Teksti suurus:

Osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise riikliku programmi kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 1999, 79, 988

Osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise riikliku programmi kinnitamine

Vastu võetud 04.05.1999 nr 531

Säästva arengu seaduse (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398) paragrahvi 4 lõike 1 alusel ja kooskõlas osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga ühinemise seadusega (RT II 1996, 33/34, 119; RT II 1999, 3, 15) kinnitada «Osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise riiklik programm» (juurde lisatud).

Peaminister Mart LAAR

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 4. mai 1999. a korraldusega nr 531-k

Osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise riiklik programm

1. Sissejuhatus

Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon sõlmiti 25. märtsil 1985. a ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll 16. septembril 1987. a. Montreali protokoll koos selle hilisemate parandustega sätestab osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja tarbimise mahulised ja ajalised piirangud, et vältida osoonikihi muutumisest põhjustatud kahjulikku mõju inimese tervisele ja looduskeskkonnale. Liikmesriigid kohustuvad tegema osapoolte vahel koostööd, võtma seadusandlikke ja administratiivmeetmeid osoonikihi muutusi põhjustava inimtegevuse kontrollimiseks, limiteerimiseks, vähendamiseks ja vältimiseks, tegema koostööd pädevate rahvusvaheliste organitega nimetatud konventsiooni ja protokolli edukaks rakendamiseks.

Osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga ühinemise seadus võeti Riigikogus vastu 11. septembril 1996. a (RT II 1996, 33/34, 119) ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 29. juuni 1990. a Londoni paranduste ja täienduste ning 25. novembri 1992. a Kopenhaageni paranduste ratifitseerimise seadus 27. jaanuaril 1999. a (RT II 1999, 3, 15).

Käesolevaks ajaks on Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga ühinenud 167 riiki.

Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga ühinemise seadusest tulenevalt on vastu võetud järgmised õigusaktid:

Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 1997. a korraldus nr 254-k «Osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga ühinemise seaduse täitmine» (RT I 1997, 29, 456), mis sätestab esmased meetmed Viini konventsiooni ja Montreali protokolli nõuete täitmiseks Eestis, sh ülesande esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise riiklik programm;

keskkonnaministri 29. mai 1997. a määrus nr 45 «Osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete nimekirjade kinnitamine» (RTL 1997, 91, 534; 1998, 169/170, 649), mis kinnitab määruse pealkirjas nimetatud kaupade nimekirjad koos Eesti kaupade nomenklatuuri (EKN) koodidega ning vastab Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 3093/94 (EÜTL 33, 22.12.1994) nõuetele.

Säästva arengu seaduse (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398) paragrahvi 4 lõike 1 alusel toimub välislepingutest tulenevate keskkonnakaitsekohustuste täitmine Vabariigi Valitsuse kinnitatud programmide kaudu.

Programm on koostatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaprogrammide Montreali protokolli elluviimiseks loodud Mitmepoolse Fondi Täitevkomitee standardjuhiste (UNEP/OzL.Pro/Ex.Com 5/16/Annex III «Procedures for presentation of country programmes and project proposals to the executive committee») ja rahandusministri 29. jaanuari 1998. a määruse nr 7 «Riigieelarvest finantseeritavate riiklike programmide koostamise korra kinnitamine» (RTL 1998, 58/59, 258) kohaselt.

2. Programmi eesmärk

Viini konventsiooni ja Montreali protokolli lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid sisaldavate toodete kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas, sealhulgas arenenud maades ennaktempos.

Eesti Vabariik on Montreali protokolli osapoolte 17. novembri 1998. a Kairo konverentsil arvatud arenenud maade hulka ja klassifitseeritud selle protokolli artikli 2 järgi tegutsevaks riigiks.

Programmi põhieesmärk on sissejuhatuses loetletud seadustest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmine ja teistest eelmainitud õigusaktidest tulenevate ülesannete lahendamine, et kaitsta inimese tervist ja keskkonda osoonikihi kahanemisest tuleneva kahju eest.

Alameesmärgid:

1. Täita osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise riiklik programm alamprogrammide kaudu.

2. Luua andmebaas ja harmoniseeritud jälgimis- ja kontrollsüsteem Montreali protokolliga ning selle Londoni ja Kopenhaageni paranduste ja täiendustega kontrollitavate ainete ja neid sisaldavate toodete tarbimise, sisse- ja väljaveo kohta.

