HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

Teksti suurus:

Tehnilise normi ja standardi seadus (lühend - TNSS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.06.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:12.05.2009
Avaldamismärge:

Tehnilise normi ja standardi seadus

Vastu võetud 22.02.1999
RT I 1999, 29, 398
jõustumine 01.04.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.03.2000RT I 2000, 29, 16917.04.2000
26.09.2000RT I 2000, 78, 49513.10.2000
13.03.2002RT I 2002, 32, 18618.04.2002
13.11.2002RT I 2002, 99, 58019.12.2002
17.12.2003RT I 2003, 88, 59408.01.2004
17.12.2003RT I 2004, 2, 801.05.2004
24.03.2004RT I 2004, 25, 16701.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 29, 19101.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
11.05.2005RT I 2005, 31, 22612.06.2005

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Seaduses sätestatakse:
  1) tehnilise normi, standardi ja tehnilise kirjelduse vahelised seosed;
  2) tehnilisest normist või standardist kaubandusele tuleneva takistuse vältimise põhimõtted;
  3) tehnilisest normist ja standardist teavitamise alused;
  4) standardimise korraldamise alused.

  (2) Seadust ei kohaldata riigikaitset ja riigi julgeolekut käsitlevale standardile. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ning infoühiskonna teenusele kehtestatavaid nõudeid käsitlevale õigusaktile kohaldatakse käesoleva seaduse § 8.
[RT I 2002, 32, 186 - jõust. 18.04.2002]

§ 2.  Mõisted

  (1) Tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on toote või teenuse omaduste loetelu, samuti neid omadusi mõjutavate protsesside ja tootmismeetodite kirjeldus.

  (2) Tehniline norm käesoleva seaduse tähenduses on õigusaktis sätestatud toote valmistamist, turustamist või kasutamist või teenuse osutamist või turustamist reguleeriv nõue või nõue, mis on esitatud toote või teenuse ohutuse, tarbija- või keskkonnakaitse või töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eesmärgil ja mis mõjutab toote esma- või korduskasutust, toote töötlemise või utiliseerimise tingimusi või teenust.

  (3) Standard käesoleva seaduse tähenduses on üldiseks ja korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnilist kirjeldust või juhiseid tegevuse või selle tulemuse kohta ning mille kasutamine on vabatahtlik.

  (4) Standardiorganisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on rahvuslikul, regionaalsel või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud standardite koostamise, korraldamise ja vastuvõtmisega tegelev isik.

  (5) Teavitamine käesoleva seaduse tähenduses on teistele riikidele, riikide ühendustele või rahvusvahelistele organisatsioonidele teabe andmine ettevalmistatavatest ja vastuvõetud tehnilistest normidest, samuti nendest standarditest ja õigusaktidest, mis sisaldavad infoühiskonna teenusele kehtestatavaid nõudeid või sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid.

  (6) Infoühiskonna teenus on infoühiskonna teenuse seaduse § 2 punktis 1 sätestatud teenus.

  (7) [Kehtetu - RT I 2004, 29, 191 - jõust. 01.05.2004]

  (8) Toode käesoleva seaduse tähenduses on valmistatud või valmistatav asi või selle osa, kaasa arvatud ehitis, tööstuslikult valmistatud toode ning põllumajanduses ja kalanduses toodetud saadus.

  (9) Teenus käesoleva seaduse tähenduses on osutatud või osutatav töö, mille tulemusena valmistatakse uus asi või hooldatakse või muudetakse olemasolevat asja või selle omadusi või toimub asja valdusesse andmine või võtmine.
[RT I 2005, 31, 226 - jõust. 12.06.2005]

2. peatükk TEHNILINE KIRJELDUS, TEHNILINE NORM JA EESTI STANDARD 
[RT I 2002, 32, 186 - jõust. 18.04.2002]

§ 3.  Tehniline kirjeldus

  (1) Tehniline kirjeldus hõlmab muuhulgas:
  1) kvaliteeti, toimivust ja ohutust;
  2) nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise protseduure;
  3) katseid ja katsemeetodeid;
  4) pakendamist, märgistamist ja etikettimist;
  5) sümboleid ja terminoloogiat;
  6) nime, mille all toodet müüakse või teenust osutatakse;
  7) klassifitseerimist;
  8) projekteerimist, kavandamist, valmistamist, tootmist, osutamist, kasutamist, tehnilist ümberseadistamist, hooldamist, hoidmist ja säilitamist;
  9) vedu;
  10) koostist, mõõtmeid ja muid tehnilisi näitajaid.

  (2) Tehnilise kirjelduse võib esitada tehnilises normis, standardis või muus dokumendis.
[RT I 2002, 32, 186 - jõust. 18.04.2002]

§ 4.  Tehniline norm

  (1) Tehnilist normi sisaldava õigusakti ettevalmistamisel lähtutakse rahvusvaheliste või Euroopa standardiorganisatsioonide vastuvõetud standardites või nende lõplikes kavandites määratletud tehnilistest kirjeldustest viimaste olemasolu korral, välja arvatud välislepingutes sätestatud juhtudel.

  (2) Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga kehtestatakse ühesugused nõuded nii Eestis toodetavatele kui ka imporditavatele toodetele.

  (3) Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga kehtestatakse ühesugused nõuded nii Eestis osutatavatele kui ka imporditavatele teenustele.

  (4) Tehnilist normi sisaldava õigusaktiga võib kaubandustegevust piirata ainult juhul ja ulatuses, kui see on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku seisukohalt, inimeste, loomade või taimede elu või tervise, tarbija või keskkonna kaitseks, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- või kaubandusomandi kaitseks.

  (5) Tehnilise normina käsitatakse ka:
  1) seadussätet, milles kehtestatud riikliku maksu või sundkindlustuse makse tasumise kohustusega mõjutatakse toote tarbimist;
  2) teises Euroopa Liidu liikmesriigis seaduslikult toodetava või turustatava tootemudeli või -liigi vaba liikumist või turule laskmist reguleerivat üld- või üksikakti, mille rakendamise otseseks või kaudseks tulemuseks on toote turule laskmise keeld, tootemudeli või -liigi muutmise vajadus enne selle turule laskmist või turul hoidmiseks või toote turult kõrvaldamine.

  (6) Tehnilist normi sisaldavate õigusaktide avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse mõistlik aeg, et tootjal oleks võimalik kohandada oma toode või tootmisviis normile vastavaks. Mõistliku aja nõue ei kehti juhul, kui tehnilise normi kiire jõustumine on vajalik inimeste tervise või ohutuse kaitsmise või keskkonnakaitse või riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.

  (7) Tehnilise normina ei käsitata riiklikku sotsiaalkindlustust reguleeriva õigusakti sätteid.
[RT I 2004, 2, 8 - jõust. 01.05.2004]

§ 5.  Eesti standard

  (1) Eesti standard on Eesti standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud standard.

  (2) Eesti standard loetakse vastuvõetuks, kui selle vastuvõtmise kohta on avaldatud teade Eesti standardiorganisatsiooni ametlikus väljaandes.

  (3) Eesti standardiorganisatsioon tagab standardi kättesaadavuse avalikkusele, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teate avaldamise kuupäevast.

  (4) Eesti standard võib olla:
  1) ülevõetud rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standard;
  2) ülevõetud teise riigi algupärane standard;
  3) algupärane Eesti standard.

  (5) Eesti standardi tähtlühend on EVS.

  (6) Eesti standard võetakse vastu eesti keeles. Rahvusvahelise ja Euroopa standardiorganisatsiooni standardi võib üle võtta Eesti standardiks selle standardi vastu võtnud standardiorganisatsiooni ühes ametlikus keeles.

  (7) Autoriõigus standardile kuulub selle vastu võtnud standardiorganisatsioonile. Standardi järgimine on tasuta.
[RT I 2002, 32, 186 - jõust. 18.04.2002]

§ 6.  Harmoneeritud standard

  (1) Harmoneeritud standard on Euroopa Komisjoni mandaadi alusel Euroopa standardiorganisatsiooni poolt koostatud ja vastu võetud standard.

  (2) Kui harmoneeritud standardi kohta on avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas ja standard on vastu võetud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusliku standardina ning kui õigusaktist ei tulene teisiti, eeldatakse, et sellisele standardile vastav toode või teenus vastab standardiga kaetud nõuete osas tehnilisele normile.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud harmoneeritud standardi kohta avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas on tunnistatud kehtetuks, ei loeta sellise standardi järgimisel toodet või teenust vastavaks asjakohasele tehnilisele normile.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud harmoneeritud standardi kohta on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täiendav teade (viide), eeldatakse sellise standardi järgimisel toote või teenuse vastavust asjakohasele tehnilisele normile teates märgitud tingimuste arvestamisel.
[RT I 2005, 31, 226 - jõust. 12.06.2005]

§ 7.  Tehnilises normis standardile viitamine

  (1) Tehnilises normis võib sätestada soovitusliku või kohustusliku viite standardile või selle osale.

  (2) Tehnilises normis võib standardile viidata otse või üldiselt.

  (3) Viide standardile on otsene, kui see sisaldab standardi tähist. Otsene viide esitatakse dateeritult või dateerimata. Dateeritud viite korral järgitakse standardit dateeringu seisuga, dateerimata viite korral koos hilisemate muudatustega.

  (4) Viide standardile on üldine, kui viidatakse teatud standardiorganisatsiooni vastuvõetud või muudel alustel määratletavatele standarditele ning kui viide ei sisalda standardi tähist.

  (5) Tehnilises normis standardile kohustusliku otsese viite esitamise korral peab selline standard olema tervikuna eesti keeles Eesti standardina avaldatud.

  (6) Kui tehnilises normis viidatakse standardile, teavitab sellist tehnilist normi sisaldavat õigusakti ettevalmistav asutus sellest Eesti standardiorganisatsiooni. Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib vajaduse korral kehtestada teavitamise korra .
[RT I 2005, 31, 226 - jõust. 12.06.2005]

§ 8.  Teavitamine

  (1) Teavitada tuleb ettevalmistatavatest ja vastuvõetud õigusaktidest ja välislepingutest, mis sisaldavad sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid või mis sisaldavad toodet puudutavat või toote turustamist mõjutavat tehnilist normi või infoühiskonna teenusele kehtestatavaid nõudeid.

  (2) Teavitada ei tule:
  1) nõuetest, mis puudutavad infoühiskonna teenuseid kaudselt;
  2) telekommunikatsiooniteenustele esitatavatest nõuetest, mis on reguleeritud Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega;
  3) finantsteenustele esitatavatest nõuetest, mis on reguleeritud Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega;
  4) nõuetest, mis on kehtestatud väärtpaberibörsile või nõuetest, mis on kehtestatud väärtpaberibörsi poolt;
  5) nõuetest, mis on kehtestatud reguleeritud väärtpaberiturule väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131) tähenduses või nõuetest, mis on kehtestatud reguleeritud väärtpaberituru poolt;
  6) nõuetest, mis on kehtestatud väärtpaberiarveldussüsteemile või nõuetest, mis on kehtestatud väärtpaberiarveldussüsteemi poolt;
  7) eelnõudest, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega.

  (3) Tehnilist normi, infoühiskonna teenusele kehtestatavaid nõudeid või sanitaar- ja fütosanitaarmeedet sisaldava õigusakti või välislepingu ettevalmistaja või vastuvõtja on kohustatud selle esitama teavitamist koordineerivale asutusele.

  (4) Tehnilist normi või infoühiskonna teenusele kehtestatavaid nõudeid sisaldava õigusakti ja välislepingu eelnõust teavitamise korra kehtestab ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus .

  (5) Sanitaar- ja fütosanitaarmeedet sisaldava õigusakti ja välislepingu eelnõust teavitamise korra kehtestab ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus .

  (51) Käesoleva seaduse § 4 lõike 5 punktis 2 loetletud tehnilistest normidest teavitamise korra kehtestab ja teabevahetust koordineeriva asutuse määrab Vabariigi Valitsus . Nimetatud korra alusel ei kuulu teavitamisele tehnilised normid:
  1) mis sisalduvad kohtuotsustes;
  2) mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega;
  3) millega valmistatakse ette § 4 lõike 5 punktis 2 loetletud abinõu kasutuselevõtmist või mis viivad selle kasutuselevõtmiseni, sealhulgas ennetus- või uurimismeetmed;
  4) mis on seotud üksnes kõlbluse ja avaliku korra kaitsmisega;
  5) millega reguleeritakse selliseid tooteid, mis oma valmistamisaja või kasutatuse tõttu on muutunud turule laskmiseks või turul hoidmiseks kõlbmatuks;
  6) millest teavitatakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 4, 5 või 6 sätestatud korras või muude erisätete kohaselt.

  (6) Standardiga seonduva teabevahetuse koordineerimine sätestatakse Vabariigi Valitsuse ja Eesti standardiorganisatsiooni vahelises halduslepingus.
[RT I 2005, 31, 226 - jõust. 12.06.2005]

§ 81.  Vastastikune tunnustamine

  (1) Kui seadusega või selle alusel kehtestatud õigusaktiga esitatakse tootele nõue, mis ei tulene Euroopa Liidu õigusaktist, võib sellisele nõudele mittevastava toote Eestis turule lasta ja kasutusele võtta, kui see on õiguspäraselt valmistatud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või kui see on õiguspäraselt valmistatud või turule lastud Euroopa Liidu liikmesriigis või Türgis, tingimusel, et selle toote puhul on tagatud seadusega või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatuga samaväärne kaitse.

  (2) Turujärelevalveasutus võib keelata käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud toote Eestis turule laskmise või nõuda selle turult kõrvaldamist, kui see ei vasta seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kaitsenõuetele, olles eelnevalt sellest kirjalikult teavitanud kõnealuse toote tootjat või levitajat, kes lasi või soovib seda lasta Eesti turule.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatust võib õigusaktiga ette näha erisusi.
[RT I 2005, 31, 226 - jõust. 12.06.2005]

3. peatükk STANDARDIMISE KORRALDAMINE 

§ 9.  Eesti standardiorganisatsioon

  (1) Eesti standardiorganisatsioon on selle liikmeid esindav mittetulundusühing, mille põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja avaldada standardeid ning esindada Eestit rahvusvahelises standardimises. Riigi huve Eesti standardiorganisatsioonis esindab liikmena valitsusasutus.

  (2) Eesti standardiorganisatsioon on kohustatud:
  1) täitma välislepingutega võetud ja riigi delegeeritud standardimiskohustusi, sealhulgas Eesti riiklikku standardimiskava (edaspidi  standardimiskava);
  2) osalema rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide töös;
  3) koostama standardimisprogramme ja osalema standardimiskava koostamises;
  4) avaldama Eesti standardiorganisatsiooni veebilehel kättesaadavaks tehtavas ametlikus väljaandes teavet ettevalmistatavate ja vastuvõetud Eesti standardite kohta, uute harmoneeritud standardite kohta, mille kohta on avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas, ja harmoneeritud standardite kohta, mis on üle võetud Eesti standarditeks, ning eraldiseisvalt ametlikust teatajast teabe standardiprogrammide ning standardimiskava kohta;
  5) teavitama välisriike, riikide ühendusi ja rahvusvahelisi standardiorganisatsioone ettevalmistatavatest ja vastuvõetud standarditest ning standardimisprogrammidest vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

  (3) Vabariigi Valitsus annab majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul õiguse tegutseda Eesti standardiorganisatsioonina ühele standardiorganisatsioonile.

  (4) Standardiorganisatsioon esitab taotluse majandus- ja kommunikatsiooniministrile, milles ta peab tõendama, et on võimeline täitma käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustusi. Enne taotluse esitamist Vabariigi Valitsusele kuulab majandus- ja kommunikatsiooniminister ära tema moodustatud komisjoni arvamuse.

  (5) Tegutsemisõigus Eesti standardiorganisatsioonina nähakse ette Vabariigi Valitsuse ja standardiorganisatsiooni vahelises halduslepingus, milles määratakse poolte kohustused ja õigused. Nimetatud halduslepingu tähtaeg võib olla kuni kümme aastat.
[RT I 2005, 31, 226 - jõust. 12.06.2005]

§ 91.  Standardimiskomisjon

  (1) Standardimiskomisjoni (edaspidi komisjon) ülesanded on:
  1) majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepanekute esitamine käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 nimetatud halduslepingusse puutuvalt;
  2) standardimiskava koostamine ja majandus- ja kommunikatsiooniministrile kinnitamiseks esitamine;
  3) muude ülesannete täitmine, kui need tulenevad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 loetletud ülesannetest.

  (2) Komisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus .

  (3) Iga asjaomane ministeerium määrab komisjoni liikmeks oma volitatud esindaja.

  (4) Asjaomase ministeeriumi volitatud esindaja edastab komisjonile kirjalikult ettepanekud Eesti standardite lülitamise kohta standardimiskavasse.

  (5) Komisjon esitab oma ettepanekud kirjalikult majandus- ja kommunikatsiooniministrile.
[RT I 2005, 31, 226 - jõust. 12.06.2005]

§ 92.  Riiklik standardimiskava

  (1) Standardimiskava on dokument, millesse koondatakse standardite loend, mille koostamist või Eesti standardiks ülevõtmist peavad valitsusasutused oluliseks. Standardimiskava koostamisel lähtutakse õigusaktidest, Eesti standardiorganisatsiooni ja Vabariigi Valitsuse vahel sõlmitud halduslepingust ning Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste tööplaanidest.

  (2) Standardimiskava koostatakse üks kord aastas.

  (3) Järgneva aasta standardimiskava kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister iga aasta 1. detsembriks.
[RT I 2005, 31, 226 - jõust. 12.06.2005]

§ 10.  Eesti standardi koostamise ja Eesti standardiorganisatsiooni finantseerimine

  (1) Eesti standardi koostamiskulud katavad asjast huvitatud isikud.

  (2) Eesti standardi koostamist riigiasutuse tellimuse või standardimiskava alusel finantseerib riik asjaomase ministeeriumi eelarve kaudu.

  (3) Eesti standardiorganisatsiooni liikmete kohustus standardimist finantseerida sätestatakse standardiorganisatsiooni asutamislepingus ja põhikirjas.

  (4) Riigi poolt Eesti standardiorganisatsioonilt tellitud infoteenuste osutamise, sealhulgas Eesti standardiorganisatsiooni teabekeskuse ja raamatukogu, samuti veebilehe ning ametliku väljaande koostamise ja avaldamise kulud ning rahvusvaheliste ja Euroopa standardiorganisatsioonide liikmemaksud kaetakse riigieelarvest. Nimetatud kulud nähakse ette asjaomase ministeeriumi eelarves.
[RT I 2005, 31, 226 - jõust. 12.06.2005]

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§-d 11--12. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 13.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. aprillil.

  (2) Käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1-4 sätestatud kohustus teavitada infoühiskonna teenusele kehtestatavatest nõuetest jõustub alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga.
[RT I 2002, 32, 186 - jõust. 18.04.2002]

/otsingu_soovitused.json