Teksti suurus:

Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:03.06.2005
Avaldamismärge:RT I 2005, 31, 229

Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 12.05.2005

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 25. mai 2005. a otsusega nr 845

I. Meresõiduohutuse seaduses (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594; 2004, 24, 164; 46, 331) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 164, 30.06.1994, lk 15–38), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiviga 2003/44/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 214, 26.08.2003, lk 18–35);

EL Nõukogu direktiiv 94/57/EÜ laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20–27), mida on muudetud EÜ Komisjoni direktiiviga 97/58/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 274, 07.10.1997, lk 8) ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiviga 2001/105/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 19, 22.01.2002, lk 9–16);

EL Nõukogu direktiiv 95/21/EÜ laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (sadamariigi kontroll) (EÜT L 157, 07.07.1995, lk 1–19), mida on muudetud EL Nõukogu direktiiviga 98/25/EÜ (EÜT L 133, 07.05.1998, lk 19–20) ning EÜ Komisjoni direktiividega 98/42/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 184, 27.06.1998, lk 40–46), 1999/97/EÜ (EÜT L 331, 23.12.1999, lk 67–70) ja 2001/106/EÜ (EÜT L 19, 22.01.2002, lk 17–31);

EÜ Komisjoni direktiiv 96/40/EÜ sadamariigi laevakontrolli teostavate inspektorite ühtse ametitõendi vormi kehtestamise kohta (EÜT L 196, 07.08.1996, lk 8–9);

EL Nõukogu direktiiv 96/50/EÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 31–38);

EL Nõukogu direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (EÜT L 46, 17.02.1997, lk 25–56), mida on muudetud EÜ Komisjoni direktiividega 98/85/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 315, 25.11.1998, lk 14–34) ja 2002/75/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 254, 23.09.2002, lk 1–46);

EL Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (EÜT L 34, 09.02.1998, lk 1–29), mida on muudetud EÜ Komisjoni direktiividega 1999/19/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 48–49) ja 2002/35/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 112, 27.04.2002, lk 21–33);

EL Nõukogu direktiiv 98/18/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (EÜT L 144, 15.05.1998, lk 1–115), mida on muudetud EÜ Komisjoni direktiiviga 2002/25/EÜ (EÜT L 98, 15.04.2002, lk 1–126), Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiviga 2003/24/EÜ (ELT L 123, 17.05.2003, lk 18–21) ja EÜ Komisjoni direktiiviga 2003/75/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 190, 30.07.2003, lk 6–9);

EL Nõukogu direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate või neist lahkuvate reisilaevade pardal viibivate isikute registreerimise kohta (EÜT L 188, 02.07.1998, lk 35–39);

EL Nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta (EÜT L 138, 01.06.1999, lk 1–19);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2001/25/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (EÜT L 136, 18.05.2001, lk 17–41), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiviga 2003/103/EÜ (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 326, 13.12.2003, lk 28–31);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid (EMP-s kohaldatav tekst) (EÜT L 13, 16.01.2002, lk 9–20);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks EL Nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 05.08.2002, lk 10–27);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/84/EÜ, millega muudetakse direktiive, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58);

Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/25/EÜ reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 123, 17.05.2003, lk 22–41).»

§ 2. Seaduses asendatakse sõna «parvlaev» sõnaga «reisiparvlaev» vastavas käändes.

§ 3. Paragrahvi 1:

1) lõikest 2 jäetakse välja teine lause;

2) lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Piirivalvelaevadele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7, § 20 lõige 1, välja arvatud «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis, 1978» (RT II 1995, 28, 126; 1996, 8, 27) (edaspidi meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni omistamise osas, § 20 lõige 2, § 21 lõiked 1 ja 2, välja arvatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni osas, § 29 lõige 5 ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4.

(4) Sõjalaevadele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4. Vabariigi Valitsus võib otsustada sõjalaevadele ka teiste käesoleva seaduse sätete kohaldamise.»;

3) täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

« (41) Päästetööde paatidele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7 ja § 20 lõige 55 ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4.

(42) Veeteede Ameti laevadele ja teistele käesolevas paragrahvis nimetamata riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele ei kohaldata käesoleva seaduse § 20 lõiget 1 meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni omistamise osas ning § 21 lõikeid 1 ja 2 meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikmete kvalifikatsiooni osas.»;

4) lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Erikonstruktsiooniga veesõidukitele ja purjelaudadele laienevad üksnes käesoleva seaduse 11. ja 16. peatükk.

(6) Käesoleva seaduse 11. ja 16. peatükki kohaldatakse kõigi merel ja sisevetel liiklevate veesõidukite suhtes, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–41 sätestatud erandid.»;

5) täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Eestis kohaldatakse nende Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization – IMO ) (edaspidi IMO) konventsioonide alusel, millega Eesti Vabariik on ühinenud, välja antud resolutsioone ja ringkirju. Veeteede Amet avaldab nimetatud resolutsioonid ja ringkirjad Veeteede Ameti veebilehel ja Veeteede Ameti Teatajas. Pärast avaldamist on nimetatud resolutsioonid ja ringkirjad reederile juhindumiseks kohustuslikud.»

§ 4. Paragrahvi 2:

1) punktid 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sealhulgas teisaldatav ujuvvahend;
2) laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, kutsetööks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks. Laevana käsitatakse ka üle 24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks;
3) väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, sõltumata registrikuuluvusest. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas ja muu selline) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, lodi, süst, kanuu, vesijalgratas ja muu selline) ja erikonstruktsiooniga veesõidukit;
4) reisiparvlaev – merereise tegev sõidukite peale- ja mahasõitmise vahenditega reisilaev;
5) kiirreisilaev – majandustegevuseks kasutatav kiirlaev, mille mõiste on toodud 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel (RT II 2001, 22, 117; 2003, 19, 97) ning selle konventsiooni kehtivates protokollides ja hilisemates muudatustes (edaspidi rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) ning mis veab üle 12 reisija;»;

2) punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) jett – kokpitita, statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk kogupikkusega kuni 4 meetrit, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes;»;

3) punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 9) reeder – ettevõtja, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Reederina käsitatakse ka isikut, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutuse alase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (edaspidi ISM koodeks);»;

4) punktid 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 11) laevatatavad siseveed (edaspidi siseveed) – Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ning Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv ning nimetatud järvedesse suubuvate jõgede laevatatavad suudmed ja alamjooksud ning Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni;
12) volitatud klassifikatsiooniühing – laeva tehnilist järelevalvet teostav ühing, kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja enda kehtestatud reeglitest ning kellega Veeteede Ameti peadirektor on sõlminud lepingu Eesti riigilippu kandvate laevade tehnilise järelevalve teostamiseks ja neile tunnistuste väljastamiseks;»;

5) punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 18) volitatud turvalisusorganisatsioon – laeva turvalisuse plaani väljatöötav või kooskõlastav, laeva turvalisuse riskianalüüsi tegev või turvalisuse ülevaatust teostav ettevõtja, kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest ning kes vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» nõuetele ning kellega juhul, kui ettevõtja soovib kooskõlastada Eesti riigilippu kandvate laevade turvalisuse plaane või teostada nimetatud laevade turvalisuse ülevaatust, on Veeteede Amet sõlminud lepingu Eesti riigilippu kandvate laevade turvalisuse plaanide kooskõlastamiseks või nimetatud laevade turvalisuse ülevaatuste teostamiseks ja neile tunnistuste väljastamiseks;»;

6) täiendatakse punktidega 24–34 järgmises sõnastuses:

« 24) kogupikkus ehk üldpikkus (LOA length over all, meetrites) – vahekaugus laeva kõige ahtri- ja vööripoolsemate punktide vahel, kus vöör hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, pakki ja umbreelingut, kuid mitte pukspriiti ja kaitsereelingut, ning ahter hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, ahtripeeglit, puppi, traali rampi ja umbreelingut, kuid mitte kaitsereelingut, käiturit, roolilehte, tuukritreppi ja platvormi;
25) ajalooline laev – laev, mille vanus ületab reisilaeval 35 aastat ja muul laeval 40 aastat ning millel ei ole tehtud olulisi ümberehitusi ja millel valdavalt on säilitatud ehitusaegsed materjalid, või sellise laeva koopia, mille ehitamisel on kasutatud originaaliga sarnaseid ehitusmaterjale. Ajaloolise laevana ei käsitata kauba- ja kalalaeva, mis tegeleb oma põhitegevusega väljaspool kohaliku rannasõidu piirkonda;
26) eripiirkond – teatud toimingute sooritamiseks ettenähtud merel või laevatataval siseveekogul paiknev veeala või ala, kus mingi tegevus on keelatud või selle suhtes rakendatakse piiranguid (täieliku või osalise keelu ala). Eripiirkonnaks võib olla ankrukoht laevade ohutuks seismiseks, kaadamisala pinnase või põhjasetete paigutamiseks, õppepolügoon või muu sõjalise otstarbega veeala, veealuse hüdrotehnilise rajatise (kaablitrass, torujuhe vms) kaitsevöönd või muu veeala;
27) varjumispaik – merehätta sattumist vältida püüdva või merehädas oleva laeva varjumiseks määratud sadam, sadama osa, kai, ankrukoht või muu kaitstud piirkond;
28) mereõppeasutus – meremeeste taseme- ja täiendusõpet korraldav õppeasutus;
29) reisilaev – majandustegevuseks kasutatav laev, mis veab üle 12 reisija;
30) reisija – isik, kes viibib laeval ja kes ei ole kantud laeva munsterrolli. Reisijaks ei loeta isikut, kes on toimetatud laeva pardale pärast tema päästmist merel, lootsi ja lootsiõpilast ning alla ühe aasta vanust last;
31) päästetööde paat – veekogul otsingu- ja päästetöödeks kohandatud veesõiduk;
32) majandustegevus – veesõiduki kasutamine tulu saamise eesmärgil. Majandustegevusena ei käsitata veesõiduki kasutamist või rentimist sporditegevuseks ja vaba aja veetmiseks, samuti kasutamist väikelaevajuhtide koolituseks või esitlemist müügi eesmärgil;
33) navigatsiooniteave – Veeteede Ameti väljaantav informatsioon navigatsioonitingimuste ja nende muutuste kohta Eesti merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel. Navigatsiooniteabe hulka kuuluvad navigatsioonikaardid ja navigatsioonialased väljaanded, nagu lootsiraamatud, navigatsioonimärkide nimekirjad, teadaanded meremeestele ning navigatsioonihoiatused ja muud navigeerimiseks vajalikud väljaanded;
34) pikkus (arvestuslik pikkus) (L – length, meetrites) – 96 protsenti teoreetilise veeliini kogupikkusest, kui ei ole sätestatud teisiti. Teoreetiline veeliin paikneb joonel, mis asub 85 protsenti minimaalseima parda kõrgusest mõõdetuna kiilu ülemisest servast. Kui pikkus vöörtäävi esiservast kuni rooli palleri teljeni, mõõdetuna mööda sama veeliini, on suurem, arvestatakse pikkuseks viimane. Laevadel, mis on konstrueeritud kiilukaldega, peab veeliin olema paralleelne teoreetilise veeliiniga.»

