Teksti suurus:

Metsakaitse eeskiri

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 1999, 68, 894

Metsakaitse eeskiri

Vastu võetud 09.04.1999 nr 40

Käesolev määrus on antud metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 22 lõike 1 alusel.

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev «Metsakaitse eeskiri» (edaspidi eeskiri) sätestab metsakaitse nõuded metsa uuendamisel, kasvatamisel ja kasutamisel; raielankide puhastamise viisid ja korra; halva tervisliku seisundi või halbade pärilike omaduste tõttu metsas uuendusraie määramise alused; lubatud hormoon- ja bakterpreparaatide ning mürkkemikaalide loetelu ja nende kasutamise korra; abinõud, mis lubavad metsas hoida toorest koorimata okaspuitu ajavahemikul 1. maist kuni 31. augustini ja metsakaitselise ekspertiisi tellimise ja tegemise korra ning tingimused.

II. METSAKAITSE NÕUDED METSA UUENDAMISEL, KASVATAMISEL JA KASUTAMISEL

Metsa uuendamine

2. Lageraiega lagedaks raiutud ala või raiesmiku kõrvale, mis ei ole uuenenud ja mille minimaalne liitumisaeg pole möödunud, võib teha uue lageraie kaugemale kui 100 m raiesmikust või eelmise lageraiega lagedaks raiutud alast.

3. Turberaie tegemisel võib:

1) ühe raievõttega välja raiuda kuni 30% puistu tagavarast arvestamata algveoteedelt raiutud puid. Antud sätet ei kohaldata viimase raiejärguga raiumisele;

2) esimese raiejärguga raiuda kuni 5 häilu hektari kohta, mille läbimõõt on kuni 30 m.

4. Metsa uuendamisel võib maapinda ette valmistada alla 20 cm sügavuste künnivagudena, välja arvatud juhul, kui see on vajalik pinnase mikrokasvukoha kuivendamiseks.

5. Juuremädaniku kahjustuse tõttu uuendusraiega raiutud aladele võib rajada ainult segapuistuid.

Metsa kasvatamine

6. Harvendusraie tegemisel võib ühe raievõttega välja raiuda kuni 30% puistu tagavarast arvestamata algveoteedelt raiutud puid.

7. Valik- ja hooldusraiet, välja arvatud valgustusraie, võib juuremädaniku kahjustusega aladel teha 30. septembrist 1. aprillini.

8. Sanitaarraie tegemisel tohib raiuda, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust:

1) surnud puid;

2) koorevigastuse tõttu pehmemädanikuga puid;

3) kasvujõuetuseni kahjustatud puid;

4) tüvekahjurite kahjustuskolletes püünispuid kuni 10 tm hektari kohta;

5) oma ülesande täitnud seemnepuid.

9. Kasvujõuetuseni kahjustatud puude all mõeldakse käesolevas eeskirjas puid, millel on kahjustatud enam kui 30% puu tüve ümbermõõdust (koore vigastused vähemalt puiduni), kuusel enam kui 10% tüve ümbermõõdust, või on kahjustatud või hävinud üle poole puu võrast või juurestikust või on hävinud puu ladvaosa.

Metsa kasutamine

10. Puude vaigutamine on lubatud 10 aastat enne metsa lageraiet.

11. Metsa kasutamisel ei ole lubatud vigastada puude tüvesid, juuri, võrasid ja latvu.

12. Puidu väljaveoks võib rajada algveoteid mitte tihedamalt kui 20 meetrise vahega.

13. Riigimetsa kasutamisel ei ole lubatud:

1) jõhvikate korjamisel marjakorjamiskühvli (-reha) kasutamine;

2) liiklusvahendiga sõitmine riigimetsa majandaja loata väljaspool avalikke ja avalikuks kasutamiseks olevaid teid.

III. RAIELANKIDE PUHASTAMISE VIISID JA KORD

14. Raielangi puhastamise viisid on:

1) hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine;

2) hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete põletamine;

3) raiejäätmete ülepinnaline põletamine;

4) vallidesse kogutud raiejäätmete kasutamine kokkuveoteede tugevdamiseks;

5) raiejäätmete tükeldamine ja laialilaotamine;

6) raiejäätmete äravedu langilt.

15. Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, puhastatakse raietööde käigus ühel või mitmel käesoleva eeskirja punktis 14 toodud viisil.

16. Raielangi puhastamisel tohib:

1) tuleohtlikul perioodil raiejäätmeid põletada ainult mineraalse pinnasega või vihmast märjal alal;

2) raiejäätmeid ülepinnaliselt põletada ainult tuleohtliku perioodi välisel ajal maakonna metsaameti ja päästeasutuse häirekeskuse teadmisel;

3) nõmme-, palu- ja loometsades kasutada käesoleva eeskirja punkti 14 alapunktides 1--5 toodud viise;

4) katta vallidesse või hunnikutesse kõdunema kogutud raiejäätmetega kultiveeritavatel aladel kuni 20% raielangi pinnast.

IV. HALVA TERVISLIKU SEISUNDI VÕI HALBADE PÄRILIKE OMADUSTE TÕTTU METSAS UUENDUSRAIE MÄÄRAMISE ALUSED

17. Halva tervisliku seisundi või halbade pärilike omaduste tõttu metsas uuendusraie määramise aluseks on puistu täius 0,3 või vähem, arvestamata alljärgnevaid puid:

1) käesoleva eeskirja punkti 8 kohaselt sanitaarraiele kuuluvad puud;

2) liitkõverusega puud;

3) mitmeharulised puud;

4) halvasti laasunud, ebanormaalselt jämedaoksalised ja laiavõralised puud.

Kui eespool loetletud puudest moodustavad enamiku sanitaarraiele kuuluvad puud, määratakse puistus uuendusraie halva tervisliku seisundi tõttu. Kui käesoleva punkti alapunktides 2--4 loetletud puud moodustavad enamiku, määratakse uuendusraie puistu halbade pärilike omaduste tõttu.

V. LUBATUD HORMOON- JA BAKTERPREPARAATIDE NING MÜRKKEMIKAALIDE LOETELU JA NENDE KASUTAMISE KORD

18. Metsas kasutada lubatud hormoon- ja bakterpreparaatide ning mürkkemikaalide loetelu on toodud käesoleva määruse lisas.

19. Metsas kasutada lubatud hormoon- ja bakterpreparaatide ning mürkkemikaalide kasutamisel tuleb kinni pidada taimekaitseseadusega (RT I 1994, 28, 427; 1996, 49, 953; 1998, 13, 163; 97, 1519) ja selle alusel antud õigusaktidega sätestatud taimekaitsevahendite kasutamist reguleerivast korrast.

20. Bakter- ja hormoonpreparaate ning mürkkemikaale kasutatakse üksnes metsakaitselise ekspertiisi alusel, välja arvatud seemikute ja istikute kaitsmiseks männikärsakate ja juureüraskite eest.

VI. ABINÕUD, MIS LUBAVAD METSAS HOIDA TOOREST KOORIMATA OKASPUITU AJAVAHEMIKUL 1. MAIST KUNI 31. AUGUSTINI

21. Toore koorimata okaspuidu all mõeldakse käesolevas eeskirjas enam kui 8-cm ladvaotsa diameetriga ja üle 2 m pikkust okaspuu-ümarmetsamaterjali, samuti tormi murtud või heidetud ning lume murtud okaspuid.

22. Ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. augustini võib toorest koorimata okaspuitu, kui materjali ja tüvede maht hektaril on enam kui 10 tm, hoida metsas kauem kui üks kuu juhul, kui puit on kaetud kilega või muu materjaliga viisil, mis välistab puidu asustamise tüvekahjuritega.

23. Tüvekahjurite tõrjeks langetatud püünispuud peavad olema metsast välja veetud või kooritud ja koored maha maetud enne tüvekahjurite nukkumist nendel puudel.

VII. METSAKAITSELISE EKSPERTIISI TELLIMISE JA TEGEMISE KORD NING TINGIMUSED

24. Metsakaitseline ekspertiis (edaspidi ekspertiis) seisneb Metsaameti või tema kohalike asutuste Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ja vastava maakonna metsaameti poolt metsakahjustuste ulatuse või metsakahjustuste ohu väljaselgitamises, kahjustuspõhjuste analüüsis, kahjustuste edasise arengu prognoosimises ning kaitseabinõude kavandamises, hinnangu andmises metsa tervislikule seisundile või pärilikele omadustele, hormoon- ja bakterpreparaatide ning mürkkemikaalide kasutamise möödapääsmatuse hindamises, samuti plusspuude ja valikseemnepuistute määramises seemne ja taimse paljundusmaterjali kasvatamiseks.

25. Ekspertiisi tegemise aluseks on maakonna metsaametile:

1) metsaomaniku esitatud metsateatisega või muul viisil edastatud andmed metsakahjustuste kohta;

2) metsaomaniku esitatud metsateatisega edastatud andmed kavatsetavast uuendusraiest.

26. Käesoleva eeskirja punkti 25 alapunktis 1 nimetatud andmed metsakahjustuste kohta esitab metsaomanik metsateatisega juhul, kui:

1) puistus on surevaid, värskelt kuivanud ja ulukite poolt värskelt kooritud või murtud esimese rinde puid rohkem kui 5%;

2) rohkem kui 20% puudel on putukate poolt söödud okkaid või lehti enam kui 25%.

27. Maakonna metsaamet teeb ekspertiisi metsa halva tervisliku seisundi kohta tingimusel, et on tegemist ulukikahjustusega, veereþiimi muutumisega, tule-, tormi- ja lumekahjustusega või muu välitingimustes kergesti määratava põhjusega.

28. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus teeb ekspertiisi:

1) metsa halva tervisliku seisundi kohta tingimusel, et on tegemist seenhaigustega, putukkahjurite kahjustustega, keskkonna saastatusega, kasvureþiimi muutustega ja teiste käesoleva eeskirja punktis 27 nimetamata põhjustega;

2) metsa halbade pärilike omaduste kohta;

3) hormoon- ja bakterpreparaadi ning mürkkemikaalide kasutamise möödapääsmatuse kohta.

29. Kui metsakahjustuste leviku tõkestamine või metsakahjustuste tagajärgede likvideerimine näeb ette uuendusraie tegemist suuremas ulatuses kui on toodud metsaseaduse paragrahvi 29 lõikes 3 ja paragrahvi 30 lõikes 5, on nõutav Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ekspertiis.

30. Eriti ulatuslike metsakahjustuste või eriti suure kahjustusohu korral teeb ekspertiisi Metsaameti peadirektori poolt moodustatav ekspertkomisjon, mille koosseisu kuuluvad Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse, maakonna keskkonnaosakonna, teadus- ja arendusasutuste jt töötajad.

31. Ekspertiisi tegemise aluseks olevate andmete saamisel maakonna metsaamet:

1) teeb käesoleva eeskirja punkti 27 kohaselt ekspertiisi ise;

2) käesoleva eeskirja punktides 28--29 ettenähtud juhtudel tellib ekspertiisi Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuselt kolme päeva jooksul andmete saamisest;

3) käesoleva eeskirja punktis 30 ettenähtud tingimuste esinemisel teeb Metsaameti peadirektorile ettepaneku moodustada ekspertkomisjon ekspertiisi läbiviimiseks.

32. Ekspertiis tehakse üldjuhul seitsme päeva jooksul andmete või tellimuse saamisest või komisjoni moodustamisest. Ekspertiisi tegija põhjendatud taotluse korral võib Metsaameti peadirektor ekspertiisi tegemise tähtaega pikendada. Olulise lisateabe laekumisel võidakse teha täiendav ekspertiis.

33. Ekspertiisi tegija:

1) kontrollib ekspertiisiobjekti kohta esitatud materjale ja vajadusel nõuab lisamaterjale;

2) sõnastab ekspertiisiülesande ja lahendab selle;

3) vormistab kirjaliku ekspertarvamuse, milles annab ekspertiisiülesandest lähtudes hinnangu ekspertiisiobjektile;

4) saadab ekspertarvamuse ekspertiisiobjekti omavale metsaomanikule ning käesoleva eeskirja punktides 28--30 ettenähtud ekspertiisi tegemisel ka vastavale maakonna metsaametile;

5) säilitab ekspertarvamusi koos vastavate materjalidega oma arhiivis viis aastat.

34. Ekspertarvamuses antud hinnang kehtib üks aasta.

35. Metsaomanik võib ekspertarvamust vaidlustada, esitades selleks kirjaliku kaebuse Metsaameti peadirektorile. Kaebuse lahendamiseks moodustab Metsaameti peadirektor ekspertkomisjoni, kes vaatab kaebuse läbi hiljemalt 15 päeva jooksul selle saamisest. Ekspertkomisjon kaebuse läbivaatamisel:

1) jätab kaebuse rahuldamata;

2) rahuldab kaebuse ja vormistab uue ekspertarvamuse.

Minister Heiki KRANICH

Kantsler Rein RATAS

Lisa
keskkonnaministri 9. aprilli 1999. a määrusele nr 40

Metsas kasutada lubatud hormoon- ja bakterpreparaadid ning mürkkemikaalid

Preparaat Toimeaine

Preparatiivne vorm

Toimeaine sisaldus

g/kg, g/l

FUNGITSIIDID    
Bayleton WP 25 triadimefoon  
Bayer AG m.p. 250
Daconil 75 WP klorotaloniil  
Zeneca m.p. 750
Dithane DG mankotseeb  
Rhom & Haas g. 750
Dithane M 45 mankotseeb  
Rhom & Haas m.p. 800
Euparen 50 WP diklofluaniid  
Bayer AG m.p. 500
Maxim 025 FS fludioksoniil  
Novartis Crop Protection AG k.s. 25
Maxim Star 035 FS 25g/l fludioksoniil  
Novartis Crop Protection AG 10 g/l epoksikonasool  
k.s. 35
Thiovit 80 WG väävel  
Novartis Crop Protection AG v.l.g. 800
Tilt 250 EC propikonasool  
Novartis Crop Protection AG e.k. 250
Tilt Premium 37.5 WP propikonasool  
Novartis Crop Protection AG m.p. 375
Topas 100 EC penkonasool  
Novartis Crop Protection AG e.k. 100
Vaskoksiidkloriid vaskoksiidkloriid  
  m.p. 900
HERBITSIIDID  
2.4-D amiinsool 2.4 D  
Himprom v.l. 500
Folar 525 FW 345 g/l terbutüülasiin  
Novartis Crop Protection AG 180 g/l glüfosaat
k.s. 525
Glialka 36 glüfosaat  
Alkaloida v.l. 360
Glyfos glüfosaat 360
Cheminova Agro AS v.l.
Glyphosan 360 SL glüfosaat 360
Dow AgroSciences v.l.
Roundup glüfosaat 360
Monsanto v.l.
Taifun 360 glüfosaat 360
Feinchemie Schwebda v.l.
GmbH  
INSEKTITSIIDID    
Decis 2.5 EC deltametriin  
AgrEvo GmbH e.k. 25
DiPel SC Bacillus thuringiensis  
Abbott Laboratories k.s. 35
Dimilin SC-48 diflubensuroon  
Uniroyal Chemical B.V. k.s. 480
Dimilin WP-25 diflubensuroon  
Uniroyal Chemical B.V. m.p. 250
Fastac alfa-tsüpermetriin  
Cyanamid e.k. 100
Sherpa 25 EC tsüpermetriin  
Rhône Poulenc e.k. 250
Lühendid: g. -- granuleeritud preparaat
e.k. -- emulsioonkontsentraat
k.d. -- kummidispenser
k.s. -- suspensioonkontsentraat
m.p. -- märguv pulber
v.l. -- vesilahus
v.l.g. -- vees lahustuvad graanulid

/otsingu_soovitused.json