Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 12.05.2005

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 25. mai 2005. a otsusega nr 844

I. Liiklusseaduses (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 90, 521; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522; 2004, 30, 208; 46, 329; 2005, 20, 125) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Ratastraktorite ja nende haagiste tüübikinnitamise eeskirja kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 2. Paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Paragrahvi 20¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) kui sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 20³ sätestatud puhkeaja nõudeid, kuni asjakohaste nõuete täitmiseni.»

§ 4. Seadust täiendatakse 4¹. peatükiga järgmises sõnastuses:

«4¹. peatükk
JUHI TÖÖ- JA PUHKEAEG

§ 20³. Erinõuded juhi töö- ja puhkeajale

(1) Sõitjaid vedava üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veost vedava üle 3500-kilogrammise registrimassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol kehtestatud nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ning juhi ja tema tööandja kohustused sätestab EÜ Nõukogu määrus 3820/85/EMÜ teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1–7).

(2) Juhi tööaeg on EÜ Nõukogu määruse 3820/85/EMÜ kohaste vahe- või puhkeaegade ja muu tööõigust reguleeriva õigusakti kohaste vahe- või puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette valmistama.

(3) Juhi tööaja hulka ei loeta liikuvas sõidukis juhi kõrval viibiva teise meeskonnaliikme valveaega, kui sellega ei kaasne tööalaseid tegevusi või kui kollektiivlepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

(4) Juhi keskmine iganädalane tööaeg koos ületunnitööga ei või ületada 48 tundi. Iganädalast tööaega võib pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja järjestikuse kuu keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta. Iganädalast tööaega võib pikendada 60 tunnini selliselt, et kuue järjestikuse kuu keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta, kui see on sätestatud laiendatud kollektiivlepingus või toimub Tööinspektsiooni kirjalikul nõusolekul. Tööaja pikendamine peab olema seotud tööprotsessi iseärasustega ja selleks on vaja töölepingu osapoolte vahelist kirjalikku kokkulepet.

(5) Kui juht töötab ka mõne teise tööandja juures, peab juht teise tööandja juures töötatud tundide kohta kirjalikku arvestust ja esitab sellise kirjaliku teabe oma tööandjale. Viimane peab seda teavet arvestama juhile tööülesannete andmisel, säilitama ja vajaduse korral esitama järelevalve teostajale.

(6) Kui juht töötab kella 00.00 ja 07.00 vahelisel ajal üle nelja tunni, ei tohi igapäevane tööaeg ületada 10 tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi nõudeid peavad täitma lisaks töölepingu alusel töötavatele juhtidele ka muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavad juhid. Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase erandi sätestamine laiendatud kollektiivlepingus või Tööinspektsiooni kirjaliku nõusoleku andmine teisele tööandjale annab õiguse rakendada samasugust nädalase tööaja arvestusperioodi samas valdkonnas tegutsevate töö- või muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavate teiste juhtide suhtes.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatud nõudeid ei rakendata riigisisesel autoveol erandina juhtide suhtes, kui:
1) sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad oma veoste veol 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatud linnad, mis jäävad sellesse piirkonda;
2) sõidukit kasutatakse müügiks või töötlemiseks sobimatute tapamaja jäätmete või korjuste veol;
3) sõidukit kasutatakse elusloomade veol põllumajandustootjalt turgudele ja vastupidi või turgudelt tapamajadesse;
4) sõiduk on kohandatud kauplusautoks kauba turgudel või ostjatele kojuviimisega müügiks, liikuvaks pangaks või hoiukassaks, jumalateenistuse pidamiseks, raamatute, plaatide või kassettide laenutamiseks, kultuuriüritusteks või näitusteks;
5) sõiduk veab juhile isiklikuks tarbeks vajalikke materjale või seadmeid kuni 50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, tingimusel, et juhi põhitegevusalaks ei ole autovedu;
6) sõiduk töötab elektriga ja seda kasutatakse veoseveol;
7) sõidukit kasutatakse ainult õppesõidul juhiloa saamise eesmärgil;
8) sõidukiks on ratastraktor või liikurmasin.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhtudel peab tööandja juhti teavitama veo laadist, kusjuures ei tohi halveneda juhi töötingimused ega väheneda liiklusohutus.

(10) Käesoleva paragrahviga määratlemata juhtudel kohaldatakse juhi töö- ja puhkeajale töö- ja puhkeaja seaduses (RT I 2001, 17, 78; 102, 675; 2002, 56, 347; 61, 375; 99, 576; 2003, 23, 137; 2004, 86, 584) ja muudes tööõiguslikes õigusaktides sätestatut.

§ 20⁴. Sõidumeeriku kasutamine

(1) Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub EÜ Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8–21) lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu salvestatud andmete järgi.

(2) Sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil:
1) mis on valmistatud enne 1985. aasta 1. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose- või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel;
2) mida kasutatakse EÜ Nõukogu määruse 3820/85/EMÜ nõuete täitmisest vabastatud vedudel.

§ 20⁵. Digitaalse sõidumeeriku kaardi taotlemine

(1) Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhil, juhi tööandjal, sõidumeeriku paigaldamise töökojal (edaspidi töökoda ) ja kontrollijal peab olema asjakohane sõidumeeriku kaart, mis võimaldab kaardi kasutajat kindlaks teha, andmeid salvestada ja säilitada.

(2) Töökoja kaarti võib avalduse alusel taotleda äriregistrisse kantud ettevõtja, kelle on mõõteseaduse (RT I 2004, 18, 132; 2005, 9, 33) § 5 lõikes 5 nimetatud akrediteerimisasutus tunnistanud tema erialal pädevaks.

(3) Juhi kaarti võib avalduse alusel taotleda Eestis töötamise õigust omav füüsiline isik, kui:
1) tal on juhiluba selle kategooria mootorsõiduki juhtimiseks, millel on kohustuslik sõidumeeriku kasutamine;
2) talle ei ole varem välja antud kehtivat juhi kaarti ega digitaalse sõidumeeriku paigaldajana tegutsemiseks vajalikku töökoja kaarti.

(4) Tööandja kaarti võib avalduse alusel taotleda äriregistrisse kantud ettevõtja, kes kasutab või kavatseb kasutama hakata mootorsõidukit, millel on digitaalne sõidumeerik.

(5) Kontrollija kaarti võib avalduse alusel taotleda käesoleva seaduse §-s 46¹ nimetatud järelevalvet teostav asutus.

(6) Enne kaardi saamiseks avalduse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.

(7) Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhi kaardi, tööandja, töökoja ja kontrollija kaardi taotlemise, andmise ja kasutamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(8) Digitaalse sõidumeeriku kaarte valmistab, annab välja ja tunnistab kehtetuks liiklusregistri volitatud töötleja.

§ 20⁶. Kaardi kehtivusaeg

Juhi, tööandja ja kontrollija kaart antakse viieks aastaks, töökoja kaart üheks aastaks.

§ 20⁷. Kaardi andmisest keeldumine

Kaardi andja keeldub kaardi andmisest, kui:
1) taotleja ei vasta käesoleva seaduse §-s 20⁵ sätestatud nõuetele;
2) kaardi taotlemiseks on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
3) taotleja ei ole tasunud riigilõivu.

§ 20⁸. Kaardi kehtetuks tunnistamine

Kaart tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) kaardi taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) kaart on võltsitud;
3) juht kasutab kaarti, mis ei ole tema oma;
4) kaardi omanik ei vasta enam käesoleva seaduse § 20⁵ lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele;
5) kaardi omanik on esitanud vastavasisulise taotluse.