§ 5. Paragrahvi 3:

1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «ja turvalisust» ja lõikest 2 sõnad «ning turvalisust»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Veeteede Amet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning isiku tunnustamist, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas.»;

3) lõikes 5 asendatakse sõna «ettevõtja» sõnaga «isiku».

§ 6. Paragrahvi 6:

1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Volitatud klassifikatsiooniühing, kellega Veeteede Ameti peadirektor on sõlminud vastava lepingu, võib läbi viia reederi ja tema laeva meresõiduohutuse alast auditeerimist ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastada sellekohased tunnistused.»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Reederi ja tema laeva meresõiduohutuse alase auditeerimise korra ja auditeerimise tunnistuste vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 7. Paragrahvi 7:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «ettevõtja» sõnaga «isiku»;

2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) laeva ning laevaseadmete ja -süsteemide kontrollimine ja katsetamine;»;

3) lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 2) laeva veealuse osa tuukriülevaatus;
3) navigatsiooni-, raadioside-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, kontrollimine ja katsetamine;»;

4) lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;»;

5) lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

« 11) meremeeste taseme- ja täiendusõppe korraldamine;
12) jetijuhtide väljaõppe korraldamine.»

§ 8. Paragrahvi 8 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna «ettevõtja» sõnaga «isik».

§ 9. Paragrahvi 9:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «ettevõtja» sõnaga «isiku»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tunnustamise taotlemiseks esitab isik Veeteede Ametile taotluse, milles on järgmised andmed:
1) ärinimi;
2) aadress ja asukoht;
3) sidevahendite numbrid;
4) äriregistri kood, välja arvatud asutamisel oleva taotleja puhul.»;

3) lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõna «ettevõtja» sõnaga «isik» vastavas käändes;

4) täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Meremeeste taseme- ja täiendusõppe korraldamiseks tunnustuse taotlemisel lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlusele koolituslubade koopiad ja õppekavad ning tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri.»;

5) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Isik tasub tunnustuse taotlemisel riigilõivu.»

§ 10. Paragrahvi 10:

1) pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna «ettevõtja» sõnaga «isiku»;

2) lõikes 11 asendatakse sõnad «ettevõtja andmeid» sõnadega «isiku andmeid».

§ 11. Paragrahvi 11:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Veeteede Ameti peadirektor keeldub isiku tootmistegevuse või selle osa või toote või teenuse tunnustamisest või peatab tunnustamisotsuse ja teeb isikule ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kui:
1) isiku tootmistegevus või selle osa või toode või teenus või käesoleva seaduse § 9 lõikes 51 nimetatud õppekavad ei ole käesolevas seaduses, rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides või teistes õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad;
2) ehitatud, valmistatud, remonditud, katsetatud või kontrollitud seadmed või käesoleva seaduse § 9 lõikes 51 nimetatud tehnilised õppevahendid ja valmendid ei vasta standarditele või valmistajatehase nõuetele.»;

2) lõigetes 4–6 asendatakse sõna «ettevõtja» sõnaga «isik» vastavas käändes.

§ 12. Seadust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:

«21. peatükk
LAEVA TURVALISUS

§ 111. Laeva turvalisuse järelevalve ja turvalisuse tunnistus    

(1) Turvalisuse järelevalve seisneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.

(2) Turvalisuse ülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on laeva turvalisuse alase süsteemi auditeerimine, turvalisust tagavate seadmete ja varustuse kontrollimine ning turvalisuse plaani vastavuse hindamine rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» ning siseriiklike õigusaktide nõuetele.

(3) Veeteede Amet teostab järelevalvet laevade turvalisusega seotud nõuete täitmise üle.

(4) Turvalisuse ülevaatuse edukalt läbinud Eesti laevaregistritesse kantud või kantava laeva kohta väljastab turvalisuse tunnistuse Veeteede Amet.

(5) Volitatud turvalisusorganisatsioon, kellega Veeteede Amet on sõlminud vastava lepingu, võib läbi viia laeva turvalisuse ülevaatuse, kooskõlastada laeva turvalisuse plaani ja väljastada laeva turvalisust tõendava tunnistuse.

(6) Veeteede Amet tunnustab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud turvalisusorganisatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud turvalisuse tunnistusi.

(7) Laeval peab olema rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» ja käesoleva seadusega ettenähtud turvalisuse tunnistuse originaal.

(8) Laeva turvalisuse ülevaatuse läbiviimise korra ja laeva turvalisuse tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuse ja kontrollimise käigus saadud või loodud andmed ja teave ning turvalisuse riskianalüüsid ja turvalisuse plaanid ei ole avalikud.

§ 112. Laeva turvahäire

Eesti riigilippu kandvalt laevalt võtab turvahäire vastu Piirivalveamet, teavitades sellest kohe Veeteede Ametit. Vajaduse korral teavitab Veeteede Amet välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub. Saades teabe välisriigi lippu kandva laeva turvahäire edastamisest, teavitab Veeteede Amet sellest kohe laeva lipuriiki ja vajaduse korral välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub.

§ 113. Kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest teavitamine

Eesti riigilippu kandvatel laevadel kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest teavitab reederit Veeteede Amet.

§ 114. Laevale turvalisuse kaalutlusel rakendatavad erakorralised meetmed

Kui julgeolekuasutustelt laekunud teabe või ohuhinnangu alusel kujutab laev endast siseriikliku julgeoleku riski, võib Veeteede Amet rakendada turvalisuse kaalutlusel erakorralisi meetmeid, nagu piirangute seadmine laeva sadamas viibimise ajale, laeva sadamasse sisenemise keelamine, laeva ümberpaigutamine või laeva sadamast välja saatmine.»

§ 13. Paragrahvi 12:

1) lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Laev kogumahutavusega 75 ja enam ning reisilaev reisijate arvuga 36 ja enam kuuluvad volitatud klassifikatsiooniühingute järelevalve alla, välja arvatud riigihaldusülesandeid täitev laev ja siseveelaev.»;

2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Volitatud klassifikatsiooniühingutele esitatavad nõuded ja volitatud klassifikatsiooniühingute üle järelevalve teostamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»;

3) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale võib laeva konstruktsioonist ja kasutusotstarbest tulenevalt kohaldada väikelaevale kehtestatud nõudeid.»

§ 14. Paragrahvi 13:

1) lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Ajaloolise laeva tehnilisel ülevaatusel võib Veeteede Amet teha mööndusi, kui on tagatud laeva ohutus.»;

2) lõike 2 punkti 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «tunnistuste väljastamisega» sõnadega «või nende kehtivuse kinnitamisega»;

3) lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna «kiirreisilaeva» sõnadega «külastusriigi poolne»;

4) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade külastusriigi poolse lisaülevaatuse teostamise ja kontrollimise korra ning reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva külastusriigi poolse lisaülevaatuse akti vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»;

5) lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Laevale, mida on viimase 12 kuu jooksul laeva kontrollimiste käigus välisriigis kaks korda kinni peetud, tuleb korraldada hiljemalt ühe kuu möödudes viimasest kinnipidamisest täielik või osaline lisaülevaatus, mis ei pea hõlmama dokiülevaatust.

(6) Reeder tagab laeva tähtaegse esitamise tehnilisele ülevaatusele. Taotluse laeva tehnilise ülevaatuse korraldamiseks Eesti sadamas või dokis esitab reeder Veeteede Ametile vähemalt viis tööpäeva ning tehnilise ülevaatuse korraldamiseks välisriigi sadamas või dokis vähemalt kaks nädalat enne soovitud ülevaatust. Enne taotluse esitamist Veeteede Ametile on reeder kohustatud tasuma tehnilise ülevaatuse eest riigilõivu.»

§ 15. Paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Laeva tehnilise ülevaatuse raamatu vormi ja täitmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 16. Seadust täiendatakse §-dega 151 ja 152 järgmises sõnastuses:

« § 151. Leppemärgid

Eestis kohaldatakse laeva ja ohtliku lasti käitamise ning hädaolukorras tegutsemise hõlbustamiseks IMO heakskiidetud leppemärke, mis avaldatakse Veeteede Ameti Teatajas ja Veeteede Ameti veebilehel.

§ 152. Laevaandmete alaline register

(1) Laeval peab olema rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete ja vormi kohane tunnistus «Laevaandmete alaline register» ( Continuous Synopsis Record).

(2) Veeteede Amet väljastab tunnistuse «Laevaandmete alaline register» reederilt saadud andmete alusel.»

§ 17. Paragrahvi 17:

1) lõiget 1 täiendatakse sõnadega «ning et laev vastab ka teistele käesolevas seaduses sätestatud nõuetele»;

2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Kui Veeteede Amet kooskõlas käesoleva seaduse § 3 lõigetega 1 ja 2 väljastab laeva kohta kõik rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolliga ettenähtud tunnistused või väljastab kalalaevale § 19 lõike 5 kohaselt kalalaeva vastavuse tunnistuse, ei väljasta Veeteede Amet selle laeva kohta merekõlblikkuse tunnistust.»;

3) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Kui reederil on vaja laeva tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistamiseks või teises sadamas remontimiseks, käigukatsetuste läbiviimiseks või muudel seesugustel asjaoludel väljuda sadamast, omamata seejuures kehtivat merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud reisijateveo tunnistust, väljastab Veeteede Amet reederi kirjaliku taotluse alusel laevale, mille merekõlblikkus seda võimaldab, ühekordse ülesõiduloa.»

§ 18. Seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

« § 171. Rahvusvaheline õhusaaste vältimise tunnistus

(1) Veeteede Amet väljastab laevale rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse, kui laev vastab rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt (edaspidi rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt) lisa VI nõuetele.

(2) Rahvusvahelise õhusaaste vältimise tunnistuse vormi ja väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 19. Paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« 3) laeva kustutamisel Eesti laevaregistrist;
4) kui laev on «26. jaanuari 1982. aasta Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumis laevakontrolli kohta» koos kehtivate muudatustega (The Paris Memorandum of Understanding on Port State Control – Paris MOU) (edaspidi Paris MOU) sätestatud korra kohaselt 12 kuu jooksul välisriigis kaks korda kinni peetud ning laev ei ole käesoleva seaduse § 13 lõike 5 kohaselt ühe kuu möödudes viimasest kinnipidamisest läbinud täielikku või osalist lisaülevaatust.»

§ 20. Paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

« (61) Veeteede Amet võib klassifitseerimata laevade puhul käesoleva seaduse 3., 4., 5., 7. ja 10. peatüki sätted jätta kohaldamata või kohaldada osaliselt, kui on tagatud laeva ohutus. Sellisel juhul arvestab Veeteede Amet laeva püstuvust, konstruktsiooni, sõidupiirkonda ja sõidupiirkonna hüdrometeoroloogilist eripära.

(62) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid rakendatakse klassifitseeritud laevade varustusele niivõrd, kuivõrd varustusele esitatavad nõuded ei ole sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides ega klassifikatsiooniühingu reeglites.»

§ 21. Paragrahvi 191 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuet ei ole võimalik täita, peavad laeva ohutusvarustuse kohta olema väljastatud asjakohaste konventsioonide osalisriigiks oleva IMO liikmesriigi dokumendid varustuse asjakohastele IMO nõuetele vastavuse kohta.»

§ 22. Paragrahvi 20:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Mereõppeasutus peab omama meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele vastavat auditeeritud kvaliteedisüsteemi.»;

2) täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:

« (31) Kvaliteedisüsteem loetakse nõuetekohaseks, kui selle loomisel on juhindutud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ( International Organization for Standardization – ISO) või muu standardiorganisatsiooni kvaliteedisüsteemi käsitlevatest standarditest või meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetest.

(32) Kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama laevapere liikmete taseme- ja täiendusõppe valdkonda, mille eesmärgiks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ning rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel sätestatud kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestatud teadmiste ja oskuste omandamine (edaspidi konventsioonikohane õpe).

(33) Kvaliteedisüsteemi ei pea omama koolitusluba omav mereõppeasutus, mis tegeleb laevapere liikmete koolituse ja täiendusõppega, mille eesmärgiks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ning rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel sätestamata kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestamata teadmiste ja oskuste omandamine (edaspidi mittekonventsioonikohane õpe ).»;

3) lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Mereõppeasutus esitab Veeteede Ametile käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 7 kohaselt tunnustatud isiku läbiviidud kvaliteedisüsteemi välisauditi aruande ühe kuu jooksul pärast välisauditi läbiviimist, kui auditeerijaks ei ole Veeteede Amet. Kvaliteedisüsteemi esmane sõltumatu välisaudit peab olema läbi viidud kolme kuu jooksul koolitustegevuse algusest arvates.

(5) Veeteede Amet teostab mereõppeasutuse tunnustamist ja järelevalvet väljaõppe vastavuse üle käesoleva seaduse ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele.»;

4) täiendatakse lõigetega 51–55 järgmises sõnastuses:

« (51) Veeteede Amet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse isikule, kes on läbinud koolituse käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 11 kohaselt tunnustatud mereõppeasutuses või sellise välisriigi mereõppeasutuses, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO poolt tunnustatud, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 3 sätestatut.

(52) Mereõppeasutuse õppurite taseme- ja täiendusõppe õppekava läbimise eksami vastuvõtmiseks moodustab mereõppeasutus eksamikomisjoni.

(53) Meresõidudiplomi taotleja peab omama kutsekvalifikatsiooni vastavat taset ning kõrgharidust, mille omandamisel ta on saanud teadmised ja praktilised oskused valitud ametikohal töötamiseks, järgmiste meresõidudiplomite saamiseks:
1) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom;
2) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;
3) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe meresõidudiplom;
4) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom;
5) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku meresõidudiplom;
6) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplom;
7) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku meresõidudiplom;
8) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidudiplom.

(54) Käesoleva paragrahvi lõikes 53 sätestatud nõudeid kohaldatakse ka välisriigi mereõppeasutuse lõpetanud isikule.

(55) Päästetööde paadijuhtide ja -meeskonna väljaõppe ning atesteerimise nõuded kehtestab siseminister.»

§ 23. Paragrahvi 21:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Laevapere liikmena võib vastaval ametikohal töötada isik, kes on saanud nõuetekohase väljaõppe ning kellele on õigusaktis nõutud juhul väljastatud vastav meresõidudiplom, kutsetunnistus või muu tunnistus. Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või muu laevajuhi meresõidudiplom või kutsetunnistus.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Reisilaevade ning 20-se ja suurema kogumahutavusega laevade miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»;

3) täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Siseveelaevade miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»;

4) lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht tunnistatakse kehtetuks, kui isik on kinnituslehe saamiseks esitanud võltsitud, pettuse teel saadud või kinnituslehe andmisel otsustava tähendusega valeandmeid sisaldava dokumendi, olles valeandmetest teadlik. Sellisel juhul ei väljastata isikule ühe aasta jooksul uut kinnituslehte.

(9) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatab või tunnistab kehtetuks Veeteede Ameti peadirektor. Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse võib peatada kuni kolmeks aastaks.»

§ 24. Paragrahvi 26:

1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli ei pea läbima isik, kes asub õppima või õpib erialal, mis ei eelda töötamist laeval.»;

2) lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja tervisekontrolli eest tasub õppima asuja;»;

3) lõige 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 25. Paragrahvi 261:

1) lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «Sotsiaalministeeriumi» sõnadega «või tema valitsemisala asutuse»;

2) lõikes 2 asendatakse sõna «õppekavad» sõnaga «nõuded».

§ 26. Paragrahvi 30:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Laeva ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sõidul ning seismise ajal ankrus, kai ääres või dokis peab laeval olema korraldatud vahiteenistus.

(2) Vahiteenistuse ajal ei või laevapere liige olla narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olevat laevapere liiget ei või lubada vahti enne, kui tema töövõime on taastunud. Alkoholisisaldus vahis oleva laevapere liikme veres ei või ületada 0,8 promilli. Reederil või tööandjal on õigus sisekorraeeskirjaga kehtestada väiksem vere alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.»;

2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Logiraamatu ja masinapäevaraamatu pidamise korra ning raadiopäevaraamatu vormi ja pidamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Logiraamatusse, masinapäevaraamatusse ja raadiopäevaraamatusse võetakse enne kasutuselevõttu Veeteede Ameti kinnitusmärge.»

§ 27. Paragrahvi 31:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 31. Reisijate nimekiri»;

2) lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 28. Paragrahvi 32:

1) lõiget 1 täiendatakse sõnadega «ning et laev vastab ka teistele käesolevas seaduses sätestatud nõuetele»;

2) täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

« (8) Reisiparvlaevade eripüstuvusnõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta teeb tunnistuse väljastaja kande reisiparvlaeva reisijateveo tunnistusele või reisilaeva ohutuse tunnistusele.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6–8 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.»

§ 29. Paragrahvi 35:

1) lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) statsionaarsed küttetankid ja -voolikud;»;

2) lõikes 8 asendatakse sõnad «väikelaeva tehnilise ülevaatuse raamatusse» sõnadega «käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud kontrollakti»;

3) täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

« (9) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka jettidele.»

§ 30. Paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 36. Väikelaeva ja jeti tehnilise järelevalve korraldamine

(1) Väikelaeva ja jeti tehnilist järelevalvet kohaldatakse Eestis registrisse kantud väikelaeva ja jeti suhtes.

(2) Eestis registrisse kantavate või kantud ja veeliikluses kasutatavate väikelaevade ja jettide tehniline seisund peab vastama kehtivatele meresõiduohutuse ja kvaliteedi nõuetele.

(3) Eesti riigilippu kandva väikelaeva tehniline ülevaatus tehakse Eestis.

(4) Kui väikelaeva omanik taotleb välisriigis viibiva väikelaeva tehnilist ülevaatust, kannab ta eksperdi lähetuskulud vastavalt riigiteenistujate teenistuslähetuse kulude hüvitamise tingimustele.

(5) Nõuded väikelaeva varustusele, väikelaeva tehnilise ülevaatuse korra ja kontrollakti vormid väikelaeva või jeti registreerimiseks ning pisteliseks kontrollimiseks kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(6) Veeteede Ameti, Piirivalveameti, Politseiameti või muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametnik võib riikliku järelevalve teostamise käigus avastatud puuduste kohta teha ettekirjutuse, vormistades kontrollakti. Kontrollakti märgitakse puuduste kõrvaldamise nõuded ja tähtajad. Ettekirjutusega võib keelata ka väikelaeva kasutamise, kui see ei ole nõuetekohaselt varustatud või kui on avastatud muid puudusi, mis ei taga väikelaeva ohutust.»

§ 31. Seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

« § 371. Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise nõuded

(1) Eesti territoriaal- ja sisevetel liiklemiseks võib kasutada üksnes vastavasse registrisse kantud väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jetti.

(2) Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik ja Eestis registreeritud juriidiline isik on kohustatud kandma oma väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva, mille kodusadam on Eestis, ning jeti vastavasse registrisse. See nõue ei kehti, kui väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett on kantud mõne muu riigi vastavasse registrisse.

(3) Väikelaevad, alla 12-meetrise kogupikkusega laevad ja jetid registreeritakse liiklusregistris.

(4) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise eeskirja kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Eeskirjas sätestatakse registreerimise, registriandmete muutmise, registrist kustutamise, registreerimistunnistuse väljastamise ja registreerimisnumbri pardale kandmise kord, registreerimistunnistuse vorm ning nõuded registreerimisnumbrile.

(5) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimiseelne ülevaatus tehakse Eestis.

(6) Kui väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik taotleb välisriigis viibiva väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti registreerimiseelset ülevaatust, kannab ta eksperdi lähetuskulud vastavalt riigiteenistujate teenistuslähetuse kulude hüvitamise tingimustele.

(7) Eesti riigilippu võib ahtris kanda üksnes selline väikelaev, mis on kantud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registrisse.»

§ 32. Paragrahvi 39:

1) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Laevajuhi meresõidudiplomit või kutsetunnistust või siseveelaeva laevajuhi diplomit omav isik võib soovi korral taotleda ka väikelaevajuhi tunnistust, esitades selleks Veeteede Ametile avalduse ja laevajuhi meresõidudiplomi või kutsetunnistuse või siseveelaeva laevajuhi diplomi. Laevajuhi meresõidudiplomit või kutsetunnistust või siseveelaeva laevajuhi diplomit omav isik ei pea väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks sooritama väikelaevajuhi eksamit.»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Liiklusregistri volitatud töötleja väljastab väikelaevajuhi tunnistuse isikule, kes on sooritanud sellekohase eksami ja on vähemalt 15 aastat vana ning kelle tervislik seisund vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele.»;

3) lõigetest 5 ja 6 jäetakse välja sõnad «, kuid mitte kaugemal alast, mis on lubatud veesõiduki dokumentatsioonis»;

4) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Meresidevahendit (VHF, MF, HF raadiojaama) võib väikelaeval kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega raadiosideoperaatori (Restricted Operator’s Certificate) või raadiosideoperaatori (General Operator’s Certificate ) tunnistust. Isik, kes ei oma nimetatud tunnistusi, võib VHF raadiojaama kasutada sideks vaid hädaolukorras.»

§ 33. Seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

« § 391. Jeti kasutamise nõuded

(1) Jetti võib juhtida vähemalt 15 aasta vanune isik, kellel on jetijuhi tunnistus või väikelaevajuhi tunnistus. Jetijuhi tunnistuse väljastab liiklusregistri volitatud töötleja.

(2) Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 34. Paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks.

§ 35. Paragrahvi 41:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Eesti riigilippu kandval laeval, mille kogumahutavus on 20 ja enam, peab olema Veeteede Ameti kinnitatud püstuvuse informatsioon.»;

2) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Puistlastilaevade lisaohutusnõuded, puistlastilaevade ohutu laadimise ja lossimise nõuded, puistlastilaevade terminalide ohutusnõuded ning laeva kapteni ja terminali esindaja teavitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 36. Paragrahvi 42:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 42. Ohtliku lasti vedu ja ohtlikust lastist teavitamine»;

2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ohtlikku lasti veetakse rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisade I–III nõuete kohaselt.»;

3) täiendatakse lõigetega 5–12 järgmises sõnastuses:

« (5) Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga laeva reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Veeteede Ametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta.

(6) Kui väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriigi sadamat saabuva ohtliku lastiga laeva sihtsadam või ankrukoht asub Eestis, peab reeder või kapten või laevaagent enne lahkumissadamast väljumist või kohe pärast sihtsadama või ankrukoha selgumist esitama Veeteede Ametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud teave tuleb esitada järgmiste ohtlike lastide veo korral:
1) pakendis või puistlastina veetav last või osalast, mis rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki ja rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisa III alusel ohtlikuks liigitatakse;
2) nafta ja naftasaadus, mis on leekpunktiga 60 °C või alla selle või on rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisa I alusel ohtlikuks liigitatav või on naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokolli alusel maksustatav nafta;
3) kemikaal, mis on leekpunktiga 60 °C või alla selle või on rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisa II alusel liigitatav merekeskkonnale ohtlikuks kemikaaliks või on laevalt vastutuskindlustust nõudev kemikaal;
4) gaasitankeriga veetav gaas.

(8) Kaptenil või teda esindaval laevaagendil on kohustus teavitada saabumissadamat ja Veeteede Ametit laevas olevast ohtlikust lastist enne laeva sadamasse saabumist käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt. Kapten ja laevaagent vastutavad teavitamisel edastatud lasti iseloomustava teabe õigsuse ja teabe õigeaegse edastamise eest.

(9) Ohtlikust lastist teavitamise korra ja esitatavate andmete loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(10) Laeva kapten on kohustatud teavitama Veeteede Ametit Eesti territoriaalmeres ohtliku lastiga toimunud õnnetusest. Eesti vetest väljaspool on Eesti riigilippu kandva laeva kapten kohustatud teavitama vastava riigi pädevat asutust ja Veeteede Ametit.

(11) Veeteede Amet võtab vastu teabe laevadega saabuva ja lahkuva ohtliku lasti kohta, töötleb ja analüüsib teavet ohtliku lasti kohta, teeb vastavaid kokkuvõtteid, vastutab teabe säilimise eest ja edastab teabe ohtliku lasti kohta käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud korra kohaselt.

(12) Huvitatud isikutele ohtliku lasti kohta käiva teabe edastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 37. Paragrahvi 43:

1) lõigetes 2–4 asendatakse sõnad «vabapardamärgi tunnistus» sõnadega «laadungimärgi tunnistus» vastavas käändes;

2) lõikes 7 asendatakse sõnad «vabapardamärgi tunnistuse» sõnadega «laadungimärgi tunnistuse».

§ 38. Paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 44. Laadungimärgi pardale kandmine

(1) Kui laeva suhtes kohaldatakse minimaalse vabaparda määramise nõuet, tuleb mõlemale pardale kanda minimaalset vabaparrast tähistav püsiv laadungimärk. Veeteede Ameti määratud vabaparda tähis on «EV».

(2) Laeva lastimine üle laadungimärgiga tähistatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise on keelatud.»

§ 39. Paragrahvi 45:

1) lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Veesõiduki omanik või omaniku volitatud isik on kohustatud tagama veesõiduki ohutuse ja tehnilise seisundi vastavuse nõuetele.

(4) Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei või merel või sisevetel liigeldes olla narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Alkoholisisaldus väikelaeva või muu veesõiduki juhi veres ei või ületada 0,8 promilli. Alkoholisisaldus jetijuhi veres ei või ületada 0,2 promilli.»;

2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete paigaldamine territoriaal- või sisemerre, majandusvööndisse ja laevatatavatele sisevetele võib toimuda ainult Veeteede Ameti kirjaliku loa olemasolu korral.»

3) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Üldkasutataval veeteel, sealhulgas siseveeteel veespordi- või muu laevaliiklust takistava ürituse korraldamiseks on vaja Veeteede Ameti kirjalikku luba. Loa saamiseks esitab ürituse läbiviija vähemalt 30 päeva enne ürituse toimumist Veeteede Ametile kirjaliku taotluse, milles on näidatud kavandatud ürituse läbiviimise piirkond ja aeg. Veeteede Amet väljastab loa või keeldub loa väljastamisest ja näitab ära loa andmata jätmise põhjused seitsme tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Veeteede Amet teavitab üritusest veeliiklejaid navigatsiooniteadete vahendusel.»

§ 40. Paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks.

§ 41. Paragrahvi 47:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Veeteede Amet korraldab üldkasutatava veetee projekteerimist, rajamist ja rekonstrueerimist ning kontrollib veetee parameetrite ja märgistuse vastavust projektile. Veetee paiknemisest, selle parameetritest ja märgistusest ning nende muutustest teavitab Veeteede Amet veeliiklejaid navigatsiooniteabe vahendusel.»;

2) lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Üldkasutatavate veeteede navigatsioonimärgistuse paigaldamist ja hooldamist korraldab Veeteede Amet. Ainult ühte sadamat teenindavate navigatsioonimärkide nõuetekohast paigaldamist ja hooldamist sadamaalal ja väljaspool sadamaala korraldab sadama valdaja kooskõlastatult Veeteede Ametiga.

(4) Navigatsiooniteabe kogumise, koostamise, väljaandmise ja veeliiklejatele edastamise korraldab Veeteede Amet. Veeliiklejaile raadio teel navigatsioonihoiatuste edastamise tagab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus.»;

3) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Sadama valdaja on kohustatud teatama Veeteede Ametile kõigist muudatustest ja kõrvalekalletest sadamat teenindavate navigatsioonimärkide paigutuses ja töös, samuti sadama akvatooriumi ja sissesõidutee sügavuste muutustest.»

§ 42. Seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

« § 471. Eripiirkonnad ja varjumispaigad

(1) Eesti merealadel meresõiduohutuse ja laevatatavatel sisevetel sõiduohutuse tagamiseks määrab eripiirkonna ning otsustab eripiirkonnas kehtivad piirangud Veeteede Amet.

(2) Varjumispaigad määrab Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul.

(3) Laeva suunamise varjumispaika otsustab Piirivalveamet, kooskõlastades selle Veeteede Ameti ja Keskkonnainspektsiooniga. Vajaduse korral osutab Piirivalveamet hädasolevatele laevadele rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete kohast mereabiteenust (Maritime Assistance Service – MAS).

(4) Veeteede Amet kannab eripiirkonnad ja varjumispaigad navigatsioonikaartidele ning teavitab varjumispaigast ja eripiirkonnast ning eripiirkonnas kehtivatest piirangutest veeliiklejaid navigatsiooniteadete vahendusel.»

§ 43. Seadust täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

« § 491. Hüdrometeoroloogiline teenindamine

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut on kohustatud koostama Eesti merealade ning laevatatavate sisevete ilmateated, ilmaprognoosid, tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid ning edastama tasuta nimetatud teabe Veeteede Ametile ning avaldamiseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Raadiole.»

§ 44. Paragrahvi 50:

1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Jäämurdetööd loetakse kõrgendatud riskiga tegevuseks, mis toimub jäämurdja ja abistatava laeva kapteni vastastikusel kokkuleppel. Jäämurdetööde käigus jäämurdjale või jäämurdja poolt abistatavale laevale tekkinud varalise kahju kannab kahjusaaja, kui kahjusaaja ei tõenda, et kahju tekitati tahtlikult.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.»

§ 45. Paragrahvi 503 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 503. Tasu laekumine».

§ 46. Paragrahvi 504:

1) pealkirjast jäetakse välja sõnad «ning makseteatis»;

2) lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Veeteede Amet esitab reederile või laevaagendile tasumisele kuuluva tuletornitasu ja navigatsioonitasu kohta arve, mis koostatakse laeva ülddeklaratsiooni või lootsikviitungi alusel. Regulaarliinil sõitva laeva kohta esitatakse arve kalendrikuu kohta järgneva kuu 5. kuupäevaks.

(3) Arvel näidatakse tasumisele kuuluv tuletornitasu ja navigatsioonitasu, selle arvutamise alused, tasumäära vähendused või suurendused, maksja nimi ja maksetähtpäev.

(4) Arve tasumise tähtajaks on kümme tööpäeva.»

§ 47. Paragrahvid 506 ja 507 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 506. Tuletornitasu ja navigatsioonitasu maksmine

(1) Reeder või laevaagent on kohustatud kandma tuletornitasu ja navigatsioonitasu arvel näidatud pangakontole hiljemalt arvel märgitud tähtpäevaks.

(2) Veeteede Amet esitab reederile või laevaagendile tema nõudmisel saldoteatise tasu laekumise kohta.

§ 507. Viivis

Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud tuletornitasu või navigatsioonitasu arvel märgitud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,019 protsenti päevas, kuid kogusummas mitte rohkem kui Veeteede Ameti poolt temale esitatud arvel märgitud tuletornitasu või navigatsioonitasu.»

§ 48. Paragrahvi 5010:

1) pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja soodustused»;

2) lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vähenduste arvutamisel võetakse aluseks lõikes 1 sätestatud tasu vähendamine tulenevalt laeva lipuriigist. Ülejäänud vähendused arvutatakse kumuleeruvalt, lähtudes sellest vähendusest. Välisriigi lippu kandvale laevale kohaldatakse ainult lõikes 2 sätestatud vähendusi, kui Eesti Vabariigil ei ole selle riigiga lõikes 1 nimetatud lepingut.

(4) Eraldatud ballasttankidega topeltpõhjaga naftatankeri tuletornitasu ja navigatsioonitasu arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus «märkused» on tehtud vastav märge.»

§ 49. Paragrahvi 5011 lõikes 4 asendatakse sõna «soodustusest» sõnaga «vähendusest».

§ 50. Paragrahvi 51:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliiklusega seonduva informatsiooni vahendamine laevaliikluse ohutuse tõhustamiseks ning keskkonnariskide vähendamiseks veeteedel ja sadamates.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Laevaliikluse juhtimise keskuse operaatori koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vormi ja väljastamise korra ning operaatori atesteerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 51. Seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:

« § 511. Laevaettekannete süsteem

(1) Laevaettekannete süsteem on rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja IMO kinnitatud kokkulepete kohane süsteem, mille eesmärgiks on koguda informatsiooni laevade, nende liikumistee ja ohtliku lasti kohta, samuti jälgida laevaliikluse vastavust eeskirjadele ning edastada asjakohast informatsiooni laevajuhtidele.

(2) Laevaettekannete süsteemi tööd korraldab käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud laevaliikluse juhtimise keskus.

(3) Laevaettekannete süsteemi tööpiirkond on mereala osa, kus kehtib laevaettekannete süsteem.

(4) Laevaettekannete süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning ettekannete ja informatsiooni edastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 52. Paragrahvi 52:

1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas on ettekannete esitamine ja informatsiooni edastamine laevaliikluse juhtimise keskuse operaatorile kohustuslik järgmistele laevadele:
1) laev kogumahutavusega 300 ja enam;
2) laev kogumahutavusega alla 300 juhul, kui laev on juhtimisvõimetu, piiratud manööverdusvõimega või ankrus liikluseraldusskeemi alas või kui laeva navigatsioonivahendid ei ole töökorras.»;

2) lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Laevaliikluse juhtimise keskuse operaator annab kaptenile informatsiooni navigatsioonilise olukorra kohta laevaliikluse korraldamise süsteemi ja laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas. Kapteni soovil võib operaator anda laevaliikluse korraldamise süsteemi või laevaettekannete süsteemi kaudu abi navigeerimisel. Operaatori soovitused ei vabasta kaptenit vastutusest.

(3) Laev, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi või laevaettekannete süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliikluse juhtimise keskusele sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu operaatori väljakutsetele, peetakse rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks kinni Piirivalveameti poolt.»

§ 53. Paragrahvi 53 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Veeteede Ameti peadirektor võib peatada Eesti riigilippu kandva laeva kapteni meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse laevaliikluse korraldamise süsteemi või laevaettekannete süsteemi teadete või ettekannete edastamise või liiklemise korra tahtliku rikkumise eest vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 9.

(2) Välisriigi lippu kandva laeva kapteni poolt laevaliikluse korraldamise süsteemi või laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas liiklemise korra või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise kohta edastatakse teave laeva lipuriigi mereadministratsioonile.»

§ 54. Seadust täiendatakse 121. peatükiga järgmises sõnastuses:

«121. peatükk
LAEVADE SEIRE

§ 531. Automaatse identifitseerimissüsteemi seade

(1) Eesti sadamat külastav ning laevaliikluse korraldamise süsteemi või laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas sõitev reisilaev, 300-se ja suurema kogumahutavusega laev ning kalalaev kogupikkusega 45 meetrit ja enam, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erand, peab olema varustatud automaatse identifitseerimissüsteemi (Automatic Identification System – AIS) (edaspidi AIS) seadmega, mis vastab käesoleva seaduse § 191 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele.

(2) Laeva AIS-seade peab olema sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelised kokkulepped sätestavad navigatsiooniinfo kaitse.

(3) AIS-seadet ei nõuta kohaliku rannasõidu piirkonnas sõitvatelt alla 300-se kogumahutavusega reisilaevadelt.

§ 532. Reisiinfo salvesti

(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning pärast 2002. aasta 1. juulit ehitatud 3000-se ja suurema kogumahutavusega laev peab olema varustatud reisiinfo salvestiga, mis on IMO asjakohaste nõuete ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni standardi nr 61996 kohane.

(2) Järgmised Eesti sadamaid külastavad enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud laevad peavad hiljemalt käesolevas lõikes nimetatud kuupäevadeks olema varustatud nõuetekohase reisiinfo salvestiga:
1) kaubalaev, mille kogumahutavus on 20 000 ja enam, 2007. aasta 1. jaanuariks või IMO määratud varasemaks kuupäevaks;
2) 3000-se ja suurema ning alla 20 000-se kogumahutavusega kaubalaev 2008. aasta 1. jaanuariks või IMO määratud varasemaks kuupäevaks.

(3) Reisiinfo salvestit ei nõuta kohaliku rannasõidu piirkonnas sõitvatelt reisilaevadelt.»

§ 55. Paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Sisemeres ning sadama lähistel ja akvatooriumil ning sadamate vahel toimub kohustuslik lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks.»

§ 56. Paragrahv 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 55. Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad

(1) Eesti sisemerd käsitatakse ühtse lootsimispiirkonnana.

(2) Lootsimise korra ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(3) Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht võib asuda sisemeres, kui navigeerimine selles piirkonnas ei ole keeruline. Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad tähistatakse merekaartidel ning avaldatakse navigatsiooniteadetes ja lootsiraamatus.

(4) Selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, on kaptenil õigus nõuda laevale lootsi, kui ta peab lootsimist vajalikuks.»

§ 57. Paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Lootsiteenust osutab riigi poolt moodustatud äriühing.»

§ 58. Paragrahvi 57:

1) lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) riigihaldusülesandeid täitvad Eesti riigilippu kandvad laevad, kõik sadamateenuste osutamisega seotud laevad ja süvenduslaevastik, välja arvatud sadama akvatooriumilt väljuvad välisriigi lippu kandvad süvenduslaevastiku laevad;
2) kõik väikelaevad ja Eesti riigilippu kandvad laevad kogumahutavusega alla 300;»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses:

« 5) laev inimelu päästmisel, õnnetusjuhtumi ärahoidmisel või sellest tuleneva kahju vähendamisel;
6) laev, millel vääramatu jõu mõju tõttu ei ole võimalik lootsiteenust kasutada;
7) Eesti Vabariigi sõjalaevad.»;

3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Veeteede Ametil on õigus vabastada kohustuslikust lootsimisest jäämurdja, riigile teenust osutav välisriigi lippu kandev laev ja pärast vähemalt kümmet lootsimist süvendustööde ajal sadama akvatooriumilt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev.»

§ 59. Paragrahvi 62 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kontrollima enne laevale saabumist laeva süvist ja vabaparrast ning juhul, kui laev on lastitud üle laadungimärgiga lubatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise, teatama sellest Veeteede Ametile;».

§ 60. Paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Lootsiteenuse osutaja esitab Veeteede Ametile kaks lootsikviitungi koopiat.»

§ 61. Paragrahvi 68:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Lootsitasud peavad olema läbipaistvad ja avalikud. Lootsitasude elemendid peavad olema selgelt eristatavad ja kulude arvutamise metoodika avalikkusele kättesaadav.»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Lootsitasu määrad ja maksmise korra kehtestab käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud lootsiteenuse osutaja. Lootsitasude määrad kehtestatakse kulupõhiselt ning need peavad tagama mõistliku kasumi.»;

3) lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Samuti on lootsitasu maksmisest vabastatud:
1) ujuvhospitalid ning õppe- ja uurimisprogramme täitvad laevad;
2) rahvusvahelistes koostööprogrammides osalevad laevad;
3) riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;
4) laevad, mis on sisenenud sadamasse haigeid, laevaõnnetuse läbiteinud isikuid või surnuid maale tooma.»

§ 62. Seadust täiendatakse §-ga 681 järgmises sõnastuses:

« § 681. Lootsitasu maksmise erijuhud

(1) Puksiirkoosseisu lootsimisel märgitakse lootsikviitungile iga puksiirkoosseisu kuuluva laeva kogumahutavus eraldi, lootsimistasu arvestatakse lähtuvalt laevade kogumahutavuste summast.

(2) Regulaarreise tegeva reisilaeva, ro-ro-tüüpi kaubalaeva, konteineriveolaeva ja autoveolaeva reeder tasub lootsitasu 50 protsenti tasumäärast.

(3) Merematkeid teostava reisilaeva reeder tasub lootsitasu 80 protsenti tasumäärast.

(4) Kui laev on saabunud reidile oma ekspluatatsiooniliste varude (kütus, vesi, proviant) täiendamiseks, laeva veealuse osa ülevaatuseks või tekilaadungi täiendavaks kinnitamiseks, tasub reeder lootsitasu 50 protsenti tasumäärast, tingimusel et laev ei sisene sadamasse või laeva seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi. Lootsitasu arvestuse aluseks on tegelik sadamaväline lootsimine, lähtudes laeva kogumahutavusest. Lootsikviitungil tehakse viide käesolevale lõikele.

(5) Isoleeritud ballasttankidega naftatankeri lootsitasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus «märkused» on tehtud vastav märge.»

§ 63. Paragrahvi 71:

1) lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui üle 24-meetrise kogupikkusega laevaga toimunud laevaõnnetusega kaasneb inimohver, korraldab laevaõnnetuse juurdluse majandus- ja kommunikatsiooniministri moodustatud komisjon, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud juhtudel.

(2) Kui laevaõnnetusega ei kaasne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagajärge, korraldab juurdluse Veeteede Amet. Veeteede Ametil on õigus juurdluse läbiviimiseks kaasata eksperte. Juurdlusel ilmneda võiva huvide konflikti korral moodustab juurdluskomisjoni majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(3) Kui laevaõnnetus seisneb üksnes käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud sündmuses laevapere liikmeks oleva töötajaga, korraldatakse juurdlus kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387; 2003, 20, 120; 2004, 54, 389; 86, 584; 89, 612). Kui laevaõnnetus seisneb üksnes § 69 lõike 1 punktis 7 nimetatud sündmuses, korraldab juurdluse Keskkonnainspektsioon. Käesolevas lõikes nimetatud laevaõnnetuste juurdluse läbiviimiseks on juurdluse korraldajal õigus kaasata eksperte. Juurdluse korraldaja esitab juurdluskokkuvõtte Veeteede Ametile.»;

2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kui laevaõnnetus seisneb üksnes käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud sündmuses reisijaga, korraldab juurdluse Politseiamet.»;

3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Väikelaevaga toimunud laevaõnnetuse juurdluse korraldab Veeteede Amet juhul, kui seda taotleb väikelaeva omanik või kindlustusandja. Kui väikelaevaga toimunud laevaõnnetusega kaasneb inimohver, korraldab juurdluse Politseiamet kriminaalmenetlust sätestavate seaduste kohaselt.»;

4) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Laevaõnnetuse juurdlust teostav isik on oma tegevuses sõltumatu.»

§ 64. Paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Laevaõnnetuse juurdluskokkuvõte on avalik. Laevaõnnetuses osalejate ja tunnistajate isikuandmed, nende seletuskirjad, ettekanded ning küsitluse protokollid ei ole avalikud.»

§ 65. Paragrahvi 76:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Veeteede Ameti järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra ning laevade turvalisuse üle ja Veeteede Ameti poolt tunnustatud isiku tegevuse üle kõigis tunnustuse saanud valdkondades. Veeteede Ameti, Piirivalveameti, Politseiameti ja muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve väikelaevade ja muude veesõidukite üle.»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Veeteede Amet teostab riiklikku järelevalvet laevaremondi üle klassifitseerimata laevadel.»;

3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule tuleb kontrollimiseks võimaldada vaba pääs sadamasse, laevaehitus- ja laevaremondiettevõttesse ning mereõppeasutusse ja muusse käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas tooteid valmistavasse või teenuseid osutavasse ettevõttesse ning laevale ja laevaruumidesse.»;

4) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra ning laevakontrolli akti ja kinnipidamise akti vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»;

5) täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Välisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliva järelevalveametniku kvalifikatsiooninõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»;

6) lõigetes 8 ja 9 asendatakse sõna «ametnik» sõnaga «järelevalveametnik» vastavas käändes;

7) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.»

§ 66. Paragrahvi 77:

1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) vältida laevadelt ja väikelaevadelt merekeskkonna ja sisevete reostust ning õhusaastet;»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses:

« 5) tagada meremeeste nõuetekohane erialane ettevalmistamine;
6) tagada tunnustuse saanud isiku tootmistegevuse või selle osa või tema valmistatavate toodete või osutatavate teenuste nõuetekohasus;
7) tagada laevadel turvalisuse nõuete järgimine.»;

3) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) laeva nõuetekohane lastimine, lossimine ja ballastimine;»;

4) lõiget 2 täiendatakse punktidega 9–12 järgmises sõnastuses:

« 9) laeva projekteerimine, ehitamine, remontimine ja seadistamine käesoleva seaduse §-des 19 ja 191 sätestatud nõuete kohaselt;
10) meremeeste erialane ettevalmistamine;
11) isiku tegevus tunnustuse saanud valdkondades;
12) laeva vastavus turvalisuse nõuetele.»;

5) lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

« 9) laeval järgitakse turvalisuse nõudeid.»

§ 67. Paragrahvi 78:

1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

« 12) laeval on avastatud turvalisuse nõuete olulisi rikkumisi.»;

2) lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste või laeva, inimesi, teist laeva või keskkonda ohustavate puuduste ilmnemise korral peab Veeteede Ameti järelevalveametnik, kellel on õigus ja kohustus kontrollida välisriigi lippu kandvaid laevu ning kes vastab käesoleva seaduse § 76 lõike 61 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele (edaspidi inspektor), laeva kinni pidama või rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kasutamise keeldu. Kinnipidamine või lõikes 4 nimetatud kasutamise keeld kehtivad seni, kuni Veeteede Amet on veendunud, et laev võib väljuda merele või laeva kasutamine võib jätkuda. Kinnipeetud laeva ümberpaigutamine teise kai äärde on ilma Veeteede Ameti vastava loata keelatud.»;

3) täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:

« (7) Veeteede Ameti järelevalveametnik ei ole kohustatud pärast laeva kinnipidamist seda kinnipidamisest vabastamiseks kontrollima töövälisel ajal.

(8) Veeteede Amet teavitab viivitamata laeva lipuriigi mereadministratsiooni, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike välisriigi lippu kandvast laevast, mis väljus Eesti sadamast, eirates käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast sadamast väljumise keeldu või lõike 4 kohaselt tehtud ettekirjutust, ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.

(9) Kui kontrollimise käigus selgub, et laeval, millel peavad ISM koodeksi kohaselt olema reederile väljastatud vastavuse tunnistuse koopia (DOC) ja laeva meresõiduohutuse korraldamise tunnistus (SMC), nimetatud tunnistused puuduvad, peetakse laev kinni. Kui kontrollimise käigus ei tuvastata laeval teisi kinnipidamist põhjustavaid puudusi, võib Veeteede Ameti järelevalveametnik laeva kinnipidamisest vabastada sadama ülekoormamise vältimiseks. Kui laev vabastatakse kinnipidamisest ja laeval lubatakse sadamast lahkuda, teavitab Veeteede Amet sellest viivitamata laeva lipuriigi mereadministratsiooni, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse, välja arvatud Eesti riigilippu kandev laev. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.»

§ 68. Paragrahvi 79 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Eesti riigilippu kandva laeva laevakontrolli akti vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 69. Paragrahvi 791 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Veeteede Amet jälgib, et laev, millel lubati pärast kontrollimist sõita lähimasse remondisadamasse, saabuks kokkulepitud kohta. Kui laev väljub sadamast, täitmata ülesõiduks tehtud ettekirjutust või ei saabu kokkulepitud sadamasse, teavitab Veeteede Amet sellest viivitamata laeva lipuriigi mereadministratsiooni, laeva remondi sihtsadama riigi mereadministratsiooni, Euroopa Liidu liikmesriike ja Paris MOU osalisriike ning laeval keelatakse sisenemine Eesti sadamatesse, välja arvatud Eesti riigilippu kandev laev. Laeva kaptenit teavitatakse keelust siseneda Euroopa Liidu liikmesriikide ja Paris MOU osalisriikide sadamatesse.»

§ 70. Paragrahvi 792:

1) pealkiri ja lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 792. Reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel ning regulaarreiside alustamise keeld

(1) Veeteede Amet peatab reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse regulaarreisidel või keelab reisiparvlaeva või kiirreisilaevaga regulaarreiside alustamise, kui:»;

2) lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) kontrollimise või külastusriigi poolse lisaülevaatuse käigus on ilmnenud puudusi, mis on ohtlikud reisiparvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele;»;

3) lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Veeteede Amet teavitab reederit viivitamata kirjalikult otsusest peatada reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel või otsusest keelata reisiparvlaeva või kiirreisilaevaga regulaarreiside alustamine ja toob välja kõik põhjused.

(3) Kui Veeteede Amet või külastusriigi mereadministratsioon avastab regulaarreise tegeval reisiparvlaeval või kiirreisilaeval puudusi, mis otseselt ei ohusta reisiparvlaeva, kiirreisilaeva või selle laevapere liikmeid ja reisijaid, tuleb laeval kasutusele võtta abinõud puuduste kõrvaldamiseks viivitamata või Veeteede Ameti poolt kindlaksmääratud mõistliku aja jooksul. Kui puuduste kõrvaldamine on ebapiisav, peatatakse reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel või keelatakse regulaarreiside alustamine.»

§ 71. Paragrahvi 793:

1) lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad ««26. jaanuari 1982. aasta Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi laevakontrolli kohta» koos kehtivate muudatustega (The Paris Memorandum of Understanding on Port State Control – Paris MOU)» sõnadega «Paris MOU»;

2) lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «klassifikatsiooniühingut» sõnadega «, asjaomast turvalisusorganisatsiooni»;

4) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Raskeid naftasaadusi vedavate ühekordse põhjaga tankerite Eesti sadamatesse sisenemisele ja sadamast väljumisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 417/2002/EÜ topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul, millega tunnistatakse kehtetuks EL Nõukogu määrus 2978/94/EÜ (EÜT L 64, 07.03.2002, lk 1–5) ning seda muutvaid Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 2099/2002/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1–5), Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 1726/2003/EÜ (ELT L 249, 01.10.2003, lk 1–4) ja EÜ Komisjoni määrust 2172/2004/EÜ (ELT L 371, 18.12.2004, lk 26–27).»

§ 72. Paragrahvi 795:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Reederil või tema esindajal on õigus vaidlustada laeva kinnipidamine, sadamasse sissesõidu keelustamine, reisiparvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel või regulaarreiside alustamise keelustamine. Vaidlustamine ei põhjusta kinnipidamise, sissesõidu keelustamise, regulaarreisidel tegevuse peatamise või regulaarreiside alustamise keelustamise lõpetamist vaidluse lahendamiseni.»;

2) lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «tegevuse peatamise» sõnadega «või regulaarreiside alustamise keelu»;

3) lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «tegevuse peatamise» sõnadega «või regulaarreiside alustamise keelamise».

§ 73. Paragrahv 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 80. Liiklusnõuete rikkumine sadamaalal

Laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite sadamasse tuleku või sadamast väljumise nõuete või sadamavetes seismise või liiklemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»

§ 74. Paragrahv 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 81. Veeteel liiklemise nõuete rikkumine

(1) Veeteedel liiklemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 75. Seadust täiendatakse §-dega 811 ja 812 järgmises sõnastuses:

« § 811. Laeva- ja väikelaevaliikluse tahtlik takistamine ja segamine

(1) Laeva- või väikelaevaliikluse tahtliku takistamise või segamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 812. Sisselülitamata AIS-seadmega laeva käitamine

(1) Sisselülitamata AIS-seadmega laeva käitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 76. Paragrahv 83 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 83. Ohutu liikluse nõuete rikkumine siseveeteedel

Siseveeteedel laevade ja väikelaevade ning muude veesõidukite sulengutes, reididel või sadamates liiklemise, seismise või mitme aluse või parve pukseerimise nõuete, laevade laadimise, lossimise või veoste ladustamise korra rikkumise, samuti sadama- või hüdrotehniliste rajatiste, seadeldiste või seadmete kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»

§ 77. Paragrahv 86 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 86. Navigatsioonimärkide ja signaalmärkide kahjustamine, kooskõlastamata paigaldamine ning ümberpaigutamine

Navigatsioonimärkide ja laevaliiklust reguleerivate signaalmärkide kahjustamise, Veeteede Ametiga kooskõlastamata paigaldamise või ümberpaigutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»

§ 78. Paragrahvid 88 ja 89 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 88. Veesõiduki juhtimine joobeseisundis

Veesõiduki, sealhulgas väikelaeva juhtimise eest lubatud normi ületavas joobeseisundis või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 89. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest

Veesõidukit, sealhulgas väikelaeva juhtiva isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.»

§ 79. Paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 93. Mere- ja siseveetranspordivahendite registreerimise, arvestuse ja kasutamise nõuete rikkumine

(1) Mere- ja siseveetranspordivahendite, sealhulgas väikelaevade ja jettide registreerimise, arvestuse või kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud:
1) varaline kahju või
2) oht inimeste tervisele või keskkonnale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.»

§ 80. Seadust täiendatakse §-dega 932 ja 933 järgmises sõnastuses:

« § 932. Puistlastilaeva ohutu laadimise ja lossimise nõuete rikkumine

(1) Puistlastilaeva ohutu laadimise või lossimise nõuete, puistlastilaevade terminali ohutusnõuete või laeva kapteni või terminali esindaja teavitamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 933. Reederi ja tema laeva meresõiduohutuse alase auditeerimise korra rikkumine

(1) Reederi või tema laeva meresõiduohutuse alase auditeerimise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 81. Paragrahv 944 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 944. Laevadokumentideta ja aegunud laevadokumentidega laevaga meresõit või sisevetel sõit

Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõidu või sisevetel sõidu eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.»

§ 82. Paragrahv 946 tunnistatakse kehtetuks.

§ 83. Paragrahv 947 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 947. Laevaliikluse korraldamise süsteemis või laevaettekannete süsteemis kehtestatud liiklemise ja teadete või ettekannete edastamise korra rikkumine

Laevaliikluse korraldamise süsteemis või laevaettekannete süsteemis kehtestatud liiklemise või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»

§ 84. Paragrahv 9411 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 9411. Laevatunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine

(1) Laevatunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 85. Paragrahv 9415 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 9415. Tunnistuseta laeva kasutamine

Merekõlblikkuse tunnistuseta või sõidukõlblikkuse tunnistuseta, samuti reisijateveo tunnistuseta või rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistuseta või aegunud või kehtetu merekõlblikkuse tunnistusega, sõidukõlblikkuse tunnistusega, reisijateveo tunnistusega või rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistusega laeva kasutamise eest juriidilise isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 86. Paragrahvi 9417 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «sätestatud erand,» sõnadega «kasutamise eest».

§ 87. Paragrahv 9420 muudetakse §-deks 94 20–9426 ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 9420. Üldkasutataval veeteel veespordi- ja muu laevaliiklust takistava ürituse loata korraldamine

(1) Üldkasutataval veeteel veespordi- või muu laevaliiklust takistava ürituse loata korraldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 9421. Ehitustegevuse nõuete rikkumine veeteel ja navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas

(1) Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 9422. Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri ja muude seadmete loata paigaldamine

(1) Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete territoriaal- või sisemerre, majandusvööndisse või laevatatavatele sisevetele Veeteede Ameti kirjaliku loata paigaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 9423. Sadamat teenindavate navigatsioonimärkide paigutuses ja töös esinevatest muudatustest ja kõrvalekalletest Veeteede Ametile teatamata jätmine

(1) Sadamat teenindavate navigatsioonimärkide paigutuses või töös esinevatest muudatustest või kõrvalekalletest Veeteede Ametile teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 9424. Väikelaeva juhtimine ilma juhtimisõiguseta

Väikelaeva juhtimise eest ilma nõuetekohase väikelaevajuhi tunnistuseta juhul, kui tunnistus on nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 9425. Laeva turvalisuse nõuete rikkumine

(1) Laeva turvalisuse nõuete rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 9426. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 80–9425 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600; 2005, 20, 126) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; RT III 2004, 9, 96; RT I 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 80–933 ja 941 –9425 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.

(3) Käesoleva seaduse §-des 94, 944 ja 9411 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Piirivalveamet.

(4) Käesoleva seaduse §-des 88, 89, 93, 9424 ja 94 25 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Politseiamet ja Piirivalveamet.

(5) Käesolevat paragrahvi ja käesoleva seaduse § 80–94 18, 9421, 9422, 9424 ja 9425 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele ja väikelaevadele, välja arvatud juhul, kui välisriigis, mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatuga samaväärseid dokumendinõudeid.»

§ 88. Paragrahvi 95:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva seaduse 111. peatüki navigatsioonitasusid puudutav osa jõustub 2004. aasta 1. juulil.»;

2) täiendatakse lõigetega 7–11 järgmises sõnastuses:

« (7) Käesoleva seaduse § 20 lõiget 53 ei rakendata isikute suhtes, kes on lõpetanud mereõppeasutuse või on asunud õppima mereõppeasutuses enne 2005. aasta 1. juulit.

(8) Veeteede Amet on pädev asutus ja täidab administratsiooni kohustusi laevade osas järgmiste IMO konventsioonide mõistes, millega Eesti Vabariik on ühinenud:
1) rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel;
2) 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsioon ning selle konventsiooni kehtivad protokollid ja hilisemad muudatused (RT II 2002, 15, 65);
3) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon;
4) 1969. aasta rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon;
5) rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt;
6) laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja kehtestamise konventsioon.

(9) Veeteede Amet on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 725/2004/EÜ laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) mõistes pädev asutus ( competent authority for maritime security) ja informatsiooni vahendav asutus (focal point for maritime security) ning täidab administratsiooni kohustusi laevade osas, välja arvatud turvatasandite kehtestamine.

(10) Piirivalvelaeval, Veeteede Ameti laeval või muul käesoleva seaduse §-s 1 nimetamata riigihaldusülesandeid täitval laeval enne 2005. aasta 1. juulit meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikme kvalifikatsiooni saamiseks sooritatud meresõidupraktika arvatakse laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka.

(11) Käesoleva seaduse §-d 371 ja 391 jõustuvad 2005. aasta 1. juulil.»

§ 89. Seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses:

« § 951. Väikelaevajuhi tunnistuse ja jetijuhi tunnistuse kehtivus

(1) Enne 2005. aasta 1. juulit Veeteede Ameti väljastatud väikelaevajuhi tunnistused jäävad kehtima koos nendes sätestatud piirangutega.

(2) Enne 1999. aasta 12. aprilli väljastatud väikelaevajuhi tunnistused kehtivad koos nendes sätestatud piirangutega kuni 2006. aasta 31. detsembrini.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tunnistuste asemel väljastatakse tunnistuse omaniku taotlusel käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistus järgmiselt:
1) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri ja laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;
2) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli meri, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga meri ja siseveed;
3) väikelaevajuhile, kelle lubatud sõidupiirkonnaks oli laevatatavad siseveed, väljastatakse väikelaevajuhi tunnistus sõidupiirkonnaga siseveed.

(4) Enne 2005. aasta 1. juulit väljastatud jetijuhi tunnistused kehtivad kuni 2006. aasta 31. detsembrini.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud tunnistuste vahetamiseks tuleb taotlus esitada hiljemalt 2006. aasta 31. detsembriks.

(6) Isikul, kes on alates 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2005. aasta 1. juulini sooritanud edukalt väikelaevajuhi eksami, kuid ei ole väikelaevajuhi tunnistust välja võtnud, on õigus esitada taotlus käesoleva seaduse § 39 lõikes 4 nimetatud väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks kuni 2006. aasta 31. detsembrini.»

II. Kaubandusliku meresõidu koodeksis (RT 1991, 46–48, 577; RT I 1993, 65, 923; 1995, 54, 882; 1996, 78, 1380; 1997, 77, 1315; 1998, 2, 47; 23, 321; 30, 409; 59, 941; 2000, 35, 221; 2001, 21, 114; 93, 565; 2002, 1, 1; 55, 345; 2003, 88, 594; 2004, 24, 164; 30, 208; 46, 329) tehakse järgmised muudatused:

§ 90. Paragrahvi 81:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) tema tegevusalaks on meretranspordi korraldamine või laevade agenteerimine;
2) tal on tehnilised võimalused ja vajaliku oskusega personal ning tema tegevus ei tekita kahju keskkonnale ega ohusta inimeste tervist;
3) tal ei ole maksu-, tuletornitasu- ega navigatsioonitasuvõlga;
4) ta on tasunud riigilõivu.»;

2) lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna «Maksuameti» sõnadega «Maksu- ja Tolliameti» ning punktis 2 sõnad «Maksuameti kohaliku asutuse» sõnadega «Maksu- ja Tolliameti piirkondliku maksukeskuse».

§ 91. Paragrahvi 91 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

« 3) ettevõtja tuletornitasu või navigatsioonitasu võlg ületab kolme kuu tasumäära.»

§ 92. Paragrahvi 66 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Jõudnud Eesti sadamasse, annab kapten surma kohta koostatud akti ja surnule kuulunud vara loetelu politseile, ning välisriigi sadamas, kus on Eesti konsul, Eesti konsulile ja rakendab abinõusid surnu matmiseks. Erandjuhtudel, kui laev peab avamerel viibima pikemat aega ja surnukeha ei ole võimalik säilitada, on kaptenil õigus matta surnu merre meretavade kohaselt, koostades selle kohta vastava akti ja tehes vastava kande logiraamatusse.»

III. Sadamaseaduses (RT I 1997, 77, 1315; 1999, 88, 805; 2001, 88, 531; 2002, 1, 1; 42, 267; 58, 363; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594; 2004, 24, 164; 28, 188; 2005, 15, 87) tehakse järgmised muudatused:

§ 93. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90).»

§ 94. Paragrahvid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 2. Sadam

Sadam on laevade lastimiseks ja lossimiseks, laevaremondiks või harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuv hoonete ja rajatiste kompleks koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga. Käesoleva seaduse nõudeid ei kohaldata sadamale, kus ei osutata sadamateenuseid.

§ 3. Sadamaala

Sadamaala on sadamateenuste osutamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks kasutatav maa ja akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate sadamarajatistega (kaid, lainemurdjad, kaldatammid ja muu selline).»

§ 95. Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

« § 41. Sadamateenus

Sadamateenustena käsitatakse järgmisi tulu saamise eesmärgil sadamas osutatavaid teenuseid:
1) kauba ümberlaadimine ning ladustamine ja töötlemine;
2) laevade varustamine ja teenindamine;
3) reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine;
4) kalalaevadelt kala vastuvõtmine;
5) laevade ning harrastuslike meresõitjate ja kalurite paatide, kaatrite ja jahtide sildumise võimaldamine;
6) muu käesoleva paragrahvi punktides 1–5 nimetatuga seonduv tegevus.»

§ 96. Paragrahvi 51:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 51. Volitatud turvalisusorganisatsioon ja turvalisust tõendava tunnistuse väljastamine»;

2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Volitatud turvalisusorganisatsioon, kes vastab turvaettevõtjale esitatavatele nõuetele ning rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (RT II 2001, 22, 117; 2003, 19, 97) ja nimetatud konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» nõuetele ning kellega Veeteede Amet on sõlminud vastava lepingu, võib läbi viia sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi, välja töötada turvalisuse plaani ja teostada turvalisuse ülevaatust.»;

3) lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 97. Paragrahvi 7:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadamaks on sadam, kus osutatakse käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud sadamateenuseid.»;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 98. Paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Sadama eeskiri sätestab sadamateenuste osutamisel esitatavad tehnoloogilised, ekspluatatsioonilised, navigatsioonilised ja keskkonnaalased nõuded.

(2) Sadama eeskirja ja selle muudatused kinnitab sadama valdaja. Sadama eeskiri on avalik.»

§ 99. Paragrahvi 12:

1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) sadamaalal turvalisuse nõuete täitmise.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Sadama valdaja korraldab laevadelt, sealhulgas kalalaevadelt ja väikelaevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise. Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise korra ning laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlastatult keskkonnaministriga.»

§ 100. Seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:

« § 121. Laevaheitmete vastuvõtmine

(1) Sadam on kohustatud sadamatasu arvelt või eraldi kindlaks määratud jäätmetasu eest, sõltumata äraantavast kogusest ja sadama vastuvõtuseadmete tegelikust kasutamisest vastu võtma laeva, välja arvatud kalalaeva ja väikelaeva pilsivee, fekaalvee, prügi, naftasaadusi ja õli sisaldavad jäätmed ning muud laevaheitmed, välja arvatud lastijäätmed. Nimetatud tasu võib sadama valdaja diferentseerida lähtuvalt laeva tüübist ja suurusest ning vähendada, kui kapten tõendab, et laevas tekkivad laevaheitmete kogused on laeva keskkonnaalasest haldamisest, ehitusest, seadmetest ja käitusest tulenevalt tavalisest väiksemad.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu ei kata kõiki laevalt laevaheitmete vastuvõtmisega seotud kulusid, võib kulude katmata osa katta laeva poolt tegelikult üle antud laevaheitmete liigi ja koguse põhjal võetava lisatasuga, mille määrad kehtestatakse kulupõhiselt.

(3) Lastijäätmete vastuvõtmise eest tasub jäätmete äraandja ja vastuvõtuseadmete kasutaja.

(4) Kui kindlal liinil regulaarreise teostaval ja sageli sadamat külastaval laeval on laeva teekonnale jääva sadama valdajaga kirjalik kokkulepe, mille kohaselt võetakse selles sadamas laevalt vastu laevaheitmed ja tasutakse laevaheitmete vastuvõtmise eest, ning Veeteede Amet on nimetatud kokkuleppe alusel andnud laevale vabastuse laevaheitmetest teavitamise ja laevaheitmete äraandmise kohustusest sadama valdaja nõusolekul ning kui laev ei anna ära laevaheitmeid, ei võta sadama valdaja laevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu.

(5) Sadama valdaja töötab välja ja rakendab nõuetekohase laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava.»

§ 101. Paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Riiklik järelevalve ohtliku kauba sadamas käitlemise ja laevaheitmete vastuvõtmise üle

(1) Riiklikku järelevalvet ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise üle teostab Veeteede Amet. Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlastatult keskkonnaministriga.

(2) Riiklikku järelevalvet laevadelt, sealhulgas kalalaevadelt ja väikelaevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise üle teostab Keskkonnainspektsioon.»

§ 102. Seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

« § 141. Sadamarajatise turvalisuse järelevalve korraldamine, sadamarajatise turvalisuse tunnistus ning kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest teavitamine

(1) Turvalisuse järelevalve seisneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.

(2) Turvalisuse ülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on sadamarajatise turvalisuse süsteemi auditeerimine, turvalisust tagavate seadmete ja varustuse kontrollimine ning turvalisuse riskianalüüsi ja turvalisuse plaani vastavuse hindamine rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» ning siseriiklike õigusaktide nõuetele.

(3) Veeteede Amet teostab järelevalvet sadamarajatiste turvalisusega seotud nõuete täitmise üle.

(4) Turvalisuse ülevaatuse edukalt läbinud sadamarajatise kohta väljastab turvalisuse tunnistuse Veeteede Amet.

(5) Volitatud turvalisusorganisatsioon, kellega Veeteede Amet on sõlminud vastava lepingu, võib viia läbi sadamarajatise turvalisuse ülevaatuse, teavitades sellest Veeteede Ametit.

(6) Sadamarajatise turvalisuse ülevaatuse läbiviimise korra ja sadamarajatise turvalisuse tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaatuse ja kontrollimise käigus saadud või loodud andmed ja teave ning turvalisuse riskianalüüsid ja turvalisuse plaanid ei ole avalikud.

(8) Kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest teavitab sadama valdajat Veeteede Amet.»

§ 103. Paragrahvid 165 ja 166 muudetakse §-deks 165–169 ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 165. Sadamas ohutu laevaliikluse ja korra kindlustamise nõuete rikkumine

(1) Sadamas ohutu laevaliikluse või korra kindlustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 166. Turvalisusnõuete rikkumine

(1) Turvalisusnõuete eiramise eest sadamaalal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 167. Laevaheitmetest teavitamise ning laevaheitmete üleandmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine

(1) Laevaheitmetest teavitamise või laevaheitmete üleandmise või vastuvõtmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 168. Laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava välja töötamata ning rakendamata jätmine

(1) Nõuetekohase laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava välja töötamata või rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 169. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 161–168 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600; 2005, 20, 126) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; RT III 2004, 9, 96; RT I 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 161–166 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.

(3) Käesoleva seaduse §-des 167 ja 168 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.»

§ 104. Paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 17. Käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punkti 2 rakendamine

Käesoleva seaduse jõustumisel antakse riigi omandis olevad ainult sadamat teenindavad navigatsioonimärgid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras tasuta üle vastava sadama valdajale.»

§ 105. Seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

« § 181. Pädev asutus

(1) Veeteede Amet on pädev asutus ja täidab administratsiooni kohustusi sadamate osas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel mõistes.

(2) Veeteede Amet on Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 725/2004/EÜ laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) mõistes sadamate osas pädev asutus (competent authority for maritime security) ja informatsiooni vahendav asutus (focal point for maritime security ) ning täidab administratsiooni kohustusi, välja arvatud turvatasandite kehtestamine.»

IV. § 106. Erakooliseaduse (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116; 2004, 30, 206; 41, 276; 56, 404; 75, 524) § 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Koolitusloa taotluse ja selle juurde kuuluvate dokumentide koopiad, millega taotletakse koolitusluba meremeeste taseme- ja täiendusõppe õppekava alusel õppetöö läbiviimiseks, edastab haridus- ja teadusminister ekspertiisi teostamiseks Veeteede Ametile, kes hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õpetajatel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele. Veeteede Amet esitab oma ekspertiisi tulemused koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul materjalide saamisest arvates. Käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui ühe kuu võrra.»

V. § 107. Rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387; 2004, 45, 316; 54, 390; 56, 404) § 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Merehariduse omandamist võimaldava rakenduskõrgkooli merehariduse õppekava edastab haridus- ja teadusminister enne kinnitamist kooskõlastamiseks Veeteede Ametile. Rakenduskõrgkool edastab Veeteede Ametile täiendavalt tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekirja. Veeteede Amet hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õppejõududel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet. Veeteede Amet esitab oma arvamuse koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul õppekava saamisest alates.»

VI. Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116; 58, 387; 71, 473; 2004, 27, 178; 41, 276; 56, 404; 75, 524) tehakse järgmised muudatused:

§ 108. Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud tingimusi tõendavate dokumentide koopiad, millega taotletakse koolitusluba kutsekeskhariduse või rakenduskõrghariduse merehariduse õppekavale, edastab haridus- ja teadusminister ekspertiisi teostamiseks Veeteede Ametile, kes hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õpetajatel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet. Veeteede Amet esitab oma ekspertiisi tulemused koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul materjalide saamisest arvates. Paragrahvi 7 lõikes 4 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui ühe kuu võrra.»

§ 109. Paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Merehariduse omandamist võimaldava kooli merehariduse õppekava edastab haridus- ja teadusminister enne registreerimist kooskõlastamiseks Veeteede Ametile, kes hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele. Veeteede Amet esitab oma arvamuse koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul õppekava saamisest arvates.»

VII. § 110. Mereteenistuse seaduse (RT I 2001, 21, 114; 2002, 1, 1; 2003, 88, 594; 2004, 24, 164; 53, 372) § 25 lõikes 2 asendatakse sõna «ametniku» sõnaga «järelevalveametniku».

VIII. § 111. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(2) Käesoleva seaduse § 32 punkt 2 ja § 40 jõustuvad 2005. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA