Riigilõivuseaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistri seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 12.05.2005
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 25. mai 2005. a otsusega nr 843 |
I. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2004, 76, 526; 75, 521; 84, 572; 86, 583; 87, 593; 89, 611; 2005, 1, 1; 2, 4; 15, 87; 22, 151) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 3:
1) lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) kohtu toimingud;»;
2) lõike 2 punktid 2–7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Seadust täiendatakse §-ga 214 järgmises sõnastuses:
« § 214. Riigilõivu tasumisest vabastamine väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jetiga tehtavates toimingutes
(1) Riigilõivuga ei maksustata väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti kustutamist meresõiduohutuse seaduse (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594; 2004, 24, 164; 46, 331) §-s 371 ettenähtud registrist ning sellekohase tunnistuse väljastamist.
(2) Riigilõivuga ei maksustata toiminguid, mis tehakse väikelaevaregistrist ja jettide registrist väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti kandmisel meresõiduohutuse seaduse §-s 37 1 nimetatud registrisse ning sellekohase tunnistuse väljastamisel.»
§ 3. Paragrahvi 294 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 63. Sõiduki ja veesõiduki registreerimine
(1) Sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
(2) Väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.
(3) Maastikusõiduki ja jeti registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
(4) Ajutiselt Eestisse imporditud sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 3700 krooni.»
§ 5. Paragrahvi 66 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Registriandmete muudatuste vormistamise eest seoses sõiduki või väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 600 krooni.
(2) Registriandmete muudatuste vormistamise eest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, tasutakse riigilõivu 200 krooni.»
§ 6. Paragrahvi 67:
1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Väikelaeva või jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni.»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11 või 2 nimetatud dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 100 krooni iga duplikaadi eest.»
§ 7. Paragrahvi 671 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Sõiduki, maastikusõiduki, väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti kontrollimiseks autoregistrikeskuse spetsialisti kohalekutsumise korral Eesti Vabariigi piires tasutakse riigilõivu 250 krooni iga sõiduki, maastikusõiduki, väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti kontrollimise eest.»
§ 8. Seaduse 7. peatüki 12. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«12. jagu
Veesõidukite registrite, tehnilise
ülevaatuse ja meresõiduohutusalase auditeerimise toimingud».
§ 9. Paragrahvid 114, 115 ja 1151 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« § 114. Laevapereta prahitud laevade registri kanded
(1) Laeva kandmise eest laevapereta prahitud laevade registrisse koos lipudokumendi väljastamisega, samuti registreerimise pikendamise eest koos lipudokumendi väljastamisega tasutakse riigilõivu 500 krooni + 1 kroon iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte üle 50 000 krooni laeva kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(3) Laeva kustutamise eest laevapereta prahitud laevade registrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.
§ 115. Veesõidukite registridokumentide väljastamine
(1) Ajutise liputunnistuse väljastamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 alusel tasutakse riigilõivu 1300 krooni.
(2) Laevapereta prahitud laevade registri ja meresõiduohutuse seaduse §-s 371 nimetatud registri dokumendi ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
§ 1151. Veesõiduki tehniline ülevaatus, reederi ja laeva meresõiduohutusalane auditeerimine, laeva ja sadamarajatise turvalisuse ülevaatus, isiku tootmistegevuse või selle osa või toote või teenuse tunnustamine ning tunnistuste väljastamine
(1) Laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu
laeva või väikelaeva kogupikkuse iga meetri kohta:
1) laeva
esmase ja täisülevaatuse eest 75 krooni;
2) laeva
iga-aastase ülevaatuse eest 50 krooni;
3) laeva täieliku või
osalise lisaülevaatuse eest 25 krooni;
4) laeva dokiülevaatuse
eest 25 krooni;
5) väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse
ülevaatuse ning enda tarbeks ehitatud väikelaeva ülevaatuse eest 25
krooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud riigilõivude arvutamiseks
kasutatakse järgmisi koefitsiente:
1) ühetekilisel veesõidukil 1;
2) mitmetekilisel veesõidukil iga järgmise teki kohta lisaks 0,2;
3) alla 8 aasta vanusel veesõidukil 0,75;
4) 8–11 aasta vanusel
veesõidukil 1;
5) 12–19 aasta vanusel veesõidukil 1,25;
6) üle 20 aasta vanusel veesõidukil 1,5.
(3) Kui tehnilisel ülevaatusel selgub, et laev ei ole nõuetekohane või kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder uue tehnilise ülevaatuse või laeva kontrollimise eest riigilõivu vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1 ja 2.
(4) Reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korral tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest, kuid mitte rohkem kui 30 000 krooni alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 10 000 krooni ajutise tunnistuse väljastamisel. Meresõiduohutusalasele auditeerimisele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni.
(5) Laeva ja sadamarajatise turvalisuse ülevaatuse korral tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest, kuid mitte rohkem kui 30 000 krooni alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 10 000 krooni ajutise tunnistuse väljastamisel. Sadamarajatise riskianalüüsi ja selle muudatuste läbivaatamise ning laeva ja sadamarajatise turvalisuse plaani ja selle muudatuste läbivaatamise korral tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni.
(6) Isik tasub tunnustamise taotlemisel riigilõivu 1000 krooni Veeteede
Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest, kuid mitte rohkem kui 10
000 krooni, kui ta valmistab tooteid või osutab teenuseid ühes või
mitmes järgmistest tegevusvaldkondadest:
1) laevaehitus ja
-remont ning laevade ümberehitus;
2) laeva ning laevaseadmete ja
-süsteemide kontrollimine ning katsetamine;
3) laeva veealuse
osa tuukriülevaatus;
4) navigatsiooni-, raadioside-, pääste- ja
tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine,
katsetamine ja kontrollimine;
5) laevaehitusalased arvutused ja
katsetused;
6) kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaatus;
7) hüdrograafiliste mõõdistustööde teostamine;
8)
mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
9)
väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;
10) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine;
11) meremeeste
taseme- ja täiendusõppe korraldamine;
12) jetijuhtide
väljaõppe korraldamine;
13) laevade turvalisust tagava
varustuse paigaldamine ja hooldus Eesti Vabariigis.
(7) Laevale, reederile ja tunnustamist taotlevale isikule tunnistuse väljastamisel tasutakse riigilõivu iga lehekülje eest 50 krooni.
(8) Laeva logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu kinnitamisel enne nende kasutuselevõtmist tasutakse riigilõivu 50 krooni iga raamatu eest.»
§ 10. Paragrahvid 1152 ja 1153 tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Paragrahv 118 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 118. Laevaregistri dokumendi ärakiri
Kaubandusliku meresõidu koodeksi alusel asutatud laevaregistri dokumendist kinnitatud ärakirja tegemise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.»
§ 12. Paragrahvid 119 ja 120 tunnistatakse kehtetuks.
II. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 66; 88, 594; 2004, 30, 208; 2005, 15, 85) tehakse järgmised muudatused:
§ 13. Paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 3. Eesti laeva kapten
(1) Merelaeval, mille kohta on väljastatud lipudokument, võib kapteniks olla ainult Eesti kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanik.
(2) Merelaeval, mille kohta on väljastatud lipudokument, võib kapteniks olla ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigi kodanik, kui see riik annab Eesti kodanikele riikidevahelise lepinguga samasuguse õiguse.»
§ 14. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 5. Merelaev ja siseveelaev
(1) Merelaev on laev, mis on mõeldud kasutamiseks meresõidus.
(2) Siseveelaev on laev, mis on mõeldud sõiduks siseveel.»
§ 15. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 6. Siseveelaeva lipuõigus
Kui siseveelaev ületab Eesti riigipiiri, peab ta Eesti riigilipu kandmiseks vastama käesolevas seaduses merelaevadele Eesti riigilipu kandmise õiguse saamiseks esitatavatele tingimustele.»
§ 16. Paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Lipudokumendid on merelaevatunnistus, liputunnistus, siseveelaevatunnistus, laevapilet ja ajutine liputunnistus.»
§ 17. Paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Merelaevatunnistuse ja siseveelaevatunnistuse väljastab kohus laevakinnistusraamatusse kantud mere- ja siseveelaevadele. Laevapilet väljastatakse riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele.»
§ 18. Paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Paragrahvi 18 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Laevapileti ja ajutise liputunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Lipudokumendi vormi kehtestamisel võib näha ette lipudokumendi täiendamise käesoleva seaduse §-des 11, 13 ja 14 nimetamata andmetega.»
§ 20. Paragrahvi 30 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Samuti peetakse eraldi registrit laevapereta prahitud laevade kohta.»
§ 21. Paragrahv 33 tunnistatakse kehtetuks.
§ 22. Paragrahv 73 tunnistatakse kehtetuks.
§ 23. Seaduse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
III. § 24. Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. juulil.
Riigikogu esimees Ene ERGMA |