§ 20⁹. Kaardi kasutamine

(1) Vedude korraldamisel mootorsõidukiga, millel on digitaalne sõidumeerik, peab tööandja:
1) andma tööülesandeid juhile, kellel on juhi kaart;
2) regulaarselt kontrollima sõidumeeriku kasutamist juhi poolt ning sõidu- ja puhkeaja vastavust nõuetele;
3) säilitama vähemalt 12 kuu jooksul juhi sõidu- ja puhkeaja salvestatud andmed elektroonsel kujul või juhi allkirjastatud väljatrükkidena või vahepeal ajutiselt mehaanilise sõidumeeriku kasutamise korral salvestuslehtedel;
4) täitma juhi tööaja arvestuse dokumentide alalhoidmisel raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588; 2004, 90, 616) § 12 nõudeid;
5) tagama juhi kaardilt andmete regulaarse kopeerimise vähemalt 28 päeva, sõidukist vähemalt kolme kuu järel. Kui juhi tööleping või muu võlaõiguslik leping lõpeb või sõiduk võõrandatakse või digitaalne sõidumeerik saadetakse parandamiseks töökotta, peavad andmed olema kopeeritud kuni töölepingu lõppemise või sõiduki võõrandamise või sõidumeeriku töökotta saatmise päevani;
6) võimaldama järelevalvega seotud toiminguteks käesoleva seaduse § 46¹ lõikes 1 nimetatud isikutele juurdepääsu andmetele.

(2) Tööandja võib juhi sõidu- ja puhkeaega käsitlevate elektroonsel kujul salvestatud andmete arhiveerimisel kasutada äriregistrisse kantud teise ettevõtja või seaduse alusel registrisse kantud teise isiku teenust, kellel on selleks sobivad tehnilised võimalused; tööandja tagab andmete nõuetekohase alalhoidmise ja käesoleva seaduse § 46 ¹ lõikes 1 nimetatud kontrollijatele andmete kättesaadavuse.

(3) Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juht:
1) ei tohi anda oma kaarti kasutamiseks teisele isikule ja peab tagama tegelikkusele vastavate andmete saamise;
2) peab täitma töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid;
3) peab võimaldama tööandjale ja järelevalvega seotud toiminguteks käesoleva seaduse § 46 ¹ lõikes 1 nimetatud isikutele juurdepääsu andmetele.

(4) Töökoda peab:
1) kasutama oma kaarti ja salvestatud andmeid sihipäraselt;
2) tagama digitaalse sõidumeeriku remondi korral andmete kopeerimise ja vähemalt 12 kuu jooksul elektroonsel kujul säilitamise sõidumeeriku töökotta saabumise päevast alates;
3) andma tööandjale tõendi, kui digitaalse sõidumeeriku parandamiseks vastuvõtmisel ilmneb, et salvestatud andmed on hävinud;
4) kõrvaldama vajaduse korral sõidukist juhi sõidu- ja puhkeaja andmeid moonutavad lisavahendid.»

§ 5. Seadust täiendatakse §-ga 46¹ järgmises sõnastuses:

« § 46¹. Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise järelevalve

(1) Järelevalvet käesoleva seaduse §-s 20³ nimetatud juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja kohta kehtestatud nõuete täitmise üle teostavad ettevõtja juures tööinspektor või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja ning teel politseiametnikud, abipolitseinikud ja teised selleks seadusega volitatud isikud EÜ Nõukogu direktiivi 88/599/EMÜ, milles käsitletakse standardseid kontrolliprotseduure teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist käsitleva määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja autovedudel kasutatavaid sõidumeerikuid käsitleva määruse (EMÜ) nr 3821/85 rakendamiseks (EÜT L 325, 29.11.1988, lk 55–57), artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud ulatuses ja tingimustel.

(2) Teel tuvastatud nõuete rikkumise järelkontrolli võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud teha mootorsõidukit kasutava ettevõtja juures.

(3) Tööinspektoril või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal on õigus mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumise korral teha ettekirjutus töö- ja puhkeaja seaduses ettenähtud korras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral võib tööinspektor või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on füüsilisel isikul 10 000 krooni ja juriidilisel isikul 50 000 krooni.»

