies was to acquire general education as well as professional and occupational knowledge and skills. Diploma studies were of applied content, the purpose of which was to acquire practical knowledge and skills. The nominal length of both studies was 3 to 4 years. Higher vocational education and diploma studies differ in their requirements for teaching staff and the scope of practical training. Graduates who have completed their study are awarded a diploma on completing the respective study programme. The qualifications are called kutsekõrgharidusõppe diplom (higher vocational education diploma, on yellow form, marked with K) and diplomiõppe diplom (diploma study diploma, on green form, marked with A), respectively.
5.2. Bakalaureusekraad
Bakalaureus-study is the first stage of bachelor level higher education study with the aim of increasing students’ level of general education, acquiring basic knowledge and skills in the speciality necessary to pursue further studies at the master level and for commencing work. The nominal length of studies is generally 3 years, 120 AP (180 ECTS credits), and in few disciplines up to 4 years, 160 AP (240 ECTS credits).
The main aim of the bakalaureus-study programmes registered before 1 June 2002 was to develop theoretical knowledge and skills in the selected work area and the completion of the programme granted the right to work in a position requiring high-level specialist qualifications. The nominal length of studies was predominantly 4 years, along with teacher training that could be extended up to 5 years. Under the conditions and in the manner established by the university the completion of a programme registered before 1 June 2002 can be regarded as a part of studies at master level.
Graduates who have completed their studies are awarded a degree – bakalaureusekraad – which is certified by a diploma (on a greenish yellow form, marked with L; programmes registered before 1 June 2002 are on a blue form, marked with B).
5.3. Magistrikraad
Magister-study constitutes the second stage of master level higher education during which speciality knowledge and skills are developed further and knowledge and skills necessary for independent work and pursuing studies at a doctorate level are acquired. The main purpose of the magister-studies is to train a specialist with deep theoretical knowledge. The admission requirement is the bakalaureusekraad or an equivalent level of qualification. The nominal length of the studies is 1 to 2 years, 40 to 80 AP (60 to 120 ECTS credits), but along with the first stage at least 5 years, 200 AP (300 ECTS credits).
Upon completing magister-study programmes registered before 1 June 2002, a magistrikraad is awarded as a research or professional degree. Research constitutes at least 50 percent of the studies in a research magister programme and a novel scientific treatment of a speciality problem is presented in the final thesis. Research, development or creative work constitutes at least 25 percent of the scope of studies in the professional magister programme and the studies are aimed at finding a novel solution to a professional, creative problem. Under the conditions and in the manner established by the university the completion of a magister- study programme registered before 1 June 2002 can be regarded as a part of doctorate studies.
Graduates who have completed their studies are awarded a degree – magistrikraad – which is certified by a diploma (on a silver form, marked with M; programmes registered before 1 June 2002, on a brown form, marked with C).
5.4. Qualification of integrated long-cycle programmes
The integrated long-cycle studies contain both bachelor and master level studies. Completion of the study programme provides a qualification corresponding to the magistrikraad. The studies are characteristic of medicine, veterinary medicine, pharmacy, dentistry, architecture, civil engineering and class teacher training. The nominal length of medical studies, and since the admission of the 2002/2003 academic year also veterinarian studies, is 6 years, 240 AP (360 ECTS credits), and in other fields 5 years, 200 AP (300 ECTS credits).
Graduates who have completed their studies are awarded a diploma (on a silver form, marked with M; programmes registered before 1 June 2002, on a brown form, marked with C) certifying the completion of the respective integrated programme. By a decision of the university the magistrikraad may be awarded.
5.5. Doktorikraad
Doktor-studies constitute the highest stage of higher education aimed at acquiring knowledge and skills necessary for independent research, development or professional creative work. The general admission requirement for doktor-studies is a magistrikraad or a corresponding qualification. The nominal length of studies is 3 to 4 years, 120 to 160 AP (180 to 240 ECTS credits).
Graduates who have completed their studies are awarded a degree – doktorikraad, which is certified by a diploma (on a golden form, marked with O; programmes registered before 1 June 2002, on a white form, marked with D). The degree is a research degree for which the candidate has to compose and defend a doctorate thesis – independent scientific research or creative work.
|
|
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2003. a
määruse nr 76 «Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid» |
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI ÕPPEKAVADE REGISTRISSE ENNE 1. JUUNIT 2002. A KANTUD ÕPPEKAVA TÄITMISEL VÄLJAANTUD DIPLOMI DUPLIKAADI VORM
Facebook
Twitter