3. Prognoosida kontrollitavate osoonikihti kahandavate ainete tarbimist kuni 2002. aastani või nende täieliku käibelt kõrvaldamiseni.

4. Arendada välja osoonikihti kahandavate ainete taaskasutussüsteem, kahandades sellega kontrollitavate ainete sissevedu Eestisse.

5. Luua eeldused organisatsiooniliseks, tehniliseks ja tehnoloogiliseks siirdeks osoonikihisõbralike ainete kasutuselevõtul eelkõige külmutustehnikas, tuletõrjesüsteemides ja ehitusmaterjalide tootmisel.

3. Taustanalüüs

Osoonikihti kahandavaid aineid Eestis ei toodeta. Nende kogutarbimine 1995. aastal oli 159,2 tonni, mis osooni kahandamise koefitsienti arvestades vastab 131,2 ODP-tonnile ja 1996. aastal vastavalt 73,9 tonni ehk 36,5 ODP-tonni.

Montreali protokolliga kinnitatud arvutusmetoodika kohaselt määratakse osoonikihti kahandavate ainete sisemaine tarbimine nende impordi ja ekspordi vahena, mille kõrvutamisel statistiliselt kogutud tarbimisandmestikuga selgitatakse tõenäoline tegelik tarbimine.

Nendel andmetel põhinev tarbimise prognoos on paigutatud tabelisse 1, millest nähtub, et osoonikihti kahandavate ainete tarbimine on Eestis võimalik lõpetada ja jõuda Euroopa Liidu riikide 1. jaanuariks 1996. a saavutatud tasemele 2002. aastal.

Selleks on vaja allutada osoonikihti kahandavate ainete sisse- ja väljavedu rangele tollikontrollile, piirata administratiivse regulatsiooni teel nende ainete importi ja kasutamist, rajada pidevalt toimiv jälgimis- ja kontrollsüsteem ning rakendada ellu mitmed tehnilise ja väljaõppelise orientatsiooniga alamprogrammid. Kogu eelkirjeldatud protsessi suunamiseks, üldsuse teavitamiseks ja kaasamiseks ning infovahetuse korraldamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arenguprogrammi ja keskkonnaprogrammi vastavate allasutustega on otstarbekas tõsta administratiivset suutlikkust, millest jääb praegu vajaka.

4. Tegevuskava

4.1. Programmi juhtimine

Programm planeeritakse ja eesmärgid püstitatakse neljaks aastaks.

Programmi juhib ja koordineerib Keskkonnaministeeriumi määratud juhtkomitee vastavalt rahandusministri 29. jaanuari 1998. a määrusele nr 7 «Riigieelarvest finantseeritavate riiklike programmide koostamise korra kinnitamine».

4.2. Programmi täitmine

Viini konventsioonis, Montreali protokollis ning selle Londoni ja Kopenhaageni parandustes ja täiendustes sätestatu rakendamiseks on vaja kavandada järgmiste alamprogrammide (tegevuste) elluviimine.

Alamprogrammid

4.2.1. Institutsionaalne tugevdamine

Eesmärgiks on üldiste meetmete väljatöötamine osoonikihti kahandavate ainete ja neid sisaldavate toodete impordi ja tarbimise vähendamiseks ning riikidevaheliste vedude reguleerimiseks, sealhulgas illegaalsete vedude tõkestamiseks.

Selleks tuleb kasutusele võtta järgmised meetmed:

-- kujundada ja töötada välja seadusandlikud ja majanduslikud hoovad, mis soodustaksid osoonikihisõbralike tehnoloogiate kasutuselevõttu;

-- luua rahvusvaheliselt aktsepteeritav süsteem veodokumentatsiooni ja saadetiste kontrollimiseks ning osoonikihti kahandavate ainete individuaalseks identifitseerimiseks koos nende ainete sisse-, välja- ja läbiveo ning tarbimisega, mis võimaldab tõkestada illegaalsed veod ning limiteerida osoonikihti kahandavate ainete tarbimise;

-- luua Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses osooniüksus ülalmainitud eesmärkide saavutamiseks osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni sekretariaadile (edaspidi osooni sekretariaat) regulaarse informatsiooni edastamiseks ja sekretariaadilt tuleva informatsiooni vahendamiseks.

Alamprogrammi vastutavad täitjad on Keskkonnaministeerium ja Rahandusministeerium. Alamprogrammiga kaetakse ülesanded, mis vastavad Viini konventsiooni artiklitele 2.1, 2.2(b), 2.2(c), 2.2(d), 5 ja lisale II.

Alamprogrammi täitmise oodatavaks tulemuseks on terviksüsteemi loomine, mis võimaldab koordineerida kõigi programmiosiste ellurakendamist.

4.2.2. Väljaõpe osoonikihti kahandavate ainete seire ja kontrolli alal

Alamprogrammi eesmärgiks on:

-- anda 40 tolli- ja teistele järelevalvet teostavate ametite töötajatele väljaõpe, mis võimaldaks sisse seada rahvusvaheliselt aktsepteeritava kontrollsüsteemi osoonikihti kahandavate ainete ja neid sisaldavate toodete riigipiiri ületava liikumise kohta;

-- varustada tollikontroll mõõteriistadega, mis võimaldavad identifitseerida Montreali protokolli alusel kontrollitavaid aineid üksikult.

Selleks tuleb kasutusele võtta järgmised meetmed:

-- valida väljaõppest osavõtjad;

-- hankida Ülemaailmse Keskkonnafondi vahendusel mõõteriistad;

-- valmistada ette õppematerjalid;

-- viia läbi väljaõpe.

Alamprogrammi vastutavad täitjad on Keskkonnaministeerium ja Tolliamet. Alamprogrammiga kaetakse ülesanded, mis vastavad Montreali protokolli artiklitele 3(b), 3(c), 4.1, 4.2, 4.4, 4.7 ja 7.2.

Alamprogrammi täitmise oodatavaks tulemuseks on andmebaasi loomine osoonikihti kahandavate ainete sisse-, välja- ja läbiveo kohta kõigi kontrollitavate ainete lõikes ning illegaalsete vedude tõkestamine.

4.2.3. Külmamajandustehnika ümberehitamine ja asendamine freoonivaba tehnikaga

Alamprogrammi eesmärgiks on 70 tonni freoonide käibelt kõrvaldamine, et täita Montreali protokolli nõuded.

Alamprogrammi täitmine toimub külmamajanduse kohta koostatava eriprogrammi kohaselt, mille valmimist on oodata 1999. aasta sügiseks. Alamprogrammi võtmine koondeelarvesse tagab planeerimisühtsuse rahvusvahelisel ja Eesti Vabariigi tasandil.

Alamprogrammi vastutav täitja on Keskkonnaministeerium.

Alamprogrammiga kaetakse ülesanded, mis vastavad Viini konventsiooni artiklitele 3(c), 3(f), 3(g), 3.3 ja Montreali protokolli artiklitele 9.1(a), 9.1(b), 10.1 ja 10.2.

Alamprogrammi täitmise oodatavaks tulemuseks on külmamajanduse üleviimine osoonikihisõbralikule uuele tehnoloogiale ja senikasutatud külmutusainete impordi järkjärguline lõpetamine lähemal ajal.

4.2.4. Külmutusagentide taaskasutamine. Hooldusoperaatorite (instruktorite) koolitamine. Näidistöökodade seadmestamine

Alamprogrammi eesmärgiks on:

-- külmamajanduses töötavate tehnikute oskuste taseme tõstmine külmutustehnika teenindus-, remont-, installeerimis- ja hooldustöödel;

-- tingimuste loomine külmutusagentide taaskasutuselevõtuks.

Selleks tuleb kasutusele võtta järgmised meetmed:

-- välja valida ja koolitada 30 instruktorit-hooldusoperaatorit;

-- sisustada Ülemaailmse Keskkonnafondi vahendusel hangitud eritehnikaga näidistöökojad;

-- 30 instruktori-hooldusoperaatori jõududega koolitada teisi tehnikuid, kes on seotud külmutustehnika ekspluatatsiooniga;

-- rajada kasutuses olnud külmutusagentide kogumise ja regenereeritud külmutusagentide korduskasutusse suunamise süsteem;

-- külmutusagentide korduskasutuskõlblikeks muutmiseks hankida Ülemaailmse Keskkonnafondi vahendusel tehnoloogilised seadmed.

Alamprogrammi vastutavad täitjad on Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium ja Merehariduskeskus.

Alamprogrammiga kaetakse ülesanded, mis vastavad Montreali protokolli artiklitele 9.1(a), 9.1(b), 10.1 ja 10.2.

Alamprogrammi täitmise oodatavaks tulemuseks on:

-- osoonikihti kahandavate ainete lekete vähendamine;

-- külmutustehnika tehnilise seisundi parandamine;

-- 150 külmamajanduse hooldusoperaatori väljaõpetamine;

-- andmebaasi koostamine hoolduspunktide, töökodade ja hooldusega tegelevate üksikisikute kohta;

-- väljaõppebaaside tehnilise varustatuse kaasajastamine;

-- 8 tonni osoonikihti kahandavate ainete käibelt kõrvaldamine.

4.2.5. Haloonpõhiste tuletõrjesüsteemide asendamine

Alamprogrammi eesmärgiks on kõige ohtlikumate osoonikihti kahandavate ainete hulka kuuluvate haloonide kõrvaldamine käibelt.

Kuna haloonide laovarud lähimaks kaheks aastaks on Eestis olemas, lükkub selle alamprogrammi täitmine finantseerimisvõimaluste selgitamiseni edasi, kuid ilma selle alamprogrammi täitmiseta ei ole võimalik Montreali protokolli nõudeid täielikult täita.

4.2.6. Ehitusmaterjalide tootmisel kasutatavate propellantide asendamine propaan-butaaniga

Alamprogrammi eesmärgiks on ehituses kasutatavate vahtude tootmise üleviimine osoonikihisõbralikule tehnoloogiale.

Selleks tuleb kasutusele võtta järgmised meetmed:

-- kvoteerida administratiivse regulatsiooni teel seni ASi Matek poolt kasutatava propellandi impordi kogused;

-- esitada ASile Matek kui tõenäosele osoonikihti kahandavate ainete kasutusloa taotlejale tingimused teostada tehnoloogilised ja muud vajalikud muudatused ehituses kasutatavate vahtude tootmisel hiljemalt 2000. aasta jooksul;

-- kaasa aidata vajaliku oskusteabe hankimisele ja võimaliku kaasfinantseerimise taotlemisele Ülemaailmsest Keskkonnafondist.

Alamprogrammi täitmise eest vastutavad Keskkonnaministeerium ja täitmisele kaasaaitajana osoonikihti kahandavate ainete suurtarbija AS Matek.

Alamprogrammiga kaetakse ülesanded, mis vastavad Montreali protokolli artiklitele 9.1(a), 9.1(b), 10.1 ja 10.2.

Alamprogrammi täitmise oodatavaks tulemuseks on osoonikihti kahandavate ainete sisseveo vähendamine 50 tonni võrra ja ehituses kasutatavate vahtude tootmise vastavusse viimine säästliku arengu nõuetega.

5. Põhieesmärgi saavutamisega kaasnevate tulemuste analüüs ja riskid

Programmi põhieesmärgi saavutamine on võimalik alameesmärkide täitmise kaudu. Programmi ellurakendamine võimaldab täita Euroopa Liidu nõukogu määrust (EÜ) nr 3093/94 osoonikihti kahandavate ainete kohta (EÜTL 33, 22.12.1994) ning Montreali protokolliga ning selle Londoni paranduste ja täienduste ning Kopenhaageni parandustega kinnitatud osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibest kõrvaldamise ajagraafikut.

Uute freoonide tootmine Vene Föderatsioonis lõpetatakse 2000. aastal. Kuna Eesti impordib Vene Föderatsioonist enamiku freoonidest, siis võib Eesti sattuda olukorda, et külmutustehnika lakkab töötamast seni kasutatud külmutusainete puudumise tõttu. Seega on majanduslikult otstarbekas asuda külmutustehnikat üle viima osoonikihisõbralikele külmutusainetele ja võtta käitatud freoonid taaskasutusele. Õigeaegne sekkumine kaubandusliku ja kodukülmutustehnika probleemidesse võimaldab ära hoida sotsiaalse rahulolematuse.

Külmamajanduse, ehituses kasutatavate vahtude tootmise ja tuletõrjesüsteemide üleviimine keskkonnasäästlikule ja eesrindlikule tehnoloogilisele tasemele, mida suures osas finantseeritakse rahvusvahelistest fondidest, on Eestile majanduslikult kasulik.

Programmi täitmine ei too endaga kaasa riske, täitmata jätmine võib tekitada konflikte osooni sekretariaadiga ja selle kaudu Viini konventsiooni ja Montreali protokolli osapooltega ning raskendada Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi keskkonnakaitse ja kaubanduse, võimalik et ka sotsiaalküsimuste hulka kuuluva ala inimese tervise kaitse valdkonnas.

Võtmeküsimuseks kujuneb alamprogrammi «Institutsionaalne tugevdamine» täitmine, sest selle kaudu koordineeritakse ülejäänud alamprogrammide täitmist.

Seega võib käesoleva programmi täitmist lugeda poliitiliseks, sotsiaalseks ja majanduslikuks saavutuseks.

6. Programmi rakendamise tähtajad ja edukuse näitajad

Programmi alustamine 1999. aastal võimaldab lõpetada selle 2002. aastal.

Programmi edukust saab hinnata järgmiste näitajate põhjal:

1) osoonikihti kahandavate ainete tarbimise langus;

2) lubade väljastamine osoonikihti kahandavate ainete sisse- ja väljaveoga ning tööstusliku, kaubandusliku ja teenindusliku kasutamisega seotud isikutele;

3) osoonikihti kahandavate ainete rahvusvaheliste vedude kontrollsüsteemi toimimine riigipiiril;

4) Montreali protokolliga nõutud aruannete õigeaegne esitamine Viini konventsiooni sekretariaadile ja sekretariaadi märkuste puudumine aruannete kohta.

7. Programmi täitmise koondeelarve

Programmi täitmise koondeelarve on esitatud tabelis 2. Osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise programmi finantseerib 68% ulatuses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnakaitseprogrammide Ülemaailmne Keskkonnafond, 19% ulatuses osoonikihti kahandavate ainete suurtarbija AS Matek, 10% ulatuses on finantseerimine lahtine (alamprogramm 5) ja 3% ulatuses finantseerib seda Vabariigi Valitsus (alamprogramm-1).

Alamprogramm 5 «Haloonpõhiste tuletõrjesüsteemide asendamine» ei ole veel osooni sekretariaadi ekspertide heakskiitu leidnud ning jäi seetõttu esialgu rahvusvaheliselt tagatavast finantseerimisest kõrvale.

Alamprogrammi 1 «Institutsionaalne tugevdamine» on kolme aasta vältel osooni sekretariaadi ettepanekul nõustunud finantseerima Ülemaailmne Keskkonnafond. Valitsusepoolset kaasfinantseerimist 25% ulatuses alamprogrammi eelarvest peavad osooni sekretariaat ja Ülemaailmne Keskkonnafond Viini konventsiooni ja Montreali protokolli osapoolte hea tahte väljenduseks. Alafinantseerimine kahjustaks oluliselt ka teiste alamprogrammide täitmist. Valitsusepoolne rahastamine toimub võrdsetes 217 500 krooni suurustes osades iga-aastasest eelarvest.

Alamprogrammi 2 «Väljaõpe osoonikihti kahandavate ainete seire ja kontrolli alal» kaasfinantseerimine alamprogrammi eelarvest 9% ulatuses sisaldab kohalikke kulutusi väljaõppe korraldamiseks, transpordiks, osavõtjate toitlustamiseks, infolevitamiseks jne ning on kaetav väljaõppeks ettenähtud ametkondlike summade arvelt.

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Tabel 1
«Osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise riikliku programmi» juurde

Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine aastatel 1986--1997 ja prognoos aastani 2002

Arvandmed on ümber arvestatud ODP-tonnideks

Allikad: Tervisekaitseinspektsioon, Tolliamet, Statistikaamet

Aine 1986. a 1991. a 1994. a 1995. a 1996. a
Lisa A rühm 1 CFC 11 12 20 23 9,7 ­
CFC 12 177 179 95 110,5 26,9
CFC 113 0,.. 0,.. 0,.. 0,9 ­
CFC 114 ­ ­ 17 6,4 2,4
CFC 115 ­ ­ 2 ­ ­
Kokku A1 189 199 135 127,5 29,3
Lisa A rühm 2 haloon 1211 0,9 0,9 0,9 0,9 0,9
Haloon 1302 7,7 7,7 7,7 ­ ­
Haloon 2402 7,2 9,0 8,2 0,6 3,7
Kokku A2 15,8 17,5 16,8 1,5 4,6
Lisa B rühm 1 CFC 13 ­ ­ ­ ­ ­
Teised CFCd ­ ­ ­ ­ ­
Kokku B1 ­ ­ ­ ­ ­
Lisa B rühm 2
Süsiniktetrakloriid
0,2 0,4 0,2 0,7 0,2
Lisa B rühm 3
1.1.1.triklooretaan
0,1 0,3 0,1 0,1 0,2
Lisa C rühm 1 HCFC 22 5,8 5,5 1,7 1,4 2,1
Teised HCFCd ­ ­ ­ 0,.. 0,..
Kokku C1 5,8 5,5 1,7 1,4 2,1
Lisa C rühm 2 HBFC ­ ­ ­ ­ ­
Lisa E rühm 1
Metüülbromiid
­ ­ ­ ­ ­
KOKKU 210,9 222,7 153,8 131,2 36,5

1997. a 1998. a prognoos 1999. a prognoos 2000. a prognoos 2001. a prognoos 2002. a prognoos
0,3 ­ ­ ­ ­ ­
36,5 15,0 10,0 5,0 2,5 ­
0,.. 0,.. 0,.. 0,.. ­ ­
­ 1,5 1,0 0,5 0,25 ­
0,0.. ­ ­ ­ ­ ­
36,8 16,5 11,0 5,5 2,75 ­
­ 0,3 0,2 0,1 ­ ­
­ ­ ­ ­ ­ ­
0,4 2,0 1,0 0,5 ­ ­
0,4 2,3 1,2 0,6 ­ ­
0,3 ­ ­ ­ ­ ­
­ ­ ­ ­ ­ ­
0,3 ­ ­ ­ ­ ­
0,1 0,2 0,1 0,1 0,05 ­
0,1 0,1 0,05 ­ ­ ­
3,1 3,0 2,0 1,0 0,5 ­
2,7 3,0 2,0 1,0 0,5 ­
5,8 6,0 4,0 2,0 1,0 ­
­ ­ ­ ­ ­ ­
0,1 ­ ­ ­ ­ ­
43,6 25,1 16,35 8,2 3,8 ­

Tabel 2
«Osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise riikliku programmi» juurde

Programmi täitmise koondeelarve

Alamprogrammi nr Alamprogrammi nimetus Ajakava Eelarve summad ja katteallikad Oodatavad tulemused
Ülemaailmne Keskkonna- fond Riigi-eelarve osa 134
ptk 29
Kokku
1. Institutsionaalne tugevdamine 1999­2002 1 957 500 500 2 610 000 Kogu programmi ja selle alamprogrammide koordineerimine ja elluviimine. Infovahetus ja side rahvusvaheliste institutsioonidega ja Eesti valitsusasutustega Avalikkuse ja äriringkondade teavitamine
2. Väljaõpe osoonikihti kahandavate ainete seire ja kontrolli alal 1999 725 000 72 500 797 500 Nõuetekohase kontrolli kehtestamine kõigi kontrollitavate ainete sisse- ja väljaveo üle
3. Külmamajandustehnika ümberehitamine ja asendamine freoonivaba tehnikaga 1999­2001 13 050 000 ­ 13 050 000 Freoonide (70 tonni) käibelt kõrvaldamine
Montreali protokolli nõuete täitmine
4. Külmutusagentide taaskasutamine Hooldusoperaatorite (instruktorite) koolitamine
Näidistöökodade seadmestamine
1999­2000 1 450 000
1 740 000
­
­
1 450 000
1 740 000
Värskete freoonide sisseveo lõpetamine Külmutusoperaatorite oskuste tõstmine nõutud tasemeni. 8 tonni freoonide käibelt kõrvaldamine
Väljaõppe- ja treeningbaaside loomine
  Kokku projetid 1­4   18 922 500 725 000 19 647 500  
5. Haloonpõhiste tuletõrjesüsteemide asendamine 1999­2002 ­ ­ 2 900 000* Haloonide sisseveo lõpetamine ja 3 standardtonni kontrollitavate ainete käibelt kõrvaldamine
6. Ehitusmaterjalide tootmisel kasutatavate propellantide asendamine propaan-butaaniga (AS Matek) 1999­2000 ­ ­ 5 292 500** Ehitusmaterjalide tootmise üleviimine osoonikihisõbralikule tehnoloogiale. 50 tonni kontrollitavate ainete sisseveo lõpetamine
KÕIK KOKKU   18 922 500 725 000 27 840 000  

* Finantseerimise katteallikas lahtine
** Finantseerib tarbija AS Matek

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json