§ 6. Paragrahvi 62 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Liiklusregister on Vabariigi Valitsuse poolt majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul asutatud riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) tähenduses, mille eesmärk on pidada arvestust sõidukite (välja arvatud kaitsejõudude sõidukid), väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide ja juhtide ametikoolituse üle. Liiklusregistri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 7. Paragrahvi 63 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Liiklusregister koosneb:
1) sõidukite andmebaasist;
2) väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasist;
3) sõiduki juhtimise õigust tõendavate dokumentide ja juhilubade andmebaasist;
4) väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistuste andmebaasist;
5) digitaalse sõidumeeriku kaartide andmebaasist;
6) juhtide ametikoolituse andmebaasist.

(2) Sõidukite andmebaasis peetakse arvestust Eestis registreeritud mootorsõidukite, nende haagiste ja käesoleva seaduse §-s 68 nimetatud maastikusõidukite ning nende omanike ja õigustatud kasutajate, samuti sõidukite kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangute üle.

(3) Väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasis peetakse arvestust meresõiduohutuse seaduse (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594; 2004, 24, 164; 46, 331) nõuetele vastavate Eestis registreeritud väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, nende omanike ja õigustatud kasutajate ning kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangute üle.

(4) Sõiduki juhtimise õigust tõendavate dokumentide ja juhilubade andmebaasis peetakse arvestust juhtimisõiguse andmise, peatamise, äravõtmise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise, samuti Eestis väljaantud juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle.

(5) Väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistuste andmebaasis peetakse arvestust juhtimisõiguse andmise, peatamise, äravõtmise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise, samuti Eestis väljaantud juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle.

(6) Digitaalse sõidumeeriku kaartide andmebaasis peetakse arvestust juhi kaartide ja töökoja kaartide andmise, peatamise, äravõtmise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise, samuti kontrollija ja tööandja kaartide andmise ning kehtetuks tunnistamise üle.

(7) Juhtide ametikoolituse andmebaasis peetakse arvestust autoveoseaduse (RT I 2000, 54, 346; 2002, 32, 190; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 102, 601; 2003, 88, 591; 2004, 30, 205) kohase juhtide ametikoolituse üle.

(8) Vabariigi Valitsus võib otsustada ka muude, seadustes nimetamata sõidukite ning nende juhtimise õiguse andmete liiklusregistrisse kandmise.»

§ 8. Paragrahvi 64 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Liiklusregistrisse andmete esitajaks on:
1) sõiduki, väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik või tema esindaja;
2) juhtimisõiguse või juhiloa taotleja;
3) ametiasutus või kohus ajutise juhiloa väljaandmisel, juhtimisõiguse peatamisel, äravõtmisel ja kehtetuks tunnistamisel;
4) käsutamispiiranguid kohaldama õigustatud isik;
5) mootorsõidukijuhi koolitaja õpperühmade nimekirjade esitamisel;
6) väikelaevajuhi või jetijuhi koolitus- ja eksamineerimisasutus;
7) sõiduki, väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti tehnonõuete kontrollija;
8) juhi terviseseisundi kontrollija;
9) digitaalse sõidumeeriku kaardi taotleja või tema esindaja;
10) ametikoolituse tunnistuse taotleja või tema esindaja;
11) väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse taotleja.»

§ 9. Paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Andmeid edastada on lubatud Euroopa Liidu liikmesriiki, samuti riiki, mille isikuandmete kaitse taset on Euroopa Komisjon hinnanud piisavaks.»

§ 10. Paragrahvid 74²⁸, 74³⁴ ja 74 ⁴¹ tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Seadust täiendatakse §-dega 74⁴³ –74⁵⁷ järgmises sõnastuses:

« § 74⁴³. Mootorsõidukijuhile kehtestatud nädalase sõiduaja nõuete rikkumine

Kehtestatust pikema nädalase sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 74⁴⁴. Mootorsõidukijuhile kehtestatud päevase sõiduaja nõuete rikkumine

Kehtestatust pikema päevase sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 74⁴⁵. Mootorsõidukijuhile kehtestatud kahe järjestikuse nädala sõiduaja nõuete rikkumine

Kehtestatust pikema kahe järjestikuse nädala sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 74⁴⁶. Mootorsõidukijuhile kehtestatud vaheajanõuete rikkumine

(1) Kehtestatud vaheaja kasutamata jätmise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Kehtestatust lühema vaheaja kasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 74⁴⁷. Mootorsõidukijuhile kehtestatud igapäevase puhkeaja nõuete rikkumine

Kehtestatust lühema igapäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 74⁴⁸. Mootorsõidukijuhile kehtestatud iganädalase puhkeaja nõuete rikkumine

Kehtestatust lühema iganädalase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 74⁴⁹. Mootorsõidukijuhile kehtestatud töögraafikunõuete rikkumine

(1) Regulaarsel sõitjateveol, kui liini pikkus on alla 50 km, kehtestatud töögraafiku esitamata jätmise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Regulaarsel sõitjateveol, kui liini pikkus on alla 50 km, kehtestatud töögraafiku järgimata jätmise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 74⁵⁰. Mootorsõidukijuhi töögraafiku koostamise nõuete rikkumine sõiduki valdaja poolt

Regulaarsel sõitjateveol, kui liini pikkus on alla 50 km, nõuetekohase töögraafiku juhile andmata jätmise või töö- ja puhkeaja nõudeid eirava graafiku koostamise eest mootorsõiduki valdaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 74⁵¹. Mootorsõidukijuhile kehtestatud iganädalase tööaja nõuete rikkumine

Kehtestatust pikema iganädalase tööaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 74⁵². Trammijuhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine

Trammijuhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest trammijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 74⁵³. Juhi mõjutamine töö- ja puhkeaja nõudeid rikkuma

Mootorsõidukijuhile ebaseadusliku töökäsu andmise eest, millega mõjutatakse rikkuma õigusaktiga kehtestatud töö- ja puhkeaja nõudeid, välja arvatud §-s 74⁵⁰ nimetatud juhud, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 74⁵⁴. Ohtlike ainete ja esemete autoveol kõrgendatud ohuga seonduvate nõuete rikkumine

Ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveol inimese elule, tervisele või keskkonnale kõrgendatud ohuga seonduvate nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 74⁵⁵. Ohtlike ainete ja esemete autoveol keskmise ohuga seonduvate nõuete rikkumine

Ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveol inimese tervisele või keskkonnale keskmise ohuga seonduvate nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 74⁵⁶. Ohtlike ainete ja esemete autoveol väikese ohuga seonduvate nõuete rikkumine

Ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveol inimese tervisele või keskkonnale väikese ohuga seonduvate nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 74⁵⁷. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 74¹–74⁵⁶ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600; 2005, 20, 126) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; RT III 2004, 9, 96; RT I 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 74¹–74⁵⁶ sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politseiamet, politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei.

(3) Käesoleva seaduse §-s 74³⁷ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.

(4) Käesoleva seaduse §-s 74²⁹ ja §-des 74 ⁴³–74⁵³ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.»

§ 12. Seadust täiendatakse §-ga 77² järgmises sõnastuses:

« § 77². Liiklusseaduse § 20⁴ kohaldamine

Sõidukil, mis on valmistatud enne 1985. aasta 1. jaanuari ja mida kasutatakse siseriiklikul veose- või sõitjateveo teenuse osutamisel, tekib kohustus kasutada sõidumeerikut 2006. aasta 1. jaanuarist.»

§ 13. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«¹ Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 080, 23.03.2002, lk 35–39).»

II. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2004, 76, 526; 84, 572; 86, 583; 87, 593; 89, 611; 2005, 1, 1; 2, 4; 15, 87; 22, 151) tehakse järgmised täiendused:

§ 14. Paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

« (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud registreerimismärgi ühe duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.»

§ 15. Seadust täiendatakse §-ga 191⁴ järgmises sõnastuses:

« § 191⁴. Digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku kaartide väljastamine

Autojuhi, sõidumeeriku paigaldamise töökoja, kontrollija ja tööandja kaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.»

III. § 16. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, välja arvatud § 1, mis jõustub 2005. aasta 1. augustil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA