Teksti suurus:

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine" osa "Teaduse tippkeskuste programm" rakendamiseks struktuuritoetuse andmise tingimused

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.10.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine" osa "Teaduse tippkeskuste programm" rakendamiseks struktuuritoetuse andmise tingimused

Vastu võetud 30.05.2005 nr 58
RTL 2005, 62, 883
jõustumine 12.06.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
29.05.2007RTL 2007, 46, 80509.06.2007
12.10.2007RTL 2007, 78, 135822.10.2007

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 16 lõike 1 alusel.


[RTL 2007, 78, 1358 - jõust. 22.10.2007]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kohaldamisala

  (1) «Teaduse tippkeskuste programm» (edaspidi alameede) on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korralduses nr 37-k sätestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» (edaspidi riiklik arengukava) 2. prioriteedi «Ettevõtluse konkurentsivõime» meetme 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» (edaspidi meede ) osa.
[RTL 2007, 78, 1358 - jõust. 22.10.2007]

  (2) Määrus kehtestab lõikes 1 nimetatud alameetme raames toetuse andmise tingimused alameetme eesmärkide saavutamiseks.

  (3) Alameetme üldeesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alast võimekust Eestis, parandada Eesti konkurentsivõimet Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumis ning luua ja säilitada teadus- ja arendustegevuse tippkompetentsust, toetades väikese arvu teaduse tippkeskuste arendamist majanduskasvu seisukohalt prioriteetsetes valdkondades.

  (4) Alameetme alaeesmärk on toetada alameetme üldeesmärgile vastavalt teaduse tippkeskuste teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri investeeringuprojekte, mis:
  1) loovad tingimused uute majanduse ja ühiskonna arenguks vajalike teadmiste loomiseks ja ülekandeks;
  2) koondavad tipptasemel teaduspotentsiaali suurematesse läbilöögivõimelistesse üksustesse, toetades seeläbi suuremate strateegilise suunitlusega uurimisprojektide realiseerimist ja interdistsiplinaarsust;
  3) tagavad majanduse ja ühiskonna arengu seisukohalt olulistes valdkondades ettevõtete teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse kasvuks vajalike kõrge potentsiaaliga teadlaste olemasolu;
  4) loovad paremad eeldused Eesti teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtjate osalemiseks teadus- ja arendustegevuse alases rahvusvahelises koostöös, eelkõige Euroopa Liidu Teaduse ja Tehnoloogilise Arendustegevuse Raamprogrammides ning Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi loomises.

  (5) Alameetme eesmärkide realiseerimise tulemusena kasvab Euroopa Liidu tippkeskuste võrgustikuga liitunud tippkeskuste arv, toetatud teadus- ja arendusasutustes kasvab doktorantide ja järeldoktorite arv majanduse ja ühiskonna arengu seisukohalt olulistes valdkondades, suureneb tulu teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse lepingutest, kasvab rahvusvaheliselt aktsepteeritud kõrgekvaliteetsete teaduspublikatsioonide (ISI publikatsioonid) arv ning suureneb tulu intellektuaalse omandi realiseerimisest. Alameetme rakendamise mõjul suureneb teadus- ja innovatsioonialane võimekus Eestis, kasvab ja areneb teadus- ja arendustegevuse tippkompetentsus ning tugevneb teadus- ja arendusasutuste suutlikkus koostööks ettevõtlussektoriga Eesti majandusele strateegiliselt olulistes valdkondades.

  (6) Alameedet toetab meetme raames realiseeritav «Teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programm» ning alameede toetab meetme raames realiseeritavat «Tehnoloogia arenduskeskuste programmi» ning riikliku arengukava meetme 1.1 kõrghariduse osa.

  (7) Alameetme rakendusüksus Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» tähenduses on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja ettepaneku makseasutusele maksekorralduse aktsepteerimiseks.

§ 2.  Kasutatavad mõisted

  Määruse tähenduses:
  1) teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) on teadus- ja arendusasutus «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» tähenduses;
  2) teadus- ja arendustegevus on teadus- ja arendustegevus «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» tähenduses;
  3) teaduse tippkeskus (edaspidi tippkeskus) on vähemalt ühest kõrgetasemelisest uurimisrühmast koosnev teadusüksus, mis on seotud doktoriõppega ja on oma valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud. Tippkeskuse moodustavad ühtse teadusliku juhtimisorgani all toimivad ja ühise teadusliku sihi nimel töötavad ühe või mitme teadusasutuse uurimisrühmad ja kõrge kvalifikatsiooniga üksikteadlased. Tippkeskuste nimekirja kehtestab haridus- ja teadusminister;
  4) abikõlblik kulu või tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulu või tegevus;
  5) toetus on riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest;
  6) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse saamiseks;
  7) projekt on taotluses kirjeldatud kindla eesmärgi, tähtaja ja eelarvega tegevus, mille teostamiseks toetust taotletakse;
  8) taotleja on teaduse tippkeskust esindav juriidiline isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
  9) ühistaotlus on taotlus, milles lisaks taotlejale osaleb partnerina üks või mitu taotlejale esitatavatele nõuetele vastavat isikut, kelle struktuuriüksused või uurimisrühmad kuuluvad taotleja juures töötava tippkeskuse koosseisu;
  10) toetuse saaja on taotleja, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
  11) omafinantseering on toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute või asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute või asutuste tehtavad abikõlblikud kulud;
  12) osaline ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse tekkimist ja toetuse saaja omafinantseeringu tasumist;
  13) ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse ning enne reaalse kulutuse tekkimist.

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 3.  Alameetme raames toetatavad tegevused

  Alameetme raames toetatakse § 1 lõigetes 3 ja 4 toodud alameetme eesmärkidele vastava projekti elluviimisega otseselt seotud teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri kaasajastamist, mis on vajalik tippkeskuste teadus- ja arendustegevuseks ja Eesti teadlaste kodumaale tagasitoomiseks või välismaa teadlaste Eestisse toomiseks.

§ 4.  Abikõlblikud kulud

  (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega 448/2004/EÜ, millega muudetakse määrust 1685/2000/EÜ, millega kehtestatakse nõukogu määruse 1260/1999/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondidest kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus 1145/2003/EÜ, (ELT L 72, 11.03.2004, lk 66–77) ning teiste siseriiklike ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

  (2) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt projekti elluviimise jaoks vajalike kulude katmiseks vastavalt §-s 17 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:
  1) projekti elluviivate töötajate töötasud koos kõigi riiklike maksudega;
  2) kulud laboriseadmete, aparatuuri ja instrumentide soetamisele või täiendamisele, sealhulgas nende paigaldamise ja kasutajate esmakoolitamisega seotud kulud vahetult pärast laboriseadmete või aparatuuri soetamist;
  3) kulud laboripindade ja mittelaboratoorsete pindade sisustamisele, sealhulgas varustamisele kontoritehnika ja mööbliga;
  4) kulud laboripindade renoveerimisele, sealhulgas varustamisele tehnilise infrastruktuuri ja tehnovõrkudega;
  5) üldkulud kokku kuni 10% ulatuses taotletavast toetusest vastavalt rahandusministri 28. detsembri 2004. a käskkirjaga nr 535 kinnitatud «Struktuurifondide vahenditest toetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhendile»;
  6) lähetuskulud, nii kohalikud kui rahvusvahelised (sealhulgas majutus, transport, päevaraha) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord»;
  7) pangagarantiid juhul, kui sihtasutus pangagarantiid nõuab;
  8) finants- ja pangakulud juhul, kui eraldi kontode avamist nõuavad struktuurifonde administreerivad asutused;
  9) info levitamisega seotud kulud ja kulud § 20 punktis 13 toodud kohustuste täitmiseks.

  (3) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
  1) kulud, mis on otseselt seotud taotleja teadus- ja arendustegevuse teostamisega, vastavate teenuste osutamisega või taotlemise hetkel juba olemasoleva infrastruktuuri jooksva või regulaarse korrashoiuga;
  2) kulud, mis on juba finantseeritud või finantseeritavad muudest allikatest või riikliku arengukava teiste meetmete või alameetmete raames;
  3) kulutused intellektuaalse omandi õiguskaitse taotlemiseks ja jõus hoidmiseks;
  4) kulud erisoodustusele;
  5) mitterahalised kulutused;
  6) amortisatsioonikulud;
  7) pangagarantiid (välja arvatud § 4 lõike 2 punktis 7 lubatud juhul);
  8) finants- ja pangakulud (välja arvatud § 4 lõike 2 punktis 8 lubatud juhul);
  9) trahvid;
  10) muud projektiga otseselt mitte seotud või projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

  (4) Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja ja/või toetuse saaja tõendab, et taotleja ja/või toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning talle ei hüvitata käibemaksu ka muul moel. Juhul kui toetuse saaja ja/või taotleja ei suuda eeltoodut tõendada, käsitleb sihtasutus käibemaksu mitteabikõlbliku kuluna.

  (5) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.

  (6) Taotlusvooru raames võib abikõlblike kulude hulka arvata ainult neid kulusid, mis tehakse pärast taotluste esitamise tähtpäeva või taotleja poolt taotluses määratletud hilisemat tähtpäeva kuni taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtpäevani, mis ei saa olla hilisem kui 30. juuni 2007.

  (7) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud taotluse esitamisega seotud või projekti elluviimiseks juba tehtud kulud ise katma.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE 

§ 5.  Toetuse taotlemine

  (1) Alameetme raames viiakse läbi üks taotlusvoor.

  (2) Taotluste esitamise tähtpäevast informeerib sihtasutus taotlejaid vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel vähemalt 42 tööpäeva enne taotluse esitamise tähtpäeva.

§ 6.  Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla riiklik või avalik-õiguslik TA asutus, mille juures tippkeskus tegutseb.

  (2) TA asutuste vahelise tippkeskuse puhul peavad lõikes 1 nimetatud taotlejad esitama ühe ühistaotluse.

  (3) Ühistaotluse esitamisel on toetuse taotlejaks üks tippkeskuse partneritest. Ühistaotluse rahuldamisel on kogu projekti tulemuste eest vastutav toetuse saaja.

  (4) Taotlejal ja partneril ei tohi olla taotluse esitamise hetkel maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud ning maksed on tehtud ettenähtud ulatuses ja tähtaegadel.

  (5) Taotleja ja partneri suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

  (6) Juhul kui taotleja ja/või partner on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras ja see toetus on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.
[RTL 2007, 78, 1358 - jõust. 22.10.2007]

§ 7.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) vastama taotleja, partnerite ja taotluse kohta sihtasutuse poolt esitatud küsimustele;
  2) võimaldama sihtasutusel kontrollida taotleja ja partnerite vastavust taotlejale esitatavatele nõuetele, teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, kohapealset kontrolli ning esitatud andmete õigsuse kontrolli;
  3) esitama sihtasutusele tähtaegselt ettenähtud vormil ja viisil nõutud informatsiooni;
  4) informeerima sihtasutust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime ja aadressi muutumisest, ümberkujundamisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 8.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus esitatakse sihtasutusele määruse lisas toodud taotlusvormil kas paberkandjal ja koopia elektrooniliselt või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik. Ühistaotlusele kirjutavad lisaks taotleja esindusõiguslikule isikule alla kõigi partnerite esindusõiguslikud isikud.

  (2) Üks taotleja võib esitada ühe või mitu taotlust. Üks taotlus sisaldab ühte projekti ühe tippkeskuse kohta.

  (3) Taotluses sisalduv projekt peab vastama alameetme eesmärkidele, taotleja teadus- ja arendustegevuse strateegiale ning tippkeskuse arengukavale. Ühistaotluse puhul peab projekt lisaks vastama kõigi partnerite teadus- ja arendustegevuse strateegiatele.

  (4) Ühistaotluse puhul peab taotlus sisaldama kõigi tegevuste ja oodatavate tulemuste kirjeldust partnerite kaupa.

  (5) Taotlus esitatakse taotlusvormil koos järgmiste lisadega:
  1) tippkeskuse juhi ja uurimisrühmade juhtide elulookirjeldused;
  2) Haridus- ja Teadusministeeriumi 2001. a ja 2002. a tippkeskuste konkursi II vooru taotluse dokumentatsioon ja tippkeskuse arengukava (paber- ja elektrooniline koopia), millele on lisatud haridusministri 4. juuni 2002. a käskkirja nr 636 lisa 1 punktis 16 sätestatud tippkeskuse töö vahearuanne;
  3) projekti eelarve kulutuste kalkulatsioonide aluseks olevate dokumentide koopiad (tööjõukulude ja üldkulude arvestuspõhimõtted, hinnakirjad jms);
  4) ühistaotluse puhul taotleja ja partnerite suhteid reguleeriva koostöölepingu koopia;
  5) taotleja omafinantseeringu korral taotleja juht- või esindusorgani poolt heakskiidetud omafinantseeringut kinnitav dokument ning ühistaotluse puhul lisaks kõigi partnerite juht- või esindusorganite poolt heakskiidetud omafinantseeringut kinnitavad dokumendid;
  6) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

  (6) Sihtasutus võib taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 9.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine sihtasutuses koosneb selle registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

  (2) Taotluse menetlemise aeg sihtasutuses on kuni 42 tööpäeva alates taotluste esitamise tähtpäevast.

§ 10.  Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

  (1) Taotlused registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on viis tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud vormikohaselt täidetult koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

  (2) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse kuni 10 kalendripäeva pikkune tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud juhul loetakse taotlus esitatuks alates puuduste kõrvaldamisest.

  (3) Sihtasutuse juhatus tagastab taotluse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul kõiki määruse alusel nõutavaid dokumente või informatsiooni.

§ 11.  Taotleja vastavaks tunnistamise alused ja kord

  (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

  (2) Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 6 taotlejale esitatud nõuded.

  (3) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotleja vastavaks tunnistamise otsuse.

  (4) Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 12.  Taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord

  (1) Menetlusse võetud taotluse vastavust hindab sihtasutus.

  (2) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 8 taotlusele esitatud nõuded.

  (3) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse.

  (4) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
  2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  3) kui määruses taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.

  (5) Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 13.  Taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid

  (1) Taotluste hindamiseks moodustab sihtasutuse juhatus sõltumatutest ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni ja nimetab selle juhi. Hindamiskomisjoni koosseisu ja töökorra peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ilma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastusteta hindamiskomisjoni ei moodustata. Hindamiskomisjon võib oma ülesande täitmisse kaasata teisi eksperte.

  (2) Taotlusi hindab esmalt iga hindamiskomisjoni liige individuaalselt lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumite alakriteeriumite alusel skaalal 1 (väga nõrk) – 10 (väga hea). Alakriteeriumite hinnete liitmisel moodustub hindamiskriteeriumi koondhinne. Taotluse koondhinne on summa kõigi hindamiskomisjoni liikmete hindamiskriteeriumite koondhinnete summade kaalutud keskmistest. Taotlused järjestatakse koondhinnete alusel pingeritta.

  (3) Hindamiskomisjon esitab sihtasutuse juhatusele taotluste pingerea ning iga taotluse kohta konsensusliku hindamisraporti, mis muuhulgas sisaldab kokkuvõtet esitatud projekti tugevuste ja nõrkuste kohta, põhjendatud ettepanekut taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja rahuldamise ettepanekuga taotluste osas soovitusi toetuse suuruse ja kasutamise tingimuste osas. Rahuldamisele võivad kuuluda taotlused, mille koondhinne on üle 50% maksimaalsest võimalikust koondhindest ning milles taotletav ja hindamiskomisjoni poolt soovitatav toetus ei ületa alameetme rahastamise eelarve vaba jääki.

  (4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja alakriteeriumid ning hindamisel rakendatavad osakaalud on järgmised:
  1) projekti väljund (40% koondhindest), mille raames hinnatakse, kas ja mil määral vastab taotleja teadus- ja arendustegevuse strateegia ja tippkeskuse arengukava alameetme eesmärkidele; ühistaotluse puhul hinnatakse ka partnerite teadus- ja arendustegevuse strateegiate vastavust;
  2) projekti kvaliteet (30% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti olulisust taotleva tippkeskuse arengukava täitmisele, projekti eelarve- ja tegevuskava põhjendatust ning valitud tegevuste sobivust eesmärkide saavutamiseks;
  3) taotleja võimekus püstitatud eesmärke saavutada (30% koondhindest), mille raames hinnatakse tippkeskuse senist tegevust ja selle tulemusi esitatud vahearuannete alusel.

§ 14.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine

  (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb sihtasutuse juhatus hindamiskomisjoni ettepaneku alusel.

  (2) Taotlus kuulub rahuldamisele täielikult või osaliselt. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada taotletud toetuse mahtu ning muuta toetatavaid tegevusi.

  (3) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud järgmistel juhtudel:
  1) taotletava toetuse rahaline maht ületab taotlusvooru rahastamise eelarve vaba jäägi;
  2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud või mis ei ole abikõlbulikud.

  (4) Taotluse osalise rahuldamise otsuse võib teha vaid taotleja nõusolekul. Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus ja taotluse täieliku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, jäetakse taotlus rahuldamata.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus;
  3) toetuse väljamaksmise tingimused, sealhulgas otsus ettemakse või osalise ettemakse tegemise kohta;
  4) projekti teostamise tingimused;
  5) projekti tegevuste elluviimise algus- ja lõppkuupäev;
  6) aruannete esitamine.

  (6) Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (7) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud vastavaks tunnistada või taotlust ei saa rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (8) Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb sihtasutuse juhatus hiljemalt 42 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.

  (9) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga digitaalallkirjaga varustatult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

  (10) Otsuse peale võib esitada vaide «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
[RTL 2007, 78, 1358 - jõust. 22.10.2007]

§ 15.  Taotleja kinnitus toetuse kasutamiseks või toetusest loobumine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse jõudmisest toetuse taotlejani esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning ta on valmis toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

  (2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§ 16.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
  1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht;
  2) projekti ajalist kestust;
  3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.

  (2) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse esitamist.

  (4) Lõikes 1 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib sihtasutus nõuda toetuse tagasi.

5. peatükk TOETUSE PIIRMÄÄRAD, TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED JA TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED 

§ 17.  Taotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused

  (1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 30 miljonit krooni taotluse kohta.

  (2) Taotluse finantseerimismääraks on kuni 100% toetatava projekti maksumusest.

  (3) Taotlejal või ühistaotluses osalevatel partneritel ei ole projekti omafinantseerimise kohustust, välja arvatud juhul, kui projekti maksumus ületab lõikes 1 toodud taotletava toetuse maksimaalse summa.

§ 18.  Taotluse finantseerimise kord

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus), toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning maksete toimumist tõendavad dokumendid.
[RTL 2007, 78, 1358 - jõust. 22.10.2007]

  (2) Alameetme raames on lubatud ettemaksed ja osalised ettemaksed vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korras sätestatule.
[RTL 2007, 78, 1358 - jõust. 22.10.2007]

  (3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel teostatud maksetega.

  (4) Juhul kui toetuse saajale on lubatud teha ettemakse, tuleb toetuse saajal esitada sihtasutusele ettemakse saamiseks väljamakse taotlus ja ettemakse vajadust tõendavad dokumendid.

  (5) Ettemakse taotluse puhul kontrollib sihtasutus väljamakse taotluse nõuetele vastavust ning kulude abikõlblikkust.

  (6) Juhul kui toetuse saajale on lubatud teha osaline ettemakse, tuleb toetuse saajal esitada sihtasutusele:
  1) väljamakse taotlus ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad;
  2) omafinantseeringu teostamist tõendavate dokumentide koopiad, kui toetuse saajal on projektis omafinantseering.

  (7) Osalise ettemakse taotluse puhul kontrollib sihtasutus kulude abikõlblikkust ning omafinantseeringu olemasolul selle tasumist tõendavate dokumentide ning väljamakse taotluse nõuetele vastavust.

  (8) Ettemakse või osalise ettemakse puhul teeb sihtasutus lõigetes 5 ja 7 nimetatud kontrolli kuni 20 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele.

  (9) Väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
  1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate ja maksete toimumist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele;
  2) omafinantseeringu puhul on teostatud omafinantseering väljamaksmisele kuuluva summa ulatuses projekti plaanis sätestatud omafinantseeringu proportsioonis;
  3) omafinantseeringu puhul eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks);
  4) ettemakse või osalise ettemakse kasutamise ning sellega seotud dokumentatsiooni vastavus projekti plaanile.

  (10) Väljamakse puhul kontrollib sihtasutus pärast projekti vahe- või lõpparuande ning väljamakse taotluse esitamist:
  1) toetuse saaja poolt projekti raames teostatud tegevuste ja kulude abikõlblikkust, otstarbekust ning vastavust projekti plaanile ja käesolevale määrusele;
  2) muid projekti etapi kestuse jooksul ilmnenud asjaolusid ja nende mõju projekti plaanis sätestatud projekti eesmärkide saavutamisele ja saavutamisega seotud riskidele;
  3) väljamakse taotluse korrektsust.

  (11) Sihtasutuse juhatus teeb maksmise või maksmisest keeldumise otsuse ja esitab makseasutusele toetuse väljamakse taotluse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt vastavasisulise väljamakse taotluse saamist.

  (12) Projektile määratud toetusest viimane 10% makstakse välja pärast projekti lõppemist esitatava aruandluse heakskiitmist.

§ 19.  Toetatava projekti ajaline kestus ja aruandlus

  (1) Alameetme raames toetatava projekti ajaline kestus ja rahaliste kohustuste võtmine on alameetme raames lubatud kuni 30. juunini 2007.
[RTL 2007, 78, 1358 - jõust. 22.10.2007]

  (2) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

  (3) Projekti aruanded esitatakse sihtasutusele aruandevormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (4) Projekti vahearuanne koosneb kahest osast:
  1) tegevusaruanne, milles esitatakse ülevaade projekti teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest taotluses püstitatud eesmärkidega võrreldes ning antakse hinnang järgmise perioodi tegevuste ja võimalike muudatuste kohta;
  2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõikidest aruandeperioodil tehtud tegelikest kuludest võrreldes planeeritud kuludega koos erinevuste põhjendustega. Lisaks esitatakse prognoos järgmise perioodi eeldatavate muudatuste kohta.

  (5) Projekti lõpparuanne koosneb kahest osast:
  1) tegevusaruanne, milles esitatakse kokkuvõte projekti käigus teostatud peamistest tegevustest ja olulisematest saavutatud tulemustest, samuti võrdlus taotluses kavandatud tegevuste ja püstitatud eesmärkidega;
  2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõigist projekti käigus tehtud tegelikest kuludest võrreldes planeeritud kuludega koos erinevuste põhjendustega.
[RTL 2007, 46, 805 - jõust. 09.06.2007]

  (6) Projekti lõpparuanne tuleb esitada vähemalt kaks kuud pärast projekti lõpuleviimist, kuid mitte hiljem kui 1. septembriks 2007.

  (7) Projekti vahearuanded ja lõpparuanne peavad olema kinnitatud toetuse saaja esindusõigusliku isiku ja raamatupidamise eest vastutava isiku poolt ning ühistaotluse puhul lisaks kõigi partnerite esindusõiguslike isikute ja raamatupidamise eest vastutavate isikute poolt.

  (8) Projekti seire toimub vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ja taotleja poolt esitatud vahearuannetele. Seiret ja aruannete hindamist korraldab sihtasutus. Vahearuannete hindamise tulemusena võetakse vastu otsus, kas:
  1) jätkata projekti finantseerimist vastavalt algselt sätestatud projekti elluviimise ajakavale;
  2) jätkata projekti finantseerimist, muutes algset sätestatud projekti elluviimise ajakava;
  3) peatada või lõpetada projekti edasine finantseerimine;

  (9) Finantseerimine jätkub vastavalt projekti elluviimise ajakavale, kui projekti tulemused vastavad projekti elluviimise ajakavas sätestatud eesmärkidele.

  (10) Kui projekti seire tulemustest lähtub vajadus projekti elluviimise ajakava muutmiseks, otsustab sihtasutuse juhatus ajakava muutmise pärast sellekohaseid läbirääkimisi toetuse saajaga.

  (11) Kui projekti seire tulemustest lähtub vajadus projekti edasise finantseerimise peatamiseks või lõpetamiseks, langetab sihtasutuse juhatus antud küsimuses otsuse, sh otsuse väljamakstud toetuse tagasinõudmise osas.

  (12) Toetuse saaja on kohustatud üks ja kolm aastat pärast projekti lõppemist esitama sihtasutuse poolt kehtestatud aruandevormil aruande informatsiooniga projekti jätkusuutlikkusest, tulemustest ja mõjust, võrreldes taotluses ja lõpparuandes toodud projekti jätkusuutlikkuse, tulemuste ja mõju hinnanguid tegeliku olukorraga pärast projekti lõppu ning tuues ära erinevuste põhjendused.

§ 20.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  2) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
  3) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  4) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2015. a 31. detsembrini;
  5) säilitama ja kasutama toetuse eest soetatud vara sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
  6) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja riiklikku järelevalve toiminguid vastavalt sihtasutuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise halduslepingu (edaspidi riiklik järelevalve) sätetele;
  7) võimaldama riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;
  8) andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
  9) osutama auditi ja riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  10) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid;
  11) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks antud sümboolikat;
  12) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
  13) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  14) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja juriidilise staatuse muutustest.

§ 21.  Sihtasutuse õigused

  Sihtasutusel on õigus:
  1) teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid vastavalt sihtasutuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise halduslepingu sätetele;
  2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;
  3) nõuda ajavahemikul alates taotluse registreerimisest kuni viis aastat pärast projekti teostamise tähtaega taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» §-s 26 sätestatud juhtudel nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist;
  5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
  7) teostada muid õigusaktidega sihtasutuse pädevusse antud toiminguid.
[RTL 2007, 78, 1358 - jõust. 22.10.2007]

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 30. mai 2005. a määruse nr 58 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2005» meetme 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa «Teaduse tippkeskuste programm» rakendamiseks struktuuritoetuse andmise tingimused
lisa




TEADUSE TIPPKESKUSTE PROGRAMMI

TAOTLUS

Periood 2005–2007

SISUKORD

A.

TAOTLUSE ÜLDOSA

  1. Taotleja andmed
  2. Ülevaade tippkeskuse arengukavast
B.

TAOTLUSES SISALDUVA PROJEKTI ANDMED

  1. Projekti üldandmed
  2. Projekti lühikirjeldus
  3. Projekti vastavus teaduse tippkeskuste programmi eesmärkidele
  4. Projekti teostamise etapid
  5. Taotleja teaduslik ja tehnoloogiline kompetents
  6. Projekti koostööpartnerid
  7. Projekti eelarve
  8. Soetatavad seadmed
  9. Projekti tulemused ja mõju
  10. Projekti horisontaalsed näitajad
  11. Projekti mõju tööhõivele
D.

TAOTLEJA KINNITUS

E.

TAOTLEJA KOHUSTUSLIKUD LISAD

F.

TAOTLUSE REGISTREERIMINE EASis

















/otsingu_soovitused